Autor |
Sõnum |
tramm
Vana Pingviin
Liitunud: 03.11.2008
Postitused: 900
Distributsioon: *buntu
|
|
akbgf kirjutas: | Arvo Mägi ütlemist pole kohanud. |
Ma pean silmas taolisi seisukohavõtte...
Arvo Mägi @ ubuntu.pingviin.org kirjutas: | Nähtavasti Eestis aktiivne Ubuntu kasutajaskond puudub. Selle pärast lõpetan käesolevaga aastaid kestnud Ubuntu propageerimise ja annan teatepulga üle noorematele.
/---/
Nähtavasti on Eestis Ubuntu kasutajaid vähe, KDE töölauaga Kubuntu kasutajaid veel vähem. Seetõttu pole Estobuntu ümber tekkinud tegusat kasutajaskonda, mida näitab kommentaaride vähesus ja tase Pingviiniveebis. Uusi kasutajaid ei lisandu, kuna reklaam sama hästi kui puudub.
/---/
Eelkõige on Estobuntu probleemiks aga liiga väike asjast huvitatute ring. Nigel koduleht, millel pole isegi ekraanitõmmiste pilte, YouTube ja Facebooki ignoreerimine kinnitavad seda. |
Minu arvates on tõsi, et Ubuntu kasutajaskonna aktiivsus piirdub üksikute juhuslike märkustega foorumis. Seda, et mingi seltskond hoiaks kätt Ubuntu asjade pulsil ja isegi teavitaks olulistest asjadest korrapäraselt avalikkust või korraldaks mingit koostööd, seda pole. Arvo Mägi tegutseb seejuures üksi ja autsaiderina. Miks on just Ubuntu oluline? Sest Ubuntu on suurima levikuga distro maailmas ja mismoodi see Eestis on esindatud, annab otseselt märku üldisest Linuxi kogukonna tasemest. Estobuntu tase kui suurimal rahvusvahelisel distrol põhineva n-ö rahvusliku distro tase on samasugune mõõdupuu.
Ja Arvo Mägi räägib siin kõigest kasutajaskonnast... Rääkimata kogukonnast, mis peaks koosnema aktiivsetest ja distro käekäiku kaastööga panustavatest kasutajatest.
Mida oleks vaja, et Eestis oleks arvestatav kogukond? Ma arvan, et sihte ja koordineeritust. Kui Eesti rahvaarv oleks palju suurem, siis toimuks kogukonna teke iseorganiseerumise toel paremini. Lihtsalt pisikeste distro heaks tehtud liigutuste mass oleks nii suur, et kokku tuleks midagi enam-vähem asjalikku. Meil see nii pole...
Võtame mõne pisiasja, nt Ubuntu 10.10 tõlked... Midagi on nagu olemas, aga samas on mingid olulised tükid lihtsalt puudu. Puudu on nt Ubuntu One sisselogimise tõlge. Juba teist väljalaset järjest pole suudetud pakkuda Gwibberi tõlget, mis on n-ö distro töölaual üks olulisi osi. Synapticu tõlge on vigane. Mina ise olen selles vigasuses küll süüdi, aga kogukond ei suutnud seda asja oma jõududega lahendada, kui mina olin parajasti mingil põhjusel eemal. Kogukonnast võiks tõlgete osas rääkida siis, kui mingi seltskond tuleks beeta väljalaskmise ajal kokku (olgu või IRC-s) ja lepiks kokku, et selle Ubuntu väljalaske jaoks oleks vaja kindlasti tõlkida ära või korrigeerida tükid A, B ja C. Seataks mingid elementaarsed eesmärgid, lepitaks kokku mingis tööjaotuses ja vajadusel leitaks lisajõude asjade ärategemiseks/parandamiseks. Hetkel tulevad sellised asjad jutuks ainult möödaminnes juhuslike IRC-vestluste raames, rääkimata sellest, et tehtaks mingeid läbimõeldud otsuseid.
