Pingviini veeb

taevas tule appi, missugusest kaldest me siis nüüd siin räägime?!

see automaatselt "säilikule" halvasti reageeriv valim on ilmselt ja ilmselgelt siinne pingviinifoorumi kasutajaskond. see valim ei anna aga kindasti ülevaadet (a) kõigi Firefoxi kasutajate võimalikust reaktsioonist, veel vähem (b) kõigi potentsiaalsete kasutajate võimalikust reaktsioonist ja veel kõige vähem (c) kõigi keeleasjades pädevate ning tõlkeid jms reaalselt hinnata suutvate (potentsiaalsete) kasutajate reaktsioonist.

kui hr ain räägib sellest viimasest valimist, siis ma võin põhimõtteliselt nõus olla, et see on väga oluline. samas (a) ja (b) puhul leian ma, et esmareaktsioon pole üldse oluline.

ja eraldi sandrile vastuseks veel, et siin foorumis annab tõlgetele tagasisidet Firefoxi kasutajate koguhulgast väga väike osa (sj olles kallutatud, siin on kõigil teatud sarnane taust, mis ei vasta keskmise Firefoxi kasutaja taustale). seda pidasin ma silmas kallutatud valimi all. kui lisada siia juurde veel hinnavaatluse foorum ja veel paar foorumit, ka sel juhul jääb valik kallutatuks.

Träm, kogu maailm ei olegi sinu vastu. Ainult pingviinilased. Ma arvan, et uude ms office-sse sobiks "Suumi" kõrvale väga hästi ka "Säilik".

Mis puutub Eelistuste paiknemisse menüüs, siis ma ei saa tõesti aru, miks see peaks tööriistade all paiknema. On see siis eelistuste muutmise tööriist?

mahfiaz kirjutas:Träm, kogu maailm ei olegi sinu vastu. Ainult pingviinilased. Ma arvan, et uude ms office-sse sobiks "Suumi" kõrvale väga hästi ka "Säilik".

"säilikut" pole pakkunud välja mina. minu arvates pakkus selle siinsetest foorumlastest puhtalt Linuxi kontekstis välja Kristjan (võin nimega eksida, taga otsima praegu ei hakka). mina "säiliku" vastu kindlasti pole. harjumatu, seda küll, kuid täiesti aktsepteeritav.

mahfiaz kirjutas:Mis puutub Eelistuste paiknemisse menüüs, siis ma ei saa tõesti aru, miks see peaks tööriistade all paiknema. On see siis eelistuste muutmise tööriist?

kui ka see oli vastusena mulle, siis mina ei arva, et "eelistused" peaks paiknema "tööriistade" all. selle kohta mul arvamus puudub. mina väitsin, et kui eelistused/seaded/sätted paiknevad menüüs ingl k nimega "edit", siis selle tõlge ei peaks äkki olema "redigeerimine" (mis tähendab teksti keelelist toimetamist), vaid midagi laiema tähendusalaga. pakkusin et "toimetamine" või "toimetused" oleks seejures parem vaste. praeguseks olen jõudnud arvamusele, et selline arhaism nagu "õiendused" (õiendama = korraldama, korda sättima, parandama pluss arvustama, vt ÕS ja tesaurus) sobiks veel paremini, aga variante on ilmselt veel ja veel.

Säilik, Õiendused, Vaade, Ajalugu, Järjehoidjad, Tööriistad, Abi

kas keegi oleks nii lahke ja seletaks paari sõnaga või viitaks netist, mis printsiipide alusel neid klaviatuuri otseteid valitakse?

Träm kirjutas: kas keegi oleks nii lahke ja seletaks paari sõnaga või viitaks netist, mis printsiipide alusel neid klaviatuuri otseteid valitakse?

