| Autor |
Sõnum |
sander85
Vana Pingviin
Vanus: 39
Liitunud: 08.08.2005
Postitused: 4359
Asukoht: Tallinn (vahel ka Virtsu)
Distributsioon: Mageia, Debian, CentOS
|
|
| Träm kirjutas: | | Qilaq kirjutas: | | Trämile veel kord: väide, nagu oleks sõnastikes olnud "vahekaart" tab'i vastena enne, kui see jõudis Microsofti tõlgetesse, ei vasta päris ilmselt tõele. Jah, see oli sõnastikes enne, kui need vahekaardid jõudsid Internet Explorerisse, aga nagu ma olen korduvalt öelnud, ei ole veebilehitseja antud juhul mingi etalon: neid asju kasutati ka Microsofti toodetes märksa varem, näiteks seadistusdialoogides. Pealegi tasub arvestada, et juhtiva sõnastiku (AKS) koostajad on äärmiselt tihedalt seotud Microsofti toodete tõlkimisega, nii et nii või naa on need asjad otseselt seotud. |
mis siin ikka korrata. minu meelest pole üldse mingit vahet, kas "vahekaardid" jõudsid sõnastikku läbi IE tõlkimise, mõne muu MS toote tõlkimise või täiesti sõltumatult MS-i toodetest. tegemist on erialasõnastikega, mis on koostatud terminoloogiaga professionaalsel tasemel tegelenud inimeste poolt ja sellest piisab. lisaks on tegemist kolme sõnastiku üksmeelega antud küsimuses, s. t. mitte mingi juhusliku eksimusega ühes sõnastikus. tegemist on vastega, mida on kasutatud juba kümmekond aastat ja selle vaste tõsiseltvõetavust kinnitab selle järjekindel esinemine sõnastikes. seda fakti võiksid "vahekaardi" vastased tegelikult kogu aeg meeles pidada.
aga suhtumine "vahelehte"? kuidas sellega on? seda oleks huvitav kuulda. |
vaheleht on samm veel hullema poole.. pilt laguneb täiesti koost nüüd.. minu kommentaarid sellega lõpevad (:
|
|
|
|
_________________
  
|
|
|
   |
tramm
Vana Pingviin
Liitunud: 03.11.2008
Postitused: 900
Distributsioon: *buntu
|
|
shortcut
tõlgetest otsetee on hea, aga lohisev ja ei võimalda korraliku liitsõnaloomet, kuna ise liitsõna. näiteks otseteenupp, otseteeikoon, otseteeklahv on kõik juba ülemäära lohisevad. üks võimalus oleks jätta tee osa ära ja kasutada otsenupp, otseikoon, otseklahv. neist kõlab natuke usutavalt ainult otsenupp. teine võimalus on kasutada kiir-asju: kiirklahv, kiirtee, kiirklahvikombo jne. kolmas võimalus on kasutada välk-asju, välkklahv, välknupp, välkikoon. minu tunne on see, et kõik neist kõlbavad, aga igaüks omal kohal. minu arvates võiks:
1. otsetee olla midagi sellist, mis pole vahendiga seotud. nt mingi ikoon või menüüvalik kuskil, kust pääseb otse kuskile, aga seda otseteed saab minna nii hiire, klahvistiku kui puuteekraani abiga.
2. kui räägitakse klahvistiku abil millegi käivitamisest, siis võiks rääkida mitte üksikutest kiirklahvidest, vaid nende kombinatsioonidest. enamasti on ju keyboard shortcutid mitu klahvi korraga. kuidas seda teha? ei päästa klahvi panemine mitmusse, sest siis tekib kategoriaalne segadus klahvivajutuste nimekirja ja üksikutes kombinatsioonides esinevate klahvide vahel. sestap arvan, et klahvikombinatsiooni puhul võiks kasutada vana head eesti sõna sõrmis (vt liikane/kesa "alt key combinations"), sest see osutab üksiku vajutatava objekti asemel vajutamise vahendile ehk sõrmele, mida inimesel on tavaliselt umbes kümme. kaob igasugune ambivalentsus.
