Autor |
Sõnum |
midnight
Vana Pingviin
Liitunud: 09.08.2007
Postitused: 733
Distributsioon: Ubuntu 8.04
|
|
KristjanS kirjutas: | Esiteks... ma saan sealt ainult ühe otsingu teha, järgmisega viskab alati valge pildi ette. Teiseks, ma sooviksin teise arvamusi, see tähendab et ettepanekuid koos põhjendustega. |
Tõlgi kuidas tahad, mina tõlgin ubuntut üldse näiteks oma lauaarvutis ümber..
Põhjus lihtne- kui minu tõlkeid launchpadis ei taheta, siis tõlgin ise ja tõlked panen BSD litsentsi- kui valmis saan.
|
|
|
|
|
|
|
|
v6lur
Vana Pingviin
Vanus: 37
Liitunud: 08.07.2005
Postitused: 667
Asukoht: Kopenhaagen/Tartu
Distributsioon: Arch
|
|
KristjanS kirjutas: | Paar asja Xfce tõlkimisel, mille suhtes tahaks eriti erinevate isikute arvamusi kuulda:
- Workspace
Seletus: Peaks olema üks osa töölauast. Tööala, tööruum?
- Todo
Seletus: Loend tegemistest mida on vaja teha... Et näiteks remove this todo oleks tõlgitav. Tegemiste loend?
- Hide
Seletus: Peida või varja?
- Shade/unshade
Seletus: nähtavale jääb ainult pealkirjariba.
- Stick/unstick
Seletus: jätab akna alati esiplaanile
|
- Workspace
Tööala, tööruum, (virtuaalne) töölaud
- Todo
Ülesanne?
- Hide
Peida
- Shade/unshade
Varja, keri üles
- Stick/unstick
kõigil tööaladel/-laudadel (vms), alati pealmine?
mihkel kirjutas: | ...
Kui nüüd vähe tõsisemalt rääkida, kas click peaks tõlkima kui kliki või klõpsa? On selles vallas mingi vaikiv kokkulepe olemas? | Soovitatav on "klõpsama".
|
|
|
|
_________________ "Sleep, she is for the weak."
|
|
|
|
sadiini
Vana Pingviin
Vanus: 53
Liitunud: 28.12.2007
Postitused: 1456
Asukoht: Otsige mind kolmandalt planeedilt...
Distributsioon: Lubuntu, Bodhi, Feren OS
|
|
KristjanS kirjutas: | Paar asja Xfce tõlkimisel, mille suhtes tahaks eriti erinevate isikute arvamusi kuulda:
Tsitaat: |
- Workspace
Seletus: Peaks olema üks osa töölauast. Tööala, tööruum?
- Todo
Seletus: Loend tegemistest mida on vaja teha... Et näiteks remove this todo oleks tõlgitav. Tegemiste loend?
- Hide
Seletus: Peida või varja?
- Shade/unshade
Seletus: nähtavale jääb ainult pealkirjariba.
- Stick/unstick
Seletus: jätab akna alati esiplaanile
|
- Workspace
Tööala, tööruum, (virtuaalne) töölaud
- Todo
Ülesanne?
- Hide
Peida
- Shade/unshade
Varja, keri üles
- Stick/unstick
kõigil tööaladel/-laudadel (vms), alati pealmine?
|
Shade / unshade
Varja / Näita
Stick / unstick
Kinnista / Vabasta
Todo
(Veel) teha? Tegemisel. Kavas?
Workspace
Tööpind. Tööruum. Tööala.
|
|
|
|
|
|
|
|
sadiini
Vana Pingviin
Vanus: 53
Liitunud: 28.12.2007
Postitused: 1456
Asukoht: Otsige mind kolmandalt planeedilt...
Distributsioon: Lubuntu, Bodhi, Feren OS
|
|
Samas...
Kõiki asju ei olegi mõttekas ära tõlkida.
Printer, draiver jne jne.
Osadele mõistetele polegi adekvaatseid eestikeelseid vasteid ja selle tõttu on aeg-ajalt lihtsam jätta inglisekeelne üheseltmõistetav sõna tõlkimata.
Visuaalne ruum on paraku piiratud.
