| Autor |
Sõnum |
tramm
Vana Pingviin
Liitunud: 03.11.2008
Postitused: 900
Distributsioon: *buntu
|
|
| sander85 kirjutas: | | teeks nüüd nii, et arutaks vahelduseks midagi muud, selle kaart vs vahekaart vahel võib veel mitu lehekülge vadrata ja siitpoolt ei muutu ses osas absoluutselt midagi, arvamus jääb samaks.. |
täha hommikul ärgates mõtlesin millegipärast jälle vahekaardile ja tekkis selline küsimus... püüan lühidalt teha.
a. vahekaart on tab'i (tab chart) esimene ja loogiline vaste. nii ütlevad erialasõnastikud (rääkimata muudest sõnastikest): hansoni arvutikasutaja sõnasik, liikane/kesa arvutisõnastik ja isegi vallaste.
b. firefoxi jm tõlkijatele vahekaart tab'i vastena millegipärast ei meeldi. on põhjuseks see, et sõna on liiga pikk, et seda kasutatakse ka internet exploreris, google chrome'is vms, see jääb saladuseks. väide, et firefoxi tab'i puhul pole ülepea tegemist sellesama tab'iga, mida muudes programmides raamatukogunduse eeskujul vahekaardiks kõlbab kutsuda, see väide kuulub jätkuvalt müstika valda.
c. loomulikult on tõlkijatel, sh tõlkemeeskondadel õigus loomingulisele vabadusele. samas on kena, kui nad tulevad ikkagi kasutajatele natuke vastu ja arvestavad üldise keeleruumi ja tõlketavadega. seega minu küsimus:
kas oleks mõeldav, et menüüdes jm olulistes kohtades kasutaks firefox lühendatud/mugandatud terminit kaart, aga nt siis kui seda objekti mainitakse dokumentatsioonis, juhistes või seadetes, siis kasutatakse täisterminit vahekaart? kas see poleks asjalik kompromiss firefoxi tõlkemeeskonna keeltunde/ilumeele ja, jumala eest, kasvõi ületulevate internet exploreri kasutajatega (rääkimata raamatukogutöötajatest ja punktis a nimetatud ilmselgetest faktidest)?
sest kui aus olla, siis kaardi terminoloogiline alamääratletus pole mind peamenüüs kunagi väga häirinud. häiris just see, kui seadetes oli järsku juttu sellest, kuidas midagi avatakse kaardil või mitte ja sellest arusaamisest tuli küll hetkeks mõtelda, et mis kaardile jõudmisest siin üldse räägitakse. tänan tähelepanu eest.
p. s. ülejäänut oleme juba arutanud, eks. mind huvitab, kuidas on selle konkreetse küsimusega, mille esitasin. kas sellised asjad on põhimõtteliselt mõeldavad? ma ei nõua, et nii tehtaks vms, mind huvitab, kuidas tõlkijad sellisesse varianti põhimõtteliselt suhtuvad. tänan veelkord.
|
|
|
|
|
|
|
  |
tramm
Vana Pingviin
Liitunud: 03.11.2008
Postitused: 900
Distributsioon: *buntu
|
|
| sander85 kirjutas: | helpi puhul on täiesti söödav vaste abi, ma ei näe põhjust seda puhtavereliseks tunnistada  spikker muidugi ei tule jah kaalumiselegi antud sõna vastena.. |
sest nii on m$-l? aga kui abi võetaksegi kasutaja poolt ette nagu spikker, nt 'input help', 'help bar', 'coding help'? või mingi kindel abitabel, nt 'quick help', 'help shortcuts', äkki isegi 'context help' vms?
|
|
|
|
|
|
|
|
mats
Pingviini kasutaja
Liitunud: 21.02.2008
Postitused: 41
Distributsioon: Debian
|
|
| mihhkel kirjutas: | | Mu meelest pole sümbolkiri kuidagi meetermõõdustikuga võrreldav
................................... |
mats: Meenuta kuidas ja miks meetermõõdustik välja mõeldi. Esiteks just selle pärast, et vabaneda igas maakonnas kehtivast oma süsteemist ja teiseks , et vabaneda ühtlasi igas olemasolevas süsteemis esinevatest eranditest ja loogika puudumistest ühikute teisendamisel. Peale selle, et igas maakonnas oli erineva pikkusega vaks läks igas maakonnas vaksasid järgnevasse ühikusse (sammu) mingi erinev ja lopergune arv kordi. Meetermõõdustiku eeliseks oli ka range 10. süsteemi arvestamine, ühesugused eesliited (k, m, M, G) kõigile ühikutele .
