 |
| Autor |
Sõnum |
ertserts
Vana Pingviin
Liitunud: 31.10.2013
Postitused: 445
Asukoht: Tallinn
Distributsioon: Ubuntu, Debian
|
|
Raspberry'ist on pidevat juttu tehtud nii siin kui seal. Tavaliselt olen raspberry jutu lasknud ühest kõrvast sisse ja teisest välja. Tundus olema selline mitte eriti köitev surra-murra miki teema. Kuid ma ei tea täpselt millest tingitult, hakkasin ühel hetkel asja vastu rohkem huvi tundma. Vahest huvitusin raspberry'st isegi sellepärast et pingviin.org portaalis hakkas rohkem tulema raspberry temaatika alaseid küsimusi.
Ja nagu ikka siin elus on kõige parem õpetaja praktika. Kuna ma raspberry'st mitte muhvigi ei teadnud siis otsisin netist välja vastava info ja viisin ennast elementaarsel tasandil asjaga kurssi.
Ostsin Eesti online poest riistvaraliselt järgnevad jupid: Raspberry Pi 2 Model B emaplaat (39€), Micro USB Power Supply 5V 2A 10W (9€), Karp Raspberry Pi B+´le ja Pi 2 B´le, valge / RS (10€). Maksumus kokku 58€. Raspberry puhul oleks odavama toiteploki ja korpusega saanud hinna ka 50€ kanti. Kaup tuli kohale 2-3 päevaga. Raspberry emaplaadi ja korpuse kokkupanekul pole kruvikeerajat jms tööriistu vaja. Arvestada tuleks ka sellega et nii mõnedki tarkvaralised utiliidid võivad raspberry puhul olla kas puudu, teiste nimede või hoopis erinevate utiliitidega.
Kuna mul olid juba kolikambris eelnevalt olemas järgnevad jupid: usb-klaver ja -hiir, monitor(id) ja video väljundid hdmi to dvi ning hdmi to vga ja usb wifi-võrgukaart (Edimax EW-7811Un - linux tugi, töötab) ning 32GB MicroSD mälukaart (kõvakettaks) siis ei pidanud ma lisa kulutusi enam tegema. MicroSD mälukaardi ostul võiks osta mälukaardi mille kiiruslikud parameetrid on paremad. MicroSD kaartide lugemis- ja kirjutamiskiirused võivad olla vägagi erinevad.
Raspberry operatsioonisüsteemide valik on rahuldav. Katsetasin OS'dest läbi huvipakkuvamad. Võin kogemusest ütelda et hea valik on Raspbian ja Ubuntu MATE. Debianil põhinev Raspbian on üks populaarsemaid valikuid raspberry puhul. Kuna mul on 2tk 32GB microsd mälukaarti siis kasutasingi ühe puhul Raspbian ja teise puhul Ubuntu Mate distrot. Raspbian on distrona kiirem kui Ubuntu Mate kuid viimane on desktopina minu jaoks mugavam, käepärasem ja esteetilisema välimusega. Kuigi mõlemad distrod on raspberry puhul head. Kuna selle uuema raspberry puhul on tegemist ARMv7 protsessoriga siis kogu tarkvara peab olema porditud spetsiaalselt ARM arhidektuurile. Seega sellisel arvutil ei tööta tavapärane Linux 32-bit ega 64-bit tarkvara.
Küll aga töötab java ja flashplayer (browser-plugin-gnash). See flash pole ideaali lähedane kuid ajab igati asja ära. Näiteks youtube.com töötab. Kui soovite brauserite puhul oma aega ja närve kokku hoida siis on igati arukas valik Firefox (flash ok) ja NetSurf (flash ???). Teiste brauseritega on selline otsatu nikerdamine ja susserdamine stiilis "jumala viha ja karistus". ID-kaart ja -tarkvara raspberry puhul ei tööta. Küll võib aga netist leida üksikuid it-mohhikaanlasi kes on üritanud tegeleda küsimusega raspberry+id-kaart.
Ps! Windows sõpradele. Raspberry peal ei tööta niiütelda graafilise liidesega Windows. On küll olemas mingi konsooli põhine Windows arendajatele kuid vaevalt et see variant toob Windows kasutajale sära silmadesse. Pigem on tegemist arendajatest windows friikide pärusmaaga.
Sams promotakse netis kõvasti et uus Windows 10 tuleb rasbperry toega. Et lastakse välja spetsiaalselt optimeeritud Windows 10 distro mis töötab raspberry riistvaral probleemideta. Eks aeg näitab kas kogu see info vastab tõele. Neti avarustes hõigatakse välja lausa sedagi et Raspberry kasutajad saavad Windows 10 omale tasuta. Ma väga kahtlen selle info tõesuses kuid mine saa tea. Bill Gates'i motivatsioonilised teod on ettearvamatud.
Üldiselt on minu raspberry kogemused positiivsed. Ja ma saan täiesti aru miks raspberry on populaarne. Raspberry arvuti võtab sisuliselt laual ruumi krediitkaardi jagu ja maksab alla 100€. Raspberry interaktiivset maailmakaarti võib näha siit. Kaarti klikates leiad üles Eestis paiknevad raspberry arvutid. Viimased on raspberry kasutajate poolt vabatahtlikult registreeritud.
Raspberry mõõtmed ja voolutarbivus on vähesed. Raspberry't võib kasutada kas tagasihoidliku jõudlusega lauaarvuti, meediakeskuse või serverina. Lihtne konsooli tasandil Linux server oleks kodukasutajale täiesti arvestatav tegija. Muuseas, pingviin.org portaal on raspberry'ga täiesti kasutatav. 
|
|
|
|
_________________
ertserts@linuxialune:~$ echo;echo Local and Remote IP connections:;netstat -at|sort -k5|grep ESTABLISHED|cut -c20-80;echo
Viimati muutis ertserts 14.07.2015, 22:31; muudetud 1 kord
|
|
|
  |
tris
Troll - ära toida!
Liitunud: 23.08.2014
Postitused: 713
Distributsioon: Debian
|
|
|
_________________
ricochet:yckka6zlbxv767lz
|
|
|
|
ertserts
Vana Pingviin
Liitunud: 31.10.2013
Postitused: 445
Asukoht: Tallinn
Distributsioon: Ubuntu, Debian
|
|
Raspberry Pi 2 saab peale ka Debian 8 (Jessie).
Kuigi jah, sellega on nats pusimist: käsitsi juur partitsiooni suurendamine ja swap loomine.
Algselt tekitatakse graafikata baasinstall mahuga 500MB (mini server!). Hiljem saab näiteks juurde installida kergekaalulise LXDE töölaua.
Muidugi on rasbperry pi jaoks kõige "kitsam king" veebipõhine flash- ja video player ning props võib tekkida helikaardiga. Video+heli puhul ajab tipp-topp asja ära 'omxplayer':
omxplayer - Command line media player for Raspberry Pi
Jõudluse poolest parim videoplayer vaarikale.
Aga Debian 8 töötab ja arvutab rasbperry pi riistvaraga üllatavalt kiiresti.
|
|
|
|
_________________
ertserts@linuxialune:~$ echo;echo Local and Remote IP connections:;netstat -at|sort -k5|grep ESTABLISHED|cut -c20-80;echo
|
|
|
|
|
|
|
|
Powered by phpBB2 Plus based on phpBB © 2001/7 phpBB Group
|
|
