Portaal Portaal Pingviini veeb foorumi pealeht
  Viki  |  IRC  |  Otsing  |  Küsimused ja vastused  |  Profiil  |  Privaatsõnumite vaatamiseks logi sisse  | Logi sisse või Registreeru
<empty>
Vaata järgmist teemat
Vaata eelmist teemat

Postita uus teemaVasta teemale
Autor Sõnum
parimmax
Pingviini aktivist
Pingviini aktivist


Vanus: 54
Liitunud: 21.03.2009
Postitused: 352

Distributsioon: estobuntu,ubuntu
estonia.gif
postituspostitatud: 27.10.2013, 21:07  postituse pealkiri:  (teema puudub)  

Omateada oli wini all Railinki draivers....
Vabandan ette,kui see kõlab rumala mõttena või mõttekäiguna,kuid mulle tundub,et üks põhjus miks Linuxile eriti innustunult üle ei hüpata,on see,et osa riistvarast ei toimi või puuduvad toimimiseks vajalikud draiversid. Lihtne on öelda - googelda, ok googeldan,viiteid tuleb kuhjaga,mõned lihtsamate (olenevalt keeleoskusest),mõned keerulisemate õpetustega. Kuid nii või teisiti tundub lihtkasutaja jaoks ületamatud käsuread jne. Wini puhul on enamike arvutite jaoks kaasas draiversite plaadid,lihtne exe käivitamine,kõik toimib jne. Kas ei oleks mõeldav koguda kokku problemaatiliste draiversite pakid erinevate enimlevinud distr. variandis (debian,open suse jne). See lubaks vähemalt alguses kasutajal valutumalt asjad käima saada. Tean,et kohe kerkivad küsimused,et kes see viitsib omast vabast ajast seda teha,net on õpetusi täis jne, kuid tõenäoliselt hirmutab see probleem nii mõnedki kasutajad Linuxist eemale...


chris
Pingviini aktivist
Pingviini aktivist



Liitunud: 16.02.2009
Postitused: 147
Asukoht: Tallinn
Distributsioon: Debian 6.0/7.0
estonia.gif
postituspostitatud: 28.10.2013, 09:19  postituse pealkiri:  (teema puudub)  

Mõte on hea, kuid jääb enamikel draiverite jaoks täitmatuks. Nimelt ei luba enamike draiverite litsents alternatiivseid levitusmeetodeid/kanaleid.
Vastasel korral oleksid draiverid (vahest mitte kõige uuemad) distributsiooniga kohe kaasas.

Tegelikult on ATI/AMD ja nVidia videodraiverite paigaldamine väga lihtsaks tehtud. Laed alla, teed failihaduris failil paremklõpsu, lubad käivitamise ja käivitad. Võrreldes Windowsiga ainult üks täiendav samm, mis ületamatult keeruline ei ole, kuid tõstab tunduvalt süsteemi turvalisust.

Siit jõuame aga järgmise probleemini: ühildumine binaartasemel. Linuxile on suhteliselt raske universaalset draiverit luua, sest kernelis olevad andmestruktuurid ja funktsioonid muutuvad tihti. Struktuurid ja funktsioonid võivad olla erinevad isegi sama versiooniga kernelis, sest kernel on erinevalt konfigureeritud. Omad muudatused lisavad veel levitajad, mis on nende spetsiifilised ja kõige lõpuks on olemas veel erinevused GCC binaarses ühilduvuses. Pikk jutt lühidalt: asjad on nii disainitud, et nad läheksid ülimalt kergelt katki.

Kerneli arendajate poolt pakutav lahendus on lihtne: riistvara loojad tehku oma draiver GPL litsensiga levitatavaks või avaldagu draiveri loomiseks vajalik dokumentatsioon. Kui tegemist on USB seadmega, siis siin on tootjatele vastu tuldud teegiga libusb. See võimaldab luua suletud draiveri loomist kernelist väljas (kasutaja programmis). Ja ei, ma ei oska näidata ühelegi sellisele laiatarbe seadmele, mille draiveri tuumaks on libusb. Vahest mõni USB skänner ehk.


Kruusia
Pingviini aktivist
Pingviini aktivist



Liitunud: 26.09.2013
Postitused: 255
Asukoht: Rae vald
Distributsioon: Mint 18.1 Mate
estonia.gif
postituspostitatud: 28.10.2013, 09:55  postituse pealkiri:  (teema puudub)  

Kah lolli küsimus, kuid kas see binaartase ongi see, miks osad pakid on .deb, osad .tar-gs jne?

_________________
Kruusias elavad kruusid. Ehivad end rõngaste ja piltidega. Aga sisu on vedelavõitu

chris
Pingviini aktivist
Pingviini aktivist



Liitunud: 16.02.2009
Postitused: 147
Asukoht: Tallinn
Distributsioon: Debian 6.0/7.0
estonia.gif
postituspostitatud: 28.10.2013, 22:30  postituse pealkiri:  (teema puudub)  

Ei ole. "Binaartase" on mu leiutatud mõiste väljendamaks kompileeritud programmide ja operatsioonisüsteemi ühilduvust. Tegemist võiks olla natuke vildaka vastega inglise keelsele terminile Application Binary Interface (ABI). NB! Seda ei tohi segi ajada terminiga Application Programming Interface (API).

API kirjeldab programmi lähtekoodi tasemel funktsioonid, mida saab kasutada programmis. Kõige tavalisem kohtumine APIga on teegi liidese kirjeldus. API on ka kerneli liides programmidega ja programmeerimiskeele standartne teek.