Praegu on isegi erinevates programmeerimiskeeltes erinevad "õigekirja" reeglid! Võiksid olla aga standardiseeritud. Sümbolid ehk hieroglüüfid onhead ka just selle poolest, et ei ole seotud konkreetse keelega ja hääldusega. Hääldus teatavasti muutub nagu inglise keele peal on hästi näha. Hiinas aga on kiri kogu riigi piires üheselt mõistetav kuigi hääldusest ei saada mitte alati aru. Erinevates riigi otstes on hääldus arenenud erinevalt. Jaapanlaste üks edu saladusi peitub samuti nende kirjas, seda saab lugeda palju kiiremini kui häälikutel põhinevat kirja. 
Muuseas, kui palju on juba tarvitusel sümbolid "tagasi", "edasi","alla","üles", "korrata"?
|
|
|
|
|
|
|
 |
Qilaq
Vana Pingviin
Vanus: 55
Liitunud: 25.10.2006
Postitused: 1219
Asukoht: Linda Nisa
Distributsioon: Mageia, Mandriva Linux
|
|
trämile vahekaardist:
Ma olen oma seisukohta juba väljendanud, aga võin seda ka siin üle korrata. Mulle kui raamatukogundusega päris lähedalt seotud inimesele tekitab vahekaardi mõiste kasutamine tabi vastena ainult kummastust, sest neil ei ole funktsionaalselt kohe mitte midagi ühist. Ma olen küll põhimõtteliselt nõus, et kaart ei pruugi oma mitmetähenduslikkuse tõttu olla parim vaste, aga seda parimat ei ole seniajani veel keegi välja käinud. Mis puutub "tõlketavasse", siis oleks muidugi olnud kena, kui Microsofti toodete tõlkijad oleks seda arvestanud - miks nad seda ei teinud ja "vahekaardi" kasutusele võtsid, on juba nende enda teada. Asi, mida võiks muidugi kaaluda, on abitekstis/käsiraamatus mainida, et mõnes rakenduses kasutatakse kaardi asemel mõistet vahekaart (ma võtan selle mõtte kaalumisele KDE tõlgetes, kindlasti leiab seal mõnes käsiraamatus sellise koha, kuhu niisugune lisandus sobib).
|
|
|
|
_________________
Tõlkija (Mandriva Linux, KDE, Scribus, CUPS)
|
|
|
|
v6lur
Vana Pingviin
Vanus: 37
Liitunud: 08.07.2005
Postitused: 667
Asukoht: Kopenhaagen/Tartu
Distributsioon: Arch
|
|
| mats, kas sa tead, mitu aastat jaapanlased koolis kirjutama õpivad? Sisuliselt kogu kooliaja (mis on seal praktiliselt kõigile 12 aastat) - ja vastupidiselt sinu väitele, et hieroglüüfkiri on üks nende edu saladusi, olen mina kuulnud hoopis soovitusi kanjidest (hieroglüüfidest) loobumiseks, sest nende õppimisele kulutatud aega saaks muude asjade õppimiseks kasutada.
|
|
|
|
_________________
"Sleep, she is for the weak."
|
|
|
|
v6lur
Vana Pingviin
Vanus: 37
Liitunud: 08.07.2005
Postitused: 667
Asukoht: Kopenhaagen/Tartu
Distributsioon: Arch
|
|
| Träm kirjutas: | | sander85 kirjutas: | helpi puhul on täiesti söödav vaste abi, ma ei näe põhjust seda puhtavereliseks tunnistada spikker muidugi ei tule jah kaalumiselegi antud sõna vastena.. |
sest nii on m$-l? aga kui abi võetaksegi kasutaja poolt ette nagu spikker, nt 'input help', 'help bar', 'coding help'? või mingi kindel abitabel, nt 'quick help', 'help shortcuts', äkki isegi 'context help' vms? |
"Spikker" on paha tõlge sellepärast, et spikerdamisega vahelejäämisele järgnevad reeglina karmid sanktsioonid, helpi võib aga täiesti avalikult kasutada. Pealegi on spikker reeglina võimalikult pisike (nagu tooltip 'kohtspikker'), mida ei saa öelda rakenduste käsiraamatute kohta.
