| Autor |
Sõnum |
Kaar3l
Vana Pingviin
Vanus: 37
Liitunud: 07.05.2007
Postitused: 692
Asukoht: Plv
Distributsioon: Ubuntu
|
|
Unistus näha Linuxit edukalt Windowsi ja Mac OSiga konkureerimas on surnud.
Loe edasi: Forte
Tundub, et mikisoftil on raha üle ja peab tegema reklaami.
| Tsitaat: | | Linuxile annab surmahoobi hoopis sisupuudus, mille kaks põhitegurit on platvormi killustatus ja avatud lähtekoodi pooldajate kogukonna üldine ideoloogia.
Kasutajate ootused on viimastel aastatel märgatavalt muutunud ja PC ei tohi enam meediamasinana alt vedada. DVD-esitus ja videostriiming kuuluvad nüüd põhinõuete hulka. Nendega ei saa aga arvestada |
Sihukest lollust pole kaua aega lugenud.
|
|
|
|
_________________
Hyva päiva!
|
|
|
  |
gigake
Pingviini külastaja
Liitunud: 06.11.2006
Postitused: 24
|
|
Linuxi all on asi ikka kõvasti paremaks läinud ja kõik asjad saab üldiselt tehtud.
Aga endiselt on häda selles, et kui on midagi spetsiifilisemat, siis meediatöötluse jaoks sobib Win kahjuks paremini, sest lihtsalt softi ja draivereid jagub win-ile hetkel rohkem.
|
|
|
|
|
|
|
|
illukas
Vana Pingviin
Vanus: 44
Liitunud: 24.10.2006
Postitused: 2036
|
|
eks ta natuke lollus ole, kuid samas on seal ka natuke tõtt sees.
Hv.ee teemas olid head probleemi püstitused:
http://foorum.hinnavaatlus.ee/viewtopic.php?t=472564
Samas väga paljud lähtuvad oma muljetamisest väga vanadest kogemustest ja ei suudeta objektiivne olla...
Mina pigem küsiks, kas linux peakski olema väga väga populaarne desktopil?
|
|
|
|
_________________
https://www.inlink.ee
|
|
|
 |
Kakaduu
Pingviini aktivist
Vanus: 79
Liitunud: 26.05.2008
Postitused: 117
Asukoht: Vändra mets
|
|
Linux on linuxifanaatikute programm linuxifanaatikute jaoks, eelkõige.
Jumal tänatud, et asi liiga populaarseks ei lähe. 
(OK. Ilmselt piiratud arusaam asjast.)
|
|
|
|
|
|
|
|
Skorzeny
Pingviini aktivist
Liitunud: 30.06.2007
Postitused: 357
Distributsioon: /LinuxMint Mate19.3/Kali Linux
|
|
| Kakaduu kirjutas: | | Linux on linuxifanaatikute programm linuxifanaatikute jaoks, eelkõige.
|
Kahjuks ei ole sul õigus.Tglt on asi vastupidine.
On nädala-tagune kogemus Dell N5010 Inspirionile Win7 ja Ubuntu 10.10 selga laskmisest ...
ei viitsi pikalt seletada,aga buntuga oli arvuti ~1,5 tunniga töökorras - (mulle) vajalikud repod lisatud,uuendused tehtud,stuff installitud ...
kõik töötas.
Win7 tegi oma uuendusi umbes 2X kauem.Siis tuli hakata paigaldama drivereid(plaadilt,ei olnud vaja netist sikutada) - veel ~2tundi.ISE ei tundnud see krdi käkk(Win7 siis) ära mitte midagi peale veebikaamera ..., 
Ja siis tuli hakata sikutama netist koodekeid,vajalikke progesid ...
ja siis kinni panema mittevajalikke teenuseid ..., 
ja siis hakata häälestama antiviiruseid,antitroojasid etc ...
Pauca verba - minu arvates on nimelt windooza loodud fanaatikutest masohhistlike kalduvustega friikide jaoks,kel ei ole oma ajaga midagi mõistlikumat peale hakata ja kes tõeliste masohhistidena kogu selle jama eest lisaks ka hunniku pappi välja köhivad.
