| Autor |
Sõnum |
ago
Pingviini külastaja
Vanus: 35
Liitunud: 28.06.2008
Postitused: 24
Asukoht: Tartu
Distributsioon: Xubuntu 10.04
|
|
Majandus ja Kommunikatsiooniministeerium (täpsealt RISO) koostöös Registrite ja Infosüsteemide Keskususega (RIK) korraldab neli lihtmenetlusega riigihanget hõlbustamaks vaba kontoritarkvara LibreOffice kasutamist kogu ühiskonnas (elanikkond, koolid, asutused ja ettevõtted, avalik sektor).
Iga hanke kohta koostatakse võitjatega eraldi leping. Nelja hanke tööde kirjeldused on lisatud käesolevale kutsele. Hanked on järgmised.
1. LibreOffice portaal (tähtaeg 15.oktoober)
2. LibreOffice portaali sisuhaldus (avatuna avalikkusele alates 15. oktoobrist)
3. LibreOffice eestindamine (avatud avalikkusele alates pakutud kuupäevast)
4. LibreOffice eesti keele tugi (alates 15. oktoobrist)
Hankedokumendid siin: http://www.riso.ee/et/LibreOffice-tugihanked
|
|
|
|
|
|
|
  |
arvomagi
Pingviini aktivist
Liitunud: 22.12.2007
Postitused: 164
Asukoht: Tallinn
|
|
Ometi kord pakub riik raha vabavara populariseerimiseks ja levitamiseks.
Avaneb võimalus korraliku, kõigile vabalt kasutatava spelleri loomiseks (Filosoft löö kaasa!) ja LibreOffice tõlke viimistlemiseks.
Kui need hanked ebaõnnestuvad, tähendab see, et Eestis ei ole tegijaid.
|
|
|
|
|
|
|
|
ago
Pingviini külastaja
Vanus: 35
Liitunud: 28.06.2008
Postitused: 24
Asukoht: Tartu
Distributsioon: Xubuntu 10.04
|
|
| Ma loodan ka, et leidub tõsiseid tegijaid, kes selle töö ette võtavad.
|
|
|
|
|
|
|
|
zeroconf
Vana Pingviin
Liitunud: 31.03.2007
Postitused: 1068
|
|
See võiks olla esimene väljakutse vastloodud MTÜ-le (Avatud Lähtekoodiga ja Vaba Tarkvara Liit)...
Kuna ma ise nagunii õpetan koolis LibreOffice-it ja olen Writeri ja Calci raamatu sisuliselt valmis teinud ECDL-i baasil (mõned teemad ehk veel lisada aga võibolla ka mitte + illustratsioonid) siis saaks õppematerjalidega aidata. Plaanis oli teha veel Impressi, Math-i ja Base-i raamatud.
Samas on praegu käimas informaatika e-õpiku tegemine (vt selle tegevuse kogukond), mida Karel Zova Tiigrihüppe SA-st juhib. Need asjad võiks ühildada - saaks materjalid nii e-õpiku kui ka LibreOffice-i portaali jaoks. Pakun talle selle välja.
Siis oleks hea õpilastele ja ka kõikidele teistele öelda, et saavad vajalikud õppematerjalid LibreOffice-i portaalist.
See haakub ka sellega, et alates 01.07.2011 tõstis Microsoft ju oma tarkvara hinda koolidele ~13,77 korda kuna Maailmapanga andmeil on Eesti nüüd edukas ja jõukas riik 
Kuigi KOV-id sõlmisid veel 3 aastaks vanade hindadega lepingud siis hiljemalt 3 aasta pärast on need lepingud läbi ja ikkagi ollakse probleemi ees ja siis tuleb juba uute hindadega tarkvara osta või rentida. Kuid inimesed ajavad sõrad vastu kuna ei oska teha millegi muuga kontoritööd kui vaid MS Office-iga.
Seetõttu oleks praegu paras aeg alustada kohanemisega, et hiljemalt 3 aasta pärast kuid reaalselt niipea kui võimalik, üle minna LibreOffice-ile.
On selge, et KOV-idel ei jätku raha, et samas mahus Microsofti tarkvara osta või rentida. Samas miks peakski kui on olemas vabatarkvara ja seda mitte ainult kontoritarkvara vaid ka operatsioonisüsteemi osas.