Vahekaardist: (ma pole küll Mozilla tõlkija, aga) veebilehitseja kontekstis tabid oleks ennem sisukaardid kui vahekaardid, sest neid ei kasutata mitte andmetega kaartide eraldamiseks, vaid neil endil just ongi andmed (ma ei mõtle kaartide sakke). Praegune tõlge "kaart" on mu meelest sobiv ja ma ei taipa, miks/kuidas see IE/Chrome'i kasutajatele mõistetamatu peaks olema, kuigi käsiraamatus võib igaks juhuks ka vahekaarti mainida, nagu Qilaq pakkus.
|
|
|
|
_________________
"Sleep, she is for the weak."
|
|
|
|
tramm
Vana Pingviin
Liitunud: 03.11.2008
Postitused: 900
Distributsioon: *buntu
|
|
| Qilaq kirjutas: | | Mulle kui raamatukogundusega päris lähedalt seotud inimesele tekitab vahekaardi mõiste kasutamine tabi vastena ainult kummastust, sest neil ei ole funktsionaalselt kohe mitte midagi ühist. |
funktsionaalselt? sõnad sõnad sõnad. postitasin kunagi siia teemasse isegi võrdluseks ühed pildid, tegemist on samade asjadega, eriti normaalse inimese/kasutaja tasemel. ka pole õige vastuväide, et raamatukogudes vahekaartide peale ei kirjutata, lisaks on meil brausimisel igale vahekaardile eelnevad ja järgnevad kaardid (back ja forward nagu kartoteekideski), st need palju taganõutud "tavalised kaardid". olukorra jaburuse meeldetuletuseks veel üks pilt.
kas on samad asjad samade osadega ja samade kasutusvõimalustega või mitte? mis "funktsionaalselt mitte midagi ühist"? kappab nagu hobune, hirnub nagu hobune, haiseb nagu hobune --- issakene, see ongi hobune!
pildil on loomulikult meie armas firefox koos oma tabidega, kõrvale asetatud täiesti tavalised vahekaardid ühe tundmatu humanoidi sõrmede vahel. hankige endale foxtab nimeline lisa, saate ka samasuguse vahekaartide lappamise (ok, väljed/sakid on veel kaartide küljest lahti, päris ehtsad need vahekaardid pole, aga fiiling on täiesti olemas)!
kas siin on tõesti kuskil veel mingi adekvaatne "aga"?
| Qilaq kirjutas: | | Mis puutub "tõlketavasse", siis oleks muidugi olnud kena, kui Microsofti toodete tõlkijad oleks seda arvestanud - miks nad seda ei teinud ja "vahekaardi" kasutusele võtsid, on juba nende enda teada. |
parandan. microsofti toodete tõlkijad järgisid täpselt olemaolevat tõlketava, st kolme olemasolevat ERIALASÕNASTIKKU, mis kõik pakuvad tabi vasteks "vahekaart" ja millest MITTE ÜKSKI ei peaku lihtsalt "kaart". vt punkt a minu eelmises kirjas sel teemal. kaks võimalust, kas sa oled äärmiselt rumal või äärmiselt erapoolik. ma kahtlustan, et sa ei suuda ise ka hästi otsustada, kumb parem variant oleks.
|
|
|
|
|
|
|
|
tramm
Vana Pingviin
Liitunud: 03.11.2008
Postitused: 900
Distributsioon: *buntu
|
|
| mihhkel kirjutas: | | "Spikker" on paha tõlge sellepärast, et spikerdamisega vahelejäämisele järgnevad reeglina karmid sanktsioonid |
see on asjalik vastuväide, aga samas, kuna õpilased sellest hoolinud on? seejures on aga tooltipi stiilis (vms kõrval/all/vahel hoitav) juhis samasugune piilumise asi nagu spikker. küll ilma sanktsioonideta, tõsi. aga kas sanktsioonide olemasolu (mitu protsentsi spikritest avastatakse? kui suurt protsenti neist reaalselt karistatakse?) tavalise spikri puhul on piisav, et iseenesest tabav vaste kasutamata jätta?