Mozilla tõlgete puhul saab tõlkija neid muuta. Kui ei muuda, jääb sama täht, mis inglise keeles. Kui sellist tähte sõnas pole, siis pannakse (täht) teksti/menüüvaliku järele.

merike kirjutas:Mozilla tõlgete puhul saab tõlkija neid muuta. Kui ei muuda, jääb sama täht, mis inglise keeles. Kui sellist tähte sõnas pole, siis pannakse (täht) teksti/menüüvaliku järele.

aitäh, tõesti, seda on ka tõlkefailidest näha.

samas huvitaks mind peamiselt see, et enamasti ju pannakse eestikeelsetele menüüvalikutele ju mingid inglise keelest erinevad otseteed. nt seesama "Redigeerimine" saaks olla ju "Redigeerimine", aga keegi on otsustanud, et eestikeelse sõna esitähe markeerimine on olulisem kui vastavuse säilitamine ingliskeelse originaali otseteedega. mille alusel see täht valitakse? okei, sama täht üldiselt kaks korda samas menüüastmes ei tohiks olla (kuigi mõnikord on ka), see on üks printsiip. aga kas peaks eelistama sõna alguses olevat tähte? miks? kui on sama tähega algavad sõnad (nt "Ajalugu" ja "Abi"), mismoodi siis otsustatakse? nt KDE stiilijuhendis on peamenüüs toodud ära "Abi", miks sellest kinni ei peeta? kui oluline on siin üldse tagada vastavus teiste rakendustega?

ma omalt poolt oskan öelda, et mina vist eestikeelseid otseteid peaaegu kasutanud polegi. ingliskeelsete liideste puhul alt-v ja alt-e tulevad küll automaatselt käe alt, kui vaja, alt-v õnneks kattub eesti "Vaatega". mina isiklikult eelistaks seega "Redigeerimisele" "Redigeerimist" (või tegelikult lausa "Õiendamist", kui aus olla). ja mulle tundub, et ma pole kunagi näinud otseteena ühtegi täpitähte. kas sellel on mingi põhjus?

KDE puhul tuleb arvestada kahe asjaoluga: esiteks on tegemist väga suure tarkvarakogumiga ja suhteliselt vähe on rakendusi, mille puhul esineks mõni muu A-tähega algav menüünimi, ning teiseks kasutatakse KDE-s kiirklahvide dünaamilist omistamist (mis enam-vähem edukalt ka peaks toimima), mille korral sisuliselt ei saa tekkida konfliktseid kiirklahve, sest isegi kui koodis on mingil põhjusel jäänud alles jäik omistamine, siis see muudetakse vajaduse korral millekski muuks, mis ei oleks teistega vastuolus.
(Ja palun siinkohal mitte hakata dünaamilist kiirklahvide omistamist maha tegema või ülistama ja peale suruma: selle üle on palju vaieldud ning sellel on nii pooldajaid kui vastaseid - lihtsalt KDE-s on nii ja mõnel pool mujal ei ole.)
Mis puutub täpitähtedesse, siis jäiga omistamise puhul on soovitatav neid võimaluse korral vältida kas või juba sel põhjusel, et leidub küllalt klaviatuure, kus täpitähti ei ole, mitte ainult väljaspool Eestit tegutsevate eestlastel või vähemalt eesti keelt tarvitavate arvutikasutajatel, vaid ka siinsamas Eestis, olgu tegemist sülearvuti või autonoomse klaviatuuriga.

Lisaks asuvad täpitähed qwerty klaviatuuril üsna ebameeldivalt kaugel.

Träm, aga äkki siis juba nii, no lihtsalt selleks, et keegi ei kahtlustaks et tegemist on tõlkeprogrammiga:
Andmekogum, muutmine, kuvandus, olnu, järjik (nagu järjehoidjade sirvik), vahendid, abistamine

mahfiaz kirjutas:Lisaks asuvad täpitähed qwerty klaviatuuril üsna ebameeldivalt kaugel.

oleneb kummast klaviatuuri otsast vaadata. alt-ö ja alt-ä on ju parema käega vajutavatest kombinatsioonidest ühed mugavaimad.

mahfiaz kirjutas:Träm, aga äkki siis juba nii, no lihtsalt selleks, et keegi ei kahtlustaks et tegemist on tõlkeprogrammiga:
Andmekogum, muutmine, kuvandus, olnu, järjik (nagu järjehoidjade sirvik), vahendid, abistamine

