| Autor |
Sõnum |
laurivosandi
Moderaator
Vanus: 35
Liitunud: 08.07.2005
Postitused: 647
Asukoht: Tallinn
Distributsioon: Estobuntu, Debian
|
|
praegu istun debiani purgi taga, teises kastis koliseb gentoo, aga ikkagi pole ma rahul  LFS tundus t2itsa tore aga pisut nyri oleks seda k2surealt otse teha. Yhes6naga ma praegu aretan sisestus:mysql+apache+phmyadmin ja protsessimine:python+mysqldb otsas oma distrot, k6ik pakid t6mbab otse tegijatelt. Praegu sisestan mysqli seda osa mis olemasolevas distros kompileerib k6ige algelisemad komponendid nagu make,gcc,glibc. binutilsid said 2sja kompileeritud n2iteks. Aga eesm2rk pole see et kasutaja kompileerib kraami vaid et arendajal oleks mugav distrot kokku klopsida. Pakihalduri arendamise juures pidasin silmas ka seda et kogu tegevust saab v2ljastada shelli skriptina mida v6ib viimaseski rondis k2ima lasta
Pisut ideid:
*) p6hisysteem on yks tervik (gcc,make,mc jne)
*) k6rgema taseme programmid on pakendatud universaalsesse yhte pakki, n2iteks firefox puhul oleks sama paki sees veel k6ik ylej22nud s6ltuvused, mida baassysteemis pole. olen n6us et asi v6ib minna tavalisest paar kolm korda suuremaks aga see eest saab lahti dependency hellist ja pakke on mugav paigaldada
*) k6rgema taseme pakke ei *PAIGALDATA*, nad antakse sulle tar.gz'na mille sa v6id muidugi otse juurikasse lahti pakkida, aga minu m6te oleks et need tarrid monteeritakse juurikasse m6ne arcfs/fuse lahenduse abil. pakkides v6iks ka sisalduda binaarid erinevatele arhitektuuridele (nt:i386,amd64)
*) mind ei huvita kde ega gnome, icewm on piisavalt hea ka k6ige njuubimale. rox failihalduriks. mplayer filmide jaoks. xmms muusika jaoks. xterm teeb k6ik ylej22nd 
|
|
|
|
|
|
|
    |
spott
Admin
Vanus: 43
Liitunud: 04.06.2005
Postitused: 8856
Distributsioon: Ubuntu
|
|
*) p6hisysteem on yks tervik (gcc,make,mc jne)
Lisa ka X sellesse nimistusse
*) k6rgema taseme programmid on pakendatud universaalsesse yhte pakki, n2iteks firefox puhul oleks sama paki sees veel k6ik ylej22nud s6ltuvused, mida baassysteemis pole. olen n6us et asi v6ib minna tavalisest paar kolm korda suuremaks aga see eest saab lahti dependency hellist ja pakke on mugav paigaldada
hea idee, samas äkki peaks vaatama, mis on põhiprogrammide vajalikud lib-id ja põhi asjad hoopis kohe eelmisesse punkti panema
*) k6rgema taseme pakke ei *PAIGALDATA*, nad antakse sulle tar.gz'na mille sa v6id muidugi otse juurikasse lahti pakkida, aga minu m6te oleks et need tarrid monteeritakse juurikasse m6ne arcfs/fuse lahenduse abil. pakkides v6iks ka sisalduda binaarid erinevatele arhitektuuridele (nt:i386,amd64)
selgitad äkki täpsemalt? Et programmid asuvad nagu kõik ühes kataloogis?? Saan õigesti aru?
*) mind ei huvita kde ega gnome, icewm on piisavalt hea ka k6ige njuubimale. rox failihalduriks. mplayer filmide jaoks. xmms muusika jaoks. xterm teeb k6ik ylej22nd
mõnele meeldib ema...., mõnele tütar...
