| Küsitlus |
| Kas olete peale Windows XP toe lõppemist täheldanud suuremat huvi Linuxi vastu? |
| Jah olen küll |
[ 38 ] |
   |
42% |
| Huvi on ikka sama suur |
[ 16 ] |
|
17% |
| Ei ole erilist muutust täheldanud |
[ 36 ] |
|
40% |
|
| Hääli kokku : 90 |
| [ Vaata tulemusi ] |
| Pildid |
 |
Pildi pealkiri: eyeOS- eesti
Postitaja: uniz
postitatud: 01.11.2006, 12:03
Vaadatud: 710
Hinnang: pole hinnatud
Kommentaare: 0
|
| [ Album ] |
|
 |
| Küsimused ja vastused - hiljutine tegevus |
|---|
 | Firefoxi uuendus | Algaja küsib | 09.02.2023, 14:31 | | Firefoxi vanem versioon tagasi | Algaja küsib | 05.02.2023, 13:44 |  | Home partatsiooni tõstmine teisele partatsioonile või teisele kettale | Algaja küsib | 27.12.2022, 09:41 | | Kas EMT poolt antud netipulka Huawei E173 saab kasutada Estobuntu 14.04 juures | Mobiilsed seadmed | 06.11.2022, 17:31 | | Mis kiirklahvidega saab Eesti jutumärke Ubuntus? | Algaja küsib | 01.11.2022, 15:50 | | Kas Linux markeerib automaatselt bad sektoreid? | Varia | 30.03.2022, 20:04 | | Win 10 ja Linux ühes arvutis | Varia | 27.12.2021, 15:30 | | Hästi toimiv ID kaardi lugeja | Riistvara | 27.10.2021, 17:41 | | Grub recovery error-unknown filesystem | Algaja küsib | 16.10.2021, 18:35 | | Kuidas CDd ripida? | Tarkvara | 16.10.2021, 08:04 | | ID - kaart vs. Linux | Algaja küsib | 25.09.2021, 14:06 | | Teatame kurbusega meie kauaaegse sõbra ja tarkvara tõlkija Marek Laane lahkumisest. | Varia | 30.08.2021, 23:40 | | Ei saa vastata postitustele ega teha uusi postitusi pingviin.org'is enam. | Varia | 28.07.2021, 12:29 | | Kas pingviin.org eksisteerib vaid Id-tarkvara KKK tarbeks? | Algaja küsib | 18.07.2021, 20:37 | | Ununenud parooliga irdketta failidele ligipääsemine | Tarkvara | 18.05.2021, 21:22 | | Vajad abi? Esita küsimus siin. |
| Viimased teemad foorumis |
 | Vabavara talgud 2024 |
zeroconf | 30.04.2024, 10:01 |
|
| Ubuntu 24.04 LTS Noble Numbat |
overflow | 28.04.2024, 21:39 |
|
| ID tarkvara |
643 | 18.04.2024, 06:38 |
|
| Openssh tagauks, mis loodi uue xz 5.6.0/5.6.1 kaudu |
643 | 06.04.2024, 21:23 |
|
| Linux Mint 21.2 on väljas |
overflow | 06.04.2024, 21:17 |
|
| Plasma shortcutiga käivitades kaovad ssh-agent muutujad |
DaStoned | 15.02.2024, 12:41 |
|
| rhino linux (ubuntu, rolling) |
643 | 10.01.2024, 23:03 |
|
| wubuntu |
643 | 07.01.2024, 14:04 |
|
| tõlkenali |
643 | 03.12.2023, 14:13 |
|
| Milline on Sinu desktop? |
643 | 19.11.2023, 16:36 |
|
| Ubuntu 22.04 Beelink SER6 MAX kõlaritesse ei saa heli |
Meelis | 14.11.2023, 17:05 |
|
| Süsteemiinfo (python) veebiserveri pealt |
643 | 12.11.2023, 15:03 |
|
| 500 ja refresh php-s |
643 | 11.11.2023, 11:52 |
|
| Veebibrauseritesse lisatakse riiklik nuhkvara |
643 | 10.11.2023, 11:59 |
|
| Ikka veel DDoS? |
643 | 04.11.2023, 13:22 |
|
|
 postitatud 19.08.2012, 22:05 - erku |
|
|
|
|
|
|
| postitatud 24.05.2012, 21:49 - xpander |
Linux Mint 13 “Maya” väljas!
