| Autor |
Sõnum |
tramm
Vana Pingviin
Liitunud: 03.11.2008
Postitused: 900
Distributsioon: *buntu
|
|
Lõim on siia ümber kolitud siit teemast.
| arvomagi kirjutas: | Ega ikka ei ole küll, sest Estobuntu põhineb KDE töölaual, GNOMEga Estobuntut selle kodulehel ei ole. Minul on igatahes täiesti töötav eestindatud Ubuntu 11.04 plaaditõmmis paar päeva pärast lõppversiooni ilmumist juba valmis ja sellelt ka paigaldus ühele vanale arvutile tehtud. Estobuntu tegijatele soovin edu ja loodan, et nad kunagi ka nii kaugele jõuavad.
Asjahuvilised võivad täpsemalt lugeda artiklist http://ubuntu.pingviin.org/natty_et.html Ainus takistus on Eesti ID-kaart. Kui keegi teeks valmis ka Natty jaoks sobivad pakid! |
Estobuntu ei põhine mitte KDE töölaual, vaid entusiastide pingutusel panna kokku eesti keele ja kultuuri konteksti jaoks sobiv vabavaraline üldkasutatav distro. Lisaks KDE'le on olemas ka GNOME'i versioonid (vt nt allalaadimis- ja tutvustuslehte, Estobuntu pakettide koodipuud, loe viimast teadet siinsamas foorumis või sirvi tööde nimekirja) ja midagi on minu teada tehtud ka LXDE tarvis. Üldse on Estobuntu raames olemas täpselt see, mida iganes on entusiastid valmis ära tegema.
Minu meelest on selle taustal natuke kohatu kelkimine à la "minul on n päeva peale Ubuntu väljatulemist see oma arvutis konfitud ja ISO'ks keevitatud". Igaühel võib olla... Selmet üksildase hundina ISO'sid treida, soovitaks hoopis mõelda, mida saaks ühise pingutusena Estobuntu jaoks ära teha.
Kas sa, Arvo, ei võiks näiteks paar päeva peale lõppversiooni koostada vastava UCK skripti ja laadida selle üles Estobuntu versioonihaldusse, et ka teised huvilised selle korrektsuses veenduda saaks ning teha vajadusel parandused? Niimoodi saaks ehk juba näiteks nädal peale Ubuntu väljatulekut anda välja Estobuntu alfaisod, kust on eemaldatud kõik see Estobuntu kõrgema pilotaaži kraam, mis veel ei tööta, kuid kuhu on paigaldatud kõik see, mis burning edge pingviinidele hädavajalik on. See oleks kahtlemata parem variant kui läbipaistmatult kokku keevitatud kodune ISO, mida kõigile levitada kui Estobuntu suurepärast asendust ja konkurenti. Juhin tähelepanu, et see viimane ei vasta "põrsana kotis" kuigi hästi lähtekoodi avatuse ja vaba tarkvara printsiipidele. Kui natukese pingutusega saaks palju parema toote, kas see pingutus ei vääriks siis ettevõtmist (mis on probleemiks kodus treitud avaliku lähtekoodita ISO'dega, sellest võin ka pikemalt rääkida)?
Või on vastuvõetamatu alluda distsipliinile, mida nõuab millegi tegemine ühiselt? Kui probleem on tehnilise küljega (Bazaar'i kasutamine, ISO'de genereerimine), siis selles osas saavad kindlasti kogenumad tegijad aidata ja on ka olemas hädapärane juhend.
Minu kogemusest Estobuntuga... Selle nime all tegutseb pool tosinat entusiasti, kes vahelduva eduga midagi teevad. Puudub korralik tööjaotus, aga eri inimesed kalduvad Estobuntu jaoks kindlaid asju tegema. Näiteks Laur/vprints tunneb end hästi, kui ta saab end tituleerida projektijuhiks ja seejuures eriti mitte midagi Estobuntu väljaandmiseks teha. Valdur55 annab palju tagasisidet ja on nõus abistama, aga ise minu teada koodile kätte külge ei pane. Siis on veel mõned inimesed, kes jagavad tehnilist poolt, aga pole viimasel ajal eriti motiveeritud. Lisaks on Laur aeg-ajalt kaasanud praktikante, kes mõnikord on midagi ka teinud. Mina ise aitasin seada korda ID-kaardi pakette eelmise Estobuntu jaoks (mis oli paras tüütus, aga kuna olin asjaga kursis, siis võtsin selle ette) ja anda välja esimese GNOME'i versiooni.
