| Autor |
Sõnum |
-ordi-
Vana Pingviin
Vanus: 31
Liitunud: 13.12.2008
Postitused: 821
Distributsioon: GNU/Linux
|
|
| Träm kirjutas: | |
sa tegid täpselt seda, mida klassikaline M$-vihkaja teeb. tõid välja paar kahtlast Microsofti tarkvara tõlget ja unustasid ära ülejäänud tuhat korralikku vastet, mis on paremini kalibreeritud kui vaba tarkvara tõlkimises seni on suudetud. aga sama võib öelda ka vaba tarkvara kohta. pean silmas, et mõlemat sama. |
Miks Sa kirjutad Microsofti lühendi MS dollari märgiga? See on ju inetu. Need ei ole ju kahtlased tõlked, vaid tegemist on viimase-peal tõlkega. Miks Sa arvad et vaba tarkvara on kehvasti tõlgitud, minu arust pole tähtis see kui õige tõlge on, vaid see kui hästi sellest tavakasutaja aru saaks. Kui tõlge on lihtne ja loetav siis pole probleeme aga kui tõlge on nagu Sa väidad "Microsofti toodete tõlked on kõige paremad ja vaba tarkvara ei taha kuidagi järgi jõuda", igatahes mulle meeldib küll vaba tarkvara tõlge, ning miks Sa hakkad iga väikse asja pärast tüli tekitama.
|
|
|
|
|
|
|
   |
maq
Pingviini aktivist
Liitunud: 16.08.2005
Postitused: 162
Distributsioon: Kubuntu 13.10
|
|
| Kümme punkti Qilaq-ile selle lisamärkuse eest! Träm millised need tavalisd kaardid siis sinu arvates peaksid brauseri aknas olema, kui tab-id on vahekaardid? Võttes aluseks sinu näite siis tab on kaart kuhu on kirjutatud A,B,C jne. Aga mis asi võiks siis olla see kuhu on kirjutatud näiteks ajamasin ja mu info? Kui liigume nuppudega edasi ja tagasi siis võiks neid kohti kuhu satume nimetada vast lehekülgedeks mitte kaartideks. Sinu loogika järgi võiks siis kutsuda kõiki lehekülgi netis kaartideks järelikult. Et siis külastame näiteks postimees.ee kaarti.
|
|
|
|
|
|
|
|
wk
Vana Pingviin
Liitunud: 24.10.2007
Postitused: 1133
Asukoht: Tallinn, vahel Vastseliina vald
Distributsioon: Debian, Kubuntu
|
|
| maq kirjutas: | | Kümme punkti Qilaq-ile selle lisamärkuse eest! Träm millised need tavalisd kaardid siis sinu arvates peaksid brauseri aknas olema, kui tab-id on vahekaardid? |
Kulla maq, Sa süüdistad trämi mittelugemises, aga tõestad oma pistetega, et Sa pole vaevunud teemat lugema rohkem, kui isiklikuks lahmimiseks vaja. Ma kandsin kartoteegikaartide analoogia üle virtuaalsesse maailmasse üsna puust ja punaselt. Sa võid sellega nõus olla või mitte, aga väita, et see on konkreetses väitluses ära unustatud, on lihtsalt piinlik...
|
|
|
|
_________________
Kõike hääd,
WK
|
|
|
|
tramm
Vana Pingviin
Liitunud: 03.11.2008
Postitused: 900
Distributsioon: *buntu
|
|
| Qilaq kirjutas: | | Kartoteegis on meil vahekaart, mille väljele/sakile on kirjutatud A. Sellel kaardil ei ole muud tähendust kui see, et ta juhatab meid (kiiremini) infokogumi juurde, milleks on kaks lihtkaarti, millele on vastavalt kirjutatud AUTO ja AJAMASIN. Sellesse infokogumisse võib lisada veel ühe kaardi, näiteks kirjaga ARULAGEDUS, või siis võtta näiteks kaardi kirjaga AJAMASIN ära. Vahekaart ehk otsetee infokogumi juurde (rõhutan: kogu vahekaart, nii selle välje kirjaga A kui ka kaart ise) sellest ei muutu. |
vahekaardi nimi ei muutu, aga vahekaart ise muutub, ta pole enam sama, mis enne, sest tema alla kuuluvad nüüd teised lihtkaardid. väga lihtne on võtta võrdluseks näide programmeerimisest. meil on klass x. sinna alla kuuluvad objektid a ja b. me teeme klassist koopia ja anname sellele nime y. võrdleme klassi x ja y, meile öeldakse, et need on samad. nüüd lisame klassi y alla c. võrdleme klasse ja meile öeldakse, et x ja y pole enam samad. samamoodi pole vahekaart enam sama. eeldusel, et ta käitub infot enda alla koondava üksusena, sellisena, mida ma ülal klassiks nimetan. või väidad sa, et lihtkaardid ei kuulu vahekaardi alla? siis poleks ju vahekaardil seda alaminfohulgani juhatavat funktsiooni, mille sa tunnistasid tal olevat.