Kui inglise keeles on mõiste väljendatud ühe sõnaga ja eesti keeles tuleks 2-3 sõna, siis on pisut jama. Ikoonidel (nuppude) kuvatav tekst hakkab ebamõistlikult laiutama.
Eriti lühikäskude puhul.
Enter - Sisene Kuhu???
Go - Mine Kuhu?
Transcode - Transformeeri kood teise kodeeringusse Appi!
Näited pole just parimad, aga mõte jääb samaks.
|
|
|
|
|
|
|
|
KristjanS
Vana Pingviin
Vanus: 36
Liitunud: 29.12.2006
Postitused: 419
Distributsioon: Debian
|
|
sadiini kirjutas: | Samas...
Kõiki asju ei olegi mõttekas ära tõlkida.
Printer, draiver jne jne.
Osadele mõistetele polegi adekvaatseid eestikeelseid vasteid ja selle tõttu on aeg-ajalt lihtsam jätta inglisekeelne üheseltmõistetav sõna tõlkimata.
Visuaalne ruum on paraku piiratud.
Kui inglise keeles on mõiste väljendatud ühe sõnaga ja eesti keeles tuleks 2-3 sõna, siis on pisut jama. Ikoonidel (nuppude) kuvatav tekst hakkab ebamõistlikult laiutama.
Eriti lühikäskude puhul.
Enter - Sisene Kuhu???
Go - Mine Kuhu?
Transcode - Transformeeri kood teise kodeeringusse Appi!
Näited pole just parimad, aga mõte jääb samaks. |
Enter - sisestama
Go - inglise keeles on see täpselt sama tark, kui „mine” on eesti keeles
Transcode - Transcoding is the direct digital-to-digital conversion from one (usually lossy) codec to another. e. teisendamine ühest digitaalsest koodekist teise. Olenevalt kui palju täpsust on vaja, siis pakuks süvenemata välja kas teisendamine või koodeki teisendamine, v.a. juhul kui tegu on sellenimelise programmiga. Sõna codec oleks olnud parem näide. Arvan et vastupidiselt üldlevinud praktikale peaks selle üldse tõlkimata jätma, sest see on lühend. Vähemalt kui kunagi keegi väga kergelt hoomatava eestikeelse sõnaga välja ei tule, mis seda tähistaks. Kuid siis võib hilja olla, sest kasutajad on juba sõnaga ära harjunud.
Ning minu lemmikettepanekud siiani:
Todo - ülesanne. (US) A task yet to be done; an item on a to-do list kõlaks kui: Ülesanne mida tuleb veel teha, sissekanne ülesannete nimekirjas.
Workspace - tööpind (väga hea! Tähendab töölaua osasid, kus tööd tehakse. Ehk töölaua saab jaotada mitmeks erinevaks tööpinnaks.)
Stick/unstick - kinnista/vabasta (kindlasti parem kui varasemad „naeluta” ja „eemalda nael”! )
Shade/unshade - varja/näita
Hide - peida
|
|
|
|
_________________ Ubuntu Brainstorm: Have a device manager
Seadmehalduriga peaks saama jälgida riistvara, juhtprogrammi vahetada, ning vastavalt juhtprogrammile seadistusi muuta.
|
|
|
|
wk
Vana Pingviin
Liitunud: 24.10.2007
Postitused: 1133
Asukoht: Tallinn, vahel Vastseliina vald
Distributsioon: Debian, Kubuntu
|
|
Mul ei ole kahjuks olnud viimastel päevadel piisavalt aega sellesse teemasse süüvida, aga minu arvates on siit juba sündinud üks väga hää termin, mida ma olen kaua otsinud: säilik. Nagu Kristjan ilmselt ka ise on märganud, tähendab arvutiterminoloogiaga tegelemine pidevat vanade kasutajatega sõdimist: ühed ütlevad, et eestikeelne terminoloogia on üldse mõttetu, teised arvavad, et status quo on kõige parem. Neid, kes aru saavad emakeelse täpse terminoloogia vajalikkusest on hämmastavalt vähe, isegi filoloogide hulgas.