|
|
|
|
|
|
|
|
Qilaq
Vana Pingviin
Vanus: 55
Liitunud: 25.10.2006
Postitused: 1219
Asukoht: Linda Nisa
Distributsioon: Mageia, Mandriva Linux
|
|
trämile:
Jah, isegi selle pildi põhjal on selgelt näha, et need kaks asja ei ole kuidagi funktsionaalselt sarnased. Seda isegi hoolimata sellest, et nende kätukeste vahel on tendentslikult asetatud ainult vahekaardid, millist juhtumit raamatukogunduses naljalt ei kohta.
Sinu väite järgi tuleb välja siis, et vahekaart on ainult see kaart, mis on parajasti näha, ning need kaardid, millele sellelt saab edasi-tagasinuppude abil liikuda, on tavalised (sisu)kaardid? Mis omakorda maagiliselt muutuvad vahekaardiks, kui edasi- või tagasinuppu vajutada? Minu meelest kõige elementaarsem näide, kuidas ühe valdkonna mõiste ülekandmine teise valdkonda annab tulemuseks nurisünnitise.
Mis puutub "tõlketavasse", siis erapoolik oled sina: mitte Microsofti tõlked ei järginud neid sõnastikke, vaid neisse sõnastikesse tekkis tab=vahekaart Microsofti tõlgete põhjal. Tabid kui elemendid olid teatavasti muudes rakendustes juppjagu varem kui Microsofti toodetes, sestap on probleem ikka selles, et just Microsofti tõlkijad ei järginud olemasolevat tõlketava (kuigi, jah, see polnud vahest väga laiapinnaline).
|
|
|
|
_________________
Tõlkija (Mandriva Linux, KDE, Scribus, CUPS)
|
|
|
|
sander85
Vana Pingviin
Vanus: 39
Liitunud: 08.08.2005
Postitused: 4359
Asukoht: Tallinn (vahel ka Virtsu)
Distributsioon: Mageia, Debian, CentOS
|
|
Träm, sa võid nüüd edasi vaielda kui soovi on.. anna minna nii palju kui kulub..
aga mis puutub kaarti vs vahekaarti, siis siinkohal jääb minu sõna: kui keegi ei leia kaardile mingit paremat vastet, siis ei "digi"muutu see mitte kuidagi vahekaardiks mitte ühelgi juhul.. kuna firefoxil pole erilist dokumentatsiooni kaasatud, siis pole õnneks põhjust selle üle vaielda..
mul on ema raamatukogu juhataja ja ma olen vahekaarte näinud piisavalt.. ma tean, mis see on ja see ei mahu kuidagi sellesse piiri, kuhu sina seda vägistada soovid..
PUNKT
|
|
|
|
_________________
  
|
|
|
 |
tramm
Vana Pingviin
Liitunud: 03.11.2008
Postitused: 900
Distributsioon: *buntu
|
|
arvutikasutaja sõnastikud olid olemas juba ammu enne kui microsofti tarkvara eesti keelde tõlkima hakati, rääkimata internet exploreri tõlgetest.
ja selle jutuga, et firefoxi tabid ei ole vahekaardid olete te kahekesi siin lihtsalt rumalad. ilmselt foxtab laiendus ka vägistab vaeseid firefoxi tabikesi. ma ei loodagi teile siin midagi tõestada. minu ema pole kunagi raamatukogu juhataja olnud, seetõttu pole mul ka mingit salaviha raamatukogunduse mõistete vastu tekkinud.
ma loodan, et igaüks, kes sellele pildile pilgu heidab ja siis teie juttu loeb, saab paraja lõuatäie naerda.
|
|
|
|
_________________
|
|
|
|
kek
Pingviini külastaja
Liitunud: 19.08.2009
Postitused: 24
Distributsioon: Gentoo Linux
|
|
Ma ei tea palju ma siia arutellu asjalikkust toon, kuid "tab" on minu jaoks veebilehitsejate kontekstis alati olnud "leht", äärmisel juhul "alaleht".