http://blog.linuxmint.com/?p=2031
Saadaval kahes variandis. Linux Mint 13 sisaldab valikut produktiivse, stabiilse ning küpse MATE 1.2 töölaua ning täiesti uue modernse välimusega ja põneva Cinnamon 1.4 töölaua vahel. Need kaks töölauda on parimate saadaolevate töölaudade hulgas, need on perfektselt integreeritud Linux Mint-iga ja esindavad suurepärast alternatiivi Gnome2 kasutajatele. Linux Mint 13 on ka LTS (Long Term Support) väljalase ja on toetatud kuni aprillini 2017.
MATE töölaud:
32 bit torrent allalaadimine
64 bit torrent allalaadimine
Cinnamon töölaud:
32 bit torrent allalaadimine
64 bit torrent allalaadimine
Süsteemi nõuded:
x86 processor (Linux Mint 64-bit vajab 64-bit protsessorit. Linux Mint 32-bit töötab mõlema, nii 32-bit kui ka 64-bit protsessoritega).
512 MB RAM (1GB nõutav mugavaks kasutamiseks).
5 GB ketta ruumi
Video kaart suuteline jooksutama pilti 800×600 resolutsioonil
CD/DVD ajam või USB seade
|
|
|
|
|
|
| postitatud 22.05.2012, 23:48 - sander85 |
Peale mõningast edasilükkumist on Mageia 2. versioon lõpuks välja lastud.
Pikemalt võib väljalaskest lugeda siit.
Teadaolevatest probleemidest ja võimalikest lahendustest saab lugeda siit.
Lühidalt olulisematest muudatustest võrreldes eelmise versiooniga:
* Süsteemi käivitamisele kaasa aidanud mkinitrd ja Sysvinit on nüüdseks välja vahetatud dracuti ja systemd vastu.
* Populaarsematest graafilistest keskkondadest on kaasatud KDE 4.8 ja GNOME 3.4 (ning loomulikult ka väiksemad keskkonnad (LXDE, XFCE, jne).
* Samuti on olemas ühes aknas toimetamise võimalust pakkuv GIMP 2.8.
* LibreOffice on uuendatud versioonile 3.5.
* VLCst on kasutusel versioon 2.0.1.
* Firefoxist ning Thunderbirdist on kasutusel pikemaajalise toega versioonid (ESR 10.0.4).
* Mageia on esimene suurem distro, kes on vahetanud Oracle võimu alla sattunud MySQLi MariaDB vastu.
* Heli parema toimivuse tagab PulseAudio 2.0.
* ID-kaardi tarkvarast on saadaval versioon 3.5 (seda ka LiveCD peal (Europe2)).
Tahad proovida?
* DVD versioonid: i586 (torrent) ja x86_64 (torrent).
* LiveCD KDEga: i586 (torrent) ja x86_64 (torrent).
* LiveCD GNOMEga: i586 (torrent) ja x86_64 (torrent).
|
|
|
|
|
|
| postitatud 04.12.2011, 11:05 - tramm |
Viimaste sügistormide järgse lumenäljas detsembrikuu esimese laupäeva hämarduv-kiilasjäisel õhtupoolikul kuulutab Estobuntu meeskond välja järjekordse väljalaske maailma ainsast spetsiaalselt Eesti inimestele loodud opsüsteemist.
 Uus Estobuntu ei hakka silma millegi väga erilisega. Endiselt ühildub see täielikult Ubuntuga ja nagu ikka on Estobuntus kohe laivkandjalt käitatavana olemas ID-kaardi ja multimeedia tugi, reklaamitõrje, Java, Flash ja kõik muu, mida normaalseks arvutikasutamiseks vaja. Lisatud on ka suur hulk parandusi Ubuntu eesti keele toele.