Sarnane valitseb ka nt Estobuntu arendamisel (Arvo Mägi võtab selle ülal tabavalt kokku, aga olete isegi neid sporaadilisi arendust puudutavaid hüüatusi siiin foorumis jälginud) ja n-ö võimaliku Ubuntu kohandusskripti koostamisel/värskendamisel. Vajadust mõlema järele tunnistatakse, aga millegipärast midagi väga asjalikku ei sünni.
Ses mõttes on viimasest uudiskünnise ületanud suhtedraamast tuntud Olavsu1 märkused Delfis täiesti korrektsed. Abstraktsel "Linuxi kogukonnal" puudub ühtsus, puuduvad ühised eesmärgid ja koordineeritus. Rohkem hakkab silma parastamine foorumis kui asjalik tegevus tõlkimisel, kohandamisel, soovituste andmisel, ülevaadete koostamisel. Ka on minu meelest too suhtedraama aluseks olev provotseeriv artikkel tabanud olulist punkti, aga ma sõnastaks selle ümber konstruktiivseks...
Kogukonna nime väärivad kasutajagrupid tekivad ainult selliste "pingiiniparvede" raames, kus suudetakse üle olla keskmisele pingviinile kaasasündinud vastandumise ja ärapanemise hoiakutest, seada ühiseid eesmärke ning orienteeruda koostööle ja uute liikmete (ja ideede jne) vastuvõtmisele kogukonda.
Kui nüüd organisatsiooni dünaamikast rääkida, siis koostöö ja eesmärkide jne eest seisavad kogukonnas tavaliselt teatud juhtfiguurid, kes on asjadega kõige rohkem kursis ja pakuvad autoriteetseid seisukohti millegi kohta, seavad eesmärke ja lahendavad liikmete vahelisi konflikte jne. See on niimoodi mistahes organisatsioonis. Kui aga puuduvad sellised juhtfiguurid, kes neid ülesandeid suudaks täita, siis ei teki ka ilmselt mingit mõistlikku kogukonda ega isegi "aktiivset kasutajaskonda".
Hetkel on ainuke kohaliku tähtsusega näide vabatarkvara puudutavast kogukondlikust koostööst ilmselt Esteid projekt. Seda pole minu arvates ei erinevad tõlkeprojektid ega ole ka Estobuntu projekt. Siinjuures tasub tähele panna, et Esteid projekti tuumik pärineb hoopis erafirmast ja mitte üldse Pingviini foorumi kasutajate seast. Tase on hoopis teine. Selles mõttes on õigus ka tolle kriitilise artikli kriitikutel, kes ütlevad, et tõelisi kogukondi ei tule otsida mitte avalikest foorumidest, vaid üksikute projektide meililistidest, IRC jututubadest jms privaatsematest paikadest. Sest sinna kogunevad inimesed, kes on organiseeritud ja motiveeritud mingi eesmärgi nimel tegutsema ega ~"lämise niisama", kui Sander85 sõnu kasutada.
Aga samas pole asi ka nii, et kuskil on mingid päris eliit-kogukonnad, kuhu tavalised kasutajad ehk Sander85 sõnu kasutades ~"foorumi peksupoisid" ei pääse. Nt Esteid projektile võivad minu arusaamise järgi teha kaastööd kõik, kui nad suudavad end seada vastavusse selle projekti nõudmistele distsipliini ja koostöö taseme osas. Te olete oodatud. Pigem on nii, et on raske kaastöö tegemisest loobuda, kui et seda alustada. Seda ei saa aga kindlasti öelda ülejäänud Eesti vabatarkvara projektide kohta, mis kas toimuvad oskamatu projektijuhtimise tõttu kuskil nurga taga või mis ei suuda vähimalgi määral kanaliseerida inimeste soovi kaasa aidates midagi paremaks teha.