Vanaisa Freud'il oleks windooza-kasutaja psüühika uurimisega kõvasti tööd, 
|
|
|
|
_________________
|
|
|
|
nooremkeemik
Pingviini kasutaja
Vanus: 35
Liitunud: 31.05.2010
Postitused: 53
Asukoht: Tartu
Distributsioon: Ubuntu, SLED 11, Estobuntu
|
|
Tegelikult on minu arvates vähemalt viimased 2 aastat kui mitte natuke olnud olukord kus siis inimesele, kes arvutit kasutab interneti kasutamiseks, kontoritöö tegemiseks (nt õpilane, kontoritöötaja jne) ja vahel vaatab paar filmi ning kuulab muusikat-ehk veel paar toimingut-Linux olnud täiesti reaalne alternatiiv Windowsile kuid üldjuhul kulub tal 1-2 kuud asja õppimiseks ja siis peakski ta ise peaegu kõigega hakkama saama. Elu oleks tal tunduvalt muretum kui enne.
Juhul kui inimesel meeldib mängida-isegi kui väga vähesel määral, vajab spetsiifilist ametikohaga, õppimisega või huviga seotud tarkvara kasutamise võimalust-siis ei saa kindlasti mitte ilma Windowsita hakkama.
Ja minu arvates ongi hea kui mõlemad on olemas-siis elu veel kõige muretum ja lihtsam seoses oma arvutisüsteemi hoolduse ja töökorraspüsimisega.
Aga nõustun eespool kõnelejatega- Linux ei olegi ehk mõeldud niiöelda desktopina, vaid üldse arvutitehnika haldamiseks, seadistamiseks jne-selliste protsesside jaoks. Ja võimalus teda ka igapäevase töövahendina kasutada-see on vaid boonus ja võimalus inimestele kes seda soovivad. Ma olen õnnelik et see võimalus on olemas-kuid oma õpingute ja töö tõttu ei saa läbi Windowsita. Ja kindlasti vajan teda ka edaspidi.
Nii et kokkuvõttes-siin ei ole midagi võrrelda ja vaielda-Linux ja Windows on mõlemad head-üks parem ühtede ülesannete ja teine teiste jaoks. Ja kumbki neist ei kao ära-sest nad täiendavad teineteist.
|
|
|
|
|
|
|
|
Kakaduu
Pingviini aktivist
Vanus: 79
Liitunud: 26.05.2008
Postitused: 117
Asukoht: Vändra mets
|
|
Kuna Linux on tõesti hea, siis on hirm, et liigse populaarsuse korral
läheb see headus raisku.
|
|
|
|
|
|
|
|
imre
Vana Pingviin
Liitunud: 16.08.2005
Postitused: 2648
Asukoht: Saku kant
Distributsioon: Ubuntu
|
|
Täna sai käidud SEB pangas, nõustaja juures (mitte võlanõustaja  ).
Kui siis tädi raalile pildi ette sai, siis vaatas sealt vastu Fedora ja oma toimetamisi tegi ta Firefox kaudu.
Intranet põhine toimetamine ja kõik käis väga kiiresti.
Ainus mis alt vedas oli vana, palliga hiir. Sai soovitatud tädile, et toimetagu ainult klaviatuuri pealt edasi ja las patsiga poisid vahetavad hiire välja.
Samas, tiba paha oli vaadata kuis menüü riba peal olid ikoonid segamini lohistatud.
Ses osas võiks siiski midagi ette võtta. Ühtne profiil scriptiga masinatele selga ja asi tehtud.
Ei usu, et too tädike oma käe järgi seal midagi oli teinud.
|
|
|
|
_________________
Enne teema püstitamist kasutage OTSINGUT
Küsi targalt: Infot siit!
