| Autor |
Sõnum |
KERBER
Pingviini aktivist
Vanus: 51
Liitunud: 18.11.2007
Postitused: 219
Asukoht: Narva
Distributsioon: Manjaro Arch
|
|
| sander85 kirjutas: | |
laiast maailmast on viimase aja suuremad kogukonna näited LibreOffice ja Mageia.. hea näide, kuidas kogukond tõsiselt pead tõstab.. |
Muide kuidas neil läheb ?! Tean, et LibreOffice on juba midagi kokku korjanud ja Mageia on alles otsigu faasis. Kuid millised on nende konkreetsemad plaanid, see ausalt huvitaks mind. On nendega mingeid sidemeid? Ma olen viimasel ajal ka mitte rahul OpenOfficega. Mitte kvaliteedi pärast, vaid sellepärast et püütakse kogu toode ühtekarpi suruda. See teeb lõpude lõpuks toote süsteemi jaoks raskeks, kui võrrelda eraldi seisvate osadega. Sama on näiteks on Firefoxiga, kus püütakse teha temast front-end, mille tõttu on kujunenud kergest ja heast veebilehitsejast üks suuremaid mäluõgijaid. Neid kahte ülalpool nimetatud näitetest peaks arusaama need - kellel on vana raud laua all.
Mandriva oli küllalt hea, kuid ajas närvi (mingi kolmanda poole) tarkvara käima ajamisel. Pidi koguaeg nihverdama. Mõnda raudvara ei saanudki käima (odavad veebikaamerad, - printerid, j.n.e) See eest võrreldes ubuntulistega oli stabiilsem. Samuti vajalikude juhendite otsimine esimese puhul oli küllalt keerukas. Siit veel üks näide estobuntu meeskonnale, juhendid on küllaltki tähtis osa ( muus osas distrod palju üksteisest ei erine). Tavaliselt elujõulisemaks ongi jäänud need distrod, mis rohkem osutavad abi kasutajaskonnale.
|
|
|
|
|
|
|
    |
Qilaq
Vana Pingviin
Vanus: 55
Liitunud: 25.10.2006
Postitused: 1219
Asukoht: Linda Nisa
Distributsioon: Mageia, Mandriva Linux
|
|
| LibreOffice peaks üsna pea välja tulema oma esimese pääsukesega ehk siis OpenOffice.org 3.3 täiustatud klooniga. Mageial peaks detsembris ilmavalgust nägema esimene alfa, väljalase ise tuleb plaanide kohaselt järgmisel kevadel.
|
|
|
|
_________________
Tõlkija (Mandriva Linux, KDE, Scribus, CUPS)
|
|
|
|
zeroconf
Vana Pingviin
Liitunud: 31.03.2007
Postitused: 1068
|
|
tarkvararaamistik 2.0 käigus luuakse Eesti Vaba Tarkvara Liit ja toimiv vaba tarkvara ekspertide võrgustik.
Vaba tarkvara, sh Linuxit kasutatakse palju - seda ei pea ju kogu aeg kuulutama ja pidevalt koos käima. Tõsi - kaastöö/koostöö ja teavitustöö võiks olla paremini organiseeritud - loodame, et eespool mainitud tarkvararaamistik 2.0 aitab sellele tublisti kaasa.
|
|
|
|
|
|
|
|
tramm
Vana Pingviin
Liitunud: 03.11.2008
Postitused: 900
Distributsioon: *buntu
|
|
| sander85 kirjutas: | | miks ei kasuta me siis vabamaa? vabamees? miks on seal tühik vahel?
sellepärast, et viidatakse vabadusele, kui sa eemaldad selle tühiku, siis läheb kogu algeline mõte asjast kaduma.. |
Su väitel puudub igasugune seos sellega, kuidas eesti keeles nimisõnaga liidetud omadussõna tegelikult käitub. Ma ei hakka sulle põhikooli materjali kordama, aga soovitan teiste inimeste oma rumalusest säästmiseks kasvõi korraks üle vaadata omadussõna ja nimisõna kokku- ja lahkukirjutamise põhiprintsiibid Eesti Keele Käsiraamatust. Ja kui sa oled sellega hakkama saanud, siis mõtle, kas sa tahad ikka kindlasti öelda, et sõna "vaba(-)tarkvara" ei väljenda "kindlat omaette mõistet"?