Üldiselt on aga olukord minu arusaamise järgi selline, et kes tahes tahab midagi ära teha, see saab kasutada Estobuntu taristut (versioonihaldus, serveriruum, teatud arvutusvõimsus 32/64 bit masinas, bränd jne) ja niimoodi asjale kaasa aidata (kasvõi projekti mõne kõrvalharu näol).
Teine külg on see, et kas sellel on mõtet. Jah, ka mina pole Estobuntuga sugugi rahul ja iseäranis olen ma kohati väga rahulolematu Lauriga, kellele meeldib ajada tähtsat ja luulelist juttu, aga kes ei oska väga hästi suunata reaalseid töövooge, teha õigeid otsuseid ega inimesi motiveerida. Kui keegi tahab mingi tema rolli või osa sellest üle võtta, siis vaevalt hakkab Laur vaba tarkvara ideele vastu seistes "Oracle'it panema" ja Estobuntu arengut pidurdama. Seni pole keegi aga selleks vist eriti soovi avaldanud (välja arvatud minu nõudmised pääseda ligi Estobuntu kodulehe adminnipoolele, mille on Laur seni suutnud viletsate vabandustega tagasi lükata).
Minu meelest on Eesti liiga väike, et häid algatusi killustada. Seega, kui on tõesti olemas veel inimesi, kes tahaks pingutada, et panna kokku eesti keele ja kultuuri konteksti jaoks sobiv vabavaraline üldkasutatav distro, aga kes seda pole seni mingil põhjusel Estobuntu raames või muul viisil teha saanud, siis on minu ettepanek selline, et saaks kokku ja räägiks asjad selgeks ning seaks Estobuntule uued sihtmärgid ning jagaks uuesti selle tarvis tehtavad ülesanded. Kui vaja, siis ma võin sellist kokkusaamist vedada ja garanteerida arutelu töise ning suunatud iseloomu. Ilmselt saaks niisuguse asja ühendada Vaba Tarkvara Klubi üritustega, aga variante on teisigi.
|
|
|
|
|
|
|
  |
arvomagi
Pingviini aktivist
Liitunud: 22.12.2007
Postitused: 164
Asukoht: Tallinn
|
|
| Tsitaat: | | Kas sa, Arvo, ei võiks näiteks paar päeva peale lõppversiooni koostada vastava UCK skripti |
Kajuks ei oska ma skripti koostada. Eestindatud plaadi tegemiseks kulus mul aga vaid üks tund. Plaaditõmmist ma välja panna ei kavatse, igaüks võib selle ise teha, vt http://ubuntu.pingviin.org/natty_et.html Ootan huviga, mitme kuu pärast valmib GNOMEga Estobuntu 11.04.
|
|
|
|
|
|
|
|
oldgreeneye
Pingviini aktivist
Vanus: 33
Liitunud: 24.01.2008
Postitused: 297
Asukoht: Tartu
Distributsioon: Arch
|
|
Ma küll estobuntut ise ei kasuta, kuid ma soovin tegijatele jõudu, sest tegemist on igati hea algatusega, eriti meie väikese riigi kohta.
Tegemiste killustatus on üheks probleemiks tõesti. Ühiselt tehes oleks asjal ju palju rohkem mõtet ning võib-olla oleks see isegi pisut lõbusam. Loomulikult oleks suurema seltskonna puhul ka võimaluste nimekiri pikem ning vigade nimekiri ilmselt lühem.
Natukene targutama peab ka.
Estobuntule võiks mõne ilusama nime välja mõelda, nimesid ju meil on? Näiteks eestipärased tüdrukute/poiste nimed? Vanaaegsed linnanimed jne.
Kuna ma kasutan ise ArchLinuxit tekkis mul mõte: huvitav, kas oleks Arch-i peal võimalik midagi sellist Estobuntu taolist teha. Ma küll kahjuks ise ei oska, kuid sealne pakkide tegemise ja tarkvara kompilleerimise süsteem tundub päris mõnus ning ka ametlike pakkide uuesti kompilleerimine lähtekoodist ei ole keeruline tänu ABS süsteemile. Seal on päris palju võimalik ka sõltuvustea mängida ning ehitada süsteem, mis ei sisalda igasuguseid liigseid jubinaid.
|
|
|
|
|
|
|
 |
asjameez
Vana Pingviin
Vanus: 34
Liitunud: 09.03.2007
Postitused: 428
Asukoht: Tallinn
Distributsioon: Kubuntu
|
|
Estobuntu nimi võiks ikka jääda. Natuke veider oleks Manni või Kaarelit kasutada.
