| Autor |
Sõnum |
ain
Pingviini aktivist
Liitunud: 25.09.2006
Postitused: 218
Distributsioon: openSUSE
|
|
Käisin kunagi Võru bussijaama kohvikus, seal oli singiga võileibu.
Küsisin ühe võileiva. Müüja küsib, et kas singiga. Ma vastu, et kas teil on midagi muud ka? Ei ole.
Sama on kaartidega. Palun mulle üks kaart. Kas vahekaart? Kas teil on muid kaarte kah? Ei ole.
|
|
|
|
|
|
|
  |
JanO
Pingviini aktivist
Vanus: 58
Liitunud: 30.04.2008
Postitused: 305
Distributsioon: Mageia
|
|
| ain kirjutas: | | Käisin kunagi Võru bussijaama kohvikus, seal oli singiga võileibu.
Küsisin ühe võileiva. Müüja küsib, et kas singiga. Ma vastu, et kas teil on midagi muud ka? Ei ole.
Sama on kaartidega. Palun mulle üks kaart. Kas vahekaart? Kas teil on muid kaarte kah? Ei ole. |
Siis oleks võinud ju ka ainult leiba küsida. 
Minuarust on kaardi ja vahekaardi erinevus selles, et "lihtkaart" pole teiste tagant nähtav ja pole "tehniliselt" kohe kätte saadav. Vahekaart ongi lihtsalt "sakiga" varustatud (liht)kaart, mille tõttu on ta eristatav teistest kaartidest ja koheselt "tehniliselt" kättesaadav.
Asenda sõna "kaart" sõnaga "webileht" ja jutt peaks sobima ka lehitsejate kohta.
Ainult sõna "sakk" kasutamine minule tehniliselt ei meeldi, kuna see kirjeldab vaid kaardi üht, väljaulatuvat osa, kuigi vähemalt visuaalselt on esitatud nii, et seal taga on ka (liht)kaart ise.
|
|
|
|
_________________
Julge olla eestlane ka arvutis!
jaanus.ojangu.net
|
|
|
  |
tramm
Vana Pingviin
Liitunud: 03.11.2008
Postitused: 900
Distributsioon: *buntu
|
|
seda, et näib, et praegu kutsutakse IE-s endisi "vahekaarte" hoopis "vahelehtedeks".
põnevust kui palju.
paras jaburus sisuliselt, sest kui enne võis justkui rääkida, et kaardid on lehtede vahel või lehed avatakse kaartide peal, siis nüüd peaks justkui kujutama ette, et on olemas mingid lihtsalt veebilehed ja siis veel mingid vahelehed, mis on aga tegelikult ka lihtsalt veebilehed, ainult et uue põlvkonna veebilehed, mida me nimetame uue nimega, sest me avame neid uues IE-s vms.
ses mõttes, et tab'i (saki/välje/vahe*) funktsioon kuulub brauseri juurde ja on erinev veebilehe juurde kuuluvatest funktsioonidest. samas kui nüüd kategoriseeritakse tab'id ja veebilehed ühe ja sama nimetuse "leht" alla, siis tekib segadus, et kas vahelehe kujul on tegemist mingi erilise veebilehega või siiski brauseri poolt pakutava lisafunktsiooniga lehtede kartoteekimiseks/nende seas orienteerumiseks. reaalselt on muidugi tegemist viimasega, aga see terminoloogiline leiutis varjab selle osavalt ära. ilmselge terminoloogiline eksitus minu arvates. jõudu tädi Maalile asjast arusaamisel!
