Autor |
Sõnum |
kristjanv001
Uus kasutaja
Liitunud: 18.05.2014
Postitused: 11
|
|
Viimati muutis kristjanv001 19.04.2020, 10:57; muudetud 1 kord
|
|
|
|
ertserts
Vana Pingviin
Liitunud: 31.10.2013
Postitused: 445
Asukoht: Tallinn
Distributsioon: Ubuntu, Debian
|
|
'kristjanv001', täiesti tuttavad elamused ja tõdemused.
Aga sa proovi huvipärast Xubuntu 14.04 LTS (igati kompu distro!). Sul vanem sülekas, seega Xubuntu peaks nagu rusikas silmaauku sobima. Lase live-cd või live-usb keskkonnas käima ja vaata kas distro tunneb ära süleka võrgukaardi. Juhul kui tunneb, siis ürita sülekat juba live keskkonnas netti ühendada. Kui asi töötab siis võid ennast õnnitleda, käised üles käärida ja asuda rahuliku närviga Xubuntu installile.
|
|
|
|
_________________ ertserts@linuxialune:~$ echo;echo Local and Remote IP connections:;netstat -at|sort -k5|grep ESTABLISHED|cut -c20-80;echo
|
|
|
|
mihkel
Vana Pingviin
Liitunud: 16.04.2006
Postitused: 1284
Distributsioon: Fedora/Centos
|
|
Mis mõte Xubuntu soovitusel on? Sama kernel ju
Aga, kui huvi on katsetada, siis miks ka mitte
Kristjan, kas rtl8192se on laetud?
lsmod | grep rtl8192se
Kui pole laaditud, siis
sudo modprobe rtl8192se
Anna ka
dmesg | grep firmware
väljund.
Paigalda ka rfkill ja anna
rfkill list
väljund.
Mida veel võid proovida, on ruuterist turvaseadeid muuta. WPA->WEP või üldse ilma.
|
|
|
|
|
|
|
|
kristjanv001
Uus kasutaja
Liitunud: 18.05.2014
Postitused: 11
|
|
Viimati muutis kristjanv001 19.04.2020, 10:59; muudetud 1 kord
|
|
|
|
ertserts
Vana Pingviin
Liitunud: 31.10.2013
Postitused: 445
Asukoht: Tallinn
Distributsioon: Ubuntu, Debian
|
|
Eks see wifi võrgukaardi jms. asjade töölesaamine ongi selline valikuline katsetuste jada. Sa kas maadled ühe konkreetse distro tasandil hambad ristis ja silm punnis ning üritad ennast suruda läbi "halli kivi" või siis katsetad "loominguliselt" erinevaid sobilikke Linux distroid. Tavakasutaja seiskukohast võiks ideaal variandis algses distros kõik juba töötada (network, video, sound). Vastasel juhul kulub enamus aega lõpututele "tarkvara mudimistele" mitte aga distro kasutamisele.
Näiteks mul oli juhus kus ma ei saanud ühel eriliselt eksootilisel sülekal wifi kaarti tööle. Linux distro ei tundnud mitte mingist asendist ära võrgukaarti. Selleks distroks oli Estobuntu 14.04 LTS. Lõpuks proovisin Xubuntu 14.04 LTS ja oh imet wifi võrgukaart tunti ära laksust. Muidugi ma hetkel enam ei mäleta mis olid ülalmainitud kernelite täpsed versioonid.
Wifi ruuteris wep, wpa ja wpa2 katsetamine on täiesti hea mõte kuid lõpuks peaks ruuterisse turvalisuse mõttes jääma wpa2. Vastasel juhul võib mõni naabruskonna Vello või Tolik sinu wifiruuterit ebatervelt kasutada.