Terminoloogiaga on väga tihedalt tegelenud Vello Hanson. Vaatamata oma vahel kummalistele arusaamadele tuleb kasuks, kui värsked terminid tema pilgu alla jõuavad, sest saadavast tagasisidest võib midagi kasulikku kooruda.
|
|
|
|
_________________ Kõike hääd,
WK
|
|
|
|
naps
Pingviini aktivist
Liitunud: 12.11.2005
Postitused: 133
|
|
Pööran tähelepanu, et kõiki ja iga hinnaeest polegi mõtet (ja ei saagi) olemasoleva Eesti keele sõnavarale vägistada.
Toon näiteid:
Eestikeelne vaste osutub liiga pikaks mistõttu ei saa seda kasutada mõningate programmide tõlkimisel (link -> otsetee; select -> välja valima;...).
Eestikeelne tuletis tähendab Inglise keeles midagi muud (ja veel hullem samas valdkonnas) ja seetõttu võib põhjustada tõsiseid arusaamatusi. (arp = Address Resolution Protocol aga keegi arvutivõhik üritab seda kasutada tähenduses arvuti).
Sõnad on juba erialases slängis välja kujunenud ja jõudnud ka õpikutesse ning erialasesse kirjandusse (kaustades asuvad failid; sülearvuti mitte rüperaal, üsärehnutusmassin, vatsaraal...; säilik! <- midagi säilitatakse!?; ilmavõrk <- ilmajaamadest koosnev võrk või on võrk millestki ilma jäetud?)
Vastetega ülepingutamine halvab tehnilise toe. Illustreerimiseks toon tõestisündinud olukorra kui Võrust likvideeriti kiirabi infotelefon ja viidi see Tartusse. Tulemuseks oli katastroof sest väga suur osa hädalistest rääkisid keeles millest abistaja aru ei saanud ning seetõttu ei olnud võimalik abi kuhugi saata. "Saatsõ sildist pane õkva kuni hüvvä kätt silmät kõivo ja kurrakätt näet tiisilt mis näutas Võropääle, sääl alahan om viil üts' talo ja sääl pervepääl omgi öige kottus"! Nii halenaljakas kui see ka ei tundu on IT tehniline support täpselt sama lõhkise künaees kuna mingid vennad pingutavad tõlkimisega üle ja kliendid ajavad asja veelgi segasemaks. Toon ka vastupidise näite kus erialane släng põhjustab närvivapustuse kliendile. Heliseb telefon ja hääl torust teatab - "Teie ema on surnud!"
|
|
|
|
|
|
|
|
wk
Vana Pingviin
Liitunud: 24.10.2007
Postitused: 1133
Asukoht: Tallinn, vahel Vastseliina vald
Distributsioon: Debian, Kubuntu
|
|
naps kirjutas: | Nii halenaljakas kui see ka ei tundu on IT tehniline support täpselt sama lõhkise künaees kuna mingid vennad pingutavad tõlkimisega üle ja kliendid ajavad asja veelgi segasemaks. |
Suurepärane näide! Just sellepärast ongi vaja ühtset kirjakeelt, et inimesed üksteisest aru võiksid saada. Just sellepärast ongi vaja emakeelset ühtset arvutiterminoloogiat (ja haridust selle baasil), et tehnilisel toel oleks võimalik aru saada, millest jutt käib. Kuni pole terminoloogiat, loob igaüks mingit keeleputru, millest algosiseid leida on üsna aeganõudev. Jätkusuutlikke variante on kaks: oma terminoloogia (loe: keele struktuuriga sobituv, mitte pidžin) või inglise keelele üleminek.
naps kirjutas: | Toon ka vastupidise näite kus erialane släng põhjustab närvivapustuse kliendile. Heliseb telefon ja hääl torust teatab - "Teie ema on surnud!" |
Kui tehnik ei valda keelt ja suhtlustaset (emaplaat -> ema), siis see ei tähenda, et emakeelne termin halb oleks. Täpselt sama kurikasutus on võimalik ka inglise keeles: Mother/mom is dead!
"Säilik" on sellepärast suurepärane termin, sest see tähistab vähimat säilitamisüksust, ingise keeles on see "file".