Aga tehke proovi. Asjad, mis siiani on 10.10 baasil Estobuntu jaoks tehtud, kandke üle 11.10 baasil Estobuntule, kui selle esimene ametlik alfa tuleb ning siis on teil 5? kuud praktiliselt aega siluda ja arendada. Ma ei leia, et alfad ja lõpuväljalase nüüd nii erinevad on, et kõik tuleb iga uue alfa ja betaga ringi teha. Kindlasti kõik asjad algul ei tööta nii nagu peavad, aga kui midagi ei saagi mingil hetkel Estobuntu jaoks timmida, kuna asi veel toores, siis saab tegeleda nende asjadega mis juba stabiilselt töötavad. Mina Lauri asemel võtaks sellise strateegia.
|
|
|
|
_________________
"Dumbusers use Windows. Powerusers use Linux. Dumbusers who think they are powerusers use Mac."
|
|
|
|
erku
Vana Pingviin
Vanus: 54
Liitunud: 12.09.2008
Postitused: 558
Asukoht: Tallinn, Järvamaa
Distributsioon: Mint/Debian _32bit
|
|
Ma, nõnda kõrvalt jälgin seda "arendamist" ja sahmerdamist nende uute versioonide üle/kallal. Pole ise aega saanud, miskit järjekordselt katsetada aga..
Üha süveneb selline kõrvaltvaataja roll, seda seetõttu et puudub nagu asjal jume ja point. Päris uut ma leian üliharva, kõik mis tembeldatakse uueks olen juba näpuotsaga ammu ära katsetanud, seda mis pole kuidagi meeldinud pole ka sellega oma aega raisanud. Vanale stabiilsele versioonile lisatud uued jupid, programmid ja vidinad töötavad laitmatult; seda mitte aga uuemate versioonidega sageli.
Välja jõuan selleni, et mõtetu on oma ja teiste aega raisata asjadega mis pole pädevad töötama või ei meeldi paljudele; nagu enamus Ubuntu kommuuni poolt genereeritud uusi arendusversioone on. Need ei ole püsiväärtused vaid ajutised prooviväljalasked tutvustamaks miskit uuemat kooslusvarianti, nö testversioonid.
Ma ei oska öelda, kas hiigelsuures eestis on niivõrd massiliselt katsetajaid, et peab välja laskma arendusversioone, "kus siis tuhanded (kui mitte sajad tuhanded) fännid hakkavad massiliselt seda katsetama, arendama ja kõik mis muud veel toredat".
Ehk piisaks kui võtta ükskõik milline vanem versioon ja teha asi nii et ta töötaks iga ilmaga ja igast asendist ning teha sellest paar versiooni; kergem ja täisversioon ehk DVD. Ja mitte just poole aastaga, vaid ehk näiteks 2-ga.
Aga see on vist võimatu.
Veel:
Minnes üleval toodud lingile, lugedes järgmist:
| Kood: | | Mida on vaja teha GNOME'iga Estobuntu jaoks?
Üldine
Krooniliselt on puudu:
* Inimesed, kes aitaks asju teha (ka lihtsamaid asju nagu tõlked, kujundus, järjehoidjate nimekirjad, juhendid jne). |
on täiesti arusaadav; samas:
| Kood: | | Ubuntu 11.04 Natty baasi |
ei ole üldse arusaadav. Nimelt ei usu ma, et piltlikult öeldes mosse juppidel baseeruvat super sportautot teha saab. Aga paljud arvavad et saab (paljud ootavad siiani "valget laeva").
|
|
|
|
_________________
Mõttetera: Kui tarkvara ei meeldi või ei sobi, tuleb valida teine tarkvara.
|
|
|
|
imre
Vana Pingviin
Liitunud: 16.08.2005
Postitused: 2648
Asukoht: Saku kant
Distributsioon: Ubuntu
|
|
Testimisega on see asi, et tee nii head koodi kui tahes, loll leiab ikka augu üles.
Ning testimises ei ole mitte midagi halba kui testitav tarkvara töötab igati korralikult - mis on ju positiivne ning parem 100 testijat kui mitte ühtegi.
Kui Sina ei soovi kaasa lüüa, siis on see sinu valik. Ära aga sellisel juhul kritiseeri neid kes midagigi teevad.
|
|
|
|
_________________
Enne teema püstitamist kasutage OTSINGUT
Küsi targalt: Infot siit!
Kui aru ei saa, siis küsi.
|
|
|
|
oswald
Pingviini aktivist
Vanus: 77
Liitunud: 28.06.2009
Postitused: 233
Distributsioon: Debian 10
|
|
Kui ikka aastaid tegeletud ainult ingliskeelsete op-süsteemidega ja programmidega, siis on eestikeelset ikka üpris imelik kasutada ja kui seal on veel nii op-süsteemi, kui ka programmide kohta Help ingliskeelne, siis jah... Ei kommenteeri rohkem.
