Portaal Portaal Pingviini veeb foorumi pealeht
  Viki  |  IRC  |  Otsing  |  Küsimused ja vastused  |  Profiil  |  Privaatsõnumite vaatamiseks logi sisse  | Logi sisse või Registreeru
<empty>
Vaata järgmist teemat
Vaata eelmist teemat

Postita uus teemaVasta teemale
Autor Sõnum
KristjanS
Vana Pingviin
Vana Pingviin


Vanus: 31
Liitunud: 29.12.2006
Postitused: 419

Distributsioon: Debian
blank.gif
postituspostitatud: 19.09.2008, 16:30  postituse pealkiri:  Mõisted eesti keeles  

P.S.! Järgnev jutt eirab teadlikult eesti keele IT terminoloogia norme. Tegu on puhtalt kirjutaja arvamusega.

Minul on tekkinud selline arvamus, et suur osa eesti keele IT terminoloogiast on kiiruga kuskilt pastakast välja imetud ja paljudesse sõnadesse pole süvenetud. Otsustasin oma arvamused asjast välja kirjutada. Juhul kui need on põhjendatult niiviisi tõlgitud, nagu need on, siis saan ma ehk ise targemaks. Kui mitte, siis nii ei tasu asja ikka jätta.

  • Seda olen ma vist kõige varieeruvamalt tõlgituna näinud, kuid item peaks kõige levinumas tarkvaralises tähenduses eset tähendama.
  • Samuti ei saa ma aru sõna link erinevatest tõlkevormidest nagu viit ja link, samas kui eesti keeles on sõna seos täiesti olemas. Vrdl. mälutehnika link, mis seisneb asjade seostamises.
  • Üks tavapärane näide, kui vabalt võetakse eesti keelde uusi võõrsõnu. Sõna file on eesti keeles toimik säilik. Mina olen arvamusel, et võõrsõnu peaks laenama ainult siis, kui omal vastavaid sõnu ei ole.
  • Ja nüüd üks vastupidine näide. Sõna select tähendab eesti keeles välja valima, ning ühe sõnaga seda tõesti öelda ei saa. Siin oleks sõna selekteerima kasutamine isegi õigustatud, kuid tihtipeale tõlgitakse seda sõna ebatäpsemalt kui „valima”.
  • Sõna kompileerima paistab veider. Eesti keeles tähendab compile koostama ja compilation kogumik. Mitmetes teistes keeltes, s.h. soome keeles, on selle vaste tõlkima, mis on ka sisuliselt õige, sest tegu on masinkoodi tõlkimisega.

PROGRAMMIDE LITSENTSID

  • Sõnal free on kaks tähendust ja freeware on täiesti valesti tõlgitud. Täpne oleks tasuta tarkvara või mugavndatud kujul tasutavara priivara. Free software aga on vaba tarkvara ehk vabavara.
  • Samas eestikeelne vaste sõnale open source ka eriti targem pole. Sõna open tähendus on siin järgnev: „Public; as, an open letter, an open declaration.” Eestikeelsel sõnal avatud kindlasti sellist tähendust pole. Seega oleks täpsem avalik lähtekood, mitte avatud lähtekood.
  • Lähtudes samast mõtteviisist on closed source varjatud lähtekood, mitte suletud lähtekood.

* Kahes viimases olen pisut kahtleval seisukohal.

Mõned asjad siis mis esimese hooga pähe tulid, neid on kindlasti veel.

parandus: Uurisin natukene arhiivindusega seonduvaid lehekülgi, ning leidsin kirjelduse VoxAmantise pakutud sõnale „säilik”. Seletus ise on selline, täpselt sobiva tähendusega:

Tsitaat:
Mis asi on säilik?
Säilik ehk säilitusühik on kas üksikarhivaal või arhivaalide kogum, mida säilitatakse tema väärtuse tõttu ühiskonnale, riigile, omanikule või teisele isikule. Säilik võib olla nii paarist lehest koosnev toimik, kiri või nimekiri kui ka mitmesajaleheline köide, protokolli- või arveraamat, nii paarimeetripikkune kaardirull kui ka mõnesentimeetrine joonis, nii foto, pitsat või maakaart kui ka paarikilone fotoalbum või registriraamat.

http://www.eha.ee/kkk.htm

2. parandus: Leidsin ka midagi säilikute korrastamise kohta:
Tsitaat:
Iga säilik paigutatakse säilitamiseks talle sobivasse ümbrisesse - mappi, kausta, karpi, ümbrikku vms.

www.eelk.ee/eelk_doc/arhiiv/arhiivi_korrastamine.rtf
Nendest kaks viimast ei paista piltliku konstruktsiooni sobivat, lahtine on veel kumba oleks õigem kasutada.

