| Autor |
Sõnum |
imapi
Vana Pingviin
Vanus: 44
Liitunud: 01.12.2005
Postitused: 567
Asukoht: Rakvere
Distributsioon: Mageia Cauldron
|
|
| Kas liigub siin ringi inimest / inimesi kes tunnevad seda ala hästi? Kui on siis oleks väga kena kui ta kas vastaks siia, või veel parem kirjutaks wikisse väikese tutoriali / näite, kuidas kogu seda süsteemi üleval pidada. A'la serveri conf + kliendid jms.?
|
|
|
|
|
|
|
    |
shaolin
Uus kasutaja
Vanus: 44
Liitunud: 22.01.2007
Postitused: 7
Asukoht: Tartu/Laekvere
Distributsioon: Debian, OSX
|
|
| olen palju katsetanud ltsp, windowsi terminalserveri ja citrixiga... mõtlesin kunagiet võiks ltsp.ee kodulehe teha aga pole varem aega olnud või on meelest läinud...
|
|
|
|
|
|
|
|
antik2
Vana Pingviin
Liitunud: 09.10.2006
Postitused: 634
Distributsioon: Big Strong D...
|
|
| Mul on kogemusi FreeBSD terminal serveri distributsiooni valmistamisel. Loodan PC-BSD 1.5 versiooni ajaks terminali disto (fat client ehk flash ketta pealt laetav ning PXE buuditav) ja serveripoolsete tööriistadega lagedale tulla.
|
|
|
|
|
|
|
|
shaolin
Uus kasutaja
Vanus: 44
Liitunud: 22.01.2007
Postitused: 7
Asukoht: Tartu/Laekvere
Distributsioon: Debian, OSX
|
|
Kõigepealt peaks ikka A ja O selgeks tegema - terminalserverite eesmärgiks pole fat kliendid aga hoopis thin kliendid ehk terminalid (terminalid on puhtalt unixi pärand).. Terminalserveri puhul on 100% kasutatavate rakenduste arvutusvõimsus puhtalt keskserveri protsessorite, mälu ja ketaste peal ja seega on ta kõige säästlikum lahendus sest saab kasutada ka näiteks 486 protsessorit divx filmi vaatamiseks või kaasaegsete 2D graafikal töötavate rakenduste kasutamiseks...
Kettavabade tööjaamade buutimisserveril pole serveri prose tähtis vaid tähtis on ainult võrgu ja ketaste läbilaskevõime ja vastupidavus ja tegu on praktiliselt tavaliste lauaarvutitega mille kõvakettad on asendatud keskserveri ketastega üle võrgu...
Jah on võimalik ka hübriidvariant - osad terminalid kui tööjaamad läbisegi sama serveri otsas... Isiklikult arvan, et kettavabad tööjaamad on vajalikud vaid 3d graafika ja mängude puhul...
Fat client pole mingil juhul terminal vaid tavaline tööjaam mis on kettavaba... Terminaliks loetakse ikkagi sellist riistapuud või inglise keeles appliance-t (SUN-i variant) mis ise eriti tööd ei tee vaid on ainult sisend-väljundseadmeks ehk pildi, hiire, klaveri, usb jne edastamiseks mõlemasuunaliselt läbi keskserveri ehk terminalserveri... kui serverit kasutatakse pxe buutimiseks ainult siis pole tegu terminalserveriga aga hoopis pxe/tftp kettavaba buutimisteenusega kettavabade tööjaamade jaoks..
Tegin antud teemadel Tartu Lennukolledžis diplomitöö "Terminalserverid" - kuigi kahjuks polnud ajanappuse tõttu võimalik kõige kaasaegsemaid süsteeme katsetada ja analüüsida...
Minu arust on enamik lauaarvuteid täielik energia ja materiaalse resursi raiskamine...
Kahjuks on praegu LTSP viimases 4.2 versioonis veel palju kalasid aga õnneks peatselt välja tulevas 5ndas versioonis pidi süsteem ropult lahedamaks minema ja vägevaid lisavõimalusi andma...
Plaanin kodus isiklikult välja arendada multimeedia terminale - filmide ja muusika jaoks hdtv teleka otsas jne...
|
|
|
|
|
|
|
|
uniz
Vana Pingviin
Vanus: 44
Liitunud: 18.05.2006
Postitused: 764
Distributsioon: ubuntucare
|
|
Ma siin kunagi rääkisin ja vaidlesin terminali keskserverist.. see on nii ära vaieldud asi, et..
ja antik ju kasutab ka nfs ja thin ja mida iganes- lihtne ju käivitada ja ühendada see kõik peaarvutiga..
|
|
|
|
|
|
|
|
antik2
Vana Pingviin
Liitunud: 09.10.2006
Postitused: 634
Distributsioon: Big Strong D...