| Qilaq kirjutas: | | Veebilehitsejas või seadistustedialoogis ei ole see lihtsalt võimalik: "vahekaart", mille sakile on kirjutatud A ja mille sisuosal seisavad AUTO ja AJAMASIN, erineb "vahekaardist", mille sakile on kirjutatud A ja mille sisuosal seisavad AUTO ja AJAMASIN ja ARULAGEDUS, ning need mõlemad erinevad "vahekaardist", mille sakile on kirjutatud A ja mille sisuosal seisab ainult AUTO. |
hei, veebilehitseja kohta oli näide väljega varustatud pihuarvutite ja http://www.auto.ee/ ja muu sellise kraamiga. see, kui meil on brauseris veebileht, kuhu peale on kirjutatud AUTO ja AJAMASIN on mõttetus. sa võiks oma vastuargumentides siiski niipalju mõistmispüüet üles näidata, et päris suvalisi konstrukte minu näidete tõlgendusena ei esita. või tahad sa tõesti väita, et tab'ide mõte on esitada ÜHTEAINSAT staatilist veebilehte ilma võimaluseta sellelt liikuda edasi järnevale või tagasi eelnevale? sest ainult sellisel juhul oleks su näide asjakohane.
| Qilaq kirjutas: | | Sellest johtuvalt on vahekaardi/tabi funktsionaalne tähendus kartoteegis ja veebilehitsejas/seadistustedialoogis täiesti erinev: nagu ma juba olen öelnud, on ühel juhul tegemist rühma tähisega, teisel juhul rühma endaga. |
mõlemad koondavad enda alla infot. pole nii, et üks on koondamise tähis ja teine on päris koondaja. kui on tähis, mille alla midagi koondatakse, siis see tähis ongi see, mis väljendab rühma ennast. pole mingit erinevust rühma tähise ja rühma enda vahel. need on sama asja kaks külge. vahekaart tähistab rühma ja koondab rühma enda alla. mõlemat. ei saa ainult ühte.
| Qilaq kirjutas: | | (Lisamärkus: arusaam, et vahekaart on vahekaartide vahel, viib välja täieliku nonsensini - vahekaardi mõte on ikka eristada midagi, mis ei oleks vahekaardid (ta on ju "vahel"). Eristada saab kas üles- või allapoole, aga mitte samal tasemel: näiteks juurviljasuppi saab eristada kas allapoole (porgandisupp jne) või ülespoole (supp, erinevalt nt praest), aga mitte samal tasemel (see juurviljasupp erineb sellest juurviljasupist, sest ta on juurviljasupp).) |
mis mõttes? nüüd võtad sa arvesse ainult väljet, aga mitte kaarti ennast. vahekaardi enese koht järjekorras on ka info, eksole. välje peal olev märgistus on info esimene tase, vahekaardi asukoht teiste vahekaartide suhtes on info teine tase. seda juhul, kui meil on tegemist täitmata kaardipinnaga raamatukogu vahekaartidega. juhul kui vahekaardi pind on täidetud, siis on info teine tase veelgi rikkalikum. seega pole siin mingil moel tegemist sama taseme asjade eristamisega, mis oleks tõesti nonsens.
kas sa oled endiselt seisukohal, et vahekaardi funktsioon on osutada suuremas infokogumis alaminfokogumile? kas sul on tekkinud mingi vastuväide sellele, et alaminfokogumile osutamine toimub nii brauseri tab'ides kui kartoteegi vahekaartide puhul? kui mitte, siis sa nokid siin niisama. ega näidete lambist millegagi seostamine ja eksimine nime ja nime poolt nimetatu näilise erinevuse valda sind ei päästa tunnistamisest, et vahekaardil ja tab'il on mõlemal alaminfokogumile osutamise funktsioon ja seega funktsionaalne sarnasus/samasus. argumenteeri ikka parem asja tsentri pihta, kui sa tahad oma väidet päästa!