Tegelikult võiks siit edasi minna ja järgmisena algatada riigihanked rahvusliku vabatarkvaralise Linuxi distro Estobuntu tõlkimiseks, arendamiseks ja seda nii tarkvara enda arendamiseks kui ka tugiveebi arendamiseks analoogselt kirjeldatud LibreOffice-iga. Seda enam, et Estobuntu baasiks olev Ubuntu sisaldab LibreOffice-it - seos oleks kohe olemas
Ma üritasin Pekingis asuva Eesti saatkonna kaudu uurida Hiina praktikat kuid seni ei ole korralikku vastust saanud. Mulle vastas poliitiliste ja majandusküsimuste nõunik:
| Kood: | | Isiklikus kogemuses tuleb tunnistada, et ei ole vabavara Hiinas kasutusel näinud. Koolide arvutiklassid, erafirmade arvutid, arvutipoodide näidised jm töötab kõik Microsoft tarkvara peal - Microsoft on palju panustanud mugava hiinakeelse keskkonna ja user-interface loomisele ja seetõttu ka väga populaarne. Vabavara kahjuks võib lugeda ka asjaolu, et piraatlus on väga levinud Hiinas, mistõttu ei oma vabavara hinnaeelist tavakasutaja jaoks. Erakasutajate hulgas on populaarne ka Mac Os |
Sama päringu saatsin ka Moskvas asuvasse Eesti saatkonda - sealt veel vastust pole.
Seda olukorda tuleks Eestis vältida ja tagada jätkusuutlik kogukond. Tegelikult võiks pingviin.org ju selle foorumikeskkonna funktsiooni ära täita ja seda võiks ka välja pakkuda MKM RISO-le. Milleks luua taas mingi eraldi keskkond kui juba üks toimiv keskkond on olemas pingviin.org näol. Aadress pole oluline vaid inimeste olemasolu keskkonnas on oluline.
Eesti on nii pisike, et piisab ühest keskkonnast. Kuid paistab, et igaüks tahab seda keskkonda kontrollida ja nii tekitataksegi neid keskkondi kuid inimesed ei jaksa kõiki kunstlikult loodud keskkondi külastada.
Võimalik, et siin oleks eelnevalt kasulik ajurünnak teha, et millised lahendused oleksid kasulikud Eestile. Seda just seetõttu, et oleks lõpuks terviklik süsteem ja ei oleks killustunud osi. Hea kui oleks 1 aadress, mida inimesed teavad ja sealt edasi tuleks kõik ülejäänud. Eesti on piisavalt väike, et selle nimel pingutada. Eestit võib vabalt võrrelda mõne suurlinnaga kus samasuure elanikkonna baasil tekkinud kogukonda teenindab üks veebikeskkond koos vikiga, ajaveebiga, foorumiga jne.
|
|
|
|
|
|
|
|
nooremkeemik
Pingviini kasutaja
Vanus: 35
Liitunud: 31.05.2010
Postitused: 53
Asukoht: Tartu
Distributsioon: Ubuntu, SLED 11, Estobuntu
|
|
tore on näha et asjad liiguvad selles suunas, et vaba tarkvara olemasolu ja kasutuskõlblikust tunnistatakse Eestis ka riiklikul tasemel.
Müts maha kõigi nende ees kes omast vabast tahtest ja ajast tegelevad õppematerjalide loomise ja arendusega.
tõenäoliselt kõige raskem saab olema vabatarkvara reaalne juurutamine igapäevase töövahendina- teatavasti enamik avalikus sektoris töötavaid inimesi ei soovi/suuda iseseisvalt uue tarkvara kasutamist endale selgeks teha- see tekitab vajaduse korraldada laialdaselt koolitusi töötajate harjutamiseks ja õpetamiseks ning tõstab ka IT-osakondade töötajate koormust
|
|
|
|
|
|
|
|
illukas
Vana Pingviin
Vanus: 44
Liitunud: 24.10.2006
Postitused: 2036
|
|
kusjuures üks väike kogemus:
Üleminek office 2000>office 2007 (need õudsad ribbon) läks raskemini kui
Office 2000> openoffice 3.2
|
|
|
|
_________________
https://www.inlink.ee
|
|
|
 |
arvomagi
Pingviini aktivist
Liitunud: 22.12.2007
Postitused: 164
Asukoht: Tallinn
|
|
Homme, st 27.07.11, peaks ilmuma LibreOffice 3.4.2, mis autorite arvates sobib kvaliteedi poolest ettevõtetes kasutamiseks. Filosoft on lubanud riigihanke jaoks pakkuda platvormiülese spelleri. LO portaaali tegemine pole raha olemasolu korral mingi probleem. Kui vaid kaasalööjaid jätkuks!