Dokumendihalduse alaselt veebilehelt võib aru saada, et file'i vasted on nii kaust, kui ka mapp.
Tsitaat:
# toimik, kaust, mapp

* File folder
* http://en.wikipedia.org/wiki/File_folder

_________________
Ubuntu Brainstorm: Have a device manager
Seadmehalduriga peaks saama jälgida riistvara, juhtprogrammi vahetada, ning vastavalt juhtprogrammile seadistusi muuta.



Viimati muutis KristjanS 20.09.2008, 18:50; muudetud 11 korda
VoxAmantis
Pingviini külastaja
Pingviini külastaja



Liitunud: 19.09.2008
Postitused: 18

Distributsioon: Mandriva 2010.0
blank.gif
postituspostitatud: 19.09.2008, 19:11  postituse pealkiri:  (teema puudub)  

Vabandage väga fundamentalismi pärast, aga siiski...
Miks peab kõike tõlkima just VVK-st (viimaste Vabastajate keelest)? Nagu muid keeli maailmas polekski. Kogemustele tuginedes ei oska nn rahvusvahelised tarkvaraloojad VVK-d piisavalt, millest ka terminoloogiline segapudru. Maakeelsete tõlgete aluseks tuleb võtta mõni intelligentsema struktuuriga keel, kus on võimalik eristada nimi-, omadus- ja tegusõnu.
Suurem osa arvutustehnilistest terminitest on pärit juba paberipõhisest dokumendihaldusest, nt kaustad ja kataloogid.
Analoog arhiivindusest: säilikud on korraldatud kaustadena.
Trükitööd olid vanasti trükkali ülesandeks.
Tasuta tarkvara = priivara.
Seadme tööd juhtiv programm = ajur, ohjur. Nt pr k pilot ja sks k Treiber.
Näiteid võib tuua lõputult. Pingviinipõhise raalimise viimiseks rahvani tuleb ta teha rahvale rahva keeles arusaadavaks. Kas soomlased hädaldavad, et omakeelsus käib üle mõistuse ja halvab rahvusvahelise konkurentsivõime?


erku
Vana Pingviin
Vana Pingviin


Vanus: 50
Liitunud: 12.09.2008
Postitused: 549
Asukoht: Tallinn, Järvamaa
Distributsioon: Mint/Debian _32bit
estonia.gif
postituspostitatud: 19.09.2008, 22:05  postituse pealkiri:  (teema puudub)  

Tarvara sõnastus peaks olema nagu seadus- ainult ühtpidi mõistetav ja alati.
Olen elus palju ümber kirjutanud ingl keelsete terminalide tekste Eesti
keelde ja niipalju kui on inimesi on ka arvamusi arusaadavuse kohta.
Võtsin siis suuna- et sõna mida kasutad- peab algkooli lapski teadma, mis
see selline on. Kõige lollim väljend mida siiani tean on: suvand. Viimati
kirjutasin üle PC Tools antiviiruse ingl. keelse keelepaketi ja testisin seda
oma abikaasa ja laste peal- kas on üheselt mõistetav. Praegu kasutavad
seda paljud.
Sõnale link on kiireim lahend otsetee- mis ongi sisuliselt link kuhugi ja otse
Sõna file on sisuliselt kaust, olenematta kui suur ja mis formaadis.
Sõnale select olen pakkunud välja sõna valik- kuna ta asub tavaliselt
klahvi tunnusel.
Lõbusamates tõlgetes on meeldima hakanud kopeerimise asemel kloonimine ja kleebi asemel panen siia ning undo võtan sõnad tagasi.

_________________
Mõttetera: Kui tarkvara ei meeldi või ei sobi, tuleb valida teine tarkvara.

sander85
Vana Pingviin
Vana Pingviin


Vanus: 34
Liitunud: 08.08.2005
Postitused: 4358
Asukoht: Tallinn (vahel ka Virtsu)
Distributsioon: Mageia, Debian, CentOS
estonia.gif
postituspostitatud: 19.09.2008, 22:31  postituse pealkiri:  (teema puudub)  

KristjanS, ei ole mõtet üle ka pingutada.. Fail vs toimik, seal on ikka arvuti terminoloogias väike vahe sees.. fail võib olla täiesti binaarsel kujul ja kuidagi ei kujuta ette, kuidas seda toimikuks saab nimetada.. jne

sama moodi on imo link täiesti normaalne samal kujul meie keelde üle tuua.. kui tahad viriseda, siis võta seda sõna kui ukselinki, millel vajutamisel avaneb miskit uut..