Tehke sellest nüüd mis järeldused tahate.
|
|
|
|
|
|
|
|
sander85
Vana Pingviin
Vanus: 39
Liitunud: 08.08.2005
Postitused: 4359
Asukoht: Tallinn (vahel ka Virtsu)
Distributsioon: Mageia, Debian, CentOS
|
|
õnneks ei räägi tramm vaba tarkvara projektidest, nii et enamus eesti vaba tarkvara projekte ei pea end vabatarkvara projektidele suunatud solvangust puudutatuna tundma
kogukond on lai mõiste ja eestis selle jaoks liiga väga inimesi, mina kuulun ntx pigem mandriva kasutajate kogukonda.. mozilla kogukonda ja miks ka mitte eesti linuxikasutajate kogukonda.. et ei ole veel tekkinud eesti ubuntu kasutajate kogukonda.. no kui pole piisavalt inimesi, siis on raske kogukonda luua..
|
|
|
|
_________________
|
|
|
|
zaxon
Vana Pingviin
Vanus: 47
Liitunud: 10.04.2006
Postitused: 478
Asukoht: Tartu
Distributsioon: Gentoo
|
|
minuarust ei peaks seda kõike võtma üldse nii eufooriliselt. ma arvan, et juba see, et meil leidub üldse inimesi, kes on antud teemast huvitatud, on hea märk. kommertsmaailm vajub meile pidevalt paksu ja umbse karvamütsina pähe, seega ei saa eriti ülioptimistlikult loota, et neid, kes selle mütsi ääre alt ka natuke välja üritavad piiluda, oleks laias laastus 1.5 miljoni elanikuga riigis just liiga palju. maailma mastaabis pisiasi ehk ubuntu arendamine / kohaldamine on meie tingimustele parajalt suur tükk väljakutset, mis saabki toetuda peamiselt vaid aktiivsemate üksikindiviidide altruistlikule tegevusele sest masside viisi kaasajooksikuid, kes tegevust toetaks, pole meil kahjuks kuskilt võtta. ühtsus nõuab aga paratamatult teatud hulka ühte moodi mõtlevaid indiviide. järsku on sellise ühtsuse eeldamine meie puhul lihtsalt ebareaalne eesmärk ja liialt suuremate jäljendamine ? kui vaadelda muid valdkondi, kus on edukad oldud, siis paraku leiab enamuses just domineerimas individuaalsed saavutused. järsku tuleks hoopis siit omad järeldused teha ?
|
|
|
|
|
|
|
|
tramm
Vana Pingviin
Liitunud: 03.11.2008
Postitused: 900
Distributsioon: *buntu
|
|
sander85 kirjutas: | õnneks ei räägi tramm vaba tarkvara projektidest, nii et enamus eesti vaba tarkvara projekte ei pea end vabatarkvara projektidele suunatud solvangust puudutatuna tundma |
Kinnitan, et ma pean "vaba tarkvara" ja "vabatarkvara" samatähenduslikeks sõnadeks, mistõttu soovitan kõigil soovijatel end puudutatuna tunda, kas ka solvatuna, see on igaühe enda teha.
Termini kuju "vabatarkvara" eelistamisel lähtun Tanel Tammeti poolt 2000. aastate algul sissetöötatud nimetamistraditsioonist ega lase end häirida hilisemast rahvalikust keelekasutusest ega Hanson/Tavasti sõnastikust. Peale konsulteerimist keeleasjatundjatega EKI-st arvan, et tegelikult oleks mõistlik minna üle Vallaste soovituse järgmisele, st samastada "vabavara" ja "vabatarkvara" (ingl k free and open source software) ning vastandada neid "tasuta tarkvarale" ja "priivarale" (ingl k freeware). Asja mõte on selles, et "vabavara" ja "vabatarkvara" on niikuinii keeleliselt peaaegu eristumatud, sest kolmeosalistes liitsõnades kipub mugavuse nimel ära kaduma minema või/ja kaob kasutuses ajapikku keskmine komponent ("Terminiõpetus", lk 287 jj), mistõttu on selliste terminite pruukimise/juurutamise mõttekus küsitav.
|
|
|
|
_________________
|
|
|
|
sander85
Vana Pingviin
Vanus: 39
Liitunud: 08.08.2005
Postitused: 4359
Asukoht: Tallinn (vahel ka Virtsu)
Distributsioon: Mageia, Debian, CentOS
|
|
|
|
imre
Vana Pingviin
Liitunud: 16.08.2005
Postitused: 2648
Asukoht: Saku kant
Distributsioon: Ubuntu
|
|
Saatke kiri, SMS või tuvi kui tühja asja kallal närimise olete lõpetanud.