ja lisaks... tundub, et meie arutelud (oli siis vaja püüda "vahekaarti" niimoodi jõuga maha joosta!) on IE tõlkijatele halba mõju avaldanud ja endisest korrektsest vastest (vt kolmest olemasolevast IT sõnastikust ametlikke vasteid "tabile", eksole --- ja ära pane tähele Qilaqi ja sander85 põhjendamatuid kõrvalekaldeid) on saanud mingi täielik veidrus, mis koliseb märksa kõvemini kui termini aladiferentsitus "kaardi" puhul. huvitav oleks teada, miks nad seda ikkagi muutsid. kas tõesti nende arutelude pärast, kus raamatukogundusspetsid sander85 ja Qilaq nii veenvalt tõestasid, et "vahekaart" on täiesti kõlbmatu vaste? või ikkagi iseseisvalt?
ma annaks IE tõlkijatele lausa auhinna selle eest!
või kuidas teistele tundub?
|
|
|
|
|
|
|
|
imre
Vana Pingviin
Liitunud: 16.08.2005
Postitused: 2648
Asukoht: Saku kant
Distributsioon: Ubuntu
|
|
Rahune Träm kõigepealt, hinga sügavalt sisse ja välja.
Mõtle, et sa oled kuskil rahulikus paigas.
Eemaldu nendest vahe lehtedest ja kaartidest, rahune.
Katsu üle saada sellest - maailm ei hukku kui neid kasvõi TÄÄBIDEKS nimetataks.
|
|
|
|
_________________
Enne teema püstitamist kasutage OTSINGUT
Küsi targalt: Infot siit!
Kui aru ei saa, siis küsi.
|
|
|
|
v6lur
Vana Pingviin
Vanus: 37
Liitunud: 08.07.2005
Postitused: 667
Asukoht: Kopenhaagen/Tartu
Distributsioon: Arch
|
|
| Ah et IE-s muudeti nimetus ära... Ma mõtlesingi, et huvitav, miks Chrome'is vahekaartidest pärast mingit uuendust vahelehed said...
|
|
|
|
_________________
"Sleep, she is for the weak."
|
|
|
|
tramm
Vana Pingviin
Liitunud: 03.11.2008
Postitused: 900
Distributsioon: *buntu
|
|
| imre kirjutas: | | Rahune Träm kõigepealt, hinga sügavalt sisse ja välja. |
ma arvan, et sa ei peaks selliste nõmedate avaldustega esinema.
|
|
|
|
|
|
|
|
imre
Vana Pingviin
Liitunud: 16.08.2005
Postitused: 2648
Asukoht: Saku kant
Distributsioon: Ubuntu
|
|
| Tänan arvamuse eest, aga ma tegin seda ja teen ka edaspidi.
|
|
|
|
_________________
Enne teema püstitamist kasutage OTSINGUT
Küsi targalt: Infot siit!
Kui aru ei saa, siis küsi.
|
|
|
|
Qilaq
Vana Pingviin
Vanus: 55
Liitunud: 25.10.2006
Postitused: 1219
Asukoht: Linda Nisa
Distributsioon: Mageia, Mandriva Linux
|
|
| Trämile veel kord: väide, nagu oleks sõnastikes olnud "vahekaart" tab'i vastena enne, kui see jõudis Microsofti tõlgetesse, ei vasta päris ilmselt tõele. Jah, see oli sõnastikes enne, kui need vahekaardid jõudsid Internet Explorerisse, aga nagu ma olen korduvalt öelnud, ei ole veebilehitseja antud juhul mingi etalon: neid asju kasutati ka Microsofti toodetes märksa varem, näiteks seadistusdialoogides. Pealegi tasub arvestada, et juhtiva sõnastiku (AKS) koostajad on äärmiselt tihedalt seotud Microsofti toodete tõlkimisega, nii et nii või naa on need asjad otseselt seotud.
|
|
|
|
_________________
Tõlkija (Mandriva Linux, KDE, Scribus, CUPS)
|
|
|
|
KristjanS
Vana Pingviin
Vanus: 36
Liitunud: 29.12.2006
Postitused: 419
Distributsioon: Debian
|
|
Vahepeal on ligi aasta teema loomisest möödunud, ning arutelu kestab edasi. Mis on igati rõõmustav, kuna mõistagi on eesti keel südamelähedane igale endast lugupidavale eestlasele.