ABI erineb APIst sellega, et ta vastab konkreetsele operatsioonisüsteemile ja protsessorile. Vaatame kuulsat programmi natuke ebatavalisel kujul:
Kood:

#include <stdio.h>
int main(void)
{
    fputs("Hello, world!\n", stdout);
    return 0;
}

Ainus API funktsioon on siin extern int fputs(const char* str, FILE* f);.
Lähtekoodina on programm universaalne sobides väga paljudele op.-süsteemidele ja protsessoritele. Kui ta aga käivitamiseks kompileerida, siis töötab ta ainult valitud op.-süsteemi ja protsessori kombinatsiooniga. Emulaatori abita ei pane ju Windowsi programmi Linuxil tööle.
Samuti kirjeldatakse ABIs protsessori registrite kasutamine ja ka näiteks funktsiooni parameetrite järjekord mälus (cdecl vs. pascal). Viimane tähendab seda, et kui fputs käivitub, siis esimene parameeter vastab stringile ja teine on muutuja stdout; kuid see võib olla ka vastupidi: esimene on stdout ja teine string.
ABI on loomulikult keerukam asi, ma üritasin lihtsalt tema sisu natuke lahti mõtestada.

Lõpetuseks: see, miks osad paketid on .deb ja teised .rpm ning kolmandad üleüldse .tgz, on otseselt sõltuvuses pakendajast. Kui pakendajale meeldib üks formaat, siis ta seda ka kasutab.
Ekvivalentne küsimus on: miks osad arhiivid on .zip, teised .rar ja kolmandad .7z?


Kruusia
Pingviini aktivist
Pingviini aktivist



Liitunud: 26.09.2013
Postitused: 255
Asukoht: Rae vald
Distributsioon: Mint 18.1 Mate
estonia.gif
postituspostitatud: 01.11.2013, 10:15  postituse pealkiri:  (teema puudub)  

Kui mulle meeldib arhiveerida ühega ja teisel seda lahti võtta muu (aga sobiva) rakendusega, siis tulemuseks on kasutatav fail(id), millega saab edasi teostada soovitud asju.

Ilmselt oleks sama loogika kasutatav ka rakenduste pakkimisel, ainult üks konks, mis küsimuse põhjustas - ilmselt on OS-sse vaikimis sisse pandud ainult teatud lahtipakkijad, sest kuidas muidu ubuntulistel on reeglina .deb millest vajalikud abivahendid kohe saavad kinni hakata, lahti pakkida ja ka paigaldada. Teisi tuleb enne mudida, et kuhugi jõuda.

_________________
Kruusias elavad kruusid. Ehivad end rõngaste ja piltidega. Aga sisu on vedelavõitu

chris
Pingviini aktivist
Pingviini aktivist



Liitunud: 16.02.2009
Postitused: 147
Asukoht: Tallinn
Distributsioon: Debian 6.0/7.0
estonia.gif
postituspostitatud: 01.11.2013, 12:30  postituse pealkiri:  (teema puudub)  

Paraku kipub siinkohal olema asi rohkem nii nagu seda on .odt ja .doc/.docx failidega: võõra vormingu tugi käib üle kivide-kändude.

Pakettidega on asi täpselt samasugune. RedHati RPM ün kasutusel ka nt. SUSE linuxis, kuid RedHat/CentOS pakettide paigaldamine SUSE masinasse ei pruugi õnnestuda. Mõned paketid on lihtsalt puudu, teised erineva versiooniga, failid asuvad teistes kataloogides/on teise nimega jne. Ja kui ilmutatud sõltuvuste probleeme ei olegi, siis võivad need üllatada ilmutamata kujul.
Näide elust enesest: targad inimesed asendasid RHEL 4.3 (või 4.4) masinad RHEL 6.1 masinatega, sest RedHat lõpetas 4.x toe. Vanast süsteemist võeti üle programmid ja teegid, mida uues ei olnud, testiti ja leiti, et kõik töötab. Vastavalt Murphy seadustele kõik siiski ei tööta. Faili ~/.recently_used.xbel XML skeem on vahepeal muutunud. Kui vana teek selle faili avas ja kohtas seal uuel skeemil põhinevat sisu, siis lõpetas ta kohe programmi töö.

Samas nõiaringis on Debiani ja *buntude kasutajad. Tõsi, Debian pakub välja programmi alien (saadaval ka *buntudele), mis võimaldab teisendada võõraid pakette .deb formaati ja neid ka paigaldada olles eelnevalt testinud teisendatud paketi sobivust. Kuid lähtuda tuleb ikkagi mõistlikkusest: see, et alien ütleb kõik on korras, ei ole veel garantii.


Kruusia
Pingviini aktivist
Pingviini aktivist



Liitunud: 26.09.2013
Postitused: 255
Asukoht: Rae vald
Distributsioon: Mint 18.1 Mate
estonia.gif
postituspostitatud: 01.11.2013, 20:17  postituse pealkiri:  (teema puudub)  

Näed nüüd... Alien... nüüd jälle targem, unustatud vana. Tänud!

PS leidsin http://en.wikipedia.org/wiki/Alien_%28software%29

_________________
Kruusias elavad kruusid. Ehivad end rõngaste ja piltidega. Aga sisu on vedelavõitu

parimmax
Pingviini aktivist
Pingviini aktivist


Vanus: 54
Liitunud: 21.03.2009
Postitused: 352

Distributsioon: estobuntu,ubuntu
estonia.gif
postituspostitatud: 04.11.2013, 19:25  postituse pealkiri:  (teema puudub)  

Nikerdasin mis ma nikerdasin aga elementarys wifit ma tööle ei saanudki...


Näita (aja järgi):      
Postita uus teemaVasta teemale


Vaata järgmist teemat
Vaata eelmist teemat
Powered by phpBB2 Plus based on phpBB © 2001/7 phpBB Group