|
|
| shaolin kirjutas: | | Kõigepealt peaks ikka A ja O selgeks tegema - terminalserverite eesmärgiks pole fat kliendid aga hoopis thin kliendid ehk terminalid (terminalid on puhtalt unixi pärand).. Terminalserveri puhul on 100% kasutatavate rakenduste arvutusvõimsus puhtalt keskserveri protsessorite, mälu ja ketaste peal ja seega on ta kõige säästlikum lahendus sest saab kasutada ka näiteks 486 protsessorit divx filmi vaatamiseks või kaasaegsete 2D graafikal töötavate rakenduste kasutamiseks.... |
Mis vahet seal on, kas klient on "fat" või üle võrgu buuditav- nad kõik näitavad pilti programmide tööst, mis toimub terminal-serveril- "fat" klientide omapära on see, et saad konfida mitut erinevat serverit ilma serverit konfigureerimata ja isegi omamata terminalserverit ennast. NFS sakib IMHO ja ainus võimalus kasutada lokaalseid kettaseadmeid terminalis on kasutada SAMBA mounti- niimoodi saate oma flopid, flashid ja cd-seadmed terminalserveri kaudu kasutada nagu nad oleks füüsiliselt serveri küljes. Võimalus jooksutada programme terminalis ei tähenda, et see ei ole terminal.
|
|
|
|
|
|
|
|
shaolin
Uus kasutaja
Vanus: 44
Liitunud: 22.01.2007
Postitused: 7
Asukoht: Tartu/Laekvere
Distributsioon: Debian, OSX
|
|
1. "Mis vahet seal on, kas klient on "fat" või üle võrgu buuditav- nad kõik näitavad pilti programmide tööst, mis toimub terminal-serveril" - selle lause mõttest ma aru küll ei saa...
2. ""fat" klientide omapära on see, et saad konfida mitut erinevat serverit ilma serverit konfigureerimata ja isegi omamata terminalserverit ennast" - selle mõtte eesmärgist ma ka aru ei saa - vnc ja ssh on adminimise jaoks - milleks kirvega kala püüda st kas keegi on väitnud,et serveri administreerimiseks on vaja terminalserverit?? SEE POLE FAT KLIENTIDE OMAPÄRA krt võtaks - fat kliendi ehk tööjaama omapära on laiem võimalus erinevaid rakendusi jooksudada oma pohhuil valikul ja suurem töökiirus ja võimekus võimsamate rakenduste joooksutamiseks nagu videotöötlus, võimsad 3d-mängud, 3d-cad jne 
Terminalserveri ja üldse kettavabade tööjaamade eeliseks on tööjaamade ehk klientseadmete TSENTREERITUS!!! Kui sellest mõttest aru ei saa siis ma ei saa üldse aru millest aru võib saada... kuigi muidu mul pohhui mida keegi kuskil jooksutab kuni see ple minu adminimise tsoonis... krt ja üldse - tee inimestele selgeks et unix on etem kui windows - loll paneb ikka pika puuga vastu, et mugav mugav mugav (ka viiruste ja nuhkvaraga möllata)
|
|
|
|
|
|
|
|
uniz
Vana Pingviin
Vanus: 44
Liitunud: 18.05.2006
Postitused: 764
Distributsioon: ubuntucare
|
|
Te räägite ühte ja sama asja.. kuid üks räägib päris ühest ja teine päris teisest, mis lõppkokkuvõttes on see sama üks asi, millest üks räägib ja teine väidab, et räägib sellest esimesest või peaaegu teisest- mistõttu ongi asi ühele kui ka teisele arusaamatu, millest nad..
Piibeleht.
Mulle meeldib, kas üldse kasutada ssh kaudu ja scp ja nii mõneti saab käskida kogu *nixit just ssh terminali-konsooli põhiselt ning samuti ka mc - on suureks abiks, kuid tuleb tõdeda, et scp kaudu saab andmed viia ühelt kohalt teisele krüpteerituna.. ja näiteks KDE konqueroril on ka hea graafiline fish://kasutajanimi@hostinimi
|
|
|
|
|
|
|
|
antik2
Vana Pingviin
Liitunud: 09.10.2006
Postitused: 634
Distributsioon: Big Strong D...
|
|
| shaolin kirjutas: | | 1. "Mis vahet seal on, kas klient on "fat" või üle võrgu buuditav- nad kõik näitavad pilti programmide tööst, mis toimub terminal-serveril" - selle lause mõttest ma aru küll ei saa... |
Sa ei saa aru misasi on terminal-server?