|
|
|
|
|
|
|
|
Qilaq
Vana Pingviin
Vanus: 54
Liitunud: 25.10.2006
Postitused: 1219
Asukoht: Linda Nisa
Distributsioon: Mageia, Mandriva Linux
|
|
Ehh, träm, mitte minul ei ole vaja mingit väidet päästa, vaid sinul! Sina oled ju see, kes tuli siia lõugama, et vahekaart on parem kui kaart, sest... (jah, ühtegi tõsiselt võetavat väidet peale selle, et nii on Microsofti tõlgetes, ei ole seni kuulda olnud).
Väide, et rühma tähis ja rühm ise on samased, on täiesti väär, see läheb vastu igasugust loogikat, olgu matemaatilist või inimlikku. Et sulle meeldivad väga näited, siis toome selle siin. Võtame tähiseks sellesamuse A. Rühm oleks siis kõik potentsiaalsed mõisted, mis algavad a-tähega. Kas on põhjust öelda, et tähis muutub ja on sootuks teine, kui temaga tähistatavasse hulka kuulub 3 elemendi asemel 300? Ei ole - rühm võib muutuda, aga rühma tähist see ei mõjuta. Samamoodi me ütleme, et inimkond oli olemas näiteks 700 aastat tagasi, ehkki on siililegi selge, et selle tähise taga olev sisu, s.t rühm ehk inimesed ise, on selle aja jooksul täielikult välja vahetunud, nii et rühm, mida "inimkond" tähistab, on täielikult muutunud.
Selle tähise funktsioonis on kartoteegis vahekaart, aga veebilehitsejas või seadistustedialoogis ainult sakk. "Rühma" moodustavad kartoteegis lihtkaardid, veebilehitsejas või seadistustedialoogis aga sakiga liidetud kaart. Seepärast ongi vahekaardi mõiste kasutamine veebilehitsejas või seadistustedialoogis väär, sest nende ainuke ühisosa on seesamune tähis, milleks kartoteegis on omaette, eraldatud ühik, aga veebilehitsejas/seadistustedialoogis mitte.
(Lisaks: põhimõtteliselt on tõesti nii, et tabi ülesanne "on esitada ÜHTEAINSAT veebilehte" vähemalt ei ole ma seni näinud, et ühel tabil oleks korraga mitu veebilehte - tehniliselt võiks selline visuaalne efekt ehk isegi võimalik olla, nt 3D efektidega murda tab teatud nurga alla, nii et ühel pool oleks üks ja teisel pool teine veebileht, aga see tekitaks navigeerimisel ilmselt rohkesti segadust, nii et pigem jääks see lihtsalt huvitavaks visuaalseks eksperimendiks).
|
|
|
|
_________________
Tõlkija (Mandriva Linux, KDE, Scribus, CUPS)
|
|
|
|
Valdur55
Vana Pingviin
Vanus: 29
Liitunud: 02.06.2007
Postitused: 640
Asukoht: Tartu
Distributsioon: *buntu
|
|
Hmm. Kui hakata "mäest alla" tulema ja alustama kõigepealt akna nimest. (see osa mis on seal kartorteegi kastis iga kaardi peal näha).
Järgmine tööristariba on "menüü"- ehk siis browseri/kartoteegi kasti funksioonid (võimalused mida saab sellle kastiga ja browseriga teha.)
Aadressiriba- teekond milles info on.
Järjehoidjate riba- Pealkirjastatud täpsed viidad info allikale
Rida kus asetsevad kaardid- ...
Selline vaidlus mis on hetkel toimunud ei vii kuhugile. Üldislest on see vaidlus oma ütluste uuesti kirja panek ja muutmine vastavalt olukorrale. Ma arvan ,et suhtlusviis: "Teise parandamine ja oma otsuse põhjendamine" oleks tulusam.
Üldiselt võiks ju kasutamatta jätta mitmemõttelised sõnad ,kui need on üksikult- tee, kaart, jne. Selline asi tekitab mõtte kõrvale jooksmist.