Ja kauplustes müüakse raamatuid, mis jutustavad vaid ingliskeelsete käskudega programme, siis mida pagana imet on seda Estobuntujumbut üldse vaja? Mina ei ole leidnud ramatukauplustes mitte ühtegi eestikeelset raamatut mis aitaks jagu saada eestikeelsest OpenOffice.org, ist, GIMP, ist, jne. jms.
Muidugi! Jõudu Estobuntu tegijaile, aga mul on küll niisugune tunne, et see Estobuntu tegemine on sama mis tuuleveskitega võitlemine - kõik programmid, mida Estobuntusse installeerida, on ju ingliskeelsed ja ka ingliskeelse Help'iga......
Vabandan, kui milleskti olen valesti aru saanud....
|
|
|
|
|
|
|
 |
sadiini
Vana Pingviin
Vanus: 53
Liitunud: 28.12.2007
Postitused: 1456
Asukoht: Otsige mind kolmandalt planeedilt...
Distributsioon: Lubuntu, Bodhi, Feren OS
|
|
| oswald kirjutas: | | Kui ikka aastaid tegeletud ainult ingliskeelsete op-süsteemidega ja programmidega, siis on eestikeelset ikka üpris imelik kasutada ja kui seal on veel nii op-süsteemi, kui ka programmide kohta Help ingliskeelne, siis jah... Ei kommenteeri rohkem.
Ja kauplustes müüakse raamatuid, mis jutustavad vaid ingliskeelsete käskudega programme, siis mida pagana imet on seda Estobuntujumbut üldse vaja? Mina ei ole leidnud ramatukauplustes mitte ühtegi eestikeelset raamatut mis aitaks jagu saada eestikeelsest OpenOffice.org, ist, GIMP, ist, jne. jms.
Muidugi! Jõudu Estobuntu tegijaile, aga mul on küll niisugune tunne, et see Estobuntu tegemine on sama mis tuuleveskitega võitlemine - kõik programmid, mida Estobuntusse installeerida, on ju ingliskeelsed ja ka ingliskeelse Help'iga......
Vabandan, kui milleskti olen valesti aru saanud.... |
Seega - inglisekeelset arvutit kasutades oleks tark inglise keeles kirjutada.
Mille paganamase pärast on veel vaja mingit maakeelset mula uhkel välismaa pillil kribida, kui see läikiv pill otsast otsani Inglist täis on???
Kui juba, siis juba! Egas saa "kadakainglismanniks" jääda, kui peris Inglist tõnkad!
Aeg alustada Matsikeele põhjaliku väljarookimisega Personal Computerist.
Egas tavakasutajal põle ei eesti lokaati, tähestikku ega üleüldse mingisugustki Eestikeelt arvutis vaja, sest iga kasutaja kõrval seisab it-tugiisik, kes klahve vajutab. Ja pärast tõlgib, sest õpeta või ära õpeta - Mats ikka aru ei saa.
Tähestikust alustamegi.
OK, well and so on...
Vabandan, kui milleskti olen valesti aru saanud.... või nagu Inglid räägivad, et " X 6 MI"
edit: Vahetasin oma default keele (jätsin esialgu Eesti klаveri alles) Vene peale. Krt - hoopis teine asi kohe! Tuttav ja turvaline dokumendikeel meenus. Lapsepõlv tuli meelde...
Jätan mõneks ajaks nii. Vanasti ju oligi nii. Kogu aeg oli nii. Kõigil oli nii. Kuidas siis polnud, kui alati on olnud? Ни пуха ни пира!
|
|
|
|
_________________
Hea tarkvara kuulab kasutaja sõna 
|
|
|
|
zeroconf
Vana Pingviin
Liitunud: 31.03.2007
Postitused: 1065
|
|
| sadiini kirjutas: | | Ни пуха ни пира! |
Selle peale tuleb meelde JanO lause - "Julge olla eestlane. Ka arvutis". Ehk siis mina toetan kahe käega eesti keelt ja - meelt arvutis ja soovitan seda kõigile Eesti keele memorandum ütleb, et eesti koolides peab olema eestikeelne tarkvara. Koolidest saab alguse tarkvara kasutusharjumus - sellest lihtsast tõsiasjast on näiteks Microsoft väga hästi aru saanud ja tulemust näeme kõik.... On selge, et Estobuntu levimiseks on vaja see ka koolidesse viia.