Püüan niikaua eemale hoida. See läheb juba naeruväärseks teil.
(vabandan juba ette ära kui mõne keelereegli vastu eksisin või eksin tulevikus)
|
|
|
|
_________________ Enne teema püstitamist kasutage OTSINGUT
Küsi targalt: Infot siit!
Kui aru ei saa, siis küsi.
|
|
|
|
tramm
Vana Pingviin
Liitunud: 03.11.2008
Postitused: 900
Distributsioon: *buntu
|
|
sander85 kirjutas: | sa ei hinda vaba tarkvara tõelisi ja sügavaid põhimõtteid ning ei pea lugu tarkvara vabadusest.. ja samas loodad sa, et sind kogukonnad vastu võetaks, kui põhimõtteliselt igal teisel sammul kogukonda alaväärtustada püüad.. edu sulle sel teel! |
Sul pole aimugi, missuguseid sügavaid põhimõtteid ma pooldan või ei poolda. Kas sinu sõnavõttu peaks kutsuma "lämisemiseks"?
Kui kogukonnaga koostöö tegemiseks pean ma tunnistama oma allumist mingitele määratlemata "tõelistele ja sügavatele põhimõtetele" ja läbima mingisuguse arhailise initsiatsioonikatse koos blokkimistega IRC-s ja mõnitamisega foorumis, siis see ei vasta küll kuidagi minu arusaamale vabast ja avatud tarkvaraarendusest.
See meenutab rohkem kambaliikmeks saamise protseduuri mõnes Lasnamäe pätibandes, kus tuleb kõigepealt lasta endale peksa anda ja end mõnitada ning siis end oma ennastsalgavate vägitegudega isakesete ees tõestama asuda.
|
|
|
|
|
|
|
|
illukas
Vana Pingviin
Vanus: 44
Liitunud: 24.10.2006
Postitused: 2036
|
|
Eestlased on alati omaette hoidnud. Lisaks on meil niivähe olnud vabadust, et me ei oska sellega suurt midagi peale hakata peale vaidlemise....
Minu arust ei ole siin midagi vaielda- linuxi kogukond ON Eestis olemas ja minuarust ka täiesti toimiv- pingviin.org (linux.ee ka mingilmääral). Samas on foorum eranditult sõbralik (juhul kui keegi ise karjuma või ülbitsema ei tule) ja abivalmis. Vaata aksvõi teemasid mis on vastamata jäänud- neid on vähe...
Teine mõte oli see, et mida see kogukond siis niiväga tegema peaks või kustmaalt hakkab kogukond. Et kui mina näiteks idioodikaardi arendusest või tõlkimisest osa ei võta kas siis mina olen sinna kuuluv või mitte, mölisen ainult siin foorumis...
Kustmaalt siis hakkab linuxi kogukond ja kustmaalt on inimene selle liige...
Kunagi olin ühes autoklubis ja seal oli täpselt sama mure- klubi ei toimi ja jumal teab veel mida. Mida me tahame, kas linuxi kogukond peab iga laup koos saunas käima või teeme perepäevi, et teistele näidata, vot näe meil on kogukond missugune.... Milleks?
See kui mingi vend kirjutab asjatundmatu artikkli netis, ilma, et tal võibolla mingitki aimu on millest ta kirjutab, ei ole näitaja ja sellepärast ei pea hakkama nüüd mingit ekstra suurt asja korraldama.
Kas windowsi kogukond on olmas, või näiteks mac-i oma? pole nagu kuulnud, on samuti mingid foorumid ja suhtluskeskkonnad...
|
|
|
|
_________________ https://www.inlink.ee
|
|
|
|
sander85
Vana Pingviin
Vanus: 39
Liitunud: 08.08.2005
Postitused: 4359
Asukoht: Tallinn (vahel ka Virtsu)
Distributsioon: Mageia, Debian, CentOS
|
|
|
|
tramm
Vana Pingviin
Liitunud: 03.11.2008
Postitused: 900
Distributsioon: *buntu
|
|
Sander85, sinu viidatud suurepärases artiklis ei mainta kordagi sõna "vabatarkvara". Palun, selgita, mismoodi see tekst saab üritada tagada, et inimesed ei hakkaks pidama samaks "vaba tarkvara" ja "vabatarkvara"!