Minu isiklik seisukoht on, et vahet pole mis on töölaud, peaasi, et ta töötab out of the box kohe ja omab kõike kasutajale vajaliku. Ise eelistaksin serveri ja desktopi liini eraldi ajada.
|
|
|
|
|
|
|
|
laurivosandi
Moderaator
Vanus: 35
Liitunud: 08.07.2005
Postitused: 647
Asukoht: Tallinn
Distributsioon: Estobuntu, Debian
|
|
X muidugi p6hisysteemi sisse (y) ning enim kasutatavad libraryd ka
k6rgema taseme pakk nagu n2iteks firefox antakse tar.gzipina, see mount'itakse m6ne runtime lahtipakkiva FUSE mooduli abil juurikasse ja kui k2ivitad firefoxi siis see FUSE pluginas pakib lahti vajaliku faili tarrist ja see paistab nagu oleks juurkas. ahhjaa unionfs on ka vajalik et tar oleks readonly ja kui kirjutad siis see l2heks tegelikult k6vakettale ehk siis mount annaks umbes sellise v2ljundi kui firefox oleks monteeritud:
/dev/hda1 on / type reiser4 (rw)
/usr/pakihaldur/firefox.tar.gz on /usr/pakihaldur/temp/firefox type fuse (ro)
/usr/pakihaldur/temp/firefox on /usr type unionfs (rw)
programmi install n2eks sedamoodi v2lja et kasutaja sikutab graafilises keskkonnas tar.gz sellesse kataloogi /usr/pakihaldur ja siis mingi deemon istub ja vaatab et kui keegi tuli siis monteerib 2ra. targz saab eemaldada lihtsalt kustutades, sest tar.gz on monteeritud readonlyna, peale faili kadumist teeb deemon lazy umounti ja vsjoo
|
|
|
|
|
|
|
|
spott
Admin
Vanus: 43
Liitunud: 04.06.2005
Postitused: 8856
Distributsioon: Ubuntu
|
|
idee muidu huvitav.
Kuid küsin selle küsimuse, mida niikuinii tahetakse alju küsida:
Mille oolest on sinu distributsioon arem neist, mis juba loodud on. Juhul, kui sellele küsimusele suudad korralikult vastata, siis tasub asjaga tegelema hakata...
Aga see, nagu BSD-des on oma monoliitse õhisüsteemi loomine on hea. raegu kompileerin siin oma Gentoo masinat kodus ümber. Lasin sellega ka uue GCC peale ja ega see lihtsalt läinud. KDE ei käivitu enam, kompileerin seda nüüd ümber  Kuid ikka loobib erroreid, et mingi pakett vana jne. Vähemalt saab süsteemi puhtaks ja selles ma üldse ei kahtle, et ma ta uuesti tööle saan system osa on korras aga enne emerge -ave worldi käis voolutõuge.....
Kui aga põhisüsteem oleks ühe kompilaatoriga tehtud, see oleks kaasatud, siis selliseid probleeme ei tuleks - tavakasutajatele lihtsam.
|
|
|
|
|
|
|
|
indrek
Vana Pingviin
Vanus: 46
Liitunud: 08.07.2005
Postitused: 412
Asukoht: Tallinn
Distributsioon: Kubuntu
|
|
| Uue distributsiooni loomine võib olla tegijale huvitav tegevus iseenesest, ja seetõttu ei saa seda ka mitte hukka mõista. Aga maailma parandaks muidugi rohkem mõne olemasoleva edasiarendamine. Nii (K)ubuntus, OpenSuses kui Gentoos omajagu tööd ees veel. Maailma mastaabis tundub praegu kõige kasulikum olema just Kubuntu arendamine, et järgmine versioon tuleks stabiilsem kui viimane (mis oli paras läbikukk ausaltöeldes).