3. mulle endale meeldiks kiir-asjade asemel sageli kasutada välk-asju, sest "kiir-" viitab rohkem tempole ja kiirele liikumisele (kiirsõrmis võib olla mingi sõrmis, mida saab nt hästi kiiresti, nt miljon korda sekundis vajutada, või mis reageerib vajutusele millisekundi täpsusega), kuivõrd välk osutab kohesusele, mis on enamasti shortcut-ide mõte.
4. samal põhjusel kasutaks ma ka kiirotsingu asemel välkotsingut (pean silmas otsinguvälja, mis on kuskile kasutajaliidesesse topitud, et seda ei peaks eraldi avama).
5. kiirklahvid võiksid aga olla need menüüde shortcutid, mis otse menüüvalikute juurde viivad (tavaliselt üks klahv korraga). mingil põhjusel näib see sobivat, äkki sellepärast, et menüüs tegeldakse tõesti kursoriga liikumisega ja seal on kohane rääkida kursori liikumise "kiirusest".
daemon
ma ei saa aru, mis mõte on seda deemoniks tõlkida. eesti keeles on deemon see, kes halba saatust tekitab, sama ka ladina keelega, kuigi kreeka keeles on sellel ka positiivne tähendus --- meieni see igatahes üldkeeles jõudnud pole (ja vallastes toodud põhjendus ei päde sugugi). sisuliselt on see niisugusel kujul tsitaatsõna. minu arvates võiks daemoni asendada mingi kohaliku vaimuga, sobivad kõik alates päkapikkudest kuni krattideni, ahjualuste ja jeekimiteni välja (minu meelest on sõna "päka/päkats/päkapikk" ka arvutislängis niimoodi kasutatud), kes kõik tegutsevad inimesest sõltumatult. krati käimapanekust rääkimine on lisaks veel täiesti loomulik ka üldkeeles, kuigi ta vist rohkem küll lendab. neid nimetusi on päris palju, kes kivirähka on lugenud, see ilmselt teab neid veelgi.
tegelt oleks asju veelgi, aga las olla praegu. ootan tagasisidet.
|
|
|
|
|
|
|
|
sander85
Vana Pingviin
Vanus: 39
Liitunud: 08.08.2005
Postitused: 4359
Asukoht: Tallinn (vahel ka Virtsu)
Distributsioon: Mageia, Debian, CentOS
|
|
| Träm kirjutas: | |
daemon
ma ei saa aru, mis mõte on seda deemoniks tõlkida. eesti keeles on deemon see, kes halba saatust tekitab, sama ka ladina keelega, kuigi kreeka keeles on sellel ka positiivne tähendus --- meieni see igatahes üldkeeles jõudnud pole (ja vallastes toodud põhjendus ei päde sugugi). sisuliselt on see niisugusel kujul tsitaatsõna. minu arvates võiks daemoni asendada mingi kohaliku vaimuga, sobivad kõik alates päkapikkudest kuni krattideni, ahjualuste ja jeekimiteni välja (minu meelest on sõna "päka/päkats/päkapikk" ka arvutislängis niimoodi kasutatud), kes kõik tegutsevad inimesest sõltumatult. krati käimapanekust rääkimine on lisaks veel täiesti loomulik ka üldkeeles, kuigi ta vist rohkem küll lendab. neid nimetusi on päris palju, kes kivirähka on lugenud, see ilmselt teab neid veelgi.
|
daemoni puhul on üldiselt kasutatav ka rakendus, teenus, server jne.. mis antud olukorras paremini sobib, ei näe põhjust tuua mängu deemoneid ja muid kratte..