Kui aru ei saa, siis küsi.
|
|
|
|
oswald
Pingviini aktivist
Vanus: 78
Liitunud: 28.06.2009
Postitused: 233
Distributsioon: Debian 10
|
|
Olen linuxitega tegelenud sellest ajast kui eestikeelset klaverit tuli veel käsitsi paika panna. Mingeid käsuridasid terminalis sisestada. Sel ajal olid niisugused distributsioonid nagu Red Hat 4.x (mingi number) Mandrake, jne. Olid huvitavad proovida, uurida. Siis tuli mul linuxiuurimises pikem vahe ja nüüd olen asja uuesti ette võtnud, ning sellest kevadest nii töö-, kui koduarvutis ainult Ubuntu. Hetkel on ainus probleem Linuxi AutoCAD puudumine, muidu saab näiteks Ubuntuga teha kõik mis vaja ning peamine - ma ei pea kellelegi mittemillegi eest maksma. Usun, et Windowsi on vaid siis vaja kui arvutis on Windowsi keskkonna programmid mis juhivad ventilatsiooni, valvesüsteeme, ja spetsiifilised kontoritöö programmid, jne, jms, aga kõik muu saab teha Linuxis.
Õigem olekski näiteks mõnes firmas jätta Windows vaid neisse arvutitesse kus töötavad firma tööks vajalikud Windows ipõhilised programmid, teistesse arvutitesse võika panna Linux ja ma usun, et firma hoiab litsentside pealt (op-süsteem, viirusetõrje, jne.) kena raha kokku.
Nii, et - ikkagi Linux on see op-süsteem, mida tasub kasutada, sest see on tasuta!
|
|
|
|
|
|
|
|
ted
Uus kasutaja
Liitunud: 18.02.2010
Postitused: 11
|
|
| Panin ühele tuttavale poolvägisi Vista kõrvale Linuxi, esimene poos seda arvutit ikka parajalt. Alguses too Ubuntu lihtsalt seisis arvutis, siis aga hakati seda järjest rohkem kasutama ja koliti vähehaaval kõik failid Vista alt ära. Nüüd ootab too arvuti Ubuntu partitsiooni laienemist üle terve kõvaketta.
|
|
|
|
|
|
|
|
JanO
Pingviini aktivist
Vanus: 58
Liitunud: 30.04.2008
Postitused: 305
Distributsioon: Mageia
|
|
Meie peres on kasutuses mõlemad, nii Linux kui Windows. Järeltulev põlvkond käib Windowsis ainult siis kui tahavad Simsi mängida.
Samas Veebipõhiste mängude mängimisel käib kaklus Linuxi masina pärast, kuna seal töötavad Facebooki jm veebimängud oluliselt paremini.
Täiskasvanud käivad Windowsis ainult siis kui ma olen suutnud mingil põhjusel oma lõputute katsetuste tulemusena Linuxsis midagi katki teha.
|
|
|
|
_________________
Julge olla eestlane ka arvutis!
jaanus.ojangu.net
|
|
|
 |
krahv
Pingviini kasutaja
Vanus: 35
Liitunud: 28.07.2009
Postitused: 46
Distributsioon: Ubuntu, Opensuse, Mint
|
|
| Jah, isegi sisenen vista partitsiooni vaid siis, kui parasjagu peal olevas linuxis midagi väga vussi olen jukerdanud ja tarvis näiteks uus distro USBi pulgale lasta. Miks ma siis ikka linuxit kasutan? Sest see on huvitav- mul on võimalus kõik nässu keerata ja sellest õppida ja kõike oma soovi järgi muuta- isegi, kui ma seda ei tee, teeb meele rõõmsaks teadmine, et see on võimalik.
|
|
|
|
_________________
Ilus on see Eestimaa!
|
|
|
|
bobc
Pingviini aktivist
Vanus: 43
Liitunud: 09.07.2005
Postitused: 165
Asukoht: undef
Distributsioon: SouRCe64 GNU/Linux
|
|
Need jutud on olnud juba aegade algusest peale, ise eriti tähelepanu enam ei
pööra. Eks võib loota , et kunagi jõuab AutoCAD jne ka U*ix laadsetele, OSX'le peaks kohe kohe tulema.