http://en.wikipedia.org/wiki/Terminal_Server
| shaolin kirjutas: | | 2. ""fat" klientide omapära on see, et saad konfida mitut erinevat serverit ilma serverit konfigureerimata ja isegi omamata terminalserverit ennast" - selle mõtte eesmärgist ma ka aru ei saa - vnc ja ssh on adminimise jaoks - milleks kirvega kala püüda st kas keegi on väitnud,et serveri administreerimiseks on vaja terminalserverit?? |
Kujuta ette, et sa saad konfida oma kliendi masinas mitut erinevat terminal-serveri sessiooni ja isegi kasutada neid paralleelselt. Login ühte serverisse ühe parooliga- jooksutada näiteks windowsit (RDP, Citrix, NX), logid *nix masinasse (XDMCP, SSH, NX), jooksutad *nixi programme. Ja kujuta ette, et admin saab sisse logida terminali(ssh, http, etc.) ja konfida teda ilma terminal-serverita.
| shaolin kirjutas: | SEE POLE FAT KLIENTIDE OMAPÄRA krt võtaks - fat kliendi ehk tööjaama omapära on laiem võimalus erinevaid rakendusi jooksudada oma pohhuil valikul ja suurem töökiirus ja võimekus võimsamate rakenduste joooksutamiseks nagu videotöötlus, võimsad 3d-mängud, 3d-cad jne
Terminalserveri ja üldse kettavabade tööjaamade eeliseks on tööjaamade ehk klientseadmete TSENTREERITUS!!! Kui sellest mõttest aru ei saa siis ma ei saa üldse aru millest aru võib saada... kuigi muidu mul pohhui mida keegi kuskil jooksutab kuni see ple minu adminimise tsoonis... krt ja üldse - tee inimestele selgeks et unix on etem kui windows - loll paneb ikka pika puuga vastu, et mugav mugav mugav (ka viiruste ja nuhkvaraga möllata) |
Paistab, et siin on segaduse FAT kliendi arusaamas- ma rääkisin terminalist mis on võimeline kohalikult jooksutama programme mis asuvad FLASH kettal, samuti võib nimetada FAT kliendiks tavalist arvutit (VNC, NX, XDMCP, whatever...).
Mul on kogemusi terminalide ehitamisega ning tarkvara (terminalserveri/kliendi) arendamisega aastast 2000. Kui vaja täiendavat infor, siis küsi julgelt 
|
|
|
|
|
|
|
|
shaolin
Uus kasutaja
Vanus: 44
Liitunud: 22.01.2007
Postitused: 7
Asukoht: Tartu/Laekvere
Distributsioon: Debian, OSX
|
|
Ma tean väga täpselt mida tähendavad fat client, terminalserver, thin client, terminal jne
"Ja kujuta ette, et admin saab sisse logida terminali(ssh, http, etc.) ja konfida teda ilma terminal-serverita." - milleks ma pean seda ette kujutama - tegelikult pole mingit vahet terminali ja tööjaama ehk fat cliendi vahel kasutaja jaoks 2d töölaual töötades (kui välja arvata see, et vanakooli graafilisel terminalil ei ole võimalik jooksutada 3d aplikatsioone ehk rakendusi aga kaasaegsematel võimsama rauaga terminalidel saab seda teha lokaalse aplikatsioonina...)
Tsiteerin nüüd sinu antud linki:
"Lately the term 'terminal server' can mean either a network access server or a server operating system that provides a graphical user interface (GUI) of a Windows or a Linux desktop to user terminals that don't have this capability themselves. Alternatively, the desktop is provided to a remote computer in order to enable teleworking. Other examples of remote desktop delivery for the purpose of remote access include Microsoft's RDP and the UNIX community's X11."
"The terminal server client is referred to as a thin client. Protocols that the client and server use to communicate with each other are Remote Desktop Protocol, Citrix ICA and NX technology." Miskipärast ei mainita siin kahjuks X protokolli mida kasutatakse erinevate unixite peal ehk x terminalidel = www.ltsp.org
"Connection to Terminal Server remains fast, because in a Terminal Server environment, only what is actually displayed on the screen needs to be sent across the Internet/WAN, and mouse and keyboard commands are the only things that need to be sent back to the server." Siin jällegi räägitakse ainult wani ja interneti kaudu kasutatavatest terminalidest - jällegi väga üheülbaline seletus... soovitan tutvuda ikkagi ltsp.org saidiga ja ltsp saamislooga...
"Since all of the processing and storage occurs at the server, the requirements for client devices are minimal. Client devices can be anything from a thin client (network computer) to a fully configured personal computer (thick client). The speed and power of the client computer matters very little since it is doing very little in the process."