| Tsitaat: | | Tegelikult võiks siit edasi minna ja järgmisena algatada riigihanked rahvusliku vabatarkvaralise Linuxi distro Estobuntu tõlkimiseks, arendamiseks |
Praeguseks on Eestis registreeritud Linuxi kasutajate arv 419. Veel 21 registreeritud kasutajat (kokku 440) ja oleksime Linux Counteri andmetel möödunud Soomest ja paikneksime Linuxi kasutajate suhtarvult üle milj elanikuga riikide seas esikohal. Paremat statistikat kusagilt võtta ei ole ja kindlasti oleks see argument rahvusliku Linuxi riigihanke korraldamiseks.
|
|
|
|
|
|
|
|
teet
Pingviini aktivist
Vanus: 55
Liitunud: 27.08.2009
Postitused: 103
Asukoht: Muuga
Distributsioon: ubuntu 13.04, Mint 14, Lubuntu
|
|
|
_________________
Päikest
Teet
|
|
|
|
zeroconf
Vana Pingviin
Liitunud: 31.03.2007
Postitused: 1068
|
|
| teet kirjutas: | | http://majandus.delfi.ee/news/uudised/ministeeriumidel-oleks-voimalik-saasta-raha-kasutades-vaba-tarkvara.d?id=50200425 |
Tegelikult on juttu olnud, et Eesti on oma eelarvest umbes 1 (või isegi kuni 1,5) miljardit eurot toetusteks maksnud - Jaapanile 200 000 € (http://www.epl.ee/artikkel/594253), Kreekale ~300 000 € (http://elik.nlib.ee/?id=8829) jne jne.
Lisalugemist - http://www.ohtuleht.ee/419804
Keegi ei eita, et näiteks Jaapanit jt katastroofipiirkondi on ju mõistlik ja suuremeelne toetada ja tore kui ka meid toetatakse kui häda käes.
Samas on meil juuni 2011 seisuga 52 347 registreeritud töötut (http://www.tootukassa.ee/index.php?id=11328) ja umbes viiendik kuni pool elanikkonnast elab allpool vaesuspiiri (http://statistikaamet.wordpress.com/tag/vaesus/ , http://statistikaamet.wordpress.com/tag/vaesuspiir/ , http://www.videvik.ee/445/miljard.html , http://www.videvik.ee/478/vaesus.html , http://www.epl.ee/artikkel/591059) - meil on kodus omal Fukushima (või isegi mitu) - miks sellega ei tegeleta? Vaid 15...18% elanikkonnast tunneb ennast hästi...
Kes meid, eestlasi, siis toetab selles, et meie elanikkond nii vaeselt elab? Kes meid meie oma eesti Fukushimas aitab??
Pakun, et nii mõnedki sellest töötutearmeest võiks õpetada progema või administreerima ja oleks riigil vajalikke töökäsi (kes oskavad vabatarkvara paigaldada, seadistada, hallata) ning ka tööhõive parandatud ja erakonnad saaksid linnukese kirja, et on oma rahva heaks ka midagi teinud.
Tõsi ta on - ainult kontoritarkvaraga ei jõua sihile - vaja on terviklahendust. See tähendab, et ka operatsioonisüsteem peab olema vabatarkvaraline. Võtame näiteks eestlaste endi kokkupandud Estobuntu - http://www.estobuntu.org/ - selle arendamine tuleks jätkusuutlikult riigi poolt rahastada ja see sisaldab ka juba LibreOffice-it. Lisaks sisaldab see ka ID-kaardi tarkvara, tuge multimeediale jne jne
Lisaks arendatakse eestlaste jt poolt veel asjalikku haldustarkvara Manpremo - https://manpremo.com/ - paistab, et ka Eestis on tegelikult seda potensiaali - sellele tuleks riigi tugi taha saada ja see oma riigi hüvanguks tööle panna.
Võiksime õppust võtta näiteks hiinlastelt, kellel riiklik tarkvaraettevõte olemas - http://en.wikipedia.org/wiki/Red_Flag_Linux - teevad endanimelist Linuxi distrot, mis Hiina turu jaoks kohandatud.
Võib vaid arvata kui suur on Hiina riigiaparaat ja kui palju selles arvuteid - Eesti valitsuse ametnike arv moodustab ilmselt ühe linnaosa valitsuse suuruse osa sellest suurest aparaadist. Seetõttu võib vaid arvata kui palju raha kokku hoitakse välismaise tarkvara pealt ja jäetakse oma riiki ning parandatakse sellega tööhõivet. Ka kõige suurema MaSu ajal kasvas Hiina majandus 5% või isegi enam, parematel aegadel aga 15% või isegi enam.