Eestikeelsuse nõue tarkvaras:
http://www.epl.ee/?artikkel=254548 - tolleaegse haridus- ja teadusministri Toivo Maimetsa sõnul peaks koolid kasutama võimalikult eestikeelset tarkvara
http://ekn.hm.ee/seadused/valitsusliiduprogramm - vt punkt 21
http://www.google.ee/search?q=eesti+koolides+peab+olema+eestikeelne+tarkvara
Ausaltöelda tahaks kuidagi kaasa aidata Estobuntu arendusele kuna Estobuntu on mind palju aidanud ja kasutan seda praegugi paljudes masinates. Ei tea, kas peab ITK-sse tudengiks minema või kuidas see asi käib. Kuigi ma ei ole hardcode-programmer on siiski koostöös võimalik midagi ära teha ja edasi areneda.
Enamasti ei ole mul võimalik nädala sees Tallinna tulla kuna ma kaugeltnurga mees. Samas on olemas internet ja saab ju suhelda küll. Lisaks nädalavahetustel saan üldiselt ikka liikuma.
Samas tuleks teha siin ajurünnakut sellel suunal, et kuidas stabiilne riigi tugi Estobuntu arendusele taha saada. Kas meil oleks midagi hiinlastelt õppida? Nemad tegid riikliku tarkvarafirma Red Flag Software, mis teeb Red Hat-i baasil Red Flag Linux-it, mida terve Hiina valitsus kasutab. Ehk on Hiina suunal ka keegi Maarjamaa mees korrespondeerimas - peab uurima.
Samuti oleks hea teada saada, kuidas venelastel see Linuxile üleminek on läinud ja minemas. Ma üritan ERR-i Venemaa korrespondendiga suhelda - eks näis, mida kuuleb.
Ise arvan, et tudengite kaasamine on päris hea mõte kuid seda tööd peab keegi koordineerima ja jälgima, et midagi untsu ei lähe - seda nii lähtekoodi tasandil kui ka töö korraldusliku poole pealt.
Peale isekeskis ajurünnakut & arutelu tuleks mõelda, kelle poole saaks pöörduda riigiaparaadis, et mõttekaaslasi leida. Samuti peaks selgelt kirja panema riigi jaoks võimalikud motiivid, miks riik peaks olema huvitatud asja stabiilsest (iga-aastasest) toetamisest.
Kui saaks stabiilse rahastuse peale siis oleks võimalik ka tagada stabiilne arendus ja operatiivsed väljalasked. Ehk siis osa inimesi olekski täistööajaga Estobuntu arendajad, kes tegeleks pidevalt selle arendamisega. Sinna juurde muidugi ka marketing ja muu vajalik.
|
|
|
|
|
|
|
|
erku
Vana Pingviin
Vanus: 54
Liitunud: 12.09.2008
Postitused: 558
Asukoht: Tallinn, Järvamaa
Distributsioon: Mint/Debian _32bit
|
|
Mitte kritiseerida neid kes midagi teevad... lugesin välja. Siiski; vahel on nii, et need kes kritiseerivad, teevad ise ka midagi, jõudumööda nagu aega ja võimalusi on. Mitte midagi ütlemine ja kõigele käega löömine, pole minu arust kellegi elu just paremaks teinud.
Panna riik omama (läbi finanseeringute) mingit just sellist struktuuri on pretsedent omaette muidugi. Aga kuna meil on paljud asjad teisiti/nihkes ning meie päämees ei lase valitsust lahti jne; siis tegelikult võiks nood oma hiigel-laristamise kõrvalt toetada sisest ettevõtmist küll.
Aga valitsus (valimistel olid kõik seekord hiirvagusi). Ehk tõele ja suundadele otse näkku vaadates on sadiini`l ka õigus. Ca pool varsti elanikest on sootuks muukeelne, kui riik toetab üht, siis mis sab teisest räuskavast ja agresiivsemast poolest.
"Julge olla..." on vahel väga mõtiskluskoht. Eesti asukohamaana interneti tehnilises keskkonnas pole just soositud.
"Julge olla..", nagu rate.ee ja nüüd facebook (rünnaku all)?
Näiteks; osalege ka muudes välismaa foorumites (inglise,saksa jne), avardab silmaringi ja ... soovitan soojalt.
Ok, ka ma olen nõus testima, kui on midagi testida, kui on midagi võrreldavat. (Siiani pole veel näinud). Minu arust on esmane sisu ja siis keel. Keelest pole ...gi kasu, kui asi ei tööta.