Viidatud artiklis ka vähemalt üks ekslik väide. See puudutab "piirangute puudumist kõigile kasutajaile". Olge lugedes ikka valvsad!
|
|
|
|
|
|
|
|
maq
Pingviini aktivist
Liitunud: 16.08.2005
Postitused: 162
Distributsioon: Kubuntu 13.10
|
|
tramm miks see väide siis vale on?
|
|
|
|
|
|
|
|
tramm
Vana Pingviin
Liitunud: 03.11.2008
Postitused: 900
Distributsioon: *buntu
|
|
maq kirjutas: | tramm miks see väide siis vale on? |
Sest Richard Stallmani geniaalne idee seisnes vastupidiselt just nimelt selles, et sisse seada piirangud kasutajatele, kes soovivad koodi (taas-)kasutada projektis, mida nad tahavad avaldada mõne "kitsama" litsentsi, nt mõne kommertslitsentsi alusel.
|
|
|
|
|
|
|
|
sander85
Vana Pingviin
Vanus: 39
Liitunud: 08.08.2005
Postitused: 4359
Asukoht: Tallinn (vahel ka Virtsu)
Distributsioon: Mageia, Debian, CentOS
|
|
|
|
erku
Vana Pingviin
Vanus: 55
Liitunud: 12.09.2008
Postitused: 559
Asukoht: Tallinn, Järvamaa
Distributsioon: Mint/Debian _32bit
|
|
Vastavalt teema pealkirjale võin öelda, et on olemas selline olemus. Kes ja kuidas asju nimetab on iseasi. Teema on paljuski filosoofilist laadi.
Reeglina on tähtis tulem; vahel ka sinna jõudmine. Samas ei saa märkimata jätta et see mõtteline kogukond on killustunud. Killustunud arusaamade ja kokkuvõttes harituse ning tausta poolest.
Põhiküsimus mis vaevab inimesi on vabadus. Samas ei oska vabadusest paljud aru saada.
Paljude jaoks on kood vabadus ja muud tähtsamat polegi kui kood. Paljude jaoks pole kood üldse oluline ja nad ei taha sellest midagi teada.
Paljud tunnevad enda vabadust, kui neil on õigus saada väärilist tulu koodi kirjutamise eest, paljud tunnevad vabadust enda kirjutatud koodi vabalt jagada; kumbki koodi kirjutajatest ei tunne ennast vabalt kui keegi nende koodist vabalt endale raha nagu putru kokku ajab ja seejuures tunneb ennast täitsavabalt.
Sotsialist tunneb ennast vabalt kui räägib kapitalisti ränga ikke all ägavatest mittevabadest kodanikest. Kapitalist räägib vabalt sotsialismi õudustest ja mittevabadest ikke all olevatest kodanikest.
Vabadus on nagu kahe teraga mõõk, alati on asjal kaks külge. Samuti on ka tarkavara küsimus ja sinne foorum. Mis on ühele täitsavaba pole teisele teps mitte. Ja neile kellel on täitsavaba, ei saa aru miks teised pole rahul, kui on nii mõnus ja vaba;mõtlemata et vabadusel on hind, põhimõtted, piirangud, reeglid mis määravad ära vabaduse üsna kitsastes piirides.