|
|
|
|
|
|
|
|
spott
Admin
Vanus: 43
Liitunud: 04.06.2005
Postitused: 8856
Distributsioon: Ubuntu
|
|
| indrek kirjutas: | | Uue distributsiooni loomine võib olla tegijale huvitav tegevus iseenesest, ja seetõttu ei saa seda ka mitte hukka mõista. Aga maailma parandaks muidugi rohkem mõne olemasoleva edasiarendamine. Nii (K)ubuntus, OpenSuses kui Gentoos omajagu tööd ees veel. Maailma mastaabis tundub praegu kõige kasulikum olema just Kubuntu arendamine, et järgmine versioon tuleks stabiilsem kui viimane (mis oli paras läbikukk ausaltöeldes). |
ise kasutan hetkel kubuntut ja ei saa öelda, et ta mingi läbikukk oleks. Kuid viimased uuendamised on ta natsa jamaks teinud....
Nimelt ei tööta enam korralikult KLaptop. Seega võimalik, et mingi aja pärast vahetan taas läptopil distributsiooni
Aga muidu jah - distributsiooni loomine oleks lahe küll ja arendav. Seega, kui abi vaja ja ma oskan ja saan millegagi aidata, siis kaasa lööks küll.
|
|
|
|
|
|
|
|
laurivosandi
Moderaator
Vanus: 35
Liitunud: 08.07.2005
Postitused: 647
Asukoht: Tallinn
Distributsioon: Estobuntu, Debian
|
|
| pyyan praegu LFS abil saada p6hiasjad k2ima aga keegi v6iks Xi sortsust kompileerimist selgitada. seal neid komponente paarkend tykki...
|
|
|
|
|
|
|
|
indrek
Vana Pingviin
Vanus: 46
Liitunud: 08.07.2005
Postitused: 412
Asukoht: Tallinn
Distributsioon: Kubuntu
|
|
Põhjendan oma arvamust Kubuntust - ma võtsin ta kasutusele tuttavatele Suse asemel ja soovitasin algajatel lootuses, et panen püsti ja asi töötab, ei vaja liigselt näppimist jne.
Aga seal oli liiga palju pisikesi vigu, mida ma esimese korraga ära ei tabanud, ning mis siis edaspidi tülitama hakkasid. Paar peamist: Gstreamerile üleminekuga seotud kvaliteediprobleemid - kolmest arvutist, kuhu Kubuntu 5.10 installinud olen, ei hakanud üheski korralikult töötama Kaffeine ega helisüsteem. Nõudis korralikku jamamist. Juhtimiskeskuse root-õiguste saamise probleemid poleks mingil juhul tohtinud kahe silma vahele jääda jne. 5.04-l sellise suurusjärgu vigu polnud ja nagu tundub, siis 6.04-l ei tule ka (Kubuntu loojad pole samuti rahul 5.10 kvaliteediga).
Ise kasutan Gentood - siin on seadistamist ja putitamist kõvasti rohkem ja ma olen sellega arvestanud, aga Kubuntu üheks eesmärgiks on sobida ka algajaile. Just sellepärast pean 5.10-t läbikukkunuks, et algajale on seal kaugelt liiga palju sellist putitamist, mida vaja ei peaks olema.
|
|
|
|
|
|
|
|
laurivosandi
Moderaator
Vanus: 35
Liitunud: 08.07.2005
Postitused: 647
Asukoht: Tallinn
Distributsioon: Estobuntu, Debian
|
|
| natuke irw@me aga LFS gcc kompileerimisel tekkisid juba probleemid, leidsin et tavaline LFS ei tööta õieti (patsimata) amd64 peal, proovisin hiljem i386 chroodis ja töötas... nii et asi läheb keerukamaks peab uurima crossLFSi
|
|
|
|
|
|
|
|
laurivosandi
Moderaator
Vanus: 35
Liitunud: 08.07.2005
Postitused: 647
Asukoht: Tallinn
Distributsioon: Estobuntu, Debian
|
|
Ahhjaa ennist mainimata jäänud idee: Programmi launcherist peaks saama valida KUS programmi osasi jooksutada, ssh kaudu tõmmatakse näiteks remote arvutis käima programm ise, heli deemon, xhost <IP> vms käsud.