Tavakasutajale mõteldes on vaikimisi töölauaks küll mugav ja intuitiivne Unity, kuid selle kõrval on sõbralikult ja jällegi kohe laivkandjalt käima lastavana olemas ka GNOME Shell ning klassikaline GNOME. Töölaual on märkamatult vahetunud lõikepuhvrihaldur, milleks on nüüd ClipIt. Kuna võtsime plaaditõmmise loomisel kasutusele LZMA pakkimise, siis vähenes faili suurus 900 MB piirile hoolimata sellest, et plaadile on lisatud ka videoredaktor OpenShot. Uued tõmmised on hübriidtõmmised, mis tähendab mugavat lisavõimalust nende kirjutamisel mälupulgale. Estobuntu 11.11 aluseks on Ubuntu 11.10 "Oneric Ocelot".
Oma silmaga võib uut Estobuntut perra kaeda alustuslehelt leitavate videote kaudu ja lühida arvustuse leiab mitteametlikult GNOME'iga Estobuntu kodulehelt.
Või veel parem, laadi nüüd kohe Estobuntu alla ja proovi see kõik ise järgi! Vastavalt oma eelistustele ja masina parameetritele on sul võimalik valida kahe eri tüüpi plaaditõmmise vahel.
* Tavapärane ja kindel 32-bitine plaaditõmmis
* Äkilisem 64-bitine tõmmis uuematele masinatele
Täpsemad seletused kõige värskemate Estobuntu versioonide kohta leiad allalaadimiste lehelt.
Estobuntu ootab endiselt kaastöölisi. Kuigi vaba tarkvara on vaba, ei valmi see siiski ilma tööta. Kui Estobuntust on sulle kasu olnud, siis tee ka ise midagi head Estobuntu jaoks!
Uus aasta uue Estobuntuga? NB! Sobib ka kingituseks! 
|
|
|
|
|
|
| postitatud 07.11.2011, 15:41 - tramm |
 Plaantitav Estobuntu 11.11 ehk Ubuntu 11.10 Oneiric Ocelotil põhinev Estobuntu on jõudnud stabiilse beeta staadiumi ja ootab testijaid. Mida on uut?
* Otse laivkandjalt saab käivitada nii kõiki Unity kui ka GNOME'i sessioone
* RIA tuulelipust ID-kaardi tarkvara asendab korralikult pakendatud Esteid tarkvara
* Glippy lõikepuhvrit asendab tublisti parema mälujäljega ClipIt
* Kogu kujundus on üle tehtud ja ühildub paremini standardse Ubuntuga
* Kasutusel on LZMA-pakkimine, mis teeb laivmeediumi tublisti väiksemaks
* Täiendatud estobuntu-recommends-* metapaketid (ootavad endiselt teie lisandusi)
* Plaadile on PiTiVi asemel lisatud OpenShot ja Blender
* Estobuntu ISO kõrval on loodud ekvivalentne graafiline eestindusskript (nõuab siiski oskuslikku kasutamist)
Nagu ikka on plaadil lisaks Ubuntu vaikimisi tarkvarale Filosofti speller, Eesti seadetega AdblockPlus jpt teisi kohalikke vaikeseadistusi, Adobe'i Flash, Oracle'i Java ja lisakoodekid, VLC, Skype, GIMP, Pidgin, Screenlets, mitmesugused seadistusvahendid (Kõu modemid, GNOME3, Compiz jne), parandusi Ubuntus veel parandamata jamadele (nt LibreOffice'i ja OpenShot'i abi), hulk eesti keele veaparandusi jms ja mõistagi kehtib kõik see, mis kirjas tutvustaval viki lehel.
32-bitine ISO: http://koaala.itcollege.ee/images/
64-bitine ISO: http://ilves.itcollege.ee/images/
Hetkeseis on selline, et kogu plaanitav funtsionaalsus on beeta ISOdes sees ja ootab järgiproovimist. Beeta paigaldajad saavad uuendustega endale millalgi ilmselt 99% lõppversiooni. Küll on beetas veel uuendamata logod, versiooninumbrid jms formaalsed rekvisiidid. Kuna tõsisemate Ubuntu tõlkijate hulk näib olevat kokku kuivanud, siis on puudu ka palju süsteemis oluliste asjade tõlkeid (nt seadistusdialoogi tõlge on poolik ja kehvake). Ka pole ma isiklikult suutnud jooksutada ühe oma 64-bit arvuti peal kuigi stabiilselt ei viimast Ubuntut ega ka Estobuntut. Loodetavasti pole siiski 64-bitine Ubuntu/Estobuntu seekord lootusetult lombakas ja asi on minu arvutis. Muuga justkui suuremaid probleeme pole.