M$i tõlgetest on küll ja küll seda sõnaraamatupõhist jama välja koorund.. ei ole meil vaja töölauale tapeete või krt teab, mida veel Rolling Eyes

_________________
Image Image Image

KristjanS
Vana Pingviin
Vana Pingviin


Vanus: 31
Liitunud: 29.12.2006
Postitused: 419

Distributsioon: Debian
blank.gif
postituspostitatud: 19.09.2008, 23:50  postituse pealkiri:  (teema puudub)  

VoxAmantis kirjutas:
Vabandage väga fundamentalismi pärast, aga siiski...
Miks peab kõike tõlkima just VVK-st (viimaste Vabastajate keelest)? Nagu muid keeli maailmas polekski. Kogemustele tuginedes ei oska nn rahvusvahelised tarkvaraloojad VVK-d piisavalt, millest ka terminoloogiline segapudru. Maakeelsete tõlgete aluseks tuleb võtta mõni intelligentsema struktuuriga keel, kus on võimalik eristada nimi-, omadus- ja tegusõnu.
Suurem osa arvutustehnilistest terminitest on pärit juba paberipõhisest dokumendihaldusest, nt kaustad ja kataloogid.
Analoog arhiivindusest: säilikud on korraldatud kaustadena.
Trükitööd olid vanasti trükkali ülesandeks.
Tasuta tarkvara = priivara.
Seadme tööd juhtiv programm = ajur, ohjur. Nt pr k pilot ja sks k Treiber.
Näiteid võib tuua lõputult. Pingviinipõhise raalimise viimiseks rahvani tuleb ta teha rahvale rahva keeles arusaadavaks. Kas soomlased hädaldavad, et omakeelsus käib üle mõistuse ja halvab rahvusvahelise konkurentsivõime?


Kahjuks tehakse peaaegu kõik programmid inglise keeles, seega tihtipeale on raske teistest keeltest tõlkida. Aga terminoloogia osas on eesti keelel kindlasti õppida nii mõneltki teiselt keelelt. Smile

sander85 kirjutas:
KristjanS, ei ole mõtet üle ka pingutada.. Fail vs toimik, seal on ikka arvuti terminoloogias väike vahe sees.. fail võib olla täiesti binaarsel kujul ja kuidagi ei kujuta ette, kuidas seda toimikuks saab nimetada.. jne


Vähemalt inglise keeles on terminoloogia üles ehitatud loogikale, ning ma arvan et eesti keeles peaks samuti seda rakendama, selle asemel et vaegtähenduslike (võõr)sõnu sisse tuua. Näiteks see nn. „failisüsteem” on abstraktne konstruktsioon, mille osasid tähistavad reaalmaailmast laenatud esemed, sealhulgas kaustad, kataloogid, jne. Probleem sõnaga „fail” seisneb selles, et kuna see on kitsalt infotehnoloogiaga piirnev sõna, siis see ei saa kuidagi sobida sinna abstraktsesse süsteemi. Ning muidugi mõista ei saa minu pakutud sõnavara ühtida olemasolevaga. Nagu ma alguses mainisin, siis see polnud selle postituse mõte.

sander85 kirjutas:
sama moodi on imo link täiesti normaalne samal kujul meie keelde üle tuua.. kui tahad viriseda, siis võta seda sõna kui ukselinki, millel vajutamisel avaneb miskit uut..


Sellega välistad sa selle sõna kasutamise verbina („linkima”), sest link on sellisel kujul puhtalt nimisõna.

_________________
Ubuntu Brainstorm: Have a device manager
Seadmehalduriga peaks saama jälgida riistvara, juhtprogrammi vahetada, ning vastavalt juhtprogrammile seadistusi muuta.

sander85
Vana Pingviin
Vana Pingviin


Vanus: 34
Liitunud: 08.08.2005
Postitused: 4358
Asukoht: Tallinn (vahel ka Virtsu)
Distributsioon: Mageia, Debian, CentOS
estonia.gif
postituspostitatud: 20.09.2008, 00:22  postituse pealkiri:  (teema puudub)  

on selge, et internet ja muu arvutialane areng jõuab igapäevaellu ning see toob kaasa ka sellealase terminoloogia, mis peabki olema infotehnoloogiaga piirnev.. usun, et kas või veterinaarias leidub sõnu, mis on sellele alale väga spetsiifilised ja toodud üle omal ajal ning tuuakse suuremas koguses üle ka tänasel päeval.. see on asi, mille vastu ei saa ja ma isegi ei leia põhjust, miks võidelda..

failisüsteem - palun paku sellele siis nö korrektne eestikeelne alternatiiv.. ootaks huviga..

