| Autor |
Sõnum |
vih
Moderaator
Liitunud: 10.08.2005
Postitused: 654
|
|
Küsimused nendele, kes on lõpetanud kõrgkooli ning töötab paberitega IT alal.
Kuidas te saite kõrgkooli sisse? (teie keskhariduse tunnistus, eksamite hinded, katsed...)
Kuidas te õppisite gümnaasiumis?
Kui palju tegelesite linuxiga/progemisega/võrguga iseseisvalt?
Mis mulje jäi kõrgkoolist.
Või siis palun kirjutage oma tuttavatest etc, kes kui palju teab. Suur aitäh!
|
|
|
|
|
|
|
  |
HoHo
Vana Pingviin
Vanus: 39
Liitunud: 08.07.2005
Postitused: 527
Asukoht: Tallinn/Paide
Distributsioon: Gentoo
|
|
Ei jõudnud ennist PS'ile vastata, vastan nüüd siia 
| Tsitaat: | | Kuidas te saite kõrgkooli sisse? (teie keskhariduse tunnistus, eksamite hinded, katsed...) |
TTÜ informaatikasse sain sisse üsna lihtsalt. Punkte oli 33.1 eksamitest +1 veel vabariikliku progemisolümpiaadi algajate arvestuse esikoha eest
Hetkel on kool veel lõpetamata kuna muud tegevust on tohutu palju, kardetavasti läheb vähemalt kaks aastat veel.
| Tsitaat: | | Kuidas te õppisite gümnaasiumis? |
Kui päris aus olla siis praktiliselt ei õppinudki. Tegin tunnis asjad kaasa ning käisin korralikult kohal. Kui surmkindlalt oli vaja midagi kodus teha siis tegin, muidu jäid sageli isegi kodused tööd tegemata. Kuna sageli ei viitsinud enne kontrolltöid õppida olid mul sageli nende hinded kehvad. Siiski käisin suht tihti mati-füüsika-progemis olümpiaadidel, palju tihedamini kui enamus hinnete järgi palju kõrgema koha peal olnud klassikaaslastest. Endal olid tunnistusel enamus neljad, viied-kolmed olid pooleks Ühesõnaga olin üks äärmiselt laisk tegelane. | Tsitaat: | | Kui palju tegelesite linuxiga/progemisega/võrguga iseseisvalt? |
Võrgu ega Linuxiga ei tegelenud enne ülikooli üldse, ülikooli minnes hakkasin vaikselt oma käe peal nokitsema.
Progemisega alustasin 9'ndas klassis, alates kümnendast hakkasin olümpiaadidel käima, arvestatava taseme saavutasin alles 12'ndas klassis kus tõusin algajate arvestuses 16(koolivoor)->12(piirkondlik)->1 lõppvoor.
Eelmistel aastatel olin valdavalt 5-25 punktiga viimaste seas.
Enamasti progesin oma lõbuks paari mängu. Ühega tegelesin ~2.5a kuid sellest ei tulnud välja muud kui poolik graafikamootor.
| Tsitaat: | | Mis mulje jäi kõrgkoolist. |
Siiani eriti hea mulje ei ole, vähemalt mitte progemise õppimise koha pealt. Progemises olen alati umbes aasta-kaks ees ajakavast. Matti ja füüsikat õpetatakse võibolla pisut liiga põhjalikult. Iseenesest midagi muud halba selles ei ole kui et jääb aega väheks muude asjadega tegelemiseks.
Eks see vist üks enesekiituse teema saab olema 
|
|
|
|
|
|
|
 |
Innu
Pingviini aktivist
Vanus: 35
Liitunud: 08.07.2005
Postitused: 202
Asukoht: T.A.R.T.U
Distributsioon: Ubuntu
|
|
| HoHo kirjutas: | | Progemisega alustasin 9'ndas klassis, alates kümnendast hakkasin olümpiaadidel käima, arvestatava taseme saavutasin alles 12'ndas klassis kus tõusin algajate arvestuses 16(koolivoor)->12(piirkondlik)->1 lõppvoor. |
Küsiks... Kaua sa päevas umbes programeerimisega tegelesid. Oli selliseid perioode ka kui jätsid mingiks ~kuuks selle sinna paika ja tegelesid üldse muuga.