Tunnistan, et paljudest Su näidetest ei saanud ma paraku aru. Suur osa neist olid võrokiilsõ (üsäpuutri') ja see on pisut teine teema. Aga näiteks ARPi kohta käivast lausest oleks taht küll pisut rohkem aru saada.
|
|
|
|
_________________ Kõike hääd,
WK
|
|
|
|
naps
Pingviini aktivist
Liitunud: 12.11.2005
Postitused: 133
|
|
naps kirjutas: | Nii halenaljakas kui see ka ei tundu on IT tehniline support täpselt sama lõhkise künaees kuna mingid vennad pingutavad tõlkimisega üle ja kliendid ajavad asja veelgi segasemaks. |
See ongi, et kui räägib spetsialist spetsialistiga siis on neil võimalik isegi telefoniteel üksteisest aru saada sest mõlemad kasutavad erialast slängi ehk väljakujunenud sõnavara. Niimoodi (loe släng EI VÕRDU inglise keelele üleminek) peaksid rääkima ka kliendid kes oma muret kurdavad ja probleemi ei eksisteeriks. Aga ikka leidub sulemeistreid kes mõtlevad välja igasugu huvitavaid tõlkeid ja sellest see arvutivõhiku kõne (loe pudru) koosnebki. Milleks on vaja Delfi ajakirjanikul promoda mingit sõnavärdjat "rüperaal" (rüperaal on muideks Võrukeelne sõnatuletis samuti nagu üsärehnutusmassin; vatsaraal; üsäpuutri..) kui ammuilma on olemas sülearvuti? Siit need segadused pihta hakkavadki kui keegi (Võukas antud juhul) üritab ammu väljakujunenud sõna omale meelepärasemaga välja vahetada. Ärge keerake kruvi üle härrased, sest ise te jääte ilma abita teiselpool kõnetraati! Lootes, et arvutivõhikud hakkavad eriala spetsialistidele sõnu ette treima ja viimased selle omaks võtavad on kaduv-väikese kasumimarginaaliga üritus!
naps kirjutas: | Eestikeelne tuletis tähendab Inglise keeles midagi muud (ja veel hullem samas valdkonnas) ja seetõttu võib põhjustada tõsiseid arusaamatusi. (arp = Address Resolution Protocol aga keegi arvutivõhik üritab seda kasutada tähenduses arvuti). |
http://en.wikipedia.org/wiki/Address_Resolution_Protocol
Mõelge ise kui "rumalkasutaja" teatab, et tema arp on vigane (ja arvuti on server) mida 100% spetsialistidest tema arvutiga tegema hakkavad?
Muideks hiljem saab klient ilmselt ropu sõimu osaliseks kui päris peksa ei anta
|
|
|
|
|
|
|
|
KristjanS
Vana Pingviin
Vanus: 36
Liitunud: 29.12.2006
Postitused: 419
Distributsioon: Debian
|
|
Üks räägib aiast ja teine aiaaugust. Sülearvuti on täiesti aktsepteeritav sõna; siin on eesmärk tuvastada ebatäpsed või seosetud mõisted. Sülearvuti ei kuulu mitte mingil juhul nende sõnade hulka, küll aga kuulub sinna näiteks tuntud ebamäärane sõna „suvandid”. Samuti, tänu oma seosetusele eesti keeles, kuulub nende mõistede hulka ka sõna „fail”. Kuid kuna see jääb kiiresti meelde, ei osutata sellele tavaliselt tähelepanu ja mõeldakse et nii peabki olema. Lisaks, esitähtlühend ARP kirjutatakse suurtähtedega ja loetakse aa-ärr-pee.
|
|
|
|
_________________ Ubuntu Brainstorm: Have a device manager
Seadmehalduriga peaks saama jälgida riistvara, juhtprogrammi vahetada, ning vastavalt juhtprogrammile seadistusi muuta.
|
|
|
|
ingmar
Pingviini kasutaja
Vanus: 35
Liitunud: 26.03.2007
Postitused: 84
Asukoht: Tallinn
Distributsioon: Ubuntu Studio
|
|
mihhkel kirjutas: |
mihkel kirjutas: | ...
Kui nüüd vähe tõsisemalt rääkida, kas click peaks tõlkima kui kliki või klõpsa? On selles vallas mingi vaikiv kokkulepe olemas? | Soovitatav on "klõpsama". |
Arvutisõnastikus on neil väike vahe, et klõpsa on üks vajutus ning kliki on kahekordne vajutus. Seda, kas inglise keeles vahet on, seda ei tea.
|
|
|
|
|
|
|
|
v6lur
Vana Pingviin
Vanus: 37
Liitunud: 08.07.2005
Postitused: 667
Asukoht: Kopenhaagen/Tartu
Distributsioon: Arch
|
|
Suvand on tegelikult küllaltki loogiline: "suva" (tähenduses "oma suva, kas muudad või mitte" - option'ite muutmine pole ju reeglina kohustuslik) + liide -nd.