Minuarust on hr tramm`il õigus, ja sinna pole miskit parata. Meie keelevara on ajast ja arust ja üritatud tõlkida alati teistest keeltest, ise miskit loomata; mtte nagu soomlased, kel enamus sõnu omakeelsed. Sealt lähevadki mõisted vastandisse ja üsna tobedal kujul.
|
|
|
|
_________________ Mõttetera: Kui tarkvara ei meeldi või ei sobi, tuleb valida teine tarkvara.
|
|
|
|
tramm
Vana Pingviin
Liitunud: 03.11.2008
Postitused: 900
Distributsioon: *buntu
|
|
sander85 kirjutas: | keegi ei käsi sul seda koodi kasutada |
Aga mida sa sellega öelda tahad? Mismoodi see märkus on seotud tolle eksimusega sinu viidatud artiklis?
sander85 kirjutas: | ise olid küll vastu, kui ma sinu ütlemistest raamatu kirjutaks ja seda turustama hakkaks.. et me peaks piiravamaid litsentse kasutama.. |
Vaata, koodil ja esseistikal on vahe sees ja neid ei saa minna "ühe litsentsiga lööma". Oled ju märganud, et igasugu mitte koodi puudutavatel vaba informatsiooni projektidel on paras posu oma eri litsentse? Pingviini vikis hetkel kehtiv tarkvaradokumentatsiooni litsents on esseistika või muu isikliku tähendusega loomingu jaoks sobimatu. Isikliku loomingu puhul peaks vähemalt meediumi kaupa esmaavaldamisõigus jääma minu arvates autorile. Ja foorumisõnum on igal juhul pigem isiklik looming kui dokumentatsioon. Ka Vikipeedias kasutatavad muud litsentsid ei sobi üldiselt isikliku loomingu jaoks. Vikipeedia on ju ka sisuliselt kuiv dokumentatsioon. Aga kui tahad, siis võin sellest pikemalt rääkida.
sander85 kirjutas: | miks peaks algne koodikirjutaja tahtma, et tema tööd hakkab keegi kommertseesmärgil ära kasutama..
sul on endal valida, mis litsentsi all sa asja välja andma hakkad.. kasuta LGPLi ja seda võib koos kommertstarkvaraga kasutada.. kasuta GPLi ja su loodud kood on igavesti vaba orjapõlvest mõne kommertsettevõtte all.. sinu valik.. |
Ma ka ei saa aru, miks ta peaks seda tahtma. Seepärast olengi ma avaldanud just GPL-i all kõik oma koodi, mida ma pole pidanud loovutama töölepingu tõttu oma tööandjale. Küll välja arvatud üks vähemalt 15 aasta tagune assembleris kirjutatud Tetrise kloon ja muud sellist pudipadi, mille kallal sai lapsepõlves nokitsetud. Need on ilmselt avaldatud üldse ilma igasuguse teadliku litsentsita.
Aga miks sa üldse seda kõike jutuks tahad võtta? Kas sa ajad ikka veel seda rida, et ma ei tea või hinda "vaba tarkvara tõelisi ja sügavaid põhimõtteid"? Kui nii, siis soovitan sul küll mingi muu viisi mu kallal nokkimiseks valida... Selgita parem kõigepealt oma paari sõnumi eest esitatud arusaamatu üleskutse tagamaid! Ja nende "vaba tarkvara tõeliste ja sügavate põhimõtete" juurde jõuame ka varsti, ära selle pärast küll muretse...
|
|
|
|
|
|
|
|
sander85
Vana Pingviin
Vanus: 39
Liitunud: 08.08.2005
Postitused: 4359
Asukoht: Tallinn (vahel ka Virtsu)
Distributsioon: Mageia, Debian, CentOS
|
|
tramm kirjutas: |
Aga miks sa üldse seda kõike jutuks tahad võtta? Kas sa ajad ikka veel seda rida, et ma ei tea või hinda "vaba tarkvara tõelisi ja sügavaid põhimõtteid"? Kui nii, siis soovitan sul küll mingi muu viisi mu kallal nokkimiseks valida... Selgita parem kõigepealt oma paari sõnumi eest esitatud arusaamatu üleskutse tagamaid! Ja nende "vaba tarkvara tõeliste ja sügavate põhimõtete" juurde jõuame ka varsti, ära selle pärast küll muretse... |
miks ei kasuta me siis vabamaa? vabamees? miks on seal tühik vahel?
sellepärast, et viidatakse vabadusele, kui sa eemaldad selle tühiku, siis läheb kogu algeline mõte asjast kaduma..