| sander85 kirjutas: | | siia võib vabalt lisada ka keelenõu kommentaari:
Keelenõu vastus oli, et kuigi keeleliselt oleks loomulikum kokku kirjutada, siiski on soovitav terminoloogilistel põhjustel "vaba tarkvara" kirjutada lahku, nimelt, et see eristuks selgemalt "vabavarast" (millega õigupoolest keelenõustaja oma esimeses vastuses "vaba tarkvara" lihtsalt samastas). Kuna mitmest sõnast liidetud terminid kaotavad keeles ajapikku keskmise väheolulise liikme (nt "nädalaajakiri" -> "nädalakiri"), siis "vaba tarkvara" --- eriti aga kokku kirjutatud "vabatarkvara" --- ei eristu "vabavarast" pikemas perspektiivis "õieti mitte kuidagi". Lisatekse, et "tegu on läbipaistmatu terminiga, mille sisuerinevus on lihtsalt kokku lepitud" ja soovitatakse selle tõlke juurde jäämise asemel luua ning võtta kasutusele uus läbipaistvam termin.
seega:
freeware - vabvara
free software - vaba tarkvara
ja et tekiks keeleline eristatus, siis vabatarkvara kui selline üldse ära unustada, siis ei ole ka kõnes probleemi, et kas nüüd öeldi vaba tarkvara või vabatarkvara.. |
Sa püüad end taas maksma panna kellegi kolmanda sõnu tsiteerides neid ise mõistmata ja allikat kontrollimata. Esiteks, kust sa võtad, et see refereering EKI keelenõu kommentaarist on korrektne? Ent kui tõesti usaldada seda refereeringut, siis seal öeldakse, et mitte kumbki --- ei "vaba tarkvara" ega "vabatarkvara" --- ei eristu selgelt "vabavarast", sest "mitmest sõnast liidetud terminid kaotavad keeles ajapikku keskmise väheolulise liikme" (st tulemuseks on seesama vorm "vabavara") ja soovitatakse hoopis võtta üldse termini jaoks kasutusele uus nimetus. Sina soovid aga jääda vastupidiselt keelenõu soovituse tuumale ikka kasutama ebaõnnestunud nimetust, mida soovitatakse hädapärase lahendusena lahku kirjutada, et oleks vähemalt mingigi erinevus naaberterminist. Eriti ekslik on aga su väide, et eristusega poleks kõnes probleemi --- just kõnes see keskmine liige enamasti esmalt ära kaobki.
Kui seda keelenõu soovitust tõsiselt võtta, siis peaksime arutlema hoopis järgneval viisil...
| Kood: | | Meil on terminid rahvusvaheliste koodnimedega FLOSS ja freeware.
FLOSS'i hetkel käbivad nimetused eesti keeles on: "vaba tarkvara", "vabatarkvara"
Freeware hetkel käibivad nimetused eesti keeles on: "vabavara", "priivara", "tasuta tarkvara"
EKI osutab, et keele muutumise reeglipärasid arvestades võib ennustada, et nimetused "vabavara", "vabatarkvara" ja "vaba tarkvara" sulanduvad ajapikku üheks ja on kõnes vaevu eristatavad, mistõttu on see terminikooslus ebaotstarbekas.
Sellest lähtuvalt seame oma ülesandeks olemasolevat nimetamissüsteemi minimaalselt modifitseerides korrigeerida termineid nii, et nende nimetused enam segiajamist ei soodustaks.
Tuvastame, et probleemi saab minimaalsete muutustega eemaldada:
1) Kas võttes kasutusele uued ja selgelt eristuvad nimetused FLOSS'i jaoks
2) Või võttes kasutusele uued ja selgelt eristuvad nimetused freeware jaoks
Tehes valiku 1) tuleb meil loobuda nimetustest "vaba tarkvara" ja "vabatarkvara" ning luua FLOSS'i jaoks täiesti uus nimetamisparadigma, muutmata jääksid käibele freeware nimetused "vabavara", "priivara", "tasuta tarkvara". See valik nõuab kõigi FLOSS'i terminit sisaldavate kirjutiste ümbertegemist, mis tekitab ajaloolist segadust, ja on ka ümberharjumise mõttes väga kulukas valik.