Nautiluse kontekstis aga sobiks siis pigem näiteks alasirvija.
"Ava viit uuel alalehel" kõlab ju enam-vähem korralikult.
|
|
|
|
|
|
|
|
m6tleja
Pingviini kasutaja
Vanus: 37
Liitunud: 04.02.2009
Postitused: 66
Distributsioon: Ubuntu 11.10
|
|
| Ma isiklikult olen kasutanud tab'i vastena sakk või siis üldse tõlkimata jätnud ja tekstis kaldkirjas välja toonud. Kas sakk on üldse õige kasutada?
|
|
|
|
|
|
|
|
v6lur
Vana Pingviin
Vanus: 37
Liitunud: 08.07.2005
Postitused: 667
Asukoht: Kopenhaagen/Tartu
Distributsioon: Arch
|
|
| Sakk on see, millel klõpsates kaarti vahetad, mitte kaart ise.
|
|
|
|
_________________
"Sleep, she is for the weak."
|
|
|
|
Qilaq
Vana Pingviin
Vanus: 55
Liitunud: 25.10.2006
Postitused: 1219
Asukoht: Linda Nisa
Distributsioon: Mageia, Mandriva Linux
|
|
Ohjah, träm kipub juba jälle isiklikuks minema... Mitte viha raamatukogundusmõistete vastu ei seisa tab=vahekaart vastuseisu taga, vaid just lugupidamine.
Aga kordame siis üle, mida tähendab vahekaart raamatukogunduses:
* väljega kaart kaartkataloogi liigendamiseks ning teabe esiletõstmiseks
Niisiis, tabil kui elemendil on vahekaardiga ainult üks asi sarnane: mõlemal on välje (ehk sakk, nagu arvutiterminoloogias levinum). Muid sarnasusi neil ei ole või vähemalt ei ole keegi seni suutnud selgitada, et kui tab peaks olema vahekaart, kus on siis need tavalised kaardid, mille liigendamiseks ta on mõeldud?
Muide, sugugi mitte asjata ei ole ka teistes keeltes loobutud sellest analoogiast. Võib vaadata kas või Wikipediat http://en.wikipedia.org/wiki/Tab_%28GUI%29 , kus teiste keelte vasted on kas laensõna "tab" või siis kuidagi muudmoodi tuletatud. Sealjuures poola keelde on see samuti tõlgitud kaardina ning ka vene keeles on lähtutud põhimõtteliselt samast analoogiast. Poola keele puhul on muu hulgas samuti selgitatud, et see mõiste tuleb lahus hoida samusest "vahekaardist", sest asjade funktsioon on teistsugune. (Vene keeles on eri mõiste kasutamine põhjustatud teisest asjaolust, nimelt sellest, et potentsiaalne vaste on juba kasutusel järjehoidjate tähistamiseks.)
|
|
|
|
_________________
Tõlkija (Mandriva Linux, KDE, Scribus, CUPS)
|
|
|
|
wk
Vana Pingviin
Liitunud: 24.10.2007
Postitused: 1133
Asukoht: Tallinn, vahel Vastseliina vald
Distributsioon: Debian, Kubuntu
|
|
Träm, kas Sa loodad oma väitlusega kuhugi välja jõuda, kui Sa oponente rumalaks nimetad?
Quilaq ja Sander85, kas te (raamatukogundusega tuttavana) sellise selgitusega nõustute: vahekaart on eralduskaart, mis on otsetee suuremas infokogus (kartoteegis) alaminfokoguni jõudmiseks.
|
|
|
|
_________________
Kõike hääd,
WK
|
|
|
|
Qilaq
Vana Pingviin
Vanus: 55
Liitunud: 25.10.2006
Postitused: 1219
Asukoht: Linda Nisa
Distributsioon: Mageia, Mandriva Linux
|
|
wk-le:
põhimõtteliselt jah, see selgitus kõlbab küll, aga siiski eelkõige vist raamatukogunduses, mulle tundub, sest kui ma peaksin seda selgitust näituseks arvutialases kontekstis lugema ja jätaks sõna "eralduskaart" kogemata tähele panemata, siis oleks see väga järjehoidja kirjelduse moodi Kuigi teisalt, eks (vahe)kaart ja järjehoidja olegi mõnes mõttes sarnased: mõlemad on mõeldud teabe struktureerimiseks, esimene n-ö jooksvalt, teine püsivamalt (kuigi nt Firefoxi kena võimalus veebilehitseja sulgemisel avatud kaardid meelde jätta ja need uuel avamisel uuesti laadida muudab selle eristuse veelgi ähmasemaks).