Samas arutelu kipub oma teed minema, ning kindlat eesmärki ei püstitata. Seeläbi kannatab arutelu tõhusus. Teen ettepaneku määrata arutelule kitsamad teemad valitud mõistete üle, et jutt väga laiali ei valguks. Nii, et arutelu iga mõiste üle kestaks ühe nädala, ning aruteldavad mõisted oleks välja toodud esimeses postituses. Kui arutelu on lõppenud, kirjutan esimesse postitusse ka lühikokkuvõtte.
Teema valimine käib niimoodi, et nädala jooksul saadetakse aruteldavate mõistete kohta ettepanekud, järgmine nädal panen kõik pakutud mõisted hääletusele ja kui mõiste on saanud vähemalt 5 häält, läheb see arutlusele. Kui ükski mõiste ei kogu 5 häält, läheb arutlusele kõige rohkem hääli kogunud mõiste.
Mis arvate? Mul oleks aega sellega tegeleda, sest uus töökoht lubab väga paindliku ajakava. Seetõttu üritan ka Pingviini paigaldatud Narro tõlkesüsteemi uuesti käsile võtta.
|
|
|
|
_________________
Ubuntu Brainstorm: Have a device manager
Seadmehalduriga peaks saama jälgida riistvara, juhtprogrammi vahetada, ning vastavalt juhtprogrammile seadistusi muuta.
|
|
|
|
tramm
Vana Pingviin
Liitunud: 03.11.2008
Postitused: 900
Distributsioon: *buntu
|
|
| Qilaq kirjutas: | | Trämile veel kord: väide, nagu oleks sõnastikes olnud "vahekaart" tab'i vastena enne, kui see jõudis Microsofti tõlgetesse, ei vasta päris ilmselt tõele. Jah, see oli sõnastikes enne, kui need vahekaardid jõudsid Internet Explorerisse, aga nagu ma olen korduvalt öelnud, ei ole veebilehitseja antud juhul mingi etalon: neid asju kasutati ka Microsofti toodetes märksa varem, näiteks seadistusdialoogides. Pealegi tasub arvestada, et juhtiva sõnastiku (AKS) koostajad on äärmiselt tihedalt seotud Microsofti toodete tõlkimisega, nii et nii või naa on need asjad otseselt seotud. |
mis siin ikka korrata. minu meelest pole üldse mingit vahet, kas "vahekaardid" jõudsid sõnastikku läbi IE tõlkimise, mõne muu MS toote tõlkimise või täiesti sõltumatult MS-i toodetest. tegemist on erialasõnastikega, mis on koostatud terminoloogiaga professionaalsel tasemel tegelenud inimeste poolt ja sellest piisab. lisaks on tegemist kolme sõnastiku üksmeelega antud küsimuses, s. t. mitte mingi juhusliku eksimusega ühes sõnastikus. tegemist on vastega, mida on kasutatud juba kümmekond aastat ja selle vaste tõsiseltvõetavust kinnitab selle järjekindel esinemine sõnastikes. seda fakti võiksid "vahekaardi" vastased tegelikult kogu aeg meeles pidada.
aga suhtumine "vahelehte"? kuidas sellega on? seda oleks huvitav kuulda.