Kommentaarid siis siia või veahaldusse http://estobuntu.itcollege.ee/trac/estobuntu
Kogukonna panus oleks seega eriti oodatud:
*** Testimisel
Väga head juhendit polegi, üks veidi vananenud juhend siiski: http://estobuntu.itcollege.ee/trac/estobuntu/wiki/testimine
*** Pingviini vikis asuvate abifailide uuendamisel
http://juhend.estobuntu.org/alustus/11.11/
http://viki.pingviin.org/Kategooria:Estobuntu
http://viki.pingviin.org/Estobuntu_juhendite_kirjutamine
*** Eestindusskripti täiendamisel/testimisel
Mäletan, et härrased spott, kartul, zeroconf jt olid tõsiselt huvitatud eestindusskriptist Estobuntu ISO asemel ja lubasid asjasse kõvasti panustada, kui algus lahti tehakse. Algus on tehtud ja tahaks nüüd näha, kuidas see skript edasi arenema hakkab. Kui tekib ideid (versioonihaldusse kolimine, muud täiendused), siis võib kirjutada või võtta ühendust Estobuntu IRC kanalis vms jne. Hea oleks, kui kõik nutikad täiendused leiaks tagasitee algsesse skripti, et see edasi areneks.
http://viki.pingviin.org/Eestindusskript_Ubuntu_perekonna_Linuxitele
*** Tõlkimisel (uuendatud tõlked läheks väljalaskesse sisse)
https://translations.launchpad.net/ubuntu/oneiric/+lang/et (nt gnome-control-center!)
https://www.transifex.net/projects/p/pidgin/resource/pidgin/
https://translations.launchpad.net/openshot/trunk/+pots/openshot/et/+translate
http://wiki.compiz-fusion.org/Contribute/Translate
https://translations.launchpad.net/indiv-screenlets/trunk/+lang/et
http://l10n.gnome.org/teams/et/
(Tõlkida on tegelikult veel ja veel ja veel.)
http://viki.pingviin.org/Tarkvara_t%C3%B5lkimine_%28juhend%29
*** Estobuntu toe pakkumisel ja üldse edendamisel
Kõik need väiksed ettevõtted, mis pakuvad Ubuntule ja Estobuntule tuge, võiks uurida Estobuntu kaugabi ehk estobuntu-support paketti (vt Debiani pakett) ja võtta ette selle täiendamise nii, et selle kaudu saaks otse ühendust võtta ka teie ettevõttega. http://viki.pingviin.org/Estobuntu_abi all on praegu välja toodud paar juhuslikku tuge pakkuvat ettevõtet, aga koostöö Estobuntu arenduse ja sellele toe pakkumise vahel saaks olla märksa parem. Sama käib tegelikult ka koolide jm asutuste kohta, mis Estobuntut suuremal hulgal oma arvutites kasutavad. Tasuta kasutamise hüvanguks võiks jõudumööda panustada.
http://estobuntu.org/aita-kaasa
|
|
|
|
|
|
| postitatud 03.08.2011, 16:24 - Sander |
|
|
|
|
|
|
| postitatud 05.07.2011, 19:11 - tramm |
Noorte laulu- ja tantsupeo hinge- ja ihupuhastust pakkunud saunailma vapralt läbinud Estobuntu meeskond kuulutab juulikuu esimesel teisipäeval välja järjekordse versiooni ainsast eestikeelsest opsüsteemist maailmas.
 Uus Estobuntu on eriline mitmel põhjusel. Esiteks on see esimene kord, kui tuleb ametlikult ja korralikult testituna välja GNOME'i töölauaga Estobuntu. Teiseks on see ka esimene kord, kui tuleb välja eestlasele ja Eesti oludele kohandatud variant Ubuntu põhidistrost. Ja viimaks — kuna Estobuntu 11.06 põhjaks olev Ubuntu 11.04 "Natty Narwhal" võttis esmakordselt kasutusele uue spetsiaalselt Ubuntu jaoks välja töötatud Unity töölauakesta, siis on uus Estobuntu arvatavasti kõige lihtsama ja intuitiivsema töölauaga Estobuntu läbi aegade.