|
|
|
|
_________________
Tõlkija (Mandriva Linux, KDE, Scribus, CUPS)
|
|
|
|
tramm
Vana Pingviin
Liitunud: 03.11.2008
Postitused: 900
Distributsioon: *buntu
|
|
| Qilaq kirjutas: | | Ohjah, träm kipub juba jälle isiklikuks minema... |
sander tõi oma ema ise mängu. aga paratamatult tekib huvi inimeste vastu, kes midagi nii ajuvaba väidavad. et miks peaks keegi väitluse alguses väitma, et kaart on hea sest analoogiad ei peagi täpsed olema --- ja nüüd väidab ise, et vahekaart ei sobi, sest kui hästi täpseks minna, siis tekib mingi naeruväärne probleem. mulle on igatahes selge, et siin kaitstakse lihtsalt firefoxi tõlkemeeskonna au ja kogu asi on paras nali, sest varsti polegi enam midagi kaitsta.
| Qilaq kirjutas: | | Niisiis, tabil kui elemendil on vahekaardiga ainult üks asi sarnane: mõlemal on välje (ehk sakk, nagu arvutiterminoloogias levinum). Muid sarnasusi neil ei ole või vähemalt ei ole keegi seni suutnud selgitada, et kui tab peaks olema vahekaart, kus on siis need tavalised kaardid, mille liigendamiseks ta on mõeldud? |
tsiteerin oma viimast kirja: "lisaks on meil brausimisel igale vahekaardile eelnevad ja järgnevad kaardid (back ja forward nagu kartoteekideski), st need palju taganõutud "tavalised kaardid"."
samas rõhutan, et ilmselt pole isegi oluline, et tavalised kaardid peaks tabide seas olemas olema. termini laenamiseks raamatukogundusest piisab sellest, et tabid on oma visuaalselt kujunduselt loodud jäljendama raamatukogu kartoteekide vahekaarte. kui miski on millegi järgi tehtud, siis peab seal sarnasus ikka päris kõva olema. mõtle selle üle natuke! kasutajaliideste tabid on võetud raamatukogunusest. mis me sellest järeldame? mitte ühtegi funktsionaalset ühisjoont? mõtled sa seda tõsiselt? mõtle veekord!
| Qilaq kirjutas: | | Muide, sugugi mitte asjata ei ole ka teistes keeltes loobutud sellest analoogiast. |
nägin, et mitmes keeles kasutatakse tabi kohta midagi sellist nagu eesti keeles "lõige" (prantsuse, islandi). see tähendab, et midagi, mis on kuskile vahele n-ö sisse lõigatud. see, et poolakad lihtsalt "kaart" kasutavad, on nende mure, nad on ainsad. ka vene "vkladka" pole lihtsalt kaart, vaid kuskile vahele pistetud kaart. hispaania keeles oli midagi "kattelehe" taolist. mingit konsensust küll ei paistnud, et tuleb LIHTSALT kaardiks nimetada. paljud kasutavad ka tab või tab-kaart vms (jaapanlased, hollandlased). aga ma ei oska kõiki neid keeli, seega mingit põhjalikku analüüsi teha ei mõista.
ja ma ei leidnud kuskilt poolakeelseid põhjendusi, miks analoogia ei sobi ja poola keeles PEAB vaste seetõttu lihtsalt "kaart" olema. kus sa neid nägid? seal üteldakse, et tabi nimetamine järjehoidjaks ei sobi, sest see on juba teises tähenduses kasutusel. muus osas öeldi, et tabid on võetud kasutusele paberkartoteekide eeskujul.