|
|
|
|
_________________
|
|
|
|
imapi
Vana Pingviin
Vanus: 44
Liitunud: 01.12.2005
Postitused: 567
Asukoht: Rakvere
Distributsioon: Mageia Cauldron
|
|
| Viimasel ajal seda artiklit päris mitmes portaalis kajastatud. Ise pole lugenud, ei arva, et peakski aga pealkirja järgi ütleks, et suhteliselt teadmatu ja kogenematu inimene on kirjutanud. Olen kindel, et tal endal on Android -ga telefon taskus ja on selle üle sigaõnnelik. Jah jutt käib deskopist ise olen seisukohal, et deskop, kui selline ei kesta enam kuigi kaua (minu silmad näevad seda kindlasti) ja linux saab olema igal pool, ta juba on igal pool, lihtsalt me ei saa aru sellest.
|
|
|
|
_________________
More than once my wife has asked why I don't do Windows, because that's where the money is. Why don't I just sell drugs or produce porn - there's money in those things, right?
|
|
|
|
imre
Vana Pingviin
Liitunud: 16.08.2005
Postitused: 2648
Asukoht: Saku kant
Distributsioon: Ubuntu
|
|
Eks neid enese teadmata kasutajaid on julgelt üle 10%
Võtame või näiteks Elioni IPTV kasutajad. Speedtouch/Thompson ruuterid ja Amino digiboksid jooksevad mõlemad Linuxi peal.
|
|
|
|
_________________
Enne teema püstitamist kasutage OTSINGUT
Küsi targalt: Infot siit!
Kui aru ei saa, siis küsi.
|
|
|
|
illukas
Vana Pingviin
Vanus: 44
Liitunud: 24.10.2006
Postitused: 2036
|
|
desktop masin kui selline ei kao ega saagi kaduda kuhugi:
1. tekib latentsuse mure mängudel ja väga kiiret tagasisidet nõudvatelt programmidelt.
2. kuna internet, eelkõige kiire 1gb internet ei jõua kõigini, ega hakkagi jõudma siis paraku see nõuab iseseisvat op süsteemi
3. paljud ei julge/ei taha/ei taha sõltuda kellestki pilvepakkujast. mis iganes põhjustel see ka ei oleks...
4. Pilverakendused võivad tulla ja tulevadki, kuid mitte sellises mastaabis, mis desktop masinad maha suretavad...
kogu selle hv möla peale läks mul süda ausaltöelda pahaks.... kitsarinnaline wini haippimine ja linuxi ebaadekvaatne mustamine.... Kõik õige, kuid ei maksa oma teadmatusest linuxit maha teha....
Kogu selle jutu pealae tuli veel üks mõte, et keegi ei mölise selle üle, et macOS ei käi suvalise raua peal.... Linux on paha kui ei tööta aga MacOs on ikkagi hea olenemata sellest et ta ei käi võõra raua peal
|
|
|
|
_________________
https://www.inlink.ee
|
|
|
|
imapi
Vana Pingviin
Vanus: 44
Liitunud: 01.12.2005
Postitused: 567
Asukoht: Rakvere
Distributsioon: Mageia Cauldron
|
|
| illukas kirjutas: | | desktop masin kui selline ei kao ega saagi kaduda kuhugi:
1. tekib latentsuse mure mängudel ja väga kiiret tagasisidet nõudvatelt programmidelt.
2. kuna internet, eelkõige kiire 1gb internet ei jõua kõigini, ega hakkagi jõudma siis paraku see nõuab iseseisvat op süsteemi
3. paljud ei julge/ei taha/ei taha sõltuda kellestki pilvepakkujast. mis iganes põhjustel see ka ei oleks...
4. Pilverakendused võivad tulla ja tulevadki, kuid mitte sellises mastaabis, mis desktop masinad maha suretavad...
... |
Eks meil kõigil on õigus oma arvamusele ja rõhutan et see on minu arvamus aga ...
1. Olen päris kindel, et mõne aasta pärast kolivad enamus mänge netti. WebGL on päris huvitav ja paljutõotav asi.
2. Sama räägiti mõned aastatd tagasi 100M neti kohta. Nüüd on see reaalsus. Jaapanis näiteks 1G nett kodus on normaalne asi.