Oma silmaga võib selles veenduda Estobuntust tehtud videote ja mitteametliku GNOME'iga Estobuntu kodulehe vahendusel.
Nagu ikka on Estobuntus kohe laivplaadilt käitatavana olemas ID-kaardi ja multimeedia tugi, Java, Flash ja kõik muu, mida normaalseks arvutikasutamiseks vaja. Lisaks sellele on nüüd aga Firefox'is ka eesti reklaamifilter, mugav järjehoidjate kogu ja kohalikud otsimootorid, süsteemi näidikuribale on mahutatud minimalistlik netiraadiote mängija koos Eesti raadiote nimekirjaga ja loomulikult hulk parandusi Ubuntu eesti keele toele. Töölaual on ka juba Estobuntu KDE versioonidest tuntud traditsiooni jätkates EMHI ilmateate vidin ja märkmevidin.
Esialgu on loodud ainult DVD versioon, mis mahub 1GB piiresse, ent DVD-lugejata masinate puhul tuleb tõmmise kasutamiseks kirjutada see plaaditooriku asemel USB-mälupulgale või leida mõni muu lahendus.
Laadi nüüd kohe Estobuntu alla ja proovi see kõik ise järgi! Vastavalt oma eelistustele ja masina parameetritele on sul võimalik valida kahe eri tüüpi plaaditõmmise vahel.
* Tavapärane ja kindel 32-bitine plaaditõmmis
* Äkilisem 64-bitine tõmmis uuematele masinatele
Täpsemad seletused kõige värskemate Estobuntu versioonide kohta leiad allalaadimiste lehelt.
Käesolevast väljalaskest alates on GNOME'i töölauaga Estobuntu kasutusjuhendite koostamine antud kogukonna kätte ja nende uusim versioon on alati leitav Pingviini vikist. Hinnaliste töökäte vähesuse tõttu pole Eesti-suuruses riigis vabatarkvara projekti puhul juhendite tsentraliseeritud koostamine lihtsalt otstarbekas.
Loodame, et Ubuntu põhidistro alusel tehtud Estobuntu toob meile kasutajaid ja toetajaid juurde. Oled endiselt oodatud Estobuntu tuleviku osas kaasa rääkima ja kui soovid, siis võid ise käised üles käärida ja Estobuntu heaks midagi ära teha... Näiteks, lihtsaim viis näidata välja oma poolehoidu Estobuntu suhtes on kirjutada selle kasutamisel saadud kogemustest Pingviini viki juhenditesse, et ka teised saaks sellest kasu lõigata.
Seekordse Estobuntu eest väärivad erilist tänu Valdur Kana ja Arvo Mägi, kes aitasid leida hulga vigu ja soovitasid nendest suurele hulgale ka konkreetseid parandusi. Suur tänu ka kõigile, kes Pingviini foorumi teemades Estobuntut arvustasid, kuigi ma ei jõudnud alati kõigile isiklikult vastata, siiski on suurem jagu välja toodud vigu lõppversioonis saanud parandatud.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 01.06.2011, 21:49 - sander85 |
Mageia kogukond teatab uhkusega, et täna ilmus meie esimene väljalase Mageia 1, mis on nüüd kõigile vabalt allalaaditav ja kättesaadav.
Inimesed, kes soovivad seda aega viitmata järele proovida, võivad valida sobiva versiooni ja selle endale tõmmata allalaadimiste leheküljelt.
Mis teeb Mageia eriliseks?
Mageia keskmes seisavad inimesed – inimesed, kes teevad Linuxi distributsiooni Mageiat, ja inimesed, kes seda kasutavad. Meil on suurepärane kogukond ja meile meeldib seda suurendada meie kasutajate arvel: need, kes meiega liituvad, aitavad meil Mageiat veel paremaks muuta.
Mageia puhul tuleb kõnelda tehnilisest oivalisusest – me taotleme oivalisust ja sestap on Mageia inimeste päralt parimad arvutikogemused. Olgu tegemist programmeerija või tudengiga, ärikasutaja või süsteemiadministraatoriga – kui te vaid oma arvutit kasutate, soovime meie, et see oleks teie parim kogemus. Proovige Mageia 1 ja veenduge ise.