Vanakooli teooria järgi niisiis ongi terminalserveri ülim mõte selles, et sul on üks masin mis on võimas ja kiire, milles jooksevad kõik programmid, mida on lihtne backupida ja mida on füüsiliselt lihtne dubleerida... ja teisalt odavad terminalseadmed(mitte ostuhinna poolest aga pikema aja jooksul kui võrrelda mis ajaga lauaarvuti hakkab lagunema ja mõtle kui sul on neid kliente vaja näiteks sadu või tuhandeid). Terminalide idee on, et nad on nuditud rauaga, kõvakettata (või flash mäluga et ei peaks kernelit iga kord serverist downloadima ja ootama - suni terminalid laevad ühe korra ja salvestavad flash mällu ja uuendavad kui uuem versioon tekib) ja ventilaatorite puudumise tõttu on vaiksemad, tarbivad vähem energiat, peavad kauem ajale vastu.
Tänapäeval on terminalide põhiline mõte ikkagi integratsioon ehk tsentreeritus - st kõik on koondatud ühte punkti - terminalid on ainult dumbid masinad kus pole mingit softi... kuna kõik tarkvara asub ühes kastis - ei pea admin mööda maja ringi jooksma, kui on vaja midagi installida jne.. SUN läks asjaga veelgi kaugemale - nad leiutasid hot-deskingu st kui terminalil ehk õhukesel kliendil või thin clien'il vool ära kaob või see tossu välja ajama hakkab - siis võtad ta küljest ära ja paned teise asemele ja võtad töölaua ette sealt kuhu viimati jäid - või kolid üldse teise maja otsa teise terminali taha ja jätkad tööd sealt... Terminalid on kasulikud ka infoturbe seisukohalt - kui mul on mingi riigisaladuse infoga arvutisüsteem, siis ma tahaks et see oleks võimalikult turvaline ka füüsilise äratassimise vastu - st siis on vaja turvata füüsiliselt vaid serverit.
Samas selliseid süsteeme ei ühendata ka kunagi internetiga - et keegi ei hakkaks välja pakkuma selliseid teemasid, et tahan siis login üle neti sisse ja teen mis tahan...
Erinevalt VNC, rdesktopist, citrixist ja muust üle WAN'i töötamiseks ja adminnimiseks mõeldud atribuutikast on x terminalid ja SUNi terminalid võimelised jooksutama ka filme (olen neid kõiki protokolle ise oma käega katsetanud kunagi)...
krt ma ei viitsi enam - uploadin parem oma diplomitöö antud teemast algatuseks kuhugi saidile ja panen lingi siia üles - seal on kõik kirjas - kommenteerige siis seda kui üldse muidugi huvi on :D
Minu arust ei ole fat klient mis flash mäluga jookseb veel terminal - see on lihtsalt flash mäluga fat klient  kuigi idee poolest võiks ka olla - st ei saa seda ka 100% eitada - aga ta pole vanakooli mõttes enam see terminal mida eelpool selgitasin... küsimus on selles siis kas terminali all mõtled mingit raua varianti või nagu softi jne... või siis on terminal ka mingi opsüsteemi adminnimise jubin a la kui vnc või rdesktop kliendiga logid mujalt oma masinasse... kõik variandid on nagu omamoodi õiged aga mitte võrdsed - ühesõnaga võiks sõnast terminalserver tõmmata erinevaid jooni laiali ja öelda terminalserver erinevate asjade kohta...
"Mul on kogemusi terminalide ehitamisega ning tarkvara (terminalserveri/kliendi) arendamisega aastast 2000. Kui vaja täiendavat infor, siis küsi julgelt Very Happy" - happy happy joy joy - ei küsi - mul google.com pakub piisavalt palju võimalusi lugemiseks... Pigem võiks teha mingi suurema terminalide teemalise saidi ja siis kõik panevad sinna oma teadmised kokku - et oleks mingi loogiline süsteem - muidu ei saa enam keegi varsti millegist aru - noh jah nagunii need piirid on hägustumas erinevate tehnoloogiate vahel aga see selleks... See vaidlus on praegu paraku kõike muud kui konstruktiivne või midagi praktilist arendav..
tegelikult mida kasutaja imapi alguses küsis oligi: "kirjutaks wikisse väikese tutoriali / näite, kuidas kogu seda süsteemi üleval pidada. A'la serveri conf + kliendid jms.?"
NIISIIS POLE MIDAGI MUUD KUI WIKIT KIRJUTAMA
|
|
|
|
|
|
|
|
shaolin
Uus kasutaja
Vanus: 44
Liitunud: 22.01.2007
Postitused: 7
Asukoht: Tartu/Laekvere
Distributsioon: Debian, OSX
|
|
kuigi see parasjagu kirves tuleb see wiki kirjutamine... lugege ltsp wikit algatuseks kellel inglise keel peas (muidu ei tohiks serveri manu asja ollagi)
oot oot vaatasin et atik2 sul mingi bsd värk - mida bsd peal praegusel ajal üldse teha saab? tean et osx on bsd mõningate viguritega... kuda on toetus graafikakaartidega - kunagi seda kiruti - a la 3d toetus jne
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