|
|
|
|
_________________
|
|
|
|
tramm
Vana Pingviin
Liitunud: 03.11.2008
Postitused: 900
Distributsioon: *buntu
|
|
| sander85 kirjutas: | | daemoni puhul on üldiselt kasutatav ka rakendus, teenus, server jne.. mis antud olukorras paremini sobib, ei näe põhjust tuua mängu deemoneid ja muid kratte.. |
rakendus ei ole kasutatav, liiga üldine, server on kasutusel pigem seadmete kohta, teenus ilmselt kõlbab, aga see on windowsist laenatud, kuid kas mitte pole praegu 90% tõlgetes juttu siiski deemonitest? iseeneesest oleks see, et "süsteemis taustal kratid käivad" vms 1) huvitav maavillane terminikasutus ja 2) täiesti arusaadav üldkeele pinnal. erinevalt näiteks väga abstraktsest "teenusest" või halba toovast "deemonist".
|
|
|
|
|
|
|
|
sander85
Vana Pingviin
Vanus: 39
Liitunud: 08.08.2005
Postitused: 4359
Asukoht: Tallinn (vahel ka Virtsu)
Distributsioon: Mageia, Debian, CentOS
|
|
kratt on täpselt samane pahalane nagu deemon, järgmisena ei tee enam kasutaja pahavaral ja kratil vahet..
ja teenuse puhul ma ei ütleks, et see on windowsist laenatud, see et nemad seda kasutavad ei tähenda, et mina ei või, või et ma nüüd seda neilt laenan, ma ei teagi, et nad seda kasutavad.. aga põhimõtteliselt see rakendus või server pakub mingit teenust siiski ja kui ma tahan selle teenuse taaskäivitada või peatada, siis peaks see igati mõistetav olema
või minupoolest kas või rakendusserver, või kiipkaardi rakendus/teenus või mida iganes, aga mitte kratt või deemon..
|
|
|
|
_________________
|
|
|
|
tramm
Vana Pingviin
Liitunud: 03.11.2008
Postitused: 900
Distributsioon: *buntu
|
|
| sander85 kirjutas: | | kratt on täpselt samane pahalane nagu deemon, järgmisena ei tee enam kasutaja pahavaral ja kratil vahet..
ja teenuse puhul ma ei ütleks, et see on windowsist laenatud, see et nemad seda kasutavad ei tähenda, et mina ei või, või et ma nüüd seda neilt laenan, ma ei teagi, et nad seda kasutavad.. aga põhimõtteliselt see rakendus või server pakub mingit teenust siiski ja kui ma tahan selle teenuse taaskäivitada või peatada, siis peaks see igati mõistetav olema
või minupoolest kas või rakendusserver, või kiipkaardi rakendus/teenus või mida iganes, aga mitte kratt või deemon.. |
mina soovitan küll enne järele mõelda, kui kogu deemonite kultuurilist tausta linuxist tõlgete kaudu välja viskama hakata, ma arvan, et sellise värvika taustaga terministiku mõistlik säilitamine on hea. ma isegi eelistaks ilmselt deemonit teenusele, kuigi olen teatud kontekstides nõus kasutama ka viimast.
jah, muidugi võib kasutada windowsis kasutusel olnud vasteid, kuid mille poolest on majandusala metafoorika parem kui rahvakultuuri oma? lisaks pole teenuse töötamine taustal minu arvates päris ilmne. siiski on tõsi, et teenus on ilmselt midagi, mida püsivalt pakutakse, vastasel juhul nimetataks seda tehinguks. rakendusega on aga see asi, et miski ei viita selle töötamisele taustal. sestap ei kõlba see deemoni vasteks kuidagi...
tegelt on kratt ka muidugi majandusala termin, kuigi mõnevõrra vananenud.
|
|
|
|
|
|
|
|
sander85
Vana Pingviin
Vanus: 39
Liitunud: 08.08.2005
Postitused: 4359
Asukoht: Tallinn (vahel ka Virtsu)
Distributsioon: Mageia, Debian, CentOS
|
|
|
|
tramm
Vana Pingviin
Liitunud: 03.11.2008
Postitused: 900
Distributsioon: *buntu
|
|
| sander85 kirjutas: | | minupoolest võib kõiki teenuseid rakendusteks kutsuda, sest mingil otstarbel on nad siiski rakendatavad.. |
samamoodi võib ka kõiki lumikellukesi lihtsalt lilledeks kutsuda.
|
|
|
|
|
|
|
|
tramm
Vana Pingviin
Liitunud: 03.11.2008
Postitused: 900
Distributsioon: *buntu
|
|
| ain kirjutas: | | Käisin kunagi Võru bussijaama kohvikus, seal oli singiga võileibu.