Tehes valiku 2) tuleb meil loobuda käibivast nimetusest "vabavara", kuid seejuures võivad segamatult käibele jääda olemasolevatest nimetustest FLOSS'i käibivatele nimetustele mitte sarnanevad "priivara" ja "tasuta tarkvara" ja FLOSS'i käibivad nimetused "vaba tarkvara" ja "vabatarkvara". Lisaks sellele saab soovi korral freeware'i alt eemaldatud "vabavara" liita ametlikult FLOSSI'i nimetustega, kuna keelespetsialistide hinnangul sünniks see keele muutumise reeglipärade tõttu tõenäoliselt millalgi igavikus niikuinii. Lisaks jääb niimoodi FLOSS'i nimetus seotuks ka tugevas tähenduses "vabaduse" mõistega, millele FLOSS ka sisuliselt pretendeerib, kuid millega freeware on seotud ainult "tasu puudumise" tähenduses ja mille tõttu on sealt mõistlik selguse mõttes "vabadus" üldse eemaldada (eesti keeles puudub ka erinevalt inglise keelest idioom "tasuvaba", mistõttu see termin pole sisuliselt kuigi väljendusrikas). Omakorda saab selle valiku puhul võtta kuulda ka keelenõu kõige esimest märkust, et "vaba tarkvara" "oleks keeleliselt loomulikum kokku kirjutada", sest pole enam tarvis kunstlikku lahkukirjutamist eristamaks "vaba tarkvara" ja "vabavara". Ka on freeware nimetusest "vabavara" loobumine lihtsam kui FLOSS'i käibivatest nimetustest, sest see termin pole niisuguse sotsiaalse kandepinnaga/olulisusega nagu FLOSS ja muutuste poolt tekitatud segadus/kahju on vähemoluline.
Hädapärane variant 3) kirjutada "vaba tarkvara" lahku ja loobuda terminoloogilise erisuse tugevdamiseks olemasolevast keeleliselt mugavamast paralleelvormist "vabatarkvara" --- ei lahenda aga ühtegi ülalmainitud probleemidest, vaid kõigest leevendab segiajamise probleemi, aga sedagi pigem kirjaliku vormi puhul.
Seega on ökonoomseim valik 2), mis korrastab ka terminite nimed ühtlasi mitmest aspektist vastama mõistete reaalsele sisule ja vastab ka keelenõu poolt soovituste kogusummale sisuliselt ega rakenda ainult hädapärast formaalset soovitust lahkukirjutamise osas. |
Juhin tähelepanu, et sisuliselt samale tulemusele on jõudnud iseseisvalt ka Heikki Vallaste oma "e-sõnastikus".
Seda ka, et minu meelest võib vabatarkvara terminoloogia seisust Eesti vabatarkvara kogukonna olemasolu teema all rääkida küll. Emakeelse terminoloogia olemasolu/tase on nimelt üks valdkonna arengutaseme olulisi mõõdupuid.
|
|
|
|
_________________
|
|
|
|
muhv
Pingviini aktivist
Vanus: 50
Liitunud: 03.03.2009
Postitused: 248
Asukoht: Pärnu
Distributsioon: Debian+
|
|
Mulle on asi igatahel selge
Freeware - tasuta tarkvara, priivara on sama, mis free beer - tasuta õlu
Me ei räägi ju, et jagatakse vaba õlut 
Libre software, FLOSS - vaba tarkvara, avatud lähtekoodiga tarkvara, mis ei tähenda, et ta peaks tasuta olema, kuid kõigil on õigus seda muuta edasi arendada jne.
Inglise keeles kahjuks tähendab see sõna mõlemat, sellest ka Stallman-i lause " free as in free speech, not as in free beer".
|
|
|
|
|
|
|
|
sander85
Vana Pingviin
Vanus: 39
Liitunud: 08.08.2005
Postitused: 4359
Asukoht: Tallinn (vahel ka Virtsu)
Distributsioon: Mageia, Debian, CentOS
|
|
|
|
tramm
Vana Pingviin
Liitunud: 03.11.2008
Postitused: 900
Distributsioon: *buntu
|
|
| sander85 kirjutas: | | jah, vabavara või vabatarkvara kui selline mõiste on tegelikult väga eksitav ja freeware'i asemel tuleks tegelikult kasutada tasuta tarkvara või priivara /---/ |
Mille poolest see "vabatarkvara" nüüd eksitav oligi?
Pilt on väärt rohkem kui 1000 sõna:
|
|
|
|
|
|
|
|
muhv
Pingviini aktivist
Vanus: 50
Liitunud: 03.03.2009
Postitused: 248
Asukoht: Pärnu
Distributsioon: Debian+
|
|
Inglise keeles kasutatakse samu sõnu sama erineva tähendusega kuigi alternatiivid on olemas siis free = Gratis ja free = Libre kasutavad nad tavakeeles üht sama sõna kahe erineva asja kohta "free". Meil näiteks Must= musta värvi ja Must = määrdunud(nt. ka mustal taustal valgega) ja veel "Mis värvi on värvitud huuled" jne.