3. Ma ei usu ka et kõik väga pilve läheks. Ma arvan, et lihtsalt tabletitel "iPad" -del on päris palju potentsiaali.
4. KST. ja "ma ei hüüaks enne õhtut". Kui rääkida näiteks rakendustest, mis mõni aeg tagasi nõudis "võimsamat" lauaarvutit nagu näiteks video ja heli töötlus siis alles hiljuti jooksis ju läbi ka uudis weebipõhisest muusikatöötlus vahendist ja see oli päris edev asi.
Ma ei taha jätta muljet, et ma eriline "pilve" peal istuja oleks ja pilve rakneduste haipija. Mul tegelikult enamused asjad ükskõik, lihtsalt vaadates, kuidas ja kus asjad arenevad siis miskipärast on tekkinud minul selline tunne.
Ja päris kindlasti ei kao desktop mitte kuhugi ära lihtsalt ma arvan, et nende osakaal hakkab vähenema ... kunagi
|
|
|
|
_________________
More than once my wife has asked why I don't do Windows, because that's where the money is. Why don't I just sell drugs or produce porn - there's money in those things, right?
|
|
|
|
illukas
Vana Pingviin
Vanus: 44
Liitunud: 24.10.2006
Postitused: 2036
|
|
osakaal kui selline väheneb kindlasti...
Millegipärast selle pilvendusega tuli mulle meelde yahoo pauk, kus healjuhul taastati sinu konto...
Neti koha pealt mõtlesin pigem linnaväliseid asulaid, kus healjuhul on võimalik kõu, halvemaljuhul sedagi mitte.... Eestis on linnades olukord hea, aga niikui natukenegi linnast välja minna siis on piiks (vaata hv-st teemasid kus inimene elab 1,5 km Tallinna piirist ja ainus mis seal võimalik on kõu??? wtf nagu).... Samas 100M net, igatahes viljandis on sellega jama, isegi linnas sees ei suudeta teatud kohtades seda pakkuda....
Mitte et ma mingi vastane olen, kuid kõrgeltkiidetud IT riik nagu me oleme, siis tegelikkuses tavakasutajale kes on väljaspool linna ei ole sellest suurest IT mullist emmigi kasu....
Ametnikud saavad ette näidata suured it projektid (ei hakka rääkima aga näiteks ID kaart)... kuid tavaksutajale on see pain in the ass. Pealegi ID kaardi taotlemine läheb kallimaks (urruaukku pistku oma kaart)..... Kuna mul naisterahvas on lasteaias siis pisikesest lasteaiast on kaks-kolm inimest kes juba praegu ei saa endale lugada id kaardi tegemist, sest see lihtsalt on kallis...
Suurelt ligadi logadi on see Eesti müütiline IT mull
(läks jälle käest ära )
PS mulle meeletult meeldib Norrakate suhtumine- katsetatakse ja proovitakse ja alles siis kui päris valmis on alles siis söödetakse rahvale. Ja kusjuures asjad töötavad neil ja väga hästi... Millegipärast Norra riigis pakutakse tuge linux/openoffice ametiasutustele ka riigitasandil....
|
|
|
|
_________________
https://www.inlink.ee
|
|
|
|
zaxon
Vana Pingviin
Vanus: 47
Liitunud: 10.04.2006
Postitused: 478
Asukoht: Tartu
Distributsioon: Gentoo
|
|
| mis teha, kui sulle 24/7 igast aknast ja uksest kinnisideena vaid kommertstarkvara promotakse, ongi kõigel muul väga raske üleöö esile tõusta.
|
|
|
|
|
|
|
|
akbgf
Vana Pingviin
Liitunud: 07.10.2009
Postitused: 763
Asukoht: Tõravere
Distributsioon: OpenSUSE, Ubuntu
|
|
> Millegipärast Norra riigis pakutakse tuge linux/openoffice ametiasutustele ka riigitasandil....
> 24/7 igast aknast ja uksest kinnisideena vaid kommertstarkvara promotakse
Meil oli majandusminister, kes õhkas, et Microsoft on parim.