Edu igaljuhul neile kes teevad.
|
|
|
|
_________________
Mõttetera: Kui tarkvara ei meeldi või ei sobi, tuleb valida teine tarkvara.
|
|
|
|
sadiini
Vana Pingviin
Vanus: 53
Liitunud: 28.12.2007
Postitused: 1456
Asukoht: Otsige mind kolmandalt planeedilt...
Distributsioon: Lubuntu, Bodhi, Feren OS
|
|
Tekkis mõttevälgatus, et TEGELIKULT võiks üritada tõepoolest kokku panna ÜHE "Eestikeelseksmugandamiseskripti", mitte ennast lõhki tõmmata täisdistro kokku punnitamisel.
Hästi uhke oleks ju, kui Oleks Oma Distro, aga see eeldab rohkemat, kui soovi. See eeldab kindlat rahastust.
Nagu ütles Spott - Midagi Ubuntu Tweaki sarnast...
Aga rohkematele distrotele. Mõistan isegi, et see pole lihtne, aga see ei ole ka võimatu.
Tüübid tõstavad turvalisuse huvides aeg-ajalt struktuuri ümber ja see tekitab versioonide vahel segadusi.
IMHO ei ole võimalik luua RahvaDistrot. Kõik ei sobi kõigile.
See on üks neist põhjustest, miks kasutan Linuxit.
Valik, mida ja kuidas kasutada.
Aga selline "puuk-skript" oleks meie rahvale ehk abiks küll, et enamik kasutajatest saaksid aru ekraanil toimuvast ilma überkalli manuaali ostmist ja pähe tuupimist.
|
|
|
|
_________________
Hea tarkvara kuulab kasutaja sõna
|
|
|
|
spott
Admin
Vanus: 43
Liitunud: 04.06.2005
Postitused: 8853
Distributsioon: Ubuntu
|
|
| ja samas saaks iga üks paigaldada endale just seda osa, mida ta tahab.
|
|
|
|
_________________
Tellige endale sünnipäevaks, sõbrapäevaks või muuks tähtpäevaks kingitus: Kingitused internetist - NetiKink.eu
|
|
|
|
-ordi-
Vana Pingviin
Vanus: 32
Liitunud: 13.12.2008
Postitused: 821
Distributsioon: GNU/Linux
|
|
| zeroconf kirjutas: | | sadiini kirjutas: | | Ни пуха ни пира! |
Selle peale tuleb meelde JanO lause - "Julge olla eestlane. Ka arvutis". Ehk siis mina toetan kahe käega eesti keelt ja - meelt arvutis ja soovitan seda kõigile Eesti keele memorandum ütleb, et eesti koolides peab olema eestikeelne tarkvara. Koolidest saab alguse tarkvara kasutusharjumus - sellest lihtsast tõsiasjast on näiteks Microsoft väga hästi aru saanud ja tulemust näeme kõik.... On selge, et Estobuntu levimiseks on vaja see ka koolidesse viia.
Eestikeelsuse nõue tarkvaras:
http://www.epl.ee/?artikkel=254548 - tolleaegse haridus- ja teadusministri Toivo Maimetsa sõnul peaks koolid kasutama võimalikult eestikeelset tarkvara
http://ekn.hm.ee/seadused/valitsusliiduprogramm - vt punkt 21
http://www.google.ee/search?q=eesti+koolides+peab+olema+eestikeelne+tarkvara
Ausaltöelda tahaks kuidagi kaasa aidata Estobuntu arendusele kuna Estobuntu on mind palju aidanud ja kasutan seda praegugi paljudes masinates. Ei tea, kas peab ITK-sse tudengiks minema või kuidas see asi käib. Kuigi ma ei ole hardcode-programmer on siiski koostöös võimalik midagi ära teha ja edasi areneda.
Enamasti ei ole mul võimalik nädala sees Tallinna tulla kuna ma kaugeltnurga mees. Samas on olemas internet ja saab ju suhelda küll. Lisaks nädalavahetustel saan üldiselt ikka liikuma.
Samas tuleks teha siin ajurünnakut sellel suunal, et kuidas stabiilne riigi tugi Estobuntu arendusele taha saada. Kas meil oleks midagi hiinlastelt õppida? Nemad tegid riikliku tarkvarafirma Red Flag Software, mis teeb Red Hat-i baasil Red Flag Linux-it, mida terve Hiina valitsus kasutab. Ehk on Hiina suunal ka keegi Maarjamaa mees korrespondeerimas - peab uurima.
Samuti oleks hea teada saada, kuidas venelastel see Linuxile üleminek on läinud ja minemas. Ma üritan ERR-i Venemaa korrespondendiga suhelda - eks näis, mida kuuleb.