1. mina ei pakkunud küll välja mingit uut Firefoxi menüüd, ma arutlesin võimaluste üle ja illustreerisin oma arutlust näidismenüüribaga, sestap see "äkki siis juba nii" kõlab minu jaoks veidralt, aga sellest hoolimata...
2. "muutmist" ju mõnelpool ka kasutatakse ja see on minu meelest kohati parem kui natuke arusaamatum termin "redigeerimine", samas eelistaks ma vormi "muudatused" vms. ülejäänutest, kuigi "olnu" kõlab isegi huvitavalt, pole "ajaloole" tegelikult mitte ühtegi etteheidet, et peaks seda millegi muuga asendama. samas võib aga mõelda sisuliselt tähendusrikkamatele variantidele nagu "lehitsuslugu" vms (vrd "elulugu", "haiguslugu" jne). mingis kontekstis võiks need olla "ajaloost" sobivamad.
3. muus osas on su (naljaga pooleks tehtud?) pakkumine ju suuresti olemasolevate töötavate ja korrektsete vastete asemele mingite muude natuke vähemkorrektsete pakkumine. järjik featuring sirvik on aga minu arvates peaaegu täiesti kõlbmatu (hädapärast on mõeldav midagi nagu "järjestik" vms), kuvandus ei oma vist ka suurt mõtet (see viitaks rohkem ekraan seadetele kui rakenduses pruugitavatele eri perspektiividele), vahendid on liiga abstraktne (peaaegu kõik asjad maailmas on vahendid). "andmekogumi" asemel oleks kohasem "andmekogu", aga samas miks siis juba mitte lihtsalt "andmed" (kas keegi pole seda ka mitte mõnes programmis kasutanud?).
4. minu arvates on hea, et sa sellised vasted välja pakkusid. mänguline liialdamine ja uute vastete katsetamine, sj nende väljakirjutamine endale ja teistele asjasthuvitatutele, ja natuke nende üle mõtlemine --- see kõik on see, mida tulekski teha. enamasti läheb aga igasuguse uue pakkumise (ja mis veel hullem, selle aruka põhjendamise) peale lahti kisa, et igasugused pakkumised on kurjast, valed ja liialdused ning ei austa piisavalt tõlkemeeskonna poolt juba tehtud tööd.

aga ma ei saa aru, et miks ei või "kahtlustada", et tegemist on tõlkeprogrammiga.

emotsioonide maandamine foorumisse on üldiselt kasulik, see ei jäta aega midagi muud teha ja see peeti keerata

ma ei tea, kas see on üldse uudis, aga Delfis saab Firefoxi tab'ist (just konkreetselt Firefoxi, mitte lihtsalt mõne brauseri) kõigi tõlkeponnistuste kiuste "välileht". seega on aladiferentseeritud "kaardi" kohale veel üks kasutsesolev pretendent. vt http://forte.delfi.ee/news/digi/uusi-tu ... d=28192725

grr, see väli- on ju vist soomekeelne vahe-? Andeks, kui eksin, lõunaeestlane noh... Aga kõigist variantidest on see kõige hullem.

Tavakasutajale on paanid (tabs) suurim muutus. Need liiguvad Chrome'i kombel aadressiriba peale ja kodupaan vahetab välja kodunupu (Home).

Vt http://forte.delfi.ee/news/digi/mida-to ... d=31003631!

Tab'e on siis nüüdsest nimetatud ka "paanideks"... Kas see terminimuutus on plaanis ka Firefox 4 tõlkes? Kui vaadata, siis vastupidiselt Sandri kunagisele arvamusele, et registrikaardi välimusest tab'ide puhul varsti loobutakse, on Firefox 4 tab'id artiklis viidatud slaidiesitluses realistlikumad vahekaardid kui kunagi varem...

Minu meelest vajab aladiferentseeritud "kaart" jätkuvalt asendamist millegi korrektsemaga. Sellest annab märku fakt, et inimesed kasutavad Firefoxi tab'idest rääkides jätkuvalt pigem kõiki muid nimetusi kui "kaart".

"Paan" tundub olevat päris hea valik.
"Kaart" on kindlasti üleekspluateeritud: maakaart, mängukaart, postkaart, igasugused kaardid arvutis.

Paan? Tapeedil on paanid. Paan seondub pika kitsa ribaga millegist. Või on siis seos Peeter Paaniga, vot ei mäletagi seda muinasjuttu enam.
Noh vaatasin ÕS-i; paan' <20: paani, .paani> laid, riba. ▪ Nelja paaniga seelik (neljapaaniline). Tapeedi+, riide+, papi+paan. Täitsa nõus, see ta on.

Ma ei saa aru sellest naljatamisest. Miks on tarvis väljendid võimalikult kaugele viia normaalsest kõnekeelest.