Konks on selles, et kuigi (uudissõna?) "suvandid" on üks-üheselt tagasitõlgitav "options'iks", siis "seadistus", "seaded" vms annab sama tähenduse edasi nii, et udus ekslevale siililegi on selge.
E: Ingmar, kus selline eristus leidub? Ma olen kuulnud eristamist "klõpsama" vs. "klõpsima" (korduvalt), vt nt http://www.eki.ee/dict/qs2006/index.cgi?Q=kl%C3%B5ps%2A&F=ALL&O=0&E=0 .
|
|
|
|
_________________ "Sleep, she is for the weak."
|
|
|
|
naps
Pingviini aktivist
Liitunud: 12.11.2005
Postitused: 133
|
|
KristjanS kirjutas: | . Samuti, tänu oma seosetusele eesti keeles, kuulub nende mõistede hulka ka sõna „fail”. Kuid kuna see jääb kiiresti meelde, ei osutata sellele tavaliselt tähelepanu ja mõeldakse et nii peabki olema. |
Teeme nii, et las ta siis olla fail ja see fail asub kaustas ja see on nii olnud juba ca 20 aastat. Tõepoolest pole vaja siin tuletada teab mida ja tekitada segadusi. See sõna on ju juba üle võetud ja Eesti keelde juurdunud, milleks olemasolevat lõhkuda kui see toimib!?
Tsitaat: | Lisaks, esitähtlühend ARP kirjutatakse suurtähtedega ja loetakse aa-ärr-pee. |
Mis sa arvad kui paljud võhikud seda õieti hääldavad? Kust ültse tuleb arp tähendus arvuti!? Mingit loogikat siin küll ei leia. Arp EI TOHI arvuti mõistes kasutada!!! Kes see "geenius" sellise asjapeale tuli!?
|
|
|
|
|
|
|
|
mihkel
Vana Pingviin
Liitunud: 16.04.2006
Postitused: 1284
Distributsioon: Fedora/Centos
|
|
Kes teab, mis on opaaksus? Vastake need, kes pole jõudnud veel sõnaraamatuga konsulteerida
Nimelt sellise sõna avastasin viimasest gimpi tõlkest.
|
|
|
|
|
|
|
|
v6lur
Vana Pingviin
Vanus: 37
Liitunud: 08.07.2005
Postitused: 667
Asukoht: Kopenhaagen/Tartu
Distributsioon: Arch
|
|
_________________ "Sleep, she is for the weak."
|
|
|
|
wk
Vana Pingviin
Liitunud: 24.10.2007
Postitused: 1133
Asukoht: Tallinn, vahel Vastseliina vald
Distributsioon: Debian, Kubuntu
|
|
naps kirjutas: | See ongi, et kui räägib spetsialist spetsialistiga siis on neil võimalik isegi telefoniteel üksteisest aru saada sest mõlemad kasutavad erialast slängi ehk väljakujunenud sõnavara. |
Oleks väga tore, kui Sa spetsialistina võtaksid käsile ja seletaksid keeleinimestele ära, et pole mõtet ühtse kirjakeele ja teminoloogia arendamisega tegeleda, sest kui inimesel on vaja mingi eriala spetsialistiga suhelda, siis ta lihtsalt õpib 1-2-3 selle eriala slängi ära ja saab 4-5-6 kõigile oma muredele kiire lahenduse.