|
|
|
|
|
|
|
|
Qilaq
Vana Pingviin
Vanus: 55
Liitunud: 25.10.2006
Postitused: 1219
Asukoht: Linda Nisa
Distributsioon: Mageia, Mandriva Linux
|
|
Ühesõnaga, träm, sa väidad, et kaart, mida sa näed, on vahekaart, ja need kaardid, millele sellelt saab edasi või tagasi liikuda, on siis tavalised kaardid? Ja kui sa neile liigud, siis muutuvad need automaagiliselt ise vahekaartideks ja endisest vahekaardist saab sama automaagiliselt tavaline kaart? Mulle tundub see loogika natuke mõistusevastane... Aga mis siis, kui ei olegi edasi või tagasi võimalik liikuda? Kui näiteks on tegemist üldse esimese avatud tabiga või ka lihtsalt uue tabiga? Kas ta on siis tavaline kaart või ikkagi vahekaart? Kui vahekaart, siis kus on need tavalised kaardid, mida ta nagu peaks eraldama?
Ja ma mõtlen küll täiesti tõsiselt, et tabil ja vahekaardil ei ole funktsionaalseid ühisjooni. Visuaalne sarnasus - jah, funktsionaalne sarnasus - ei.
Seda on tabanud ära ka enamik teisi keeli. Ka mina pole kõigis keeltes asjatundja, aga ma kahtlustan tugevasti, et neis keeltes on samuti probleemiks see, et raamatukogunduslikul "vahekaardil" on omakeelne nimetus, mis lihtsalt ei sobi. Enamikus keeltes, kaasa arvatud nendes, millele sa osutad, võiks seda tõlgendada pigem "vahelehena". Vahest kõige "originaalitruum" on hollandi tõlge, mis ongi otseselt "sakiga kaart" - sama mõte on ingliskeelsel väljendil. Kui ka eesti keeles oleks "vahekaardi" asemel kasutusele "sakiga kaart" või "sakikaart" või "väljekaart" või midagi sellist, ei tekikski ilmselt mingit vastuolu ja võiks vabalt kasutada üht mõistet nii raamatukogunduses kui ka arvutiasjanduses. Aga paraku ei ole.
Lisandus: vahekaardi kasutamine muutub veel problemaatilisemaks, kui pidada silmas, et sama mõistet kasutatakse nii mõnigi kord ka seadistustedialoogides, kui need on vastavalt struktureeritud. Neis ei ole isegi võimalust kuhugi edasi-tagasi liikuda, nii et mingeid tavalisi kaarte sealt kohe tikutulega ka mitte ei leia.
|
|
|
|
_________________
Tõlkija (Mandriva Linux, KDE, Scribus, CUPS)
|
|
|
|
tramm
Vana Pingviin
Liitunud: 03.11.2008
Postitused: 900
Distributsioon: *buntu
|
|
| Qilaq kirjutas: | | Ja kui sa neile liigud, siis muutuvad need automaagiliselt ise vahekaartideks ja endisest vahekaardist saab sama automaagiliselt tavaline kaart? |
a. miks mitte? tänapäeva tehnoloogiliste võimaluste raames?
b. kas analoogia peab ikka olema täielik? tahad ma tsiteerin kohta, kus sa ütled, et ei pea?
| Qilaq kirjutas: | | Aga mis siis, kui ei olegi edasi või tagasi võimalik liikuda? Kui näiteks on tegemist üldse esimese avatud tabiga või ka lihtsalt uue tabiga? Kas ta on siis tavaline kaart või ikkagi vahekaart? Kui vahekaart, siis kus on need tavalised kaardid, mida ta nagu peaks eraldama? |
kas kartoteegis ei või olla ka ainult üks vahekaart, kui seal pole parajasti (nt veel) ühtegi tavalist kaarti? tunnista, et see on erandjuht nagu seegi, kui on avatud üks ja kõige esimene tab. siis pole ju rangelt võttes tabi vajagi, eksole! nagu kartoteegis vahekaartigi.
| Qilaq kirjutas: | | Ja ma mõtlen küll täiesti tõsiselt, et tabil ja vahekaardil ei ole funktsionaalseid ühisjooni. Visuaalne sarnasus - jah, funktsionaalne sarnasus - ei. |
vahekaardi ja tabi funktsionaalsete sarnasuste mitteammendav loetelu:
1. saki/välje abil saab avada kaardikogu ilma sorimata soovitud kohast;
2. kaardipinna peal saab kujutada mitmesuguseid põnevaid asju;
3. kaartide ette ja taha saab paigutada teisi kaarte;
4. ette ja taha saab paigutada kaarte, mis pole vahekaardid (aga neid pole vahekaartide hulgas näha);
5. kaartide järjekorda saab muuta;
6. kaarte saab nimekirja lisada ja sealt eemaldada;
7. kaarte saab lapata;
...