No see kaart vs vahekaart on suht koht mõtetu teema ,nagu ennem mainitud on. Miks pole uuritud rohkem firefoxi hingeelu, näiteks "tõsutundlik" on täiesti võõras sõna uutele kasutajatele. Mida see arvuti siis tõsta tahab? Ma olen alati seda sõna lugenud "tõusutundlik", ja edasi järeldanud- Tõusma - milleks?= suureks ja siis edasi möelnud ,et on suute ja väike tähtedega tegemist.. Hmm, isegi on paremaid sõnu välja toodud ,aga vist pole see tulnud otse teedpidi või on arutatud seda valel ajal ja vales kohas.
Hmm. Kui mõelda firefox 3.5 funksioonile: Vahekaarte on võimalik eraldada aknast tegumiribale, selle tulemusena avanev uus aken selle vahekaardiga.
Firefoxi vahekaart-??
Mulle tundub ,et võiks hoopis olla selle Akna asemel vahekaart  . Siis on kõik selge. Vahekaardi pealkijaks on lahtiolev kaart. , vahekaart sisaldab mitmeid kaarte. Kaarte annab tõsta mitme vahekaardi vahel.
|
|
|
|
|
|
|
|
tramm
Vana Pingviin
Liitunud: 03.11.2008
Postitused: 900
Distributsioon: *buntu
|
|
| qilaq, tähis on nii tabi kui vahekaardi puhul ülesulatuv sakk. tähis pole kummalgi puhul rühm ise. samas pole tähist ilma rühmata, mida ta tähistab. vahekaardi puhul on see rühm vahekaardi alla paigutatud lihtkaardid. tab'i puhul on see rühm tab'i all avatud veebilehed või ka üks veebileht oma komponentidega, kui soovid. mõlemad on käsitletavad rühmana. seega pole nii, et ühel puhul on tegemist kuidagimoodi ainult rühmatähisega, teisel puhul aga rühma endaga. rühm ja selle tähis on omavahel seotud ja rühma muutudes, osutab muutusele ka tähis. olen nõus, et on eksitav nimetada seda tähise muutumiseks, selle sõnastuse võtan tagasi. samas jääb igati kehtima, et nii brauseri tab'ide puhul kui ka kartoteegi vahekaartide puhul osutab sakk kui tähis mingile rühmale ehk alaminfokogumile. mis siin ikkagi valesti on? kuidas sa end päästad?
|
|
|
|
|
|
|
|
Qilaq
Vana Pingviin
Vanus: 54
Liitunud: 25.10.2006
Postitused: 1219
Asukoht: Linda Nisa
Distributsioon: Mageia, Mandriva Linux
|
|
Nagu ma ütlesin, ei ole minul vaja ennast kuidagi päästa, sest ma olen kogu aeg ühte ja sama rääkinud. "Päästa" tuleb ennast sinul, sest sina ju üritad väita, et miski pole nii, nagu ta on...
Aga seda, mis valesti on, tean ma küll (ja ka seda olen ma kogu aeg rääkinud). Valesti on see, et kartoteegis, kust ju vahekaardi termin pärit on, vahekaart AINULT osutab rühmale, mida ta tähistab, aga seisab sellest ise igas mõttes eraldi (s.t on võimalik muuta rühma sisu, ilma et rühma tähist mingil moel muutma peaks või seda millekski muuks pidada võiks). Veebilehitsejas/seadistustedialoogis seda eristust ei ole: kartoteegi vahekaardilt on võetud üle välje/sakk kui tähis ning lihtkaardilt sisu/rühm ja need kokku pandud. Kui me tahame kartoteegis neid kaht asja kuidagi kokku panna, siis tuleb meil liikuda mõistehierarhias aste kõrgemale ja sõnada, et need mõlemad on kaardid (jagunedes siis vahekaartideks ja (tavalisteks/liht/kartoteegi)kaartideks). Veebilehitsejas/seadistustedialoogis on selle ebaõnnestunud tõlkega olukord pea peale keeratud ning kasutatud alama astme mõistet kõrgema astme mõiste tähenduses. Tagasihoidlikult öeldes tekitab see asjatut segadust terminoloogias (seda enam, et iseenesest on tegemist sarnaste asjadega selles mõttes, et mõlemal juhul kasutatakse vahekaarti/tabi info liigendamiseks, struktuuri loomiseks), aga nagu ma olen osutanud, läheb see vastuollu ka n-ö tavamõistusega (VAHEkaart - jah, seesama vana küsimus, et mille pagana vahel ta siis ikkagi on?).