Isegi on olemas inglise keeles sõna "sina" mida tänapäeval vähe kasutatakse. Vanasti öeldi seda ainult aadlikele ja jumalale. Nüüd ainult jumalale ja mõnes kogukonnas ainult lastele. Pilt on ikka ekslik kuna tõlgitakse freeware kui vabavara mida ta ei ole, ta on "Gratis", teises tähenduses tasuta, "Libre" mõiste on otseselt vaba, millest ka Stallman-i sõnad, et teha vahet sõnal "free". Eesti keeles on ka need sõnad olemas "Tasuta" ja "Vaba". Milleks segada sõnu ja püüda tõlgendada neid vigase otsetõlkega. Freeware kui vabavara "praeguses olukorras"(pildil) on juba keelelises tõlkes sellel pildil täiesti vale ja mingit soovitavat muudatust, kus viga ei ole ja peaks juba kehtima ei oleks ju siis vaja. Freeware ei ole vaba vaid tasuta/Gratis. Keeleliselt tuleks juba langeda siin vanade roomlaste aega, aga see on pikem jutt.
PS. Sellest ka Libre Office mitte free office
Ilus otsetõlge oleks ka "koerpoiss teeb karutükke" ="собака малчик делайет медведийе куски"
Proovige tõlkifa Stallmani lauset ainult sõnaga vaba või ainult sõnaga tasuta. Tekib konflikt. Kui kasutate sõna vaba ja tasuta koos tekib mõte, kahjuks millest arusaamiseks tuleb teada keelelisi erinevusi. Ja tekib lause mille mõttest keegi aru ei saa kuna pole keeleliselt vajadust. On olemas ju sõnad "vaba" ja "tasuta". Nii puust ja punaseks. On küsi "musi"
|
|
|
|
|
|
|
|
tramm
Vana Pingviin
Liitunud: 03.11.2008
Postitused: 900
Distributsioon: *buntu
|
|
| muhv kirjutas: | Pilt on ikka ekslik kuna tõlgitakse freeware kui vabavara mida ta ei ole, ta on "Gratis", teises tähenduses tasuta, "Libre" mõiste on otseselt vaba, millest ka Stallman-i sõnad, et teha vahet sõnal "free". Eesti keeles on ka need sõnad olemas "Tasuta" ja "Vaba". Milleks segada sõnu ja püüda tõlgendada neid vigase otsetõlkega. Freeware kui vabavara "praeguses olukorras"(pildil) on juba keelelises tõlkes sellel pildil täiesti vale ja mingit soovitavat muudatust, kus viga ei ole ja peaks juba kehtima ei oleks ju siis vaja. Freeware ei ole vaba vaid tasuta/Gratis. Keeleliselt tuleks juba langeda siin vanade roomlaste aega, aga see on pikem jutt.
/---/
Kui kasutate sõna vaba ja tasuta koos tekib mõte, kahjuks millest arusaamiseks tuleb teada keelelisi erinevusi. Ja tekib lause mille mõttest keegi aru ei saa kuna pole keeleliselt vajadust. On olemas ju sõnad "vaba" ja "tasuta". Nii puust ja punaseks. On küsi "musi" |
Siin on midagi valesti, sest pildil ei tõlgita freeware "vabavaraks".
"Praeguse olukorra" kirjelduses kirjeldatakse praegu valdavat sõnakasutust, kus vasted on probleemsed... Sellle osas pole mõtet kritiseerida mitte pilti, vaid neid, kes on need sõnad niimoodi eesti keeles kasutusele võtnud.
"Soovitatava muudatuse" all kirjeldatakse võimalikku ökonoomseimat muudatust, kus probleemid kaoksid. Muudatuse raames tõlgitakse freeware sõnadega "tasuta" ja "prii" --- täpselt nagu sina ütled. Mingit otsetõlkimist vms ei toimu. Sama ettepanekut olen surunud siin sellest hetkest saati, kui lõime raames teema üles tuli...
Mis roomlaste aeg? Loomulikut ei puuduta käesolev jutt ingliskeelsete terminite ümberkujundamist, mis on täiesti väljaspool haardeulatust. Ikka emakeelest käib jutt ju! Äkki sellest segadus?!
|
|
|
|
|
|
|
|
priit
Vana Pingviin
Vanus: 40
Liitunud: 04.08.2005
Postitused: 521
Asukoht: Tartu
Distributsioon: CentOS / OS X
|
|
| tramm kirjutas: | | /.../ Eesti Keele Käsiraamatust /.../ |
Oh seda irooniat.