Ise arvan, et tudengite kaasamine on päris hea mõte kuid seda tööd peab keegi koordineerima ja jälgima, et midagi untsu ei lähe - seda nii lähtekoodi tasandil kui ka töö korraldusliku poole pealt.
Peale isekeskis ajurünnakut & arutelu tuleks mõelda, kelle poole saaks pöörduda riigiaparaadis, et mõttekaaslasi leida. Samuti peaks selgelt kirja panema riigi jaoks võimalikud motiivid, miks riik peaks olema huvitatud asja stabiilsest (iga-aastasest) toetamisest.
Kui saaks stabiilse rahastuse peale siis oleks võimalik ka tagada stabiilne arendus ja operatiivsed väljalasked. Ehk siis osa inimesi olekski täistööajaga Estobuntu arendajad, kes tegeleks pidevalt selle arendamisega. Sinna juurde muidugi ka marketing ja muu vajalik. |
zeroconf, sa saaksid edukalt aidata Estobuntut arendada, selleks ei pea olema kõva programmeeria. Tule nt #estobuntu irc-kanalisse (Freenode's) ja kindlasti usun, et sulle leitakse midagi millega saad aidata.
|
|
|
|
|
|
|
|
tramm
Vana Pingviin
Liitunud: 03.11.2008
Postitused: 900
Distributsioon: *buntu
|
|
Ubuntu tweak'i stiilis kohandusskripti tegemine on tegelikult natuke keerulisem, kui lihtsalt ISO genereerimine, sest:
* Peab tegelema minimaalsete kasutusjuhendite või selgituste loomisega. Minu meelest on see suhteliselt vajalik, sest sellise programmiga võib edukalt midagi arvutis ära rikkuda. See pole programm algajale.
* Kood peab olema universaalsem ja arvestama rohkemate asjadega. Iga muudatuse eel tuleb programselt veenduda, kas muudatuse tegemiseks vajalikud tingimused on olemas, sest kasutajate paigaldused võivad erineda. Kui eeldustingimused puuduvad, ei tohi muudatust teha lasta.
* Ideaalis peaks olema ka võimalus muudatusi ka ennistada, st teha mingit varundust.
* Peab tegelema kasutajaliidese programmeerimisega.
ISO genereerimisel lisab keerukust eelkõige see, et genereerimisskripti tuleb iga kord mingi Ubuntu laivplaadil sisseviidud tehnilise muudatused tõttu mugandada, st ISO genereerimine kui selline ei tööta kohe "karbist võetuna". Muus osas on ISO genereerimine peaasjalikult skriptimine. Protsessi eripära on muidugi ka see, et see nõuab rohkem arvutusvõimsust ja testmine nõuab oskust ISO'dega ringi käia.
Samas pole mugandusskriptide tegemine ja haldamine midagi kaelamurdvat. Mina ütleks, et teeme ära. Alustaks paljastest skriptidest, kasutajaliidese ja varundusega tegeleks jooksvalt järgmistes etappides. Kas oleks huvi teha seda juba 11.04 jaoks või võtame plaani alles 11.10 Oneiric Oceloti?
Esimene küsimus on selles, kuidas skripte hallata. (1) Pingviini viki on üks võimalus. Sinna saaks tekitada artikli iga Ubuntu kohandusskriptide jaoks, varasemaid versioone näeb ajaloost, käesolevad versioonid on kohe vaadeldavad ja kõik sisuliselt töötab. Ka saaksid skripte lisada kõik, kes mõistavad sinna sisse logida ja skriptida. Hea on selle variandi puhul kaasalöömise lihtsus. (2) Mingi versioonihaldus, nt Launchpadi või Estobuntu versioonihaldus on teine variant. See eeldab, et kasutaja viib end kurssi, kuidas tõmmata endale alla skriptide koodiharu Bazaar'i versioonihalduse abil ja kuidas uuendusi koodipuusse lisada. See pole midagi keerulist ja ma eeldaks, et kui inimene mõistab skriptida, siis mõistab ta ka versioonihaldust kasutada. Bazaari kasutamiseks saab koostada juhendi. Samas on Bazaari kasutamiseks vaja endale eraldi kasutajakonto teha ja paigaldada eraldi tarkvara, mis on keerulisem kui Pingviini viki variant.
Mina pakuks, et alustame siiski Pingviini vikist ja vaatame, mis saab edasi.
Mis oleks teie mõtted?
|
|
|
|
|
|
|
|
kartul
Pingviini külastaja
Liitunud: 14.09.2010
Postitused: 18
Distributsioon: *Ubuntu, *Debian, *BSD
|
|
Mulle see mõte meeldib.