_________________
Image Image Image

KristjanS
Vana Pingviin
Vana Pingviin


Vanus: 31
Liitunud: 29.12.2006
Postitused: 419

Distributsioon: Debian
blank.gif
postituspostitatud: 20.09.2008, 02:03  postituse pealkiri:  (teema puudub)  

sander85 kirjutas:
on selge, et internet ja muu arvutialane areng jõuab igapäevaellu ning see toob kaasa ka sellealase terminoloogia, mis peabki olema infotehnoloogiaga piirnev.. usun, et kas või veterinaarias leidub sõnu, mis on sellele alale väga spetsiifilised ja toodud üle omal ajal ning tuuakse suuremas koguses üle ka tänasel päeval.. see on asi, mille vastu ei saa ja ma isegi ei leia põhjust, miks võidelda..


Vabandan kehva väljenduse pärast. Kui niiviisi sõnastada, pole tõesti mingit põhjust vastu vaielda. Siiski pole sellel midagi pistmist sellega mida ma ütelda tahtsin; et terminite tõlkimisel peab lähtuma olemasolevatest abstraktsetest konstruktsioonidest (s.t. need konstruktsioonid tuleb ära tõlkida), selle asemel et igal esimesel võimalusel uusi võõrsõnu sisse tuua. Ma ei leia mingit põhjust, miks ei võiks olemasolevatest abstraktsetest konstruktsioonidest pärinevatest sõnadest uusi termineid tuletada. Samuti ei näe ma probleemi uue võõrsõna sissetoomisel, kui abstraktne konstruktsioon puudub ja sobivat omasõna ei leidu.

sander85 kirjutas:
failisüsteem - palun paku sellele siis nö korrektne eestikeelne alternatiiv.. ootaks huviga..


Oleneb, kuidas sõna file tõlkida. Siiani on välja pakutud sõnad toimik, säilik ja kaust. Esiteks defineerin sõna, kasutadeks selleks Wiktionary'i:
  1. Viis storage device'i plokkide korraldamiseks file'idesse säilikutesse ja directory'desse.
  2. Hulk sedasi korraldatud plokke.


Otstarbekas oleks sõna, mis tähistaks mõlemat tähendust, kuna see lihtsustaks tarkvara tõlkimist. Sõna „korraldus” olekski siin ehk kõige mõistetavam ja seda on võimalik kasutada mõlemas tähenduses. Seega on võimalikult sellisedne (infotehnoloogiaga piirduvadnev) terminid:
  • Toimikukorraldus
  • Säilikukorraldus
  • Kaustakorraldus


Head ööd! Smile

muudatus: Lugesin hommikul oma sõnumi veelkord üle ja tegin sulgudes ühe täpsustuse, et vääritimõistmistest hoiduda.

_________________
Ubuntu Brainstorm: Have a device manager
Seadmehalduriga peaks saama jälgida riistvara, juhtprogrammi vahetada, ning vastavalt juhtprogrammile seadistusi muuta.



Viimati muutis KristjanS 20.09.2008, 17:36; muudetud 2 korda
sander85
Vana Pingviin
Vana Pingviin


Vanus: 34
Liitunud: 08.08.2005
Postitused: 4358
Asukoht: Tallinn (vahel ka Virtsu)
Distributsioon: Mageia, Debian, CentOS
estonia.gif
postituspostitatud: 20.09.2008, 16:35  postituse pealkiri:  (teema puudub)  

toimikukorraldus ext3? kaustakorraldus? vabandan sügavalt, aga pehmelt öeldes on see naeruväärne :S

_________________
Image Image Image

midnight

Vana Pingviin
Vana Pingviin



Liitunud: 09.08.2007
Postitused: 733

Distributsioon: Ubuntu 8.04
estonia.gif
postituspostitatud: 20.09.2008, 16:54  postituse pealkiri:  (teema puudub)  

File jäägu fail'iks.
Ta võib kaust olla, kuid veebilehitsejas ning üksiku faili kohta on täiesti ebamäärane.