local remote
[ ] process [x] process
[x] display [ ] display
[x] sound [ ] sound
[ launch ]
launchi vajutades ajaks protsessi käima ssh kaudu remote arvutis nii et programm saadaks X'i väljundi ja heli (nt JACK kaudu) kohalikku arvutisse. ja kui programmi ei oleks remote arvutis siis see saadetaks sinna (universaalse pakina) ja kui pakis on vajalik binaar olemas siis see ka automaagiliselt jookseks seal..
|
|
|
|
|
|
|
|
imre
Vana Pingviin
Liitunud: 16.08.2005
Postitused: 2648
Asukoht: Saku kant
Distributsioon: Ubuntu
|
|
Kas see erinevate programmide pidev lahtipakkimine aeglaseks ei lähe ?
Firefox/mozilla on ju suht mahukas asi ja kui käivitamisel hakatakse seda lahti pakkima, siis saab see olema aeglane distro ?
Või on sul mõttes a'la Knoppix stiil ?
Sorry, ei tabanud su mõttekäiku 8O
|
|
|
|
_________________
Enne teema püstitamist kasutage OTSINGUT
Küsi targalt: Infot siit!
Kui aru ei saa, siis küsi.
|
|
|
|
laurivosandi
Moderaator
Vanus: 35
Liitunud: 08.07.2005
Postitused: 647
Asukoht: Tallinn
Distributsioon: Estobuntu, Debian
|
|
| imre kirjutas: | | Kas see erinevate programmide pidev lahtipakkimine aeglaseks ei lähe ? |
Ega lahti ei pakita kogu tarri... käigupealt pakib lahti ainult seda mida vaja, praeguste protsessoritega pole probleem see enam, peaaegu sama mis kasutada kokkupakkiva algoritmiga failisüsteemi.. pealegi peale esmakäivitust hoitakse värk cache's nii et teist korda käivitades ei tohiks nii hull olla.. pealegi alati on võimalus pakk lahti pakkida otse juurkkasse
|
|
|
|
|
|
|
|
imre
Vana Pingviin
Liitunud: 16.08.2005
Postitused: 2648
Asukoht: Saku kant
Distributsioon: Ubuntu
|
|
Hmm ...
Võibolla olen ma valesti jälle aru saanud, aga:
Kas pole võimalust, et see TAR mounditakse / kataloogi samamoodi nagu kettaseade.
Võtame näiteks cedega paki.
Selle paki ju lahti / katalooma ja kogu tegu.
Kas sel moel saaks näiteks mountida seda TAR'i / katalooma ?
Mount kui selline on ju kiire ja jääks lahtipakkimise vaev/aeg ära.
Kuigi ma ei kujuta ette, kuidas see peaks toimima.
Kui keegi nüüd aru sai, mida ma öelda tahtsin sellega
|
|
|
|
_________________
Enne teema püstitamist kasutage OTSINGUT
Küsi targalt: Infot siit!
Kui aru ei saa, siis küsi.
|
|
|
|
laurivosandi
Moderaator
Vanus: 35
Liitunud: 08.07.2005
Postitused: 647
Asukoht: Tallinn
Distributsioon: Estobuntu, Debian
|
|
| imre kirjutas: | | Kas pole võimalust, et see TAR mounditakse / kataloogi samamoodi |
just seda ma mõtlesingi, loe esimest posti terasemalt.. 
--> aga minu m6te oleks et need tarrid monteeritakse juurikasse m6ne arcfs/fuse lahenduse abil
|
|
|
|
|
|
|
|
imre
Vana Pingviin
Liitunud: 16.08.2005
Postitused: 2648
Asukoht: Saku kant
Distributsioon: Ubuntu
|
|
Ok, mõte läks samma kohta välja, erinevate kirjeldustega.