|
|
|
|
|
|
|
|
sander85
Vana Pingviin
Vanus: 39
Liitunud: 08.08.2005
Postitused: 4359
Asukoht: Tallinn (vahel ka Virtsu)
Distributsioon: Mageia, Debian, CentOS
|
|
| Träm kirjutas: | | Qilaq kirjutas: | | Trämile veel kord: väide, nagu oleks sõnastikes olnud "vahekaart" tab'i vastena enne, kui see jõudis Microsofti tõlgetesse, ei vasta päris ilmselt tõele. Jah, see oli sõnastikes enne, kui need vahekaardid jõudsid Internet Explorerisse, aga nagu ma olen korduvalt öelnud, ei ole veebilehitseja antud juhul mingi etalon: neid asju kasutati ka Microsofti toodetes märksa varem, näiteks seadistusdialoogides. Pealegi tasub arvestada, et juhtiva sõnastiku (AKS) koostajad on äärmiselt tihedalt seotud Microsofti toodete tõlkimisega, nii et nii või naa on need asjad otseselt seotud. |
mis siin ikka korrata. minu meelest pole üldse mingit vahet, kas "vahekaardid" jõudsid sõnastikku läbi IE tõlkimise, mõne muu MS toote tõlkimise või täiesti sõltumatult MS-i toodetest. tegemist on erialasõnastikega, mis on koostatud terminoloogiaga professionaalsel tasemel tegelenud inimeste poolt ja sellest piisab. lisaks on tegemist kolme sõnastiku üksmeelega antud küsimuses, s. t. mitte mingi juhusliku eksimusega ühes sõnastikus. tegemist on vastega, mida on kasutatud juba kümmekond aastat ja selle vaste tõsiseltvõetavust kinnitab selle järjekindel esinemine sõnastikes. seda fakti võiksid "vahekaardi" vastased tegelikult kogu aeg meeles pidada.
aga suhtumine "vahelehte"? kuidas sellega on? seda oleks huvitav kuulda. |
vaheleht on samm veel hullema poole.. pilt laguneb täiesti koost nüüd.. minu kommentaarid sellega lõpevad (:
|
|
|
|
_________________
  
|
|
|
|
tramm
Vana Pingviin
Liitunud: 03.11.2008
Postitused: 900
Distributsioon: *buntu
|
|
shortcut
tõlgetest otsetee on hea, aga lohisev ja ei võimalda korraliku liitsõnaloomet, kuna ise liitsõna. näiteks otseteenupp, otseteeikoon, otseteeklahv on kõik juba ülemäära lohisevad. üks võimalus oleks jätta tee osa ära ja kasutada otsenupp, otseikoon, otseklahv. neist kõlab natuke usutavalt ainult otsenupp. teine võimalus on kasutada kiir-asju: kiirklahv, kiirtee, kiirklahvikombo jne. kolmas võimalus on kasutada välk-asju, välkklahv, välknupp, välkikoon. minu tunne on see, et kõik neist kõlbavad, aga igaüks omal kohal. minu arvates võiks:
1. otsetee olla midagi sellist, mis pole vahendiga seotud. nt mingi ikoon või menüüvalik kuskil, kust pääseb otse kuskile, aga seda otseteed saab minna nii hiire, klahvistiku kui puuteekraani abiga.
2. kui räägitakse klahvistiku abil millegi käivitamisest, siis võiks rääkida mitte üksikutest kiirklahvidest, vaid nende kombinatsioonidest. enamasti on ju keyboard shortcutid mitu klahvi korraga. kuidas seda teha? ei päästa klahvi panemine mitmusse, sest siis tekib kategoriaalne segadus klahvivajutuste nimekirja ja üksikutes kombinatsioonides esinevate klahvide vahel. sestap arvan, et klahvikombinatsiooni puhul võiks kasutada vana head eesti sõna sõrmis (vt liikane/kesa "alt key combinations"), sest see osutab üksiku vajutatava objekti asemel vajutamise vahendile ehk sõrmele, mida inimesel on tavaliselt umbes kümme. kaob igasugune ambivalentsus.
3. mulle endale meeldiks kiir-asjade asemel sageli kasutada välk-asju, sest "kiir-" viitab rohkem tempole ja kiirele liikumisele (kiirsõrmis võib olla mingi sõrmis, mida saab nt hästi kiiresti, nt miljon korda sekundis vajutada, või mis reageerib vajutusele millisekundi täpsusega), kuivõrd välk osutab kohesusele, mis on enamasti shortcut-ide mõte.