Küsisin ühe võileiva. Müüja küsib, et kas singiga. Ma vastu, et kas teil on midagi muud ka? Ei ole.
Sama on kaartidega. Palun mulle üks kaart. Kas vahekaart? Kas teil on muid kaarte kah? Ei ole. |
tore lugu küll aga küllap tal oli siis tavaliselt ka mingeid muid leibu ja sina olid tobedalt ninatark. samamoodi on igasugu muudes rakendustes tavaliselt igasugu muid kaarte ja see, et firefoxis parajasti ühtegi teist süsteemset kaarti pole ei õigusta aladiferentsitud termini juurutamist laiemas plaanis. näiteks sõsarrakendus thunderbirdiski on visiitkaardid, ometi on nüüd ka seal kirjade avamine kaartidel. rääkimata sellest, et veebilehtedel võib tegelikult avada igasugu kaarte, mis aladiferentsimise tulemusel võivad hakata brauseri vahekaartidega sassi minema. ja kuigi tol hetkel võis näida sulle küll nii objektiivselt õigustamatu, et müüja sult midagi sellist küsib, siiski pidid sa nüüd oma näite mõttekaks esitamiseks täpsustama, et võileib oli singiga. samamoodi on nende kaartidega, mis on tegelikult vahekaardid. parem olgu nad juba igaks juhuks kohe singivõileivad kui et pärast saad sa kogemata võileiva aprikoosimoosiga, arvates, et niikuinii on kõik võileivad singivõileivad.
|
|
|
|
|
|
|
|
erku
Vana Pingviin
Vanus: 55
Liitunud: 12.09.2008
Postitused: 559
Asukoht: Tallinn, Järvamaa
Distributsioon: Mint/Debian _32bit
|
|
| Träm kirjutas: | | shortcut
1. otsetee olla midagi sellist, mis pole vahendiga seotud. nt mingi ikoon või menüüvalik kuskil, kust pääseb otse kuskile, aga seda otseteed saab minna nii hiire, klahvistiku kui puuteekraani abiga. |
Otsetee ehk viide, nii olen mina asju tõlkinud. Kõik otesteed ehk lingid on viited ju millegile ja tegelt vahet pole kas interneti link, fail või rakendus.
Minu arust, kui kasutada otsetee asemel sõna viide läheks arvuti sõnavara ühildumine paremaks, sest sama otstarbeline otsetee/link/viide põhimõte on sul nii arvuti ekraanil kui ka kusagil OO dokumendi jms kasutusel.
See deemoni kasutus on tõepoolest arusaamatu. Noh kratt on tunduvalt parem keeleliselt, aga sisu edasi andine on ikkagi olematu. Peaks olema sootuks miskit muud.
Ja tõepoolest milleks teha asju hullemaks kui nad juba on. Kust kohast tuli üldse selline asi nagu brauserile "Uus kaart". Sama hästi oleks võinud olla olla Blämba ja Mämba, Uus kaart ja Uus aken asemel, paari päeva kasutuse järel oleks selgeks saanud mis miskit teeb, kuna Blämba ja Mämba ei seondu millegi konkreetsega.
Et mõisteid üldse arendada tuleks kõigepealt lugeda inglise ülikoolide teadustöid kuidas saab aru inimene keelest ja mõistetest.
Asi kuidas inimene teadustab endale mõisteid, tehti selgeks juba väga väga ammu. Ehk kui inimesele öelda sõna karu või jänes, vilksatab ta meeltes kõigepealt sümbol ja alles seejärel seos. Tõsi et sõna ütlemisel karu võib ühe inimese meeltest vilksatada läbi hetkeliselt kaisukaru, teistel too olend metsast jne. See polegi tähtis. Tähtis on asja olemus.