Mageia puhul tuleb kõnelda kvaliteedist – meie väljalase lubab olla nii kindel ja täiuslik, nagu oli seda parimatel päevadel Mandriva; lõppeks on see ju meie pärand.
Mageia puhul tuleb kõnelda avatusest – me püsime kindlalt avatud lähtekoodiga tarkvara ideaalide juures, me oleme avatud uutele inimestele ja ideedele ning ka meie kogukonna valitsemine käib avatult ja avalikult.
Mageia on rahvusvaheline – meie kogukond koosneb inimestest kogu maakeralt, kes aitavad panna Mageia “rääkima” paljudes keeltes. Mageia struktuur ja kindel tuginemine kasutajate kogukonnale on juba praegu andnud suurepäraseid tulemusi.
Mageia puhul tuleb kõnelda mitmekesisusest – Mageia pakub ja hooldab väga erinevatele kasutajatele mõeldud rakendusi, mis ulatuvad mängimisest ja muusika kuulamisest reaal- ja inseneriteaduste rakendusteni.
Mageia puhul tuleb kõnelda tasakaalust – me püüame säilitada tasakaalu arendustöö esirinnas liikumise ja stabiilse arvutikasutamise kogemuse vahel.
Edasi loe siit.
Väljalaskemärkmed
Allalaadimine
Kodumaine avapidu
|
|
|
|
|
|
| postitatud 25.05.2011, 13:48 - JanO |
Rõõm on teatada, et kuuldused Mandriva Linuxi surmast osutusid enneaegseiks. Kõik me elame edasi oma järglastes, nii ka Mandriva Linux, mille uus haru Mageia on kohe kohe ilmavalgust nägemas. Esiklapsukese ilmumist on oodata 1. juunil.
Nagu juba öeldud, Mageia on Mandriva Linuxi uus haru, mida erinevalt Mandrivast juhib Mageia kogukonna nõukogu poolt valitud kaastöötajatest mittetulundusühing. Eesmärgiks on vaba, turvalise, stabiilse ja jätkusuutliku arvutikeskkonna pakkumine.
Mageiasse on haaratud kogu viimase 12 aasta jooksul Mandriva Linuxi arendamisel saadud positiivsed kogemused ja oskused. Kõiki viimasest tuttavaid häid omadusi loodame näha ka peagi ilmavalgust nägevas Mageias. Seda lubab loota enamuse Mandriva Linuxi Euroopa arendusmeeskonna ületulek või koostöö Mageia meeskonnaga.
Mageiast peaks kujunema juhtiv kogukonna põhine distro rpm maailmas, analoogselt Debianile deb poolel. Mageia toetab kõiki klassikaliselt tuntud töölaudu, KDE, Gnome, LXDE ja ka muid väiksemaid.
Mageia peaks olema Eesti kasutajatele huvitav, kuna on juba esimese väljalaske ilmumise hetkel täiesti eesti keelde tõlgitud ja ka ID kaardi toega varustatud.
Mageia Eesti toetusgrupp plaanib sündmust tähistada 4. juunil kl 19.30 Mosaiigi kohvikus Kaarli pst 2, Tallinnas.
Päevakorras on:
1. Sissejuhatav ettekanne Mageiast.
2. Mageia näidispaigaldamine ja "installfest" kõigi soovijate arvutitesse liveCD abil.
3. Mageia Eesti kodulehe ja Mageia käsiraamatu tutvustamine.
4. Mageia Eesti Fännklubi (MEF) loomine.
5. Tulevikuplaanide arutelu.
Kõik linuxi praegused ja tulevased sõbrad on oodatud!
PS. Ka Mandriva Linux elab edasi, kuid aktiivne arendus on Euroopast ära kolinud. Mandriva on keskendunud nüüd vaid KDE töölaua toetamisele. Kunagi juunis ilmub ka nende uus väljalase.
|
|
|
|
|
Prantslaste poolt Hybryde Linux uus distribution väljas. Süsteem, mis mõeldud eelkõige siiski Linuxi fännidele ning teistele tõsisematele Linuxi töölaua kasutajatele.