4. samal põhjusel kasutaks ma ka kiirotsingu asemel välkotsingut (pean silmas otsinguvälja, mis on kuskile kasutajaliidesesse topitud, et seda ei peaks eraldi avama).
5. kiirklahvid võiksid aga olla need menüüde shortcutid, mis otse menüüvalikute juurde viivad (tavaliselt üks klahv korraga). mingil põhjusel näib see sobivat, äkki sellepärast, et menüüs tegeldakse tõesti kursoriga liikumisega ja seal on kohane rääkida kursori liikumise "kiirusest".
daemon
ma ei saa aru, mis mõte on seda deemoniks tõlkida. eesti keeles on deemon see, kes halba saatust tekitab, sama ka ladina keelega, kuigi kreeka keeles on sellel ka positiivne tähendus --- meieni see igatahes üldkeeles jõudnud pole (ja vallastes toodud põhjendus ei päde sugugi). sisuliselt on see niisugusel kujul tsitaatsõna. minu arvates võiks daemoni asendada mingi kohaliku vaimuga, sobivad kõik alates päkapikkudest kuni krattideni, ahjualuste ja jeekimiteni välja (minu meelest on sõna "päka/päkats/päkapikk" ka arvutislängis niimoodi kasutatud), kes kõik tegutsevad inimesest sõltumatult. krati käimapanekust rääkimine on lisaks veel täiesti loomulik ka üldkeeles, kuigi ta vist rohkem küll lendab. neid nimetusi on päris palju, kes kivirähka on lugenud, see ilmselt teab neid veelgi.
tegelt oleks asju veelgi, aga las olla praegu. ootan tagasisidet.
|
|
|
|
|
|
|
|
sander85
Vana Pingviin
Vanus: 39
Liitunud: 08.08.2005
Postitused: 4359
Asukoht: Tallinn (vahel ka Virtsu)
Distributsioon: Mageia, Debian, CentOS
|
|
| Träm kirjutas: | |
daemon
ma ei saa aru, mis mõte on seda deemoniks tõlkida. eesti keeles on deemon see, kes halba saatust tekitab, sama ka ladina keelega, kuigi kreeka keeles on sellel ka positiivne tähendus --- meieni see igatahes üldkeeles jõudnud pole (ja vallastes toodud põhjendus ei päde sugugi). sisuliselt on see niisugusel kujul tsitaatsõna. minu arvates võiks daemoni asendada mingi kohaliku vaimuga, sobivad kõik alates päkapikkudest kuni krattideni, ahjualuste ja jeekimiteni välja (minu meelest on sõna "päka/päkats/päkapikk" ka arvutislängis niimoodi kasutatud), kes kõik tegutsevad inimesest sõltumatult. krati käimapanekust rääkimine on lisaks veel täiesti loomulik ka üldkeeles, kuigi ta vist rohkem küll lendab. neid nimetusi on päris palju, kes kivirähka on lugenud, see ilmselt teab neid veelgi.
|
daemoni puhul on üldiselt kasutatav ka rakendus, teenus, server jne.. mis antud olukorras paremini sobib, ei näe põhjust tuua mängu deemoneid ja muid kratte..
|
|
|
|
_________________
|
|
|
|
tramm
Vana Pingviin
Liitunud: 03.11.2008
Postitused: 900
Distributsioon: *buntu
|
|
| sander85 kirjutas: | | daemoni puhul on üldiselt kasutatav ka rakendus, teenus, server jne.. mis antud olukorras paremini sobib, ei näe põhjust tuua mängu deemoneid ja muid kratte.. |
rakendus ei ole kasutatav, liiga üldine, server on kasutusel pigem seadmete kohta, teenus ilmselt kõlbab, aga see on windowsist laenatud, kuid kas mitte pole praegu 90% tõlgetes juttu siiski deemonitest? iseeneesest oleks see, et "süsteemis taustal kratid käivad" vms 1) huvitav maavillane terminikasutus ja 2) täiesti arusaadav üldkeele pinnal. erinevalt näiteks väga abstraktsest "teenusest" või halba toovast "deemonist".