Seega - kui luua oma riiklik tarkvaraettevõte kes arendaks nii emakeelset operatsioonisüsteemi kui ka kontori- ja ka muud tarkvara siis oleks sellega kaetud mitu asja:
* oma inimesed saaksid vabatarkvara arendades ja administreerides tööd -> paraneks tööhõive ja sellest omakorda terve ühiskond
* raha jääks ringlema Eestisse ja elavdaks sellega kohalikku majandust (arvuteid kasutavad ju enamus ettevõtteid) ja aitaks omakorda tööhõivet parandada
* Eesti ei oleks enam nii sõltuv tasulise äritarkvara tootjatest ja oleks vähem kõigutatavam kriisidest väljapool Eestit
* Eesti saaks omakorda olla toeks oma oskusteabega ka neile riikidele kellel raskused - ilmselt nemadki vajavad vabatarkvara kuna raha on vähe ja tasulist äritarkvara osta ei jaksa ent samal ajal on vaja kasutada legaalset tarkvara -> see omakorda aitaks parandada tööhõivet Eestis kuna Eesti saaks eksportida oma kogemust vabatarkvara juurutamise ja haldamise osas
* oleks olemas arendajate-programmeerijate baas, mis arendaks oma kodumaale vajalikku funktsionaalsust vabatarkvaralistele programmidele ja sellest omakorda võidaks ka vabatarkvara kogukond üle maailma
* kindlasti tuleks selle riikliku tarkvarafirma juurde luua ka programmeerijate koolitus, et tagada jätkusuutlikkus - kui ülikooli muud õppeained käivad üle jõu aga programmeerimine huvitab ja edeneb siis oleks võimalik saada riigipalga peale ning arendada kodumaale vajalikku tarkvara. Ilmselt keskhariduse baasil (12 klassi) võiks seda korraldada kuid samas miks mitte ka nooremaid võtta kui neil pea lõikab.
Need üksikud kohad kus on spetsiifiline tarkvara Windowsi baasil välja arendatud ja eestlased ise ei jõua seda Linuxile näiteks portida või nullist arendada siis seal tuleb Windowsi kasutada. Kuid see on ilmselt oluliselt väiksem arv litsentse kui praegu riigiasutustes kasutatakse. Sageli on need ka sellised kohad kus Windowsi litsentsi ostmine ära tasub ehk siis selle abil teenitav kasum ületab Windowsile tehtavad kulutused.
Lisaks võiks uurida ReactOS-i (http://en.wikipedia.org/wiki/ReactOS) ja vajadusel võtta see arendusse - võimalik, et see on lihtsam ja odavam kuna palju tööd on juba ära tehtud ja see oleks võimalus näiteks mõni kapriisne Windowsi programm vabatarkvaralises keskkonnas korralikult tööle saada.
See riiklik tarkvaraettevõte saaks ka ära testida, et kui on Windowsi-spetsiifiline tarkvara siis kas see läheb käima näiteks Wine, winetricks ja PlayOnLinux abil. Kui ei kasutata riistvaralähedast tarkvara siis üldjuhul hakkab see Windowsi tarkvara tööle ka Linuxis. Samas kui kasutatakse sõltuvust mingitest Windowsi komponentidest (nt .NET, DirectX vms), mida Linuxis ei ole või ei ole vajaliku funktsionaalsusega - ka siis võib tekkida probleem. Siis tuleb vastu võtta otsus, et kas arendatakse puuduolev tugi juurde või kirjutatakse nullist uus rakendus Linuxile. On selge, et kui on nullist kirjutatud oma tarkvara siis ei sõltuta kellestki. Samas ei pruugi olla vajadus nullist kirjutada vaid sageli piisab ka mõne olemasoleva vabatarkvaralise programmi kohandamisest.
MKM RISO andmeil (http://www.riso.ee/et/koosvoime/vabavara/kontoritarkvara) kulub igal aastal MS Office-i ostmisele või rentimisele 35 miljonit eesti krooni ehk siis 2,24 miljonit eurot. Miinimupalka 278,02 € (http://www.eestiraamatupidamine.ee/raamatupidamise-uudised/94-maksumaarad-miinimumpalk-autohuvitis-2011-aastal.html) saaks selle raha eest maksta 671 inimesele aasta aega (2 240 000 : (12 x 278,02)).
EDIT: http://palk.crew.ee/ andmeil siis 373,66 € palgakulu kuus ehk siis 2 240 000 : (12 x 373,66) = 499,56 -> 499 inimest siis või kui tahta ümmargustes numbrites rääkida siis 500 inimest.