sander85
Vana Pingviin
Vana Pingviin


Vanus: 34
Liitunud: 08.08.2005
Postitused: 4358
Asukoht: Tallinn (vahel ka Virtsu)
Distributsioon: Mageia, Debian, CentOS
estonia.gif
postituspostitatud: 20.09.2008, 17:16  postituse pealkiri:  (teema puudub)  

minu arvamus on see, et tulgu need võõrsõnad üle.. kui nad on keeleliselt mugavamad välja öelda ning ei tekita naerukohta, siis miks ei võiks keel rikastuda uute sõnadega? kapsas, kartul nende arvelt ju ära ei kao..

_________________
Image Image Image

KristjanS
Vana Pingviin
Vana Pingviin


Vanus: 31
Liitunud: 29.12.2006
Postitused: 419

Distributsioon: Debian
blank.gif
postituspostitatud: 20.09.2008, 17:54  postituse pealkiri:  (teema puudub)  

midnight kirjutas:
File jäägu fail'iks.
Ta võib kaust olla, kuid veebilehitsejas ning üksiku faili kohta on täiesti ebamäärane.

Säilik on siiani täpseim vaste file'ile, täiendasin ka oma esimest postitust selle sõna seletusega.

_________________
Ubuntu Brainstorm: Have a device manager
Seadmehalduriga peaks saama jälgida riistvara, juhtprogrammi vahetada, ning vastavalt juhtprogrammile seadistusi muuta.

sander85
Vana Pingviin
Vana Pingviin


Vanus: 34
Liitunud: 08.08.2005
Postitused: 4358
Asukoht: Tallinn (vahel ka Virtsu)
Distributsioon: Mageia, Debian, CentOS
estonia.gif
postituspostitatud: 20.09.2008, 18:09  postituse pealkiri:  (teema puudub)  

endiselt ajab see ihukarvad püsti ja reastus

Säilik Redigeerimine Vaade

näeks ikka väga veider välja olgem ausad..

_________________
Image Image Image

Sisyphos
Vana Pingviin
Vana Pingviin


Vanus: 56
Liitunud: 24.02.2008
Postitused: 602

Distributsioon: Slackware
estonia.gif
postituspostitatud: 20.09.2008, 18:33  postituse pealkiri:  (teema puudub)  

sander85 kirjutas:
kapsas, kartul nende arvelt ju ära ei kao..

Vaat kui eesti sõnad tunduvad kapsas ja kartul... Aga kui
hästi järele mõelda, on nad ikka mingist võõrkeelest (vene?, saksa?) üle tulnud kunagi...
Kogu siinset diskusiooni (oops!) keskustelu jälgides, märkan muheledes ebakõla teemaalgataja enda sõnakasutuses . Kus ta kasutab arvutiterminoloogia arvutimõistete eesti keelde kohendamise ülla eesmärgi nimel massiliselt hulgaliselt võõrsõnu.
Tegelikult on see loomulik. Ja parema arusaamise huvides paratamatu. Küsimus on lihtsalt kuhu tõmmata piir eestinadamise ja võõrsõnade kasutamise vahele. Igal inimesel on see piir ilmeselt eri kohas.
Kui sellega üle pingutada, muutub arusaadavus halvemaks.
Lugeja hakkab omas mõttes eestindatud sõna tagasi võõrkeelseks tõlkima (säilikukorraldus--> failisüsteem).

_________________
Image

KristjanS
Vana Pingviin
Vana Pingviin


Vanus: 31
Liitunud: 29.12.2006
Postitused: 419

Distributsioon: Debian
blank.gif
postituspostitatud: 20.09.2008, 19:00  postituse pealkiri:  (teema puudub)  

Olgu, taandun võõrsõnade osas. Aga jääb eesti keele seosetus. Ma õppisin Californias arvutiteadust, kus seletati lahti, mismoodi erinevad mõisted on tuletatud, ning mul hakkas halb eestikeelsete mõistete seosetuse peale mõteldes.