ütle nüüd, et need pole funktsioonid? mis on funktsioon? vikipeedia: "Funktsioon üldtähenduses on eesmärgipärane omadus, ülesanne, otstarve." kas sa väidad midagi muud? kõik ülaltoodud on eesmärgipärased omadused või ülesanded.
| Qilaq kirjutas: | | Seda on tabanud ära ka enamik teisi keeli. |
seda, et puudub funktsionaalne sarnasus? millest sa seda järeldad? enamikus eri keelte vikipeedia artiklites öeldakse just, et tabid on kasutusele võetud paberkataloogi järgi.
| Qilaq kirjutas: | | Ka mina pole kõigis keeltes asjatundja, aga ma kahtlustan tugevasti, et neis keeltes on samuti probleemiks see, et raamatukogunduslikul "vahekaardil" on omakeelne nimetus, mis lihtsalt ei sobi. Enamikus keeltes, kaasa arvatud nendes, millele sa osutad, võiks seda tõlgendada pigem "vahelehena". Vahest kõige "originaalitruum" on hollandi tõlge, mis ongi otseselt "sakiga kaart" - sama mõte on ingliskeelsel väljendil. Kui ka eesti keeles oleks "vahekaardi" asemel kasutusele "sakiga kaart" või "sakikaart" või "väljekaart" või midagi sellist, ei tekikski ilmselt mingit vastuolu ja võiks vabalt kasutada üht mõistet nii raamatukogunduses kui ka arvutiasjanduses. Aga paraku ei ole. |
see jutt on täiesti originaalselt segane. miks sa eeldad, et kõik ülejäänud keeled tõlgivad inglise keelt? kas vahekaardi mõtlesid välja inglased? mis vahe on vahekaardil ja vahelehel? miks vahekaart tekitab vastuolusid raamatukogundusega, aga vaheleht ei tekita? on siin üldse võimalik mingi mõistlik põhjendus anda?
ma kahjuks ei oska hinnata sinu väidet, et enamikus keeltes ei kasutata raamatukogunduse nimetust vahekaart brauseri tabi kohta, sest ma lihtsalt ei tea, kuidas see nimetus eri keeltes on. ka pole mul nii peeni sõnastikke igasugu keelte kohta, mis selliseid termineid sisaldaks. kas sa oled selle järgi vaadanud või väidad huupi? äkki tood siis konkreetsed näited? piisava hulga, et rääkida enamikust keeltest...
aga samas --- ongi hea eristada kasutajaliidese vahekaardid ja raamatukogunduse omad. mida rohkem eristumist, seda rikkam keel ja paremad terminid. eesti "kaart" on selles mõttes muidugi must notsu, sest kaart ei eristu peaaegu millestki, eri tüüpi spetsiifilisi kaarte on jube palju --- alates graafikakaartidest ja valgekaardist kuni maa- ja mängukaartideni.
nalja viluks kirjutasin välja tabi nimed mitmes setmes keeles (opentrani andmetel). neid nimetusi on ikka igasuguseid, aga peale poolakate ja itaallaste ei kasuta keegi "lihtsalt" kaarti. poolakatel on olemas lisaks alternatiivtermin. samas, ega opentran ei anna ka kõiki vasteid. eesti vahekaarti sealt nt ei leia, kuigi see on ilmselt levinum kui "kaart". võimalik, et teistes keeltes tõlgivad ka vaba tarkvara mingid originaalitsejad.
saksa
Unterfenster
Karteikarte
Reiter
soome
Välilehti
prantsuse
onglet
hispaania
pestaña
taani
Faneblad
itaalia
Scheda
hollandi
Tabblad
norra
Fane
poola
Zakładka
Karta
portugali
Separador
Página
vene
Вкладка
rootsi
Flik
jaapani
tabu
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