vabatarkvara = pigem vabavara ehk ingliskeelselt freeware, mitte free software, mille tõlkeks ongi vaba tarkvara..
siia võib vabalt lisada ka keelenõu kommentaari:
Keelenõu vastus oli, et kuigi keeleliselt oleks loomulikum kokku kirjutada, siiski on soovitav terminoloogilistel põhjustel "vaba tarkvara" kirjutada lahku, nimelt, et see eristuks selgemalt "vabavarast" (millega õigupoolest keelenõustaja oma esimeses vastuses "vaba tarkvara" lihtsalt samastas). Kuna mitmest sõnast liidetud terminid kaotavad keeles ajapikku keskmise väheolulise liikme (nt "nädalaajakiri" -> "nädalakiri"), siis "vaba tarkvara" --- eriti aga kokku kirjutatud "vabatarkvara" --- ei eristu "vabavarast" pikemas perspektiivis "õieti mitte kuidagi". Lisatekse, et "tegu on läbipaistmatu terminiga, mille sisuerinevus on lihtsalt kokku lepitud" ja soovitatakse selle tõlke juurde jäämise asemel luua ning võtta kasutusele uus läbipaistvam termin.
seega:
freeware - vabvara
free software - vaba tarkvara
ja et tekiks keeleline eristatus, siis vabatarkvara kui selline üldse ära unustada, siis ei ole ka kõnes probleemi, et kas nüüd öeldi vaba tarkvara või vabatarkvara..
|
|
|
|
_________________
|
|
|
|
illukas
Vana Pingviin
Vanus: 44
Liitunud: 24.10.2006
Postitused: 2036
|
|
vabatarkvara arutelu võiks ikak uues teemas arutada, see siin linuxi kogukonnast!
|
|
|
|
_________________ https://www.inlink.ee
|
|
|
|
KERBER
Pingviini aktivist
Vanus: 51
Liitunud: 18.11.2007
Postitused: 219
Asukoht: Narva
Distributsioon: Manjaro Arch
|
|
Kui lugeda teema pealkirja, siis minu vastus on lihtne : Eesti linuxi-kogukond on olemas. Näe mõned nääklevad nagu vana abielupaar.
Teine asi, kui tõsiselt võetav ta on. Kahjuks pean tõdema, et kogemustega inimesi on, kuid teadmistega - see on küsitav. Võib-olla ka on, kuid eriti ei tõtta keegi oma teadmisi jagama.
Kui endast rääkida, siis ma pakkun neid ümberkaudseid teid mida ma olen avastanud või lugenud kuskilt mujal. Siit foorumist pole eriti palju abi leidnud, ega muidugi küsinud pole ka. Ma tahaks küll aidata, kuid minu oskused ja kogemused on väiksed. Pealegi alalõpmata silmad krõllis ja ajud krussis magamatusest. Nii et minu kasutegur on väike, kuigi käed juba aastaid kihelevad.
Kui tulla tagasi foorumi juurde - siis möönda et kasuliku siin täitsa pole, oleks vale. Kuid leida üles on vägagi raske (nagu ka paljudes teistes). Siit ka järeldus - kas poleks mõistlikum kaardistada neid helgeid postitusi ning hiljem kasutada viki täiendamisel. Viki jättab küll väga nutuse mulje.
Rääkides ubuntulistest - ma arvan, et nemad on võrreldes teistega on palju kasutajasõbralikumad. See tähendab, et enamus saab nendega hakkama. Ei näe mõttet mingit eestipoolse kogukonna tugigruppi moodustamist, välja arvatud muidugi tõlketööd (kahjuks inglise keelt valdan ainult google translaatori vahendusel), sinna hulka võiks ka kuuluda ubuntu komuuni viki tõlked. Muidugi kui oleks aega võiks ma otsida ja tõlkida vene kogukonna pärle, valdan seda sindrit perfektselt. Kuid kust sa seda ajakest võttad!
No ja viimaseks. Ma arvan et kuigi meie kogukond on olemas, siiski on teda raske kauaks ühelipu alla saada. Nagu mõned siin mainisid, et see on eestlaste eripära, ei taha meie rahvas kuidagi koostööd omavahel teha. Välja arvatud mõned erandid, kuid mitte kauaks.