Pealegi on Linux distroid jalaga segada. Miks mitte katsetada veel Linux Mint 13 "Maya" LTS Xfce (tarkvara support kuni 2017 aprill) või lausa Debian'i.
|
|
|
|
_________________ ertserts@linuxialune:~$ echo;echo Local and Remote IP connections:;netstat -at|sort -k5|grep ESTABLISHED|cut -c20-80;echo
|
|
|
|
kristjanv001
Uus kasutaja
Liitunud: 18.05.2014
Postitused: 11
|
|
Viimati muutis kristjanv001 19.04.2020, 10:58; muudetud 1 kord
|
|
|
|
ertserts
Vana Pingviin
Liitunud: 31.10.2013
Postitused: 445
Asukoht: Tallinn
Distributsioon: Ubuntu, Debian
|
|
Kui nö. nats Hercule Poirot'i mängida siis võiks oletada et üks wifikaardi mittetöötamise põhjus võis olla järgnev. Nimelt wifi ruuter ja seal paiknev dhcp-server audentis omal ajal ära süleka koos Windows XP-ga. Nüüd aga asendasid sülekas oleva os-i Linuxiga ja wifi ruuteri dhcp-server ei suutnud mingil põhjusel enam välja jagada uut IP-aadressi. Wifi ruuter läks sellest vahetuse aktsioonist justkui "lolliks".
Mina vist pole sugugi normaalne, sest mulle hirmsasti meeldivad Debian serverid.
Vahest oleks antud asja lahend olnud seegi kui oleksid esmaselt wifi ruuterile teinud lihtsalt restardi. Ega sa juhuslikult seda sammu ei proovinud?
Paha poleks seegi kui wifi ruuteri firmware oleks 'up-to-date'.
|
|
|
|
_________________ ertserts@linuxialune:~$ echo;echo Local and Remote IP connections:;netstat -at|sort -k5|grep ESTABLISHED|cut -c20-80;echo
|
|
|
|
zaxon
Vana Pingviin
Vanus: 47
Liitunud: 10.04.2006
Postitused: 478
Asukoht: Tartu
Distributsioon: Gentoo
|
|
debiani vihkamisest on natuke raske aru saada, debianil on samuti olemas nn. bleeding edge:
http://www.debian.org/releases/
pealegi, kõik su proovitud distrod on oma juurtelt debian.
mis aga ruuterisse puutub, siis pole see absoluutselt harv nähtus, et läheb lolliks ja ei lase ligi enne, kui oled restardi teinud. miks see just praegu selle läpakaga juhtus, kes seda teab, soovitan samuti tarkvara uuendada ehk on abiks.
|
|
|
|
|
|
|
|
kristjanv001
Uus kasutaja
Liitunud: 18.05.2014
Postitused: 11
|
|
Viimati muutis kristjanv001 19.04.2020, 10:58; muudetud 1 kord
|
|
|
|
ertserts
Vana Pingviin
Liitunud: 31.10.2013
Postitused: 445
Asukoht: Tallinn
Distributsioon: Ubuntu, Debian
|
|
Ehk siis Debian = patsiga sassis juuksed, pulstunud habe, pudelipõhja paksused prilliklaasid, kerge ülekaal, väljaveninud kampsun ja püksitagumik ning ütlemata muhe olek. Justkui paljuarmastatud ja lugupeetud Jõuluvana.
|
|
|
|
_________________ ertserts@linuxialune:~$ echo;echo Local and Remote IP connections:;netstat -at|sort -k5|grep ESTABLISHED|cut -c20-80;echo
|
|
|
|
zaxon
Vana Pingviin
Vanus: 47
Liitunud: 10.04.2006
Postitused: 478
Asukoht: Tartu
Distributsioon: Gentoo
|
|
ma olen alati olnud arvamusel, et linux on mõtleva inimese operatsioonisüsteem, kes on valmis panustama süsteemiloomesse, saavutamaks personaalselt sobiv tulemus. debian ei ole lihtsalt distro vaid baas, millelt teised edasi arenevad ja arendava. tundes debiani, tunned sa praktiliselt kõiki selle derivaate. erinevused on reeglina üsna marginaalsed ja paljudel juhtudel isegi vaid kosmeetilised. erisused on kasulikud peamiselt vaid asjatundmatutele linuximaailma sisenemiseks või püsivalt ignorantsetele, kellele ei lähegi korda, mis karu kõhus tegelikult toimub. ma ei ütle seda mitte kritiseerides vaid hinnates praktilist kasutegurit võrreldes baassüsteemiga. debian on reeglina konkreetne ja teadlik valik. *buntulised aga ette antud valmislahendused, mis aimavad keskmise kasutaja võimalikke vajadusi. mis tasemelt see kõik nüüd kelleski vihkamist peaks tekitama, jääb täiesti arusaamatuks.
|
|
|
|
|
|
|
|
|