Programeerimise Olümpiaadid... Mis?, kes?, kus?
|
|
|
|
|
|
|
 |
HoHo
Vana Pingviin
Vanus: 39
Liitunud: 08.07.2005
Postitused: 527
Asukoht: Tallinn/Paide
Distributsioon: Gentoo
|
|
| Innu kirjutas: | | HoHo kirjutas: | | Progemisega alustasin 9'ndas klassis, alates kümnendast hakkasin olümpiaadidel käima, arvestatava taseme saavutasin alles 12'ndas klassis kus tõusin algajate arvestuses 16(koolivoor)->12(piirkondlik)->1 lõppvoor. |
Küsiks... Kaua sa päevas umbes programeerimisega tegelesid. |
Eks see käis mul hooti. Enamasti progesim mõnel õhtul nädalas mõne tunni, vahepeal lasin mitu päeva 8h+. Näiteks C++ tegin selgeks ühe nädala pikkuse 16h päevas progemissessiooniga, Java jaoks läks vaja ~4 päeva. Loomulikult selle aja jooksul sain selgeks ainult algteadmised, oskused tulid alles hiljem praktika käigus.
Vahepeal oli ka mõne nädalasi kuni paari kuu pikkusi pause. Viimase poolteise aasta jooksul pole eriti progeda jõudnud, üsna tihti on mitu nädalat kus kodus ei ava isegi IDE't.
| Innu kirjutas: | | Programeerimise Olümpiaadid... Mis?, kes?, kus? |
http://www.ttkool.ut.ee/comp/olymp/index.html
Kontakteeru oma informaatikaõpetajaga, ehk ta teab rohkem. Kui ei tea siis suhtel otse TT kooliga.
|
|
|
|
|
|
|
|
indrek
Vana Pingviin
Vanus: 46
Liitunud: 08.07.2005
Postitused: 412
Asukoht: Tallinn
Distributsioon: Kubuntu
|
|
Ma arvan, et peaksin seda teemat veidi tundma - mul ei ole küll endal informaatika-alast kõrgharidust (on majandus), kuid olen olnud nii tööandja kui töövõtja IT-ettevõtetes ning praegu jälgin muuhulgas ka hariduse tasuvuse teemat juba akadeemilise mätta otsast.
1) programmeerija elukutse valik, IT-alase hariduse omandamine, on hea valik. Väga hea valik. Üks viiest-kuuest parimast tänases Eestis.
2) me võime arvata, et ülikool ei maksa midagi - tõepoolest, asjad mida seal õpetatakse, tunduvad praktikast kauged jne, aga tööturul on kõrgharidus hinnas. Kehv paberitega it-inimene teenib rohkem, kui hea paberiteta, ja eriti oluline on see töö leidmise seisukohalt.
3) see ei peaks nüüd üllatus olema, aga nagu igal alal, on parimad ikka need, kellel on iseseisev huvi asja vastu ja kes iseseisvalt tegelevad. On väga palju asju, mida ülikoolis ei õpetata ja mis tulevad kogemusest. Tänasel tööturul on küll nii, et ettevõtted võtavad väga hea meelega ka täiesti rohelisi - peaasi, et kedagigi saaks - ja on nõus inimese välja koolitama koha peal, aga tudengiaegne osalemine open-source projektides võib olla peamine argument mõnda tõsisesse tiimi pääsemiseks.
4) Programmeerija ja programmeerija vahel on suur vahe. Ja see vahe tuleb reaalses töös kiiresti välja. Kui Sa oskad ja tahad iseseisvalt otsida lahendust, oled loov, siis seda pannakse tähele (võib tunduda uskumatu, aga on täiesti olemas progejaid, kes ei suuda googlet kasutada). Ja ega mujal seda iseseisva töö oskust ei omanda, kui ise nokitsedes.
5) hinded - keegi ei vaata keskkooli hindeid. Väga head hinded ülikoolis võivad olla signaaliks, mis näitab pühendumis- ja töötegemise võimet. See on asi, mida suuremad ettevõtted määravaks peavad, aga saab ka ilma. Kui matemaatilised ained kohe üldse ei lähe, siis võibolla pole mõtet seda ala valida, juba haridus keskendub suures osas matemaatiliste võimete arendamisele ja samad oskused, mis määravad edu matemaatikas, on olulised ka programmeerimises. See ei tähenda, et peaksid olema mingi matemaatiline geenius, lihtsalt matemaatikaga peaks hakkama saama. Aga tean ka inimest, kes hoopis filoloogina programmeerijaks hakkas ja silmapaistvalt hästi hakkama saab - ütleb, et semantika on semantika ja süntaks süntaks, olgu siis tegu eesti keele või javaga.
6) mida lisaks õppida - kõige rohkem on praegu puudu inimesi, kes suudaksid mõista nii äriprotsessi kui programmeerimist. Programmeerija ei oska reeglina mõelda nagu kasutaja ja tellija ei adu ööd ega mütsi it-võimalustest. Inimesed, kes tunnevad mõlemat valdkonda, on hetkel väga hinnas. Algatuseks piisab elementaarsest usability-tundmisest (ses suhtes valitseb meil ka päris heade programmeerijate seas täielik põud).