Riiklikud dokumendid on veebis väljas ikka suures osas Wordi doc-idena või RTF-idena, riiklik isikutunnistus on toetatud peaaegu ainult MSW-s.
Maailma ülikoolides olid populaarsed Unixi-laadsed süsteemid, Tartu Ülikool valis MSW.
On olemas üks huvitav dokument:
Soovitused vabavara kasutamiseks riigiasutustes, Versioon 1.0, 22.10.2010, 35 lk., Koostaja Hillar Põldmaa.
Selle leidmine RISO veebilehelt on võimalik, aga mitte kerge.
Selles on nii mõndagi huvitavat lugeda. Toon mõne tsitaadi.
Kontoritarkvarapakettide hindade võrdlus teostati aruandes Microsoft Office 2007 ja OpenOffice.org vahel. Aluseks võeti üleminekujuhud mõlemale tarkvarapaketile 3-aastasel perioodil 100 tööjaama kohta, arvestades tarkvara soetamismaksumust, lisakulu litsentside haldamisele sel perioodil, dokumentide migreerimiskulu uue tarkvara installeerimisel ja dokumentide konverteerimisel ning kasutajate koolitusele/ümberõppele tehtavaid kulusid.
Microsoft Office 2007 versus OpenOffice.org versioon 3.5
Kogusumma 1 395 000 EEK ja 425 000 EEK.
.. nagu senine praktika näitab, muudab Microsoft oma põhilist dokumendivormingut (*.doc) iga kolme aasta tagant. Seejuures ei suuda eelnevad versioonid lugeda järgnevate versioonide poolt tekitatud faile ning samuti on probleeme vastupidise konverteerimisega. Ehkki Microsoft on näinud vaeva oma *.docx vormingu saamisega ISO poolt tunnustatud standardiks (hetkel on ta osaliselt tunnustatud, kui ISO 29500:20081), ei hakka MS Office järgmine versioon (MSO2010) seda ülima tõenäosusega toetama. .. Microsofti puhul võib öelda, et omavahel koosvõimelised on ühe ja sama versiooni Office programmid. Ühilduvus teiste rakendustega, sh Microsofti enda toodetega, on suhteliselt juhuslik.
Euroopa Liidu e-Governance ja infotehnoloogia alast poliitikat koordineerivad asutused soovitavad riigiasutusel kasutada OpenDocument vormingut juba alates 2004-st aastast1. Lisaks eelpool toodud hinna, koosvõime ja turvalisuse põhjendusele toovad nad välja ka võrdse kohtlemise põhimõtte.
Riik peab osutama teenust kõigile, sõltumata nende soost, nahavärvist või eelistustest. Samas näiteks Microsoft Office teistel platvormidel peale Microsofti enda omade toimida ei suuda.
Lähematest naabritest võiks siin ära märkida Soome Justiitsministeeriumi, kes 2007 aastal kolis täielikult üle OpenOffice.org tarkvarale. Samades jälgedes on minemas ka Soome Haridusministeerium, kes arvab, et suudab koolides vabavara kasutamisega säästa kuni 70% IKT kuludest.
Harmoniseerumine Euroopa poliitikaga. Eestis on vaba tarkvara kasutamine madalam kui Euroopa keskmine, puudub selge poliitiline tugi uuele paradigmale.
Hoolimata RISO poolsetest soovitustest, ei ole suurem osa riigiasutustest vabale tarkvarale üle läinud.
Eesti riigiasutustest on täielikult vabale kontoritarkvarale üle läinud Keskkonnaministeerium. Vastava projektiga alustati 2001 aastal ning kokkuvõtvalt võib öelda, et vastavalt Keskkonnaministeeriumi kogemusele pole OOo ja MSO erinevustest tekkivad probleemid suuremad kui MSO eri versioonide ühilduvusest.
Näiteks on kõik SEB kontorid juba 90-ndate keskpaigast alates viidud täies mahus Linuxil põhinevatele tööjaamadele. Põhjendused selleks on järgnevad:
stabiilsus – asjad peavad töötama;
toimivus/jõudlus – asjad peavad töötama nii täna kui ka homme;
tõhusus – asjad peavad olema odavad.
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