|
|
|
|
|
|
|
|
sander85
Vana Pingviin
Vanus: 39
Liitunud: 08.08.2005
Postitused: 4359
Asukoht: Tallinn (vahel ka Virtsu)
Distributsioon: Mageia, Debian, CentOS
|
|
kratt on täpselt samane pahalane nagu deemon, järgmisena ei tee enam kasutaja pahavaral ja kratil vahet..
ja teenuse puhul ma ei ütleks, et see on windowsist laenatud, see et nemad seda kasutavad ei tähenda, et mina ei või, või et ma nüüd seda neilt laenan, ma ei teagi, et nad seda kasutavad.. aga põhimõtteliselt see rakendus või server pakub mingit teenust siiski ja kui ma tahan selle teenuse taaskäivitada või peatada, siis peaks see igati mõistetav olema
või minupoolest kas või rakendusserver, või kiipkaardi rakendus/teenus või mida iganes, aga mitte kratt või deemon..
|
|
|
|
_________________
|
|
|
|
tramm
Vana Pingviin
Liitunud: 03.11.2008
Postitused: 900
Distributsioon: *buntu
|
|
| sander85 kirjutas: | | kratt on täpselt samane pahalane nagu deemon, järgmisena ei tee enam kasutaja pahavaral ja kratil vahet..
ja teenuse puhul ma ei ütleks, et see on windowsist laenatud, see et nemad seda kasutavad ei tähenda, et mina ei või, või et ma nüüd seda neilt laenan, ma ei teagi, et nad seda kasutavad.. aga põhimõtteliselt see rakendus või server pakub mingit teenust siiski ja kui ma tahan selle teenuse taaskäivitada või peatada, siis peaks see igati mõistetav olema
või minupoolest kas või rakendusserver, või kiipkaardi rakendus/teenus või mida iganes, aga mitte kratt või deemon.. |
mina soovitan küll enne järele mõelda, kui kogu deemonite kultuurilist tausta linuxist tõlgete kaudu välja viskama hakata, ma arvan, et sellise värvika taustaga terministiku mõistlik säilitamine on hea. ma isegi eelistaks ilmselt deemonit teenusele, kuigi olen teatud kontekstides nõus kasutama ka viimast.
jah, muidugi võib kasutada windowsis kasutusel olnud vasteid, kuid mille poolest on majandusala metafoorika parem kui rahvakultuuri oma? lisaks pole teenuse töötamine taustal minu arvates päris ilmne. siiski on tõsi, et teenus on ilmselt midagi, mida püsivalt pakutakse, vastasel juhul nimetataks seda tehinguks. rakendusega on aga see asi, et miski ei viita selle töötamisele taustal. sestap ei kõlba see deemoni vasteks kuidagi...
tegelt on kratt ka muidugi majandusala termin, kuigi mõnevõrra vananenud.
|
|
|
|
|
|
|
|
sander85
Vana Pingviin
Vanus: 39
Liitunud: 08.08.2005
Postitused: 4359
Asukoht: Tallinn (vahel ka Virtsu)
Distributsioon: Mageia, Debian, CentOS
|
|
|
|
tramm
Vana Pingviin
Liitunud: 03.11.2008
Postitused: 900
Distributsioon: *buntu
|
|
| sander85 kirjutas: | | minupoolest võib kõiki teenuseid rakendusteks kutsuda, sest mingil otstarbel on nad siiski rakendatavad.. |
samamoodi võib ka kõiki lumikellukesi lihtsalt lilledeks kutsuda.
|
|
|
|
|
|
|
|
tramm
Vana Pingviin
Liitunud: 03.11.2008
Postitused: 900
Distributsioon: *buntu
|
|
| ain kirjutas: | | Käisin kunagi Võru bussijaama kohvikus, seal oli singiga võileibu.