Ja nüüd, võta brauser lahti ja seal üleval seisab Uus kaart, mis emotsioone tekitab sõna kaart teis ja kuidas on sellel seos uue interneti akna kuvamisega. Minul mitte miskeid.
..
|
|
|
|
|
|
|
|
tramm
Vana Pingviin
Liitunud: 03.11.2008
Postitused: 900
Distributsioon: *buntu
|
|
| erku kirjutas: | | Et mõisteid üldse arendada tuleks kõigepealt lugeda inglise ülikoolide teadustöid kuidas saab aru inimene keelest ja mõistetest. |
praktiliseks tööks piisaks esialgu sellestki, kui töötada läbi ja saada aru tiiu erelti "terminiõpetusest" (2007). ilmselt piisab aga vabavara tõlkimise tarvis terminite loomiseks ka psühholingvistika üldaluste tundmisest ja muidu keskmisest laiemast silmaringist ning tahtest asju mõista. teadustöödest alustamine tundub küll natuke ülepakutud soovitus, tegemist on ikkagi suuresti loomise ja kunstiga, mida tuleb lihtsalt harjutada (ka kunstianne ei tee paha).
|
|
|
|
|
|
|
|
akbgf
Vana Pingviin
Liitunud: 07.10.2009
Postitused: 763
Asukoht: Tõravere
Distributsioon: OpenSUSE, Ubuntu
|
|
> aga mitte kratt või deemon..
Vaim on vaikselt toimetaja, kellel pole krati ega deemoni negatiivset mainet.
|
|
|
|
|
|
|
|
ziguli
Pingviini külastaja
Vanus: 32
Liitunud: 01.06.2009
Postitused: 17
Asukoht: viljandi
|
|
minu arvates ajatakse siin teemas juuksekarva lõhki
tavakasutaja jaoks pole erilist vahet kas kasutatakse kratt, deemon või midagi kolmandat.
Kindlasti on niisugused vaidlused kasulikud aga see vaidlus on liiga tühine oluliste vaidluste kõrval
|
|
|
|
|
|
|
|
tramm
Vana Pingviin
Liitunud: 03.11.2008
Postitused: 900
Distributsioon: *buntu
|
|
Ma olen kunagi sellest paar sõna kirjutanud, aga mulle tundub, et ma pole enne viitsinud päris nii kaugele välja spekuleerida...
Juttu on sellest, et paljud kasutajad pruugivad igapäevakõnes väljandit "laen alla" ja paljud tõlkijadki eksivad tööhoos ning tõlgivad ingl k download "lae alla". Kuigi mõned puristid võivad väita, et see on inimestel rumalusest ja sellest, et ei olda piisavalt palju ÕS-i lugenud, siis ma arvan, et siin siiski mingi iva on. Variante tuleb pähe umbes kaks ja pool: 1) ÕS-i eristus (http://www.eki.ee/dict/qs2006/index.cgi?Q=laadima) "laadima, laadin" ja "laadima, laen" vahel on kunstlik ja seda pole mõtet usaldada, 2) ÕS-i eristus on tegelik, aga sellest saadakse valesti aru ja minnakse vastuollu inimeste keelevaistuga.
1) Eristuse kunstlikkuses kahtlustamine on ilmselt selle inimese esialgne reaktsioon, kellele öeldakse, et ta kasutab neid sõnu valesti. Samas kui hakata järele mõtlema, siis on kahtlemata olemas kaks eri sõna, mis näivad väga lähedased, kuid esitavad väga sarnaste asjade puhul mingeid eri aspekte.