Kui koolid õpetavad MS Office-it siis võiks öelda, et igal aastal jääb ~500 inimest töötuks seetõttu. See võibolla tundub liiga meelevaldne võrdlus kuid on selge, et õpetades koolides vaid MS Office-it, tekitamegi olukorra kus inimesed on sellega harjunud ja tahavad seda igal võimalikul ja võimatul juhul kasutada. Siis peab riik ja ka firmad ekstra pingutusi tegema, et sellest sõltuvusest välja rabeleda.
Nagu ka palju kordi välja on öeldud - koolide õpetus peaks ennekõike olema vabatarkvara baasil (kõigile võrdsetel alustel ehk siis tasuta kättesaadava tarkvara baasil) ja siis kui aega üle jääb, õpetama ka tasulise tarkvara pakette. Praegu kipub vastupidi olema. Justkui oleks see HTM-i tellimus, et vaja koolitada truusid kliente tasulist tarkvara tootvatele firmadele. Tekib küsimus, et miks nii kiivalt pingutatakse ikka tasulise tarkvara suunas - kas ja kes selle pealt teenib??
Nüüd näeme kui raske on sellest loobuda kui oleme oma tähtsad andmed kapseldanud firmapõhistesse vormingutesse. Selle asja nimi on tootjalukk (ingl.k. 'vendor lock-in' - http://en.wikipedia.org/wiki/Vendor_lock-in) ehk siis sõltutakse sellest konkreetsest suurfirmast, kelle poolt loodud andmevormingutesse oma tähtsad andmed kapseldatakse salvestamisel.
Kui aga kasutada avatud ja vabasid andmevorminguid siis enam ei sõltuta neist suurfirmadest ja nende suvast ning ei olda sunnitud ostma nende tarkvara.
On selge, et vajadusel ja soovi korral on võimalik sedasama tarkvara, mida Windowsis kasutatakse, arendada ka Linuxile ning sama funktsionaalsusega. See, et seda ei ole tehtud või et algselt valiti Windows - see on puhas poliitiline otsus arendajate poolt. Eks vaadatakse kasutuspopulaarsust ja püütakse koos karjaga uluda. Kui aga jätta teiste sabas sörkimine ning arendada oma riiki siis tuleks alustalad rajada eranditult vabatarkvarale - siis ei sõltuta kellestki ning kaasnevad kõik need positiivsed efektid Eesti riigi majanduses ja ühiskonnas, millest eespool juttu oli.
Siin võiks analoogselt Lootuse Külale (http://www.lootusekula.ee/) luua ka nö tarkvara lootuse küla kus aidatakse vabaneda tasulise äritarkvara sõltuvusest. See on küll läbi huumori öeldud ent kohati tekib selline tunne küll kui vaadata kui kangekaelselt kinni hoitakse tasulisest ja iseäranis Microsofti tarkvarast. Mis kasu keegi sellest saab, on iseküsimus...
Seetõttu tuleks riigi püüdlusi sellest suletud ja sageli ka patenteeritud tarkvara nõiaringist väljarabelemiseks igati toetada ja tunnustada.
|
|
|
|
Viimati muutis zeroconf 01.08.2011, 18:29; muudetud 5 korda
|
|
|
|
teet
Pingviini aktivist
Vanus: 55
Liitunud: 27.08.2009
Postitused: 103
Asukoht: Muuga
Distributsioon: ubuntu 13.04, Mint 14, Lubuntu
|
|
Toetan zeroconf mõtteid kahe käega, lihtsalt mõningad täpsustused:
1. Kui inimesele maksta miinimumpalka ca 278 eurikut, siis kogukulud maksudega peaks jääma kuskile ca 375 Euri kanti, vastavalt siis ka vähem inimesi saaks hõlmata.