Uus aken- noh, nii juurdunud asi juba, et Kalevipoja siililegi peaks selge olema.
Uus kaart- ei saa siiani aru sellest tähendusest, ei hakkagi saama, ehk on paberikoidelt laenatud kartoteegi väljend või...atlase värk.
Uus leht, Uus lehekülg, või mida iganes sobiks sinna, oleks lapselegi selge ja kui ise ei taipaks saaks lapse käest küsida.

edit: noh lugesin ka neid kommentaare sealt. Tuli välja et sirvik polegi uus seene liik jne ; ei oskagi enam midagi kosta. Tuleb kunagisest ajast meelde too väidetavalt tõsielul vändatud film, kus lapsed sattusid asustamata saarele ja kasvasid seal suureks. Kui ükskord laev neid sealt 20a pärast üles korjas oli nende kõnekeel umbes sama. Noh mine tea, ehk peabki tulevikus arvutiga seonduv olema 4a lapse kõnekeele sarnane, sirvik, paan, läte, kirje jne.

erku kirjutas:Paan? Tapeedil on paanid. Paan seondub pika kitsa ribaga millegist.

Minu meelest sobib paanidest rääkida projekteerijal, inseneril jt köögipoole esindajatel. Kasutajal pole paanidega erilist pistmist. Aga antud juhul on see sõna sobimatu ka sellepärast, et pole Firefoxis pole need mingid kõrvutised ribad või siilud, millest midagi kokku pannakse.

Aga inimesed vähemalt püüavad. Oma võimete piires, muidugi. "Kaardile" asendusi otsida, ma mõtlen.

Joriseda võiks veel paljugi mille üle, üldisemas mõistes. Kelle idee see "kleebi" oli. Kui esimist korda seda nägin, tekkis kohe "mõningane paus". Kleepida võib näiteks tatiga enamus jaolt ja mõnele võrksukale võib ka ligi ajada ehk külge kleepida ennast.
Mis asi see redigeerima on. ÕS-il on lausa punkt vahel, minu arust peaks seal ka punkt tõepoolest olema. Vigane kirjapilt väljendi tõlkest valmis.toimetama; koos.madal.

Eks ma olen ka parandamatult seda meelt nagu sellegi vana kirjutise autor:
http://dukelupus.wordpress.com/2006/12/ ... da-oudust/

tramm kirjutas:

erku kirjutas:Paan? Tapeedil on paanid. Paan seondub pika kitsa ribaga millegist.

Minu meelest sobib paanidest rääkida projekteerijal, inseneril jt köögipoole esindajatel. Kasutajal pole paanidega erilist pistmist. Aga antud juhul on see sõna sobimatu ka sellepärast, et pole Firefoxis pole need mingid kõrvutised ribad või siilud, millest midagi kokku pannakse.

Aga inimesed vähemalt püüavad. Oma võimete piires, muidugi. "Kaardile" asendusi otsida, ma mõtlen.

Uus vaheleht, kas see oleks hea tõlge? Chromes on nii tõlgitud, mulle meeldib selline tõlge, kuigi kaart ja vahekaart on ka päris head.

-ordi- kirjutas:Uus vaheleht, kas see oleks hea tõlge?

Ei, ei oleks. VAHElehel on sama viga küljes, mis on VAHEkaardil, tal endal ei ole mingit infot peal. VAHEkaart vs kaart. Vaidluse lõpp:

sander85 kirjutas: vaheleht on samm veel hullema poole.. pilt laguneb täiesti koost nüüd.. minu kommentaarid sellega lõpevad (:

andreas kirjutas:

-ordi- kirjutas:Uus vaheleht, kas see oleks hea tõlge?

Ei, ei oleks. VAHElehel on sama viga küljes, mis on VAHEkaardil, tal endal ei ole mingit infot peal.

See pole korrektne argument.

1) Termini ülekandmiseks teisest valdkonnast pole vaja absoluutset kattuvust *, piisab funktsionaalsest kattuvusest. Seega pole oluline, kas vahekaardi peal on info või mitte. Piisab väiksemast sarnasusest. Piisab sellest, et vahekaardi alla kuulub info.

2) Pole ka tõsi, et vahekaartide peal info üldse puudub. Sõltuvalt kartoteegi iseloomust võib sealt leida teatud üldist infot, nt viiteid teistele vahekaartidele, aga miks ma mitte mistahes muud infot, kui kartoteegi pidaja on selle sinna otsustanud panna.