Küsisin ühe võileiva. Müüja küsib, et kas singiga. Ma vastu, et kas teil on midagi muud ka? Ei ole.
Sama on kaartidega. Palun mulle üks kaart. Kas vahekaart? Kas teil on muid kaarte kah? Ei ole. |
tore lugu küll aga küllap tal oli siis tavaliselt ka mingeid muid leibu ja sina olid tobedalt ninatark. samamoodi on igasugu muudes rakendustes tavaliselt igasugu muid kaarte ja see, et firefoxis parajasti ühtegi teist süsteemset kaarti pole ei õigusta aladiferentsitud termini juurutamist laiemas plaanis. näiteks sõsarrakendus thunderbirdiski on visiitkaardid, ometi on nüüd ka seal kirjade avamine kaartidel. rääkimata sellest, et veebilehtedel võib tegelikult avada igasugu kaarte, mis aladiferentsimise tulemusel võivad hakata brauseri vahekaartidega sassi minema. ja kuigi tol hetkel võis näida sulle küll nii objektiivselt õigustamatu, et müüja sult midagi sellist küsib, siiski pidid sa nüüd oma näite mõttekaks esitamiseks täpsustama, et võileib oli singiga. samamoodi on nende kaartidega, mis on tegelikult vahekaardid. parem olgu nad juba igaks juhuks kohe singivõileivad kui et pärast saad sa kogemata võileiva aprikoosimoosiga, arvates, et niikuinii on kõik võileivad singivõileivad.
|
|
|
|
|
|
|
|
erku
Vana Pingviin
Vanus: 55
Liitunud: 12.09.2008
Postitused: 559
Asukoht: Tallinn, Järvamaa
Distributsioon: Mint/Debian _32bit
|
|
| Träm kirjutas: | | shortcut
1. otsetee olla midagi sellist, mis pole vahendiga seotud. nt mingi ikoon või menüüvalik kuskil, kust pääseb otse kuskile, aga seda otseteed saab minna nii hiire, klahvistiku kui puuteekraani abiga. |
Otsetee ehk viide, nii olen mina asju tõlkinud. Kõik otesteed ehk lingid on viited ju millegile ja tegelt vahet pole kas interneti link, fail või rakendus.
Minu arust, kui kasutada otsetee asemel sõna viide läheks arvuti sõnavara ühildumine paremaks, sest sama otstarbeline otsetee/link/viide põhimõte on sul nii arvuti ekraanil kui ka kusagil OO dokumendi jms kasutusel.
See deemoni kasutus on tõepoolest arusaamatu. Noh kratt on tunduvalt parem keeleliselt, aga sisu edasi andine on ikkagi olematu. Peaks olema sootuks miskit muud.
Ja tõepoolest milleks teha asju hullemaks kui nad juba on. Kust kohast tuli üldse selline asi nagu brauserile "Uus kaart". Sama hästi oleks võinud olla olla Blämba ja Mämba, Uus kaart ja Uus aken asemel, paari päeva kasutuse järel oleks selgeks saanud mis miskit teeb, kuna Blämba ja Mämba ei seondu millegi konkreetsega.
Et mõisteid üldse arendada tuleks kõigepealt lugeda inglise ülikoolide teadustöid kuidas saab aru inimene keelest ja mõistetest.
Asi kuidas inimene teadustab endale mõisteid, tehti selgeks juba väga väga ammu. Ehk kui inimesele öelda sõna karu või jänes, vilksatab ta meeltes kõigepealt sümbol ja alles seejärel seos. Tõsi et sõna ütlemisel karu võib ühe inimese meeltest vilksatada läbi hetkeliselt kaisukaru, teistel too olend metsast jne. See polegi tähtis. Tähtis on asja olemus.
Ja nüüd, võta brauser lahti ja seal üleval seisab Uus kaart, mis emotsioone tekitab sõna kaart teis ja kuidas on sellel seos uue interneti akna kuvamisega. Minul mitte miskeid.
..
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