Noh, üllatage mind ja tõestage vastupidist !!!
|
|
|
|
|
|
|
|
sander85
Vana Pingviin
Vanus: 39
Liitunud: 08.08.2005
Postitused: 4359
Asukoht: Tallinn (vahel ka Virtsu)
Distributsioon: Mageia, Debian, CentOS
|
|
nagu ma juba ka varem ütlesin, siis eestis ei teki selline kogukond väga kergelt, sest siin ei ole piisavalt inimesi..
kel keel suus, see suhtleb pigem nö upstreami kogukonnaga ja saab oma probleemid seal lahendatud..
muidugi omast kogemusest võin öelda, et meie tõlkijate väike kogukond (kui nii võib nimetada) @ #openoffice.et saab omavahel üsna hästi läbi ja koostöö selles väikses kogukonnas on seni edukalt vilja kandnud..
kogukond lööb kõige enam vast välja siis kui on millegi ühise nimel häält tõsta.. kui keegi tuleks ütleks, et homme paneme selle foorumi siin kinni, siis ma olen üsna kindel, et selle peale reageeritaks juba koostööd tehes..
laiast maailmast on viimase aja suuremad kogukonna näited LibreOffice ja Mageia.. hea näide, kuidas kogukond tõsiselt pead tõstab..
|
|
|
|
_________________
|
|
|
|
akbgf
Vana Pingviin
Liitunud: 07.10.2009
Postitused: 763
Asukoht: Tõravere
Distributsioon: OpenSUSE, Ubuntu
|
|
Mis veider probleem, et kas on kogukond või ei ole.
Linuksikasutajate kogukond on olemas sõltumata sellest, mida keegi Delfi nupukirjutaja arvab.
Heitke pilk Pingviini statistikale, töötab teine alates 1/1/1970 ( Pingviin ise hakkas tööle 18/3/2006 ).
Küllap 99% 1540-st Pingviini registreeritud kasutajaist on ka linuksikasutajad. Arvata võib, et 40000-50000 korda vaadatud Linuxiga ja Linuxis kasutatava tarkvaraga seotud teemade vaatajad on ka valdavalt linuksikasutajad, kuigi kaugeltki mitte kõik neist ei pruugi olla registreerunud Pingviini-kasutajad.
> Abstraktsel "Linuxi kogukonnal" puudub ühtsus, puuduvad ühised eesmärgid ja koordineeritus. Rohkem hakkab silma parastamine foorumis kui asjalik tegevus
Milles see ühtsus peaks seisnema? Ühine on soov kasutada mingit Linuxit ja seda täiesti koordineerimatult. Miks peaks ma oma arvutis mingi võrgust allalaetava OS-i kasutamist kellegagi koordineerima?
Foorumis on teemasid palju ja mõistagi olen pilku peal hoidnud ainult neil, mis mingil moel huvi pakuvad. Neis teemades ma küll mingit parastamist pole märganud. Pigem on sagedased tõsised aitamissoovid, kus küsitakse lisainfot tekkinud probleemi kohta - seadmete marke, konfiguratsioonifaile, logifaile. "Haukumise" osaliseks saavad ikka need, kes seda ise ühel või teisel viisil välja kutsuvad nagu see viimane laineid lööv diskussioongi, mis algas ju sellest, et Olavsui esines väga kategoorilise nõudega kustutada välja viide Delfi artiklile. Niisugune nõue on täiesti arusaamatu ja põhjendamata, sest too viide ei olnud ei seadusevastane, ei reklaam ega ka mitte mingilgi moel ühelegi isikule suunatud. Lihtsalt info veebiavarustes Linuxit puudutava eestikeelse kirjutise kohta, mis ei olnud mingilgi moel vastuolus foorumi reeglitega. Uulitsapoisilik keelekasutus järgnenud tulises diskussioonis muidugi nn teise kirjaoskuse inimestele au ei tee, aga parastamiseks seda ka nimetada ei saa.
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|