2) Seega, kui mitte tahta selle eristusega leppida, siis võiks otsida muid põhjendusi:
a) Arvutis toimuv laadimine ei sarnane kauba laadimisele. Seega ei saa IT vallas rääkida laadimisest analoogselt füüsiliste asjade ümbertõstmisele, see on inimeste keeletunnetuse vastu. Bitid on küll füüsilised, aga neid ei tõsteta ühest kohast teise nagu jahukotte, vaid tegmist on just laengutega, sestap tuleks kasutada sõnatüüpi "laadima, laen". Kõlab peaaegu usutavalt, aga mitte päris.
b) Kui vaadata eristust EKSS-ist (http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=laadima), siis seal käib "laadima, laen" alla ka nt mahuti täitmine kütuse või mingi ainega. Miks nii, mis siin nt jahukottide laadimisest erinev on? Üks võimalus on see, et siin laadimisel ei võeta midagi ükshaaval kätte ega ei tõsteta ühest kohast teise, tegemist on pigem sujuva ülekandmisega. Selle raames võiks mõelda, et bittide virtuaalsus teeb need sarnasemaks kütusega kui jahukottidega ning seetõttu ei sobi kasutada sõna "laadima, laadin".
c) Kui hakata oma keelekasutust proovima, siis selgub minu arvates, et kaubik võib vabalt olla nii kaupa "täis laetud" (või lihtsalt "kaubaga laetud") kui "täis laaditud". Esimesel puhul rõhutatakse, et kaubik on valmis kaupa laiali vedama (laetud nagu püss, valmis tulistama, st kaupa turule paiskama), teisel puhul rõhutatakse, et kaupa on niipalju sisse tassitud, et rohkem ei mahu (osutatakse laadimisele kui tegevusele füüsiliste objektidega, sisuliselt millegi plaanipäraselt ümbertõstmisele).
Kas see tähendab, et ka arvutis toimuva bittide laadimise puhul võib eristada neid kahte aspekti? Näiteks kui ma ütlen, et ma laadin midagi kettale, siis rõhutan ma ebamäärase hulga andmeblokkide süsteemset ühest kohast teise tõstmist. Kui ma ütlen, et ma laen midagi, siis on see tähendab, et tõstmise tulemusena saab mingi asi laetud (tulistamisvalmis). Näiteks kui ma tahan hakata kasutama Flash-rakendust, siis edenemisriba ei näita mitte ainult, et kui palju on laaditud (andmeid lihtsalt ühest kohast teise tõstetud), vaid kui palju on vaja veel mahtu suurendada täislaengu saavutamiseni, et rakendus saaks tööle hakata (tulistama).
Minu meelest saab siit natuke edasi mõeldes ja tuiutades järeldada, et IT-s toimuva laadimise piiramine tüübiga "laadima, laadin" pole sugugi iseenesestmõistetav. Pigem võiks eristada nt seda, kui toimub mingi konkreetse kasutatava andmeühiku hankimine, et seda mingil eesmärgil kasutada ja mitte lihtsalt ladustada, ja seda, kui arvutisüsteem tõstab mingitel sisemistel eesmärkidel andmeid ühest kohast teise, ilma et sellest saaks valmis mingit terviklikku kasutuskõlblikku üksust. Nt arhiveermise puhul laaditakse andmed ühest kohast teise, seal laenguga täitmise aspekt intuitiivselt peaaegu puudub. Seevastu nt võrgust filmi vaatamisel andmed laetakse puhvrisse, sest puhver saab andmetega laetud ja saab valmis filmi näitamiseks (nagu püss või ka fotoaparaat, vt EKSS näited).
Nii, et minu poolest võiks vabalt need laadimise terminid natuke ümber mõtestada. Aga ega ma ei tea, kas nt veeblehitseja abil tõmmatud asjad oleks selle viimase teooria raames laaditud või laetud ja kas uuendushaldur taustal laadib laadungit või laengut. Tundub, et mõlemaid saab kasutada. Ja tegelikult võib olla, et hoopis selle "laen alla" jms kasutamise juures mängivad kaasa kõik a)-d, b)-d ja c)-d ja ehk mingid x)-id ka.
|
|
|
|
_________________
|
|
|
|
atrox
Pingviini aktivist
Vanus: 41
Liitunud: 15.03.2010
Postitused: 108
Distributsioon: openSUSE
|
|
Selle laadimisega kui asjade ühest kohast teise tõstmise analoogiaga on IT's üks pisike jama - IT's mõeldakse tolle "alla laadimise" all mitte asja ühest kohast teise tõstmist (st. liigutamist), vaid tegelikult sageli millegi kopeerimist. Võib-olla ei ole see oluline, aga kui sellekohane arutelu juba nii detailseks läks, siis võiks sedagi meeles pidada.