See teema on pisut juba mõtte kaotanud, tekkinud on selline küla vs sander85 olukord ... aga tahtsin öelda, et suure tõenäosusega on mingi hetk hoopis selline olukord, et vabavara ja tasuta tarkvara (võtsin kaks toredat fraasi, mis siit läbi on käinud) ühtsustuvad. Ehk siis kui keegi jagab midagi tasuta, siis annab enesestmõistetavalt sortsu kaasa.
|
|
|
|
|
|
|
|
pisi
Pingviini kasutaja
Liitunud: 09.07.2007
Postitused: 65
Asukoht: Eesti
Distributsioon: Debian / Darwin
|
|
| tramm kirjutas: | | Mille poolest see "vabatarkvara" nüüd eksitav oligi?
Pilt on väärt rohkem kui 1000 sõna:
|
Väga viis pilt! "Vabatarkvara" tundub pooletoobine sõna, küll aga on priivara ja vabavara mõistupärased terminid. Või on oodata priiriistvara (tasuta vidinad) ja vabariistvara terminite teket? Avatud riistvara (skeemid ilma piiranguteta) oleks ju ikka hoopis teine teema.
|
|
|
|
_________________
pisi - muidumees ja maailmaparandaja
@MartinPaljak.net
|
|
|
|
tramm
Vana Pingviin
Liitunud: 03.11.2008
Postitused: 900
Distributsioon: *buntu
|
|
| priit kirjutas: | | aga tahtsin öelda, et suure tõenäosusega on mingi hetk hoopis selline olukord, et vabavara ja tasuta tarkvara (võtsin kaks toredat fraasi, mis siit läbi on käinud) ühtsustuvad. Ehk siis kui keegi jagab midagi tasuta, siis annab enesestmõistetavalt sortsu kaasa. |
Iroonia irooniaks, on, jah, suure linkimise ja klikkimisega pea sassi läinud, ettepanek käsiraamatut lugeda aga oli siiski asjakohane, kuid... Kust sa võtad, et vabavara ja tasuta tarkvara ühtlustuvad? Hetkel on valdav ärimudel jagada tasuta --- aga mitte vabalt --- mingi programmi nuditud versiooni, kuid täisversiooni müüa kalli raha eest. Mis motivatsioon peaks olema sellistel ettevõtetel/ärimeestel nuditud versiooni avatud lähtekoodiga pakkuda? Kas see aitaks neil täisversiooni müüa? Või näed sa midagi, mis praegust mudelit peaks kõigutama hakkama?
Ja kui see kõrvalmärkus läheb pikaks jutuks, siis võiks uue teema teha, sest vastupidiselt sinu arvamusele ei hakka see teema mitte oma mõtet kaotama, vaid --- vastupidi --- oma mõttele tasapisi lähemale jõudma.
|
|
|
|
|
|
|
|
sander85
Vana Pingviin
Vanus: 39
Liitunud: 08.08.2005
Postitused: 4359
Asukoht: Tallinn (vahel ka Virtsu)
Distributsioon: Mageia, Debian, CentOS
|
|
| pisi kirjutas: | | tramm kirjutas: | | Mille poolest see "vabatarkvara" nüüd eksitav oligi?
Pilt on väärt rohkem kui 1000 sõna:
|
Väga viis pilt! "Vabatarkvara" tundub pooletoobine sõna, küll aga on priivara ja vabavara mõistupärased terminid. Või on oodata priiriistvara (tasuta vidinad) ja vabariistvara terminite teket? Avatud riistvara (skeemid ilma piiranguteta) oleks ju ikka hoopis teine teema. |
vabavara ei saa kasutada vaba tarkvara asemikuna..
kordan: http://web.archive.org/web/20070609114358/offline.ee/?id=1
võtke google ja otsige vabavara - vaadake, mida te leiate, seal on isegi filosofti vabavara juba jne.. see termin on ammu juurdunud ja kaugelt millegiks muuks kui vabaks tarkvaraks..
heal juhul võib taunida vabavara kasutust, aga kindlasti ei saa seda panna samale pulgale vaba tarkvaraga, see tekitab ainult segaduse suurenemist..
|
|
|
|
_________________
  
|
|
|
|
|
|
|