Kuidas oleks sellise hübriidlahendusega, et estobuntu tuumaks ongi kõikvõimalikud eestindamisega seotud pakid ning seesama skript?
Edasi võib igaüks genereerida endale iso oma lemmikdistrost (millist ma ikka veel otsin pesuehtsa ubuntu asenduseks  ) ning selle ka estobuntu lehel teistele kättesaadavaks teha?
Tuumikdistrona võiksid estobuntu gnome ja kde versioonid jäädagi.
Ps. skript ei pea tingimata eeldama gui-d, võib teha ka käsurealt, lihtsalt erinevate muudatusete riskiastmed võiksid olla määratud. St ma ei usu, et nt keelepakkide ja id-kaardi lisamine midagi untsu võiks keerata.
|
|
|
|
|
|
|
|
arvomagi
Pingviini aktivist
Liitunud: 22.12.2007
Postitused: 164
Asukoht: Tallinn
|
|
Erinevate distrode ja erinevate töölaudade jaoks ühise eestindamisskripti koostamine on liiga keeruline ülesanne. Oleks hea, kui kuu aega pärast uue Ubuntu ilmumist saaks valmis selle eestindatud GNOME miniversiooni plaaditõmmis, millel oleksid keelepakid ja vajalikud koodekid.
ID-kaardi toe lisamine võiks toimuda repost paki paigaldamisega, samuti ka lisapakkide (screenlets, artwork jm) paigaldamine. Selleks võib muidugi ka skripti kasutada. Raadiod ja järjehoidjad võib igaüks lisada ka nimekirja alusel.
Kõige segasem on lugu ID-kaardiga. Mulle teatati, et - "Praegu on olukord selline, et olemasolev ID-kaardi tarkvara ei käivitu korrektselt ning ei toimi Ubuntu 11.04 peal. Tegeleme antud tarkvara väljatöötamisega, ametlik ID-kaardi tarkvara tugi Ubuntule 11.04 on planeeritud tulema selle aasta augustis".
Ega siis eestindatud versioon saa nii kaua oodata.
|
|
|
|
|
|
|
|
Valdur55
Vana Pingviin
Vanus: 29
Liitunud: 02.06.2007
Postitused: 640
Asukoht: Tartu
Distributsioon: *buntu
|
|
| ID-kaardist niipalju, et uuemat tüüpi ID-kaardiga oli panga esinduses oleva arvutiga rasksusi
|
|
|
|
|
|
|
|
zeroconf
Vana Pingviin
Liitunud: 31.03.2007
Postitused: 1065
|
|
| arvomagi kirjutas: | | Tegeleme antud tarkvara väljatöötamisega, ametlik ID-kaardi tarkvara tugi Ubuntule 11.04 on planeeritud tulema selle aasta augustis". |
Ka mulle anti sama vastus SK klienditoe poolt. Samas mina sain RIA tarkvara toimima Ubuntu 11.04 peal SK enda juhiste kohaselt. Toimimine tähendas seda, et sain isikut tuvastada ja digiallkirja anda nii Riigiportaalis kui DigiDoc portaalis ja töötas ID-kaardi haldusvahend (kasutades uusimat Firefox 4.0.1 veebilehitsejat) ja ka DigiDoc3 klient andis digiallkirja.
|
|
|
|
|
|
|
|
kartul
Pingviini külastaja
Liitunud: 14.09.2010
Postitused: 18
Distributsioon: *Ubuntu, *Debian, *BSD
|
|
| arvomagi kirjutas: | | Erinevate distrode ja erinevate töölaudade jaoks ühise eestindamisskripti koostamine on liiga keeruline ülesanne. |
Vaidlen vastu. Töölaudu on ju laias laastus 2, ning ega tingimata ei pea tegema neid muudatusi, mis töölauda puudutavad. Skripti menüüst või võtmest peaks need asjad olema valitavad.
Mis distroid puudutab, siis ubuntupõhistega on asi ilmselt lihtne, teiste, st mittedebiani süsteemidega tegelgu neid süsteeme tundvad entusiastid. Mina isiklikult ei kujutagi ette mis moodi nende rpm-idega maadlemine käib. Peamine on, et skripti nö kondikava oleks paigas, st mis repod ja millised pakid.
Töölauasätted, mis skeli kaudu peale roogitakse, on vist alusdistrost sõltumatud(?).
Mina kui paljude masinate haldaja, pean ikkagi oma nn distributsiooni või imidzi tegema, kus on vajalikud lisapakid, töölauasätted, autentimised, haldusskriptid jmt muudatused tehtud. Lihtsalt, tore oleks, kui saaks selle estobuntu osa võimalikult lihtsalt.
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