Mis puutub nüüd ALLA laadimisse, siis mu meelest on see "alla" siin üpris oluline lisand, sest annab mõista, et midagi sikutatakse alla sealt ÜLEVALT internetipilvest.
|
|
|
|
|
|
|
|
atrox
Pingviini aktivist
Vanus: 41
Liitunud: 15.03.2010
Postitused: 108
Distributsioon: openSUSE
|
|
| akbgf kirjutas: | | > aga mitte kratt või deemon..
Vaim on vaikselt toimetaja, kellel pole krati ega deemoni negatiivset mainet. |
Trämil oli selles mõttes ennist õigus, et "daemon" ei tähenda ainult deemonit, mis on tõesti negatiivne mõiste. Ma kusagilt (kas mitte Wikipediast) lugesin, et IT's on "daemon" võetud kasutusele justnimelt sellest teise, positiivse mõiste tõttu ja see tähendab hoopis jumalikku inglit vms. Selles mõttes oleks "daemoni" tõlkimine deemoniks väga vale.
Teisalt on vaim aga mu meelest tänapäeval nii ära leierdatud mõiste, et seda lihtsalt ei saa eriti neutraalselt ja loomulikult võtta.
Samuti ei pea ma õigemaks kratti, sest olgugi, et iseenesest polnud nad halvad, nad lihtsalt ei teinud vahet heal ega kurjal, niiet tegid lihtsalt seda, mida inimesed neile ütlesid. No ja inimesed on ju igavesed õelad elukad - sunnivad teiste tagant varastama, neile lihtsalt kurja tegema jne 
|
|
|
|
|
|
|
|
tramm
Vana Pingviin
Liitunud: 03.11.2008
Postitused: 900
Distributsioon: *buntu
|
|
| tramm kirjutas: | kui ka see oli vastusena mulle, siis mina ei arva, et "eelistused" peaks paiknema "tööriistade" all. selle kohta mul arvamus puudub. mina väitsin, et kui eelistused/seaded/sätted paiknevad menüüs ingl k nimega "edit", siis selle tõlge ei peaks äkki olema "redigeerimine" (mis tähendab teksti keelelist toimetamist), vaid midagi laiema tähendusalaga. pakkusin et "toimetamine" või "toimetused" oleks seejures parem vaste. praeguseks olen jõudnud arvamusele, et selline arhaism nagu "õiendused" (õiendama = korraldama, korda sättima, parandama pluss arvustama, vt ÕS ja tesaurus) sobiks veel paremini, aga variante on ilmselt veel ja veel.
Säilik, Õi endused, Vaade, Ajalugu, Järjehoidjad, Tööriistad, A bi  |
Korjates üles selle vana kirja Firefoxi tõlkimise arutamise teemast, et tulla korra veel "Redigeerimise" juurde tagasi.
Mina eelistan rakenduse menüü Edit-valiku tõlkele "Redigeerimine" tõlget "Toimetamine" või "Õiendused":
1. Redigeerimine on raskesti arusaadav võõrsõna, mis segab alustavatel kasutajatel rakenduse loogika mõistmist.
2. Redigeerimine ei ole paljudel juhtudel ka sisuliselt sobiv nimetaja Edit-menüüdele, sest menüüdes ei tegelda ainult/eelkõige redigeerimiskäskude andmise ega redaktori valikute lülitamisega.
3. Redigeerimise kasutamine eeldab paariliseks oleva tegijanime redaktor kasutamist, mis kinnistab võõrsõnalisi termineid ja samas kahjustab nende usaldusväärsust terminitena, sest Redigeerimise menüü all leidub asju, mille seos redigeerimisega on ainult kaudselt ettekujutatav.