Samas on mitmeid selliseid valdkondi, kus programmeerimist vaja läheb, ja mille tundmine muudab su asendamatuks. Lingvistika, biotehnoloogia, meditsiin (no seda on küll raske juurde võtta ).
Nii et ühesõnaga - kui kahtled, siis ära kahtle ja mine astu sisse. Enamik praegustest tudengitest ei ole (erinevalt kümne aasta tagustest) ala fännid, ega tegele asjaga kümme tundi päevas, seda kartma ei pea, valdav enamik alustab üsna nullist.
Õppemaks tasub selles valdkonnas kuhjaga ära, nii et seda ära ka karda.
|
|
|
|
|
|
|
|
spott
Admin
Vanus: 43
Liitunud: 04.06.2005
Postitused: 8857
Distributsioon: Ubuntu
|
|
seda teemat lugedes tuleb ka endal tahtmine uuesti ülikooli minna. Magistrikraad mehaanika alal olemas - miks mitte nüüd mõnes tasulises ülikoolis teha teine bakalaureus (või magister kohe, kui kavad kattuvad) ka IT alal.
Aga mis normaalset kooli keegi soovitaks? Tasulist ja õhtuse õppe võimalusega. Suunitlusega just Linux/BSD ja Open Source. Windowsi värgid mind ei huvita....
|
|
|
|
|
|
|
|
vih
Moderaator
Liitunud: 10.08.2005
Postitused: 654
|
|
*Ei suuda väljendada oma tänulikkust sõnades*
Suur aitäh info eest. Loomulikult kui kellegil veel midagi on.. laske käia
HoHo -- suurem osa on sama mis sinulgi xD. Point on ses, et ma praegu veel püüan viitele õppida. Aga mõni asi on nii igav, et ma lihtalt pole kindel kas see on ikka seda väärt... Kuradi kunstiajalugu näiteks! Kui ma mõtlen, et selle tuupimise asemel saaks progeda vms, ajab närvi. Mõtlesin vahepeal, et hakkaks õppima sajaprotsendiliselt nagu ainult lemmikaineid. Teisi teeks ära ainult minu kohalkäimisega. Pealegi, kui mingit sotsiaalelu ei toimu, ei saa inimesest muud kui mingi suhtlemispuudega hälbik ju, kes ei nõua endale palgatõusu. Hakkab ära tüütama kodus passimine. Kui jah, enamus tuttavatest käib väljas joomiseks.
Indrek -- su jutt annab lootust  . Väga huvitav. Kunagi mingi aasta tagasi uurisin sama teemat teises, rahvusvahelises nö foorumis ja kes olid just tööandjad vastasid pmst sama.
Spott -- lase käia, ma olen päris kindel, et teeksid selle lohvalt ära . Ja kui leiad midagi endale meeldivat, oleks tore teada saada. Jute ikka *nixist ja OSS-st.
Las see tundub läbuna, kuid sõber rääkis kuidas üks põhiharidusega tüüp kolis jänkistanni ning tahtis siis nende Senior High School'i minna. Nagu gümnaasium neil. Teda võeti kohe ülikooli... Arusaadav, kui meil õpitakse 9ndas tuumafüüsikat...
TÄNUD
|
|
|
|
|
|
|
|
AlienDontBoogie
Pingviini aktivist
Vanus: 44
Liitunud: 07.07.2006
Postitused: 219
Asukoht: Harjumaa
Distributsioon: suse 9.2
|
|
minul olemas bakalaureuse kraad klaasikunstis.(sellest aastast) seega täiesti kunstihingega inimene. Järgmine aasta püüan minna magistratuuri (meil iga aasta ei võeta) ja süvendada õppinguid disaini valdkonnas)
ossa ma vist võitsin amaroki artwork võistluse kde-lookis
mitte ametlikult, aga vähemalt kasutajate arvates oli mu töö parim (punkte kõige rohkem)
|
|
|
|
_________________
Teen logosid
Oled hädas mõne asja tegemisega Inkscapes! Ehk saan aidata.
|
|
|
|
sander85
Vana Pingviin
Vanus: 39
Liitunud: 08.08.2005
Postitused: 4359
Asukoht: Tallinn (vahel ka Virtsu)
Distributsioon: Mageia, Debian, CentOS
|
|
well.. ütlex ka siis sõna sekka..