2. Neid inimesi vaja ju ka korralikult koolitada, kulud ilmselt päris hoomatavad.
3. Lisaks palgakuludele on ilmselt vaja arvestada ka kontori, materjalide, reisi jmt kuludega.
Kulusid küll rohkem aga ega mõte sellest ei muutu ja summa summarum kataksid võimalikud tulud ja/või tegemata jäänud kulud selle ikkagi ära TCO-d arvestades. Raha ja maksud jääksid ju Eestisse. Rääkimata üldisest oskuste tasemest. Kui teise ja kolmanda keele oskuse omandamine tundub nii vajalik ja loogiline, miks siis kontoriroti koha pealt pisipehme toodete kasutusoskust võrdsustatakse arvutioskusega selmet ennast piiratuks tunnistada.... ja midagi uut(huvitavat) õppida
EDIT: Mingi mälukild: võimalus eurodoonorlust kasutada http://www.reporter.ee/2011/07/17/tootu-koolituskaardi-piirmaar-touseb/
Kui hulgi teha siis peaks selle summa eest ikka mingi taseme saavutama vast
|
|
|
|
_________________
Päikest
Teet
|
|
|
|
zeroconf
Vana Pingviin
Liitunud: 31.03.2007
Postitused: 1068
|
|
| teet kirjutas: | | Toetan zeroconf mõtteid kahe käega, lihtsalt mõningad täpsustused:
1. Kui inimesele maksta miinimumpalka ca 278 eurikut, siis kogukulud maksudega peaks jääma kuskile ca 375 Euri kanti, vastavalt siis ka vähem inimesi saaks hõlmata. |
Parandasin teksti sees ära
| teet kirjutas: | | 2. Neid inimesi vaja ju ka korralikult koolitada, kulud ilmselt päris hoomatavad. |
Kõik taandub sellele, mis tööd neile ~500 inimesele miinimumpalga eest pakkuda. Mõte oli rohkem selles, et kuigi see miinimumpalk on väike siis on see parem variant kui üldse mitte midagi ehk siis töötuna olemine. See ei ole muidugi pikem perspektiiv ent aitaks natukenegi leevendada seda "Fukushimat", mis meil tegelikult kodumaal valitseb...
| teet kirjutas: | | 3. Lisaks palgakuludele on ilmselt vaja arvestada ka kontori, materjalide, reisi jmt kuludega. |
Kui konkreetselt rääkida riikliku tarkvarafirma loomisest siis muidugi kaasnevad sellega käivitus- ja halduskulud. Samuti kui rääkida osade töötute ümberkoolitamisest IT-spetsideks siis ka sellega kaasnevad kulud ent riik on siin ette näinud kuni 2500 € suuruse toetuse läbi Töötukassa selleks ju annab:
http://www.epl.ee/artikkel/601416
http://www.tootukassa.ee/index.php?id=13015
Samas on Töötukassa väga jäik koolituste korraldamiste suhtes - need peavad üldjuhul toimuma vaid vahemikus september-mai ning E-R ja 9-17. Täpselt sellised ajad kui näiteks koolid hõivatud on. Samas võiks ju õhtupoole või nädalavahetuseti või tegelikult hoopis suvel koolitada kuid tänu Töötukassa kapriisidele ei saa seda teha...
| teet kirjutas: | Kulusid küll rohkem aga ega mõte sellest ei muutu ja summa summarum kataksid võimalikud tulud ja/või tegemata jäänud kulud selle ikkagi ära TCO-d arvestades. Raha ja maksud jääksid ju Eestisse. Rääkimata üldisest oskuste tasemest. |
Just! See ongi asja peamine mõte - hoida kokku maksumaksja raha ning kulutada see Eesti kui riigi vaesuse vähendamiseks ja lõpuks kõrvaldamiseks! Lisaks muidugi see, et olla sõltumatu tasulise tarkvara tootjatest ja nende toodetest (tarkvara + nende poolt loodud andmevormingud).
Samas kasutatakse ju mujal ammu vabatarkvara ning on sellest aru saadud:
http://www.scribd.com/doc/27641474/Edmund-Laugasson-Vaba-tarkvara-mujal-maailmas
http://www.scribd.com/doc/27620631/Who-Uses-Linux-v2
Seega ei teki Eestil mingit probleemi teistega suhtlemisel ka rahvusvahelisel tasandil kuna seal juba kasutatakse vabatarkvara.
| teet kirjutas: | | Kui teise ja kolmanda keele oskuse omandamine tundub nii vajalik ja loogiline, miks siis kontoriroti koha pealt pisipehme toodete kasutusoskust võrdsustatakse arvutioskusega selmet ennast piiratuks tunnistada.... ja midagi uut(huvitavat) õppida |
Absoluutselt!
Kurbusega loeme, mis Riigikogus toimus kui taheti Eesti riigi kulutusi vabatarkvara abil kokku hoida:
http://www.scribd.com/doc/47110630/374-OE-I-eelnou-Riigikogus
|
|
|
|
|
|
|
|
zeroconf
Vana Pingviin
Liitunud: 31.03.2007
Postitused: 1068
|
|
|
Viimati muutis zeroconf 01.08.2011, 19:35; muudetud 2 korda
|
|
|
|
teet
Pingviini aktivist
Vanus: 55
Liitunud: 27.08.2009
Postitused: 103
Asukoht: Muuga
Distributsioon: ubuntu 13.04, Mint 14, Lubuntu
|
|
Kui arvutamiseks läks, siis võiks keegi puht teoreetiliselt (kui andmeid kuskilt saab) ka läbi kalkuleerida(eesti tervikuna)
1. Win OEMid, CALid(kas sobiv siinkohal?, ilmselt siiski juba serverilahenduste teemasse) ja karbitootena müüdud/ostetud op süsteemi litsentsid.