4. Redigeerimine sisaldab eesti keele jaoks germanismina ebasoovitavat "-eeri" liidet, mistõttu võiks alternatiivide olemasolul otsustada nende kasuks.
5. Redaktor on venepärane nimetus toimetajale ja kuulub sellesse aega/konteksti, kus ta pidi tegema koostööd võimude poolt määratud tsensoriga, mistõttu on selle konteksti sõnade liialdatud kasutamine natuke kahtlase maiguga.
=> Redigeerimine on üldilmelt võõrapärane ja lohisev, sisult obskuurne, omakeelsed vasted on olemas, mistõttu tuleks eelistada mõnda neist.
Minu soovitus on kasutada:
1. Kus on tegemist reaalselt teksti redigeerimisega --- Redigeerimine -> Toimetamine, Redaktor -> Toimeti.
2. Kus on tegemist mingite rakenduse üldsätete/aktiivsete valikute muutmise vms üldkäskude andmisega --- Redigeerimine -> Õiendused.
Lisamärkusena veel niipalju, et Toimetamine/Toimeti on ennegi kasutamist leidnud ja pole mingi enneolematu uuendus, Õiendusi olen püüdnud paaris võrdlemisi isesesivas projektis kasutada (nt Synapticus) ja minu meelest see sobib küll.
Ühtlasi tundub mulle, et sõna redaktor õiguspärane roll IT sõnavaras võiks olla tüüpiliselt seotud olukordadega, kus mitte ei toimetata inimkeelset teksti (mis on tavaline toimetamise juhtum) vaid nt käivitatavat koodi mingite spetsiaalsete vahenditega (tehiskeele korrektsuse kontroll, süntaksi märgistamine, silumine, käivitamine jne). Sestap on Kate nt pigem tekstiredaktor kui kirjutus- ja toimetusvahend.
Omaette küsimus on veel menüüvalikutes ainsuse/mitmuse kasutamine, aga sellest eraldi ja teinekord.
|
|
|
|
|
|
|
|
erku
Vana Pingviin
Vanus: 55
Liitunud: 12.09.2008
Postitused: 559
Asukoht: Tallinn, Järvamaa
Distributsioon: Mint/Debian _32bit
|
|
Ei saa võtta Google tõlget ja lihtsalt panna, veel enam seda aluseks võtta. Ma ei näe siin tõepoolest mingisugust seost.
Miks peab mõtisklema konkreetse sõna ümber, ilma et vaataks mis on selle sõna taga, ehk kaudselt mis see sõna siis teeb.
Edit punkti taga on lõika-kleebi, edasi-tagasi, vali kõik jms, mis on tõepoolest tegevused, aga küsimus jääb ainult millised siis nimelt. Milline sõna oleks kõige parem neid tegevusi iseloomustama.
Omalt poolt võin ropsuga pakkuda Sea või Seadista.
Seadista on ehk liialt sarnane Seadistustega, jään Sea juurde, kuigi Seadista on veitsa täpsem.
Kuid kindlasti on keeles parem väljend, ehk keegi pakub
e:
Liiguta või Liigutama
Enamus Edit menüüst on seotud millegi liigutamisega, olgu siis ühest kohast teise või ka prügikasti
|
|
|
|
|
|
|
|
Valdur55
Vana Pingviin
Vanus: 30
Liitunud: 02.06.2007
Postitused: 640
Asukoht: Tartu
Distributsioon: *buntu
|
|
Firefoxil on redigeeri menüü all eelistused.
Otsetõlkes tähendab edit muutmist. Ja menüü tõlkeks võikski olla "muuda" . Eelistuste puhul sobiks kokku ja lõika,kleebi,kopeeri jne on teksti muutmise jaoks vajalikud.
|
|
|
|
|
|
|
 |
mahfiaz
Pingviini aktivist
Liitunud: 19.10.2007
Postitused: 147
|
|
| Menüünimed ei ole käskivas kõneviisis, need on pealkirjad. (v.t KDE stiilijuhend, Menüüd, teine lõik.
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