1) Kuidas te saite kõrgkooli sisse? (teie keskhariduse tunnistus, eksamite hinded, katsed...)
kuidas ma ikka sain, matemaatika, kirjand ja võõrkeel.. nendest exam + erialane test + vestlus, kus lasti tõlkida erialast texti ning lahendada ette antud eluline situatsioon.. põhimõtteliselt nii lihtne oligi :)
2) Kuidas te õppisite gümnaasiumis?
seda on nüüd küll häbi tunnistada, aga alates kümnenda klassi poole pealt viskasin isegi mata kodused tööd kõrvale, lihtsalt ei viitsinud, kontrolltöödex õppisin teleka kõrval, matat ei õppinud pea üldse, sest teadsin, et kui kohal käin, siis saan nii palju targemax, et KT ikka 3 peale ära teeb.. yhe korra vist exisin oma võimetes ja olin sunnitud järgi tegema aga jah, üldiselt olin luuser kuna meil majanduskallak ja see vabastas nii mõnestki kirjanduse tunnist, neid oli lihtsalt vähem.. (sinu mainitud kunstiajalugu seisnes spikri kirjutamises )
3) Kui palju tegelesite linuxiga/progemisega/võrguga iseseisvalt?
tegelesin nii palju kui võimalik.. umbes 2001 sai olema esimene kokkupuude linuxiga, progemisega sai algust tehtud alles ülikoolis, sest omal ei olnud nagu sellist indu asja uurida.. peamiselt olid tol ajal ikka probleemid ja mured windowsiga.. gümnaasiumi ajal olin kodust eemal ja läpakat veel polnud, seega ainus arvuti koolis arvutiklassis.. see tekitas lohu.. hetkel veel endiselt ülikoolis käies tegelen võimalikult palju erialase iseseisva arenemisega, google on suur sõber  iseseisev tegevus on suur eelis, kui oled teemas sees, siis usun, et see annab teinekord vestluses isegi eelise selle ees, kes paberiga tuleb, sest tänapäeva ülikoolist ei saa just midagi nii olulist, kõigest jõtaxe aja nappuse tõttu vaid üle libiseda või siis napp sissejuhatus anda, ülejäänud on juba iseseisev uurimine..
4) Mis mulje jäi kõrgkoolist.
koolix siis TLÜ ning mulje koolist äärmiselt hea, õppejõud on sõbralikud, informaatikutel on mõnus nö pere, koos pidutsemas jne.. matemaatikat ja füüsikat on võimalikult vähe võrreldes mõnede teiste koolidega ning võimalus ka väheke end linuxi alal arendada, siiski äärmiselt vähe.. kuni selle aastani oli IT osakonna juht väga vabavara pooldav ning mõnedes klassides oli võimalik kasutada ka linuxit, nüüd kui juhtkond vahetuse saab ei tea veel, mida oodata :/
aga üldiselt.. õppida õppida õppida, ega tarkus kunagi kahjux küll ei tule
|
|
|
|
_________________
  
|
|
|
|
vih
Moderaator
Liitunud: 10.08.2005
Postitused: 654
|
|
Sander85: suur aitäh, et panustasid teemasse!
Lugesin uuesti kogu teema läbi ning siis ei kuluta endale närve enam, kui keemia või kunstiajalugu töö põõsa taha läheb.
Ehk siis arendan ennast nende asjadega, mis mind tõesti huvitavad. Olen kindel, et niiviisi on rohkem kasu kah.
|
|
|
|
|
|
|
|
Sakuza
Uus kasutaja
Liitunud: 24.09.2006
Postitused: 4
|
|
Ise nagu gümnaasiumi ajal eiriti vaeva õpimisega ei näinud (viimasel aastal puudusin 250 tunnist, neist 20 põhjuseta). Õppisin nii palju, et välja ei lenda ja mitterahuldavaid hindeid tunnistusele ei tule. Eksamitega sain ka enamvähema hakkama (mata läks natukene kehvasti, kuid sain läbi). Kui oleks nagu tropp õpinud, siis oleks ka saanud mõnda ülikooli. Hetkel omandan Võru kandis IT alast kõrgharidust (kõva praktilise baasiga koht, kus soositakse erinevaid OS-e).
Progemine kui selline, hakkas mind köitma juba põhikooli lõpus, kuid täie hoo sai sisse kuskil gümnaasiumi keskel. Olümpiaatidel ei käinud, kuna ei meeldinud nende meelsus. Hetkel progemise suund Java/PHP/Pythoni suunas ning ajaviiteks kirjutan ka raamatut (PHP Piibel). Programeerimise õppemeetodid on suhteliselt sarnased HoHo omadele (mõtekaaslane?).
Kokkupuude on olemas ka erinevate operatsioonisüsteemidega. Nii Linux/BSD/Windows. Dual bootina läparis Win/Linux ja kodupurgis Win/FreeBSD.
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