* Märkus. See pole tegelikult isegi võimalik, sest siis poleks ju tegemist "ülekandmisega", vaid sama termini rangelt õiguspärase kasutamisega.

[hr]Sada korda on arutatud, mis oleks see alternatiivne sõna, mis sobiks kompromissina asendama nii "vahekaarti" kui ka "kaarti" --- ja mitte sugugi ainult Firefoxis, sest tab'e leidub igalpool. Minu ettepanek on kasutada sõna, mis viitab objektide märgistamisele mingi lisajubina abil (nagu vahekaardi "sakk", "välje" või "indeks"). See märgistamise funktsiooni väljendav "asi" ei pea tulema tingimata raamatukogunduse või lehtede märgistamise raamidest, see võib tulla ka mujalt. Variante juba kaardi ette millegi liitmiseks on tohutult, tõlkija asi on ainult midagi välja valida:

Sisuliselt samas funtsioonis olevate perfokaartide puhul kasutati märgistamiseks sälkusid. Seega üks variant on "sälkkaart". Kaartide küljes olevad otseteid võib nimetada ka "indeksiteks", saaks avada uuel "indeksil". Ka on paljudele tuttav sõna "registrikaart", mis eeldab samuti väljaulatuvaid osi kaartide küljes. Kuna tab'idel avatud lehed on tegelikult kohad, kus mingid lehitsemisrajad on märgistatud, siis võib nimetada neid kaarte ka "sõlmkaartideks" (on ka vana tava märgistada teed sõlmede tegemisega, millegi kuskile külge sõlmimisega).

Paberilipaka küljes olevat eraldi väljaulatuvat ja midagi märkivat osa võib nimetada nt ka sõnaga "talong" (pr k sõnast tähendusega kand, konts). Samas on talong ise ka terve see paber. Seega jälle üks variant: "ava talongil", "ava kontsul".

Samas inglise keelt ei pea tõlkima otse. Ei pea olema nii, et tab = "*kaart", võib kasutada teisi võimalusi. Nt otsetõlke paradigmas eeldatava alalütleva asemel võib kasutada loogikat, kus mitte ei avata tab peal, vaid millegi muu all, nt "sildi all", "märgi all", "nime all", "viida all", "tähe all", "sedeli all", "lipiku all", "sõlme all", "tähistuse all", "etiketi all", "kontsu all" jne jne. See oleks ka tavakeele raames hästi mõistetav, sest vahe/perfo-kaardi "välje", "sälk" vms on alati üleval. Siin saab kasutada isegi avamist mõnede poolt kangesti pooldatava "saki" all, kuigi minu arvates ei ole sakk hea, sest sakk ei pruugi normaalkeeles midagi märkida ja seal peal ei pruugi midagi kirjas olla (võib olla lihtsalt mingi "siksakilisus" kuskil). Silt, märk jne on ses suhtes paremad. Kui pooldada varianti "all", siis tuleb ainult mõelda, mismoodi nimetada vastavat lehitsemisviisi ja neid x all avatud lehti endid. St kui avatakse "tähe all", kas tsiis on tegemist "tähitud lehitsemisega"? Kas on tegemist "tähtlehega"? Kas ja mis on teised (paremad) variandid? Lisaks "all" kasutamisele on loovaid variante veel, nt "ava millegi vangus", ütleme et "ava tähevangus", "ava märgivandus", "ava sildivangus". Sarnasest seeriast veel "ava millegi küljes", nt "ava pideme küljes" (ehk "ava uues pidemes").

Natuke fantaasiat ja samas kainet meelt on vaja, et üks normaalseim ja tavakeeles arusaadavaim neist (või mõnedest teistest) välja valida.

Kes tahab veel rohkelt inspiratsiooni eri pakkumiste osas, siis neid on ohtralt ka väljaspool seda lõime http://firefox.pingviin.org/viewtopic.php?f=4&t=66. Tõlkijal valikust puudust ei tuleks.

tramm kirjutas:

andreas kirjutas:

-ordi- kirjutas:Uus vaheleht, kas see oleks hea tõlge?

Ei, ei oleks. VAHElehel on sama viga küljes, mis on VAHEkaardil, tal endal ei ole mingit infot peal.

See pole korrektne argument.

Täpselt

Muidu mihhkel pakkus kunagi välja sisukaardid, võiks sellega sinna lisada, kui seda ei ole veel.