2. Kõikvõimalikud MS Offitsad
3. Viirusetõrjed jmt.
|
|
|
|
_________________
Päikest
Teet
|
|
|
|
nooremkeemik
Pingviini kasutaja
Vanus: 35
Liitunud: 31.05.2010
Postitused: 53
Asukoht: Tartu
Distributsioon: Ubuntu, SLED 11, Estobuntu
|
|
rõõm näha et head ideed on natuke ka läbi mõeldud ja välja käidud- kui nüüd vaid ind ei raugeks! 
|
|
|
|
|
|
|
|
zeroconf
Vana Pingviin
Liitunud: 31.03.2007
Postitused: 1068
|
|
| nooremkeemik kirjutas: | rõõm näha et head ideed on natuke ka läbi mõeldud ja välja käidud- kui nüüd vaid ind ei raugeks! |
Kui seda juttu ka otsustajad ning riigi rahakoti pidajad loeks siis oleks ehk kasu...
Samas kui vaadata seda viimast arutelu Riigikogus siis tuleb küll nutt peale - paistab, et otsustajad ei saa hästi arugi, mis vabatarkvara on - rääkimata selle abil riigi kulutuste kokkuhoidmisest...
Samas kui kohtusin Marek Strandbergiga enne viimaseid valimisi siis ta imestas, et kellelegi see eelnõu ka korda läks. Arvas, et ehk võiks isegi uuesti seda algatada. Ma toetasin seda ideed kuid samas on selge, et seda tuleb paremini ette valmistada - niisama kohvipaksu pealt Riigikogu seda heaks ei kiida.
Nagu teet ka mainis, oleks vaja reaalseid ja usaldusväärseid analüüse. Ma usun, et see on ju ometi teada - kuipalju tasulise tarkvara litsentse riigiasutustes on. See number on ju võimalik kokku lüüa.
Samas võiks erasektori aktiveerimiseks ühe riigihanke välja kuulutada, mis analüüsiks olemasolevat olukorda ning pakuks välja vabatarkvaralised alternatiivid ehk siis selgitaks välja - mida saab üldse asendada ja mida mitte ning milliseid indikaatoreid jälgida, et teada saada kas ja millal tulevikus vabatarkvaralised analoogid tekivad. Ühtlasi uuriks ka, et kas juba mingit olemasolevat vabatarkvaralist projekti saaks edasi arendada ja kohandada Eesti vajadustele vastavaks (sh tõlkimine).
Samuti võiks see riigihanke võitja välja pakkuda võimalikud kulud kui ise sama funktsionaalsusega vabatarkvaraline lahendus programmeerida ja kas Eestis oleks vastava võimekusega programmeerijad olemas ehk siis pakuks välja hinna, mis kirjeldaks ise loomise kulusid ja pakuks välja ka need konkreetsed inimesed, kes oleksid programmeerijad.
Eesmärk oleks taas üllas: suurendada riigi tellimust siseturul ja parandada tööhõivet. Lisaks ajudele ehk siis koodikirjutajatele on ju vaja ka nn pehmemate ametite esindajaid ehk siis tarkvara testijaid, dokumentatsiooni kirjutajaid, pakendajaid (deb, rpm vms), veebimeistreid, võrguhaldureid, serverite haldureid kuni koristajateni välja - keegi peab ju lõppude lõpuks ka need ruumid ära koristama kus programmeerijad usinasti koodi on kirjutanud See jutt siin lõhnab kangesti muidugi juba tarkvarafirma järele - olgu see siis riiklik või ka erafirma, mis täidab riigi tellimust. Hanke võitja ise ei peagi ju see firma olema - allhanke korras võib see ka keegi teine ju olla - oluline on tulemus ja selle kvaliteet.
See oleks ka üks koht kuhu need eespool jutuks olnud ~500 miinimumpalgaga inimest (mis vabaneks kui riigiaparaat loobuks MS Office-i ostmisest/rentimisest) näiteks tööle panna - lihtsamad teeninduslikud ametid vajavad ju ka täitmist, mis ei nõua erilist kvalifikatsiooni vaid ainult kohusetunnet ja korrektsust.
|
|
|
|
|
|
|
|
ago
Pingviini külastaja
Vanus: 35
Liitunud: 28.06.2008
Postitused: 24
Asukoht: Tartu
Distributsioon: Xubuntu 10.04
|
|
RISO kodulehelt võib tutvuda hanke võitjatega. Enamik valdkondi sai pakkujad:
http://www.riso.ee/et/LibreOffice-tugihanked
Samas tegi murelikuks, et kui portaal pidi käivituma juba 15. oktoobril siis seda eesmärki ei suudetud täita ja pikendati hoopis ühe hankevaldkonna (portaalihaldus) tähtaega.