(sorry, aeglase taipamisega )
Aga...
Stiilis: Firefox kataloomast teha ISO(loopack ju igas leenuskas olemas, pole lisasofti vaja, ega kasutajaid segadusse ajada), see omakorda mountida näiteks /programmid/firefox katalooma.
Sealt omakorda symlink /programmid/bin/firefox näiteks ja search path'i lisada kataloom /programmid/bin/firefox ?
Mount ja symlink kiired mõlemad, ajakadu ei tekiks.
gtk+ interface, drag'n drop paigaldus.
Nagu MAC puhul tarkvara paigaldamine
Algajatele lihtne, isegi liiga lihtne..
|
|
|
|
_________________
Enne teema püstitamist kasutage OTSINGUT
Küsi targalt: Infot siit!
Kui aru ei saa, siis küsi.
|
|
|
|
laurivosandi
Moderaator
Vanus: 35
Liitunud: 08.07.2005
Postitused: 647
Asukoht: Tallinn
Distributsioon: Estobuntu, Debian
|
|
| imre kirjutas: | Ok, mõte läks samma kohta välja, erinevate kirjeldustega.
(sorry, aeglase taipamisega )
Aga...
Stiilis: Firefox kataloomast teha ISO(loopack ju igas leenuskas olemas, pole lisasofti vaja, ega kasutajaid segadusse ajada), see omakorda mountida näiteks /programmid/firefox katalooma.
Sealt omakorda symlink /programmid/bin/firefox näiteks ja search path'i lisada kataloom /programmid/bin/firefox ?
Mount ja symlink kiired mõlemad, ajakadu ei tekiks.
gtk+ interface, drag'n drop paigaldus.
Nagu MAC puhul tarkvara paigaldamine
Algajatele lihtne, isegi liiga lihtne.. |
just seda ma kõike mõtlesingi algul AGA firefoxi kataloogist koos sõltuvustega on tar/iso misiganes pakendusformaat mis monteeritakse näiteks /usr/temp/firefox kataloogi ja edasi unionfs abil monteeritakse see kataloogi / kataloogi. nii on /usr/temp/firefox readonlyna monteeritud ja kõik muudatused kirjutatakse kõvakettale otse (nagu knoppixi puhul m2llu) ja unionfs abil ei ole ka probleemiks kattuvad failid näiteks firefoxi pakist gtk ja mplayer pakist gtk. symlingid - palun ei, nendega olen probleeme näind s*ttakanti..
|
|
|
|
|
|
|
|
laurivosandi
Moderaator
Vanus: 35
Liitunud: 08.07.2005
Postitused: 647
Asukoht: Tallinn
Distributsioon: Estobuntu, Debian
|
|
| nohnii j6udsin chroodini, n2is mis edasi saab
|
|
|
|
|
|
|
|
imre
Vana Pingviin
Liitunud: 16.08.2005
Postitused: 2648
Asukoht: Saku kant
Distributsioon: Ubuntu
|
|
/me on laisk ja ei viitsi ise asjaga tegeleda.
Ime, et isegi LFS lehele jõudsin ja asja uurisin sealt.
Aga jõudu, jaksu sulle. Ootan tulemust
|
|
|
|
_________________
Enne teema püstitamist kasutage OTSINGUT
Küsi targalt: Infot siit!
Kui aru ei saa, siis küsi.
|
|
|
|
vih
Moderaator
Liitunud: 10.08.2005
Postitused: 654
|
|
| Kas sa ei leia et xtermi asendamine rxvt-ga oleks tark tegu?
|
|
|
|
|
|
|
|
laurivosandi
Moderaator
Vanus: 35
Liitunud: 08.07.2005
Postitused: 647
Asukoht: Tallinn
Distributsioon: Estobuntu, Debian
|
|
|
|
|
|