Jah, 4. parandus, mille käigus on terve postituse mõte muutunud. Peaksin väikese pausi võtma. Smile

_________________
Ubuntu Brainstorm: Have a device manager
Seadmehalduriga peaks saama jälgida riistvara, juhtprogrammi vahetada, ning vastavalt juhtprogrammile seadistusi muuta.

midnight

Vana Pingviin
Vana Pingviin



Liitunud: 09.08.2007
Postitused: 733

Distributsioon: Ubuntu 8.04
estonia.gif
postituspostitatud: 20.09.2008, 19:33  postituse pealkiri:  (teema puudub)  

KristjanS kirjutas:
Tegelikult tõsi, ma olen selles postituses kõvasti liiale läinud omadega. Sellegipoolest ei soovi ma kogu oma sõnavõttu tagasi võtta. Nimelt selle teema loomiseks ajendasid mind mõningad ebatäpsed terminid (sõna vabavara kasutamine priivara asemel ja veel mõningad). Edasine on juba minu uudishimu, sest mind huvitab kuidas eestikeelne arvutiterminoloogia näeks välja, kui selles oleks võimalikult palju omasõnu kasutatud. Ma õppisin Californias arvutiteadust, kus seletati lahti, mismoodi erinevad mõisted on tuletatud, ning mul hakkas halb eesti keele seosetuse peale mõteldes. Wink


Kahjuks on eesti alustanud nc ja windows 3.1 ja 95' 98'ga, mis olid kas us english või uk english.
Linuxi populatsioon oli alla 0,01% kogurahvastikust.


Ivoshiee
Uus kasutaja
Uus kasutaja



Liitunud: 20.09.2008
Postitused: 2


estonia.gif
postituspostitatud: 20.09.2008, 21:07  postituse pealkiri:  (teema puudub)  

Ei ole vaja kõike ise leiutada, sest palju on juba tehtud:
http://www.riso.ee/et/it-standardimine/eesti-infotehnoloogia-standardid


KristjanS
Vana Pingviin
Vana Pingviin


Vanus: 31
Liitunud: 29.12.2006
Postitused: 419

Distributsioon: Debian
blank.gif
postituspostitatud: 20.09.2008, 21:33  postituse pealkiri:  (teema puudub)  

Paar asja Xfce tõlkimisel, mille suhtes tahaks eriti erinevate isikute arvamusi kuulda:

  • Workspace
    Seletus: Peaks olema üks osa töölauast. Tööala, tööruum?
  • Todo
    Seletus: Loend tegemistest mida on vaja teha... Et näiteks remove this todo oleks tõlgitav. Tegemiste loend?
  • Hide
    Seletus: Peida või varja?
  • Shade/unshade
    Seletus: nähtavale jääb ainult pealkirjariba.
  • Stick/unstick
    Seletus: jätab akna alati esiplaanile

_________________
Ubuntu Brainstorm: Have a device manager
Seadmehalduriga peaks saama jälgida riistvara, juhtprogrammi vahetada, ning vastavalt juhtprogrammile seadistusi muuta.

midnight

Vana Pingviin
Vana Pingviin



Liitunud: 09.08.2007
Postitused: 733

Distributsioon: Ubuntu 8.04
estonia.gif
postituspostitatud: 21.09.2008, 04:23  postituse pealkiri:  (teema puudub)  

http://et.open-tran.eu/


KristjanS
Vana Pingviin
Vana Pingviin


Vanus: 31
Liitunud: 29.12.2006
Postitused: 419

Distributsioon: Debian
blank.gif
postituspostitatud: 22.09.2008, 06:32  postituse pealkiri:  (teema puudub)  

Esiteks... ma saan sealt ainult ühe otsingu teha, järgmisega viskab alati valge pildi ette. Teiseks, ma sooviksin teise arvamusi, see tähendab et ettepanekuid koos põhjendustega.

_________________
Ubuntu Brainstorm: Have a device manager
Seadmehalduriga peaks saama jälgida riistvara, juhtprogrammi vahetada, ning vastavalt juhtprogrammile seadistusi muuta.

mihkel
Vana Pingviin
Vana Pingviin



Liitunud: 16.04.2006
Postitused: 1284

Distributsioon: Fedora/Centos
estonia.gif
postituspostitatud: 22.09.2008, 07:55  postituse pealkiri:  (teema puudub)  

Ärge nüüd minu postitust tõsiselt võtke, aga seoses selle teemaga kargas mulle pähe üks huvitav fraas - tonka seost Razz
Peaks tähendama kliki lingil.

Kui nüüd vähe tõsisemalt rääkida, kas click peaks tõlkima kui kliki või klõpsa? On selles vallas mingi vaikiv kokkulepe olemas?


Näita (aja järgi):      
Postita uus teemaVasta teemale


Vaata järgmist teemat
Vaata eelmist teemat
Powered by phpBB2 Plus based on phpBB © 2001/7 phpBB Group