Kas meil pole piisavalt tegijaid, et isegi raha eest ei suudeta portaali haldamisega hakkama saada?
PS! Sellele foorumipostitusele viidatakse ka RISO LibreOffice'i portaali hanke välja kuulutamise lehel.
|
|
|
|
|
|
|
|
zeroconf
Vana Pingviin
Liitunud: 31.03.2007
Postitused: 1068
|
|
| Kas keegi teab, kaugel need asjad on?
|
|
|
|
|
|
|
|
teet
Pingviini aktivist
Vanus: 55
Liitunud: 27.08.2009
Postitused: 103
Asukoht: Muuga
Distributsioon: ubuntu 13.04, Mint 14, Lubuntu
|
|
Lihtsalt infoks: Tallinna 21 Kool nõuab 10 ndas klassis (kui ma oma tütrest ikka õieti aru sain) arvutiõpetuses ülesannete lahendamiseks MS 2010 olemasolu. Veel hullem, küsiti ühe pildi "järgijoonistamist" just MS Wordis ja docx formaadis. (veetsin huvitava nädalavahetuse, kui tütre sõbranna juures eelnevalt loodud docx-i püüdsin tööandja arvuti word 2007-ga avada/muuta) Mu tütre ettevaatlikud viited: Linux(ubuntu), LibreOffice (ja Gimp tegelikult üldse selliseks otstarbeks) tõid kaasa kaastundliku soovituse "No kui Sul TÕESTI(kas sa oled ikka päris kindel?) kodus ei ole MS Office 2010-t, siis jää peale tunde ja tee siin arvutiklassis". Mõnes mõttes võib õpetajatest täitsa aru saada aga kas see ikka kõige õigem lahendus on? Ilmselt lähen proovin arvutiõpetajaga vähemalt enda harimiseks sellel teemal ka lähitulevikus suhelda. Annan teada siis täiendavalt. No ei taha ma soetada WIN pluss isegi seda "student" Office versiooni mitte, et laps seal "joonistama" õpiks docx väljundiga. Tasuta MS Starter funktsioonid pidid väidetavalt(?) kohitsetud olema sellisteks tegevusteks 
|
|
|
|
_________________
Päikest
Teet
Viimati muutis teet 14.11.2011, 11:45; muudetud 1 kord
|
|
|
|
zeroconf
Vana Pingviin
Liitunud: 31.03.2007
Postitused: 1068
|
|
| Mis siin imestada - ega siis koosvõime raamistiku tegemine seda veel kasutama kohusta - enamus ei teagi sellise dokumendi olemasolust, veel vähem selle järgimisest.... Kuniks see kohustuslik ei ole, käib M$-i orjamine edasi...
|
|
|
|
|
|
|
|
teet
Pingviini aktivist
Vanus: 55
Liitunud: 27.08.2009
Postitused: 103
Asukoht: Muuga
Distributsioon: ubuntu 13.04, Mint 14, Lubuntu
|
|
http://www.opleht.ee/?archive_mode=article&articleid=6349 ja tsitaat sellest artiklist (nagu minu mõtteid peegeldaks)
Üks kivi võiks piraatluse leviku juures lennata ka õppeasutuste kapsaaeda. Pahatihti ei õpeta kool mitte laialt kasutatavaid IT-oskusi, vaid konkreetset programmi. Koolilõpetanud oskavad väga hästi Wordi pilte lisada (toimetaja seisukohast peaks see olema keelatud!), kuid nende teadmine on mehhaaniline, mitte analüütiline. Teises tekstitöötlusprogrammis (või isegi sama tarkvara uues versioonis) ei pruugi nad pildi lisamise funktsiooni üleski leida. See ankurdab inimesed konkreetse (tasulise) tarkvara külge, kui täiesti piisaks tasuta alternatiivist. Mida arvata näiteks ülikoolist, kus juba eelmisel aastal oli kohustusliku informaatikaaine keskmes Office 2010? Mõnel ei jäänud muud üle, kui hankida endale see kodus harjutamiseks – hind vähemalt sada euro
Autor: Argo Kerb, Õpetajate Lehe ajakirjanik 11 november ÕL
|
|
|
|
_________________
Päikest
Teet
|
|
|
|
|
|
|