Soovin Sulle palju edu edaspidi suhtlemisel arstide, juristide, disainerite, raamatupidajate ja kõigi teiste toredate erialade spetsialistidega, kelle slängi omandamine Sulle kindlasti palju vaimu ergastavaid hetki pakub!
naps kirjutas: | http://en.wikipedia.org/wiki/Address_Resolution_Protocol |
Aitüma viitamast! Mida ARP tähendab, olen ma teadnud viimased 13 aastat, aga see ei selgita suvaliselt õhku visatud segaseid lauseid klientide loĺlusest.
naps kirjutas: | Muideks hiljem saab klient ilmselt ropu sõimu osaliseks kui päris peksa ei anta |
Jah, see selgitab nii mõndagi.
|
|
|
|
_________________ Kõike hääd,
WK
|
|
|
|
wk
Vana Pingviin
Liitunud: 24.10.2007
Postitused: 1133
Asukoht: Tallinn, vahel Vastseliina vald
Distributsioon: Debian, Kubuntu
|
|
naps kirjutas: | Kust ültse tuleb arp tähendus arvuti!? |
Nojah, kust see tuleb või miks Sa sellega siin vestluses vehid kogu aeg? Ma ei näe küll, et keegi oleks kusagil öelnud, et arp==arvuti. Keegi klient kunagi ütles telefonitsi? Äkki ütles oma arvuti kohta hoopis "karp"?
|
|
|
|
_________________ Kõike hääd,
WK
|
|
|
|
VoxAmantis
Pingviini külastaja
Liitunud: 19.09.2008
Postitused: 18
Distributsioon: Mandriva 2010.0
|
|
Täpsustaksin oma eelmises postituses peituvat iva:
parima tulemuse saavutamiseks pole tarkvara mõtet tõlkida närusest originaalkeelest (närune sellepärast, et loojaks pole pahatihti originaalkeelt vabalt valdavad isikud), vaid mõne kolmanda keele vahendusel, kus ilmneb paremini tuletamiste loogika. Häda ainult selles, et praegune haridussüsteem ja usakultus ei soodusta kolmandate ja rohkemate keelte omandamist.
Teine võimalus on küsida Kükametsa Kollalt või tädi Maalilt, kuidas tema "valge lehena" üht või teist tegevust nimetaks.
Seniste poolkeelsete terminitega saab olema nagu pronkssõduriga, mille pooldajad "ümber nuuditakse". Ei liikunud teine ligi 60 aastat paigalt.
Üks tähelepanek veel: keelte nimetused kirjutatakse väikese tähega.
|
|
|
|
|
|
|
|
sadiini
Vana Pingviin
Vanus: 53
Liitunud: 28.12.2007
Postitused: 1456
Asukoht: Otsige mind kolmandalt planeedilt...
Distributsioon: Lubuntu, Bodhi, Feren OS
|
|
Tõmmake jah - üksteist ribadeks
Mina arvan siiski, et Osad sõnad tuleb just selle tõttu suisa tõlkimata jätta, et tõlkimise käigus tekivad suht arusaamatud keelekombinatsioonid, mis ei mahu "Nupukestele" lihtsalt ära. Gui muutub suht imelikuks.
Terminoloogiliselt ei saa paraku kõiki IT-mõisteid tavakeelde (üldine kirjakeel) panna, sest sõnakasutus hakkab lohisema ja mõisted hägustuvad. Tekib mitmetimõistetavaid mõisteid, mis segavad arusaamist.
Printer on printer. Ei ole tindiprits. Ei ole visuaalkujutiste paberkandjale edastaja. Ei ole trükkal. Trükkal on ametimees.
Point: Kõiki erialaseid sõnu tõlkida ei maksaks. See viib sinna, kus on hetkel soomlased ja üsna märgatav osa noortest eestlastest. Rahvusvaheliselt mõistetavaid võõrsõnu enam ei tunta.
Ütle näiteks soomlasele Printer. Temal on hoopis Tulostin, mis riimub sõnaga ulostin. Vigane printer võiks eesti keeles ehk olla Prükkar?
|
|
|
|
|
|
|
|
KristjanS
Vana Pingviin
Vanus: 36
Liitunud: 29.12.2006
Postitused: 419
Distributsioon: Debian
|
|
Keegi seletaks, miks läbipaistmatuse ja opaaksuse asemel ei võiks seal nähtavus olla?
P.S.! Ma ei saa sinu viimase lõigu mõttest aru, sadiini.
|
|
|
|
_________________ Ubuntu Brainstorm: Have a device manager
Seadmehalduriga peaks saama jälgida riistvara, juhtprogrammi vahetada, ning vastavalt juhtprogrammile seadistusi muuta.
|
|
|
|
|
|