|
|
|
|
_________________
Tõlkija (Mandriva Linux, KDE, Scribus, CUPS)
|
|
|
|
sander85
Vana Pingviin
Vanus: 38
Liitunud: 08.08.2005
Postitused: 4359
Asukoht: Tallinn (vahel ka Virtsu)
Distributsioon: Mageia, Debian, CentOS
|
|
| Träm kirjutas: | | qilaq, tähis on nii tabi kui vahekaardi puhul ülesulatuv sakk. tähis pole kummalgi puhul rühm ise. |
mis me nüüd oleme siis otsaga tagasi jälle selle ülesulatuva saki juures kui ainsa ühisosa? no hea, et sa vähemalt sellenigi lõpuks jõudsid..
aga kes keelab tavalisele kaardile saki külge kleepida? sellega ei muutu ta veel vahekaardiks..
nagu ma juba varem mainisin, siis võib vabalt ühel päeval juhtuda, et need sakid kaovad ära ja kogu see haldus läheb teisele kujule.. mis ma siis peaks kõiki jälle kaartideks tagasi muutma hakkama?
puust ja punaselt:
A (vahekaart, ilma mingi konkreetse enama sisuta)
A1 kirje (lihtkaart, konkreetse ja asjaliku sisuga)
A2 kirje (lihtkaart, konkreetse ja asjaliku sisuga)
B (vahekaart, ilma mingi konkreetse enama sisuta)
B1 kirje (lihtkaart, konkreetse ja asjaliku sisuga)
B2 kirje (lihtkaart, konkreetse ja asjaliku sisuga)
vahekaardil pole sisu.. kaardil ON sisu... kui brauseris üldse miski asi vahekaart võiks olla, siis tühi aken.. ava uus tühi tab (nimetu) ja näed, mis asi on vahekaart..
(ma ei saa ise ka aru, miks ma oma aega sellise asja peale raiskan :S)
|
|
|
|
_________________
  
|
|
|
 |
tramm
Vana Pingviin
Liitunud: 03.11.2008
Postitused: 900
Distributsioon: *buntu
|
|
| sander85 kirjutas: | | mis me nüüd oleme siis otsaga tagasi jälle selle ülesulatuva saki juures kui ainsa ühisosa? |
ei, me oleme selle juures, et ka ülesulatuva saki funktsioon on sama, st viidata suuremas infokogumis alaminfokogumile.
| sander85 kirjutas: | | nagu ma juba varem mainisin, siis võib vabalt ühel päeval juhtuda, et need sakid kaovad ära ja kogu see haldus läheb teisele kujule.. mis ma siis peaks kõiki jälle kaartideks tagasi muutma hakkama? |
ühel päeval võib maailmalõpp ka tulla. kas me peaksime end selleks ette valmistama hakkama?
| sander85 kirjutas: | | kui brauseris üldse miski asi vahekaart võiks olla, siis tühi aken.. ava uus tühi tab (nimetu) ja näed, mis asi on vahekaart.. |
aga see on päris asjalik ettepanek. käsitelda just avatud tühja tabi vahekaardina. sinnani on sinu väitel tegemist vahekaardiga, aga ütleme siis, et edasi asutakse brauseris raamatukogu vahekaarti kasutama teisiti kui raamatukogus. aga kas avatava tühja vahekaardi olemasolu pole piisav alus selle asja brauseris vahekaardiks nimetamiseks? eriti kuna see on just see, millega kasutaja tegelikult kõige esimesena tab'i kasutama hakates kokku puutub --- tühi vahekaart?
ma ei hakka praegu väga üksikasjalikult kirjeldama, kuidas seda järgnevat "teisiti kui raamatukogus kasutamist" kõige valutumalt ette kujutada, aga seda võib teha nt kujutades ette raamatukogu kartoteeki järjestatuna tagurpidi, st nii et lihtkaardid avatakse justkui meie tühja vahekaardi peal või ees (! --- ja mitte taga nagu enamasti). nii pole vaja mingit kleepimist ega muid tragöödiaid ja meil on 100% visuaalne sarnasus brauseri ja kartoteegi vahel (rääkimata funktsionaalsetest sarnasustest, millest qilaq püüab taamal mööda hiilida --- sellega tegelen veel eraldi).
mis sa arvad sander85?
|
|
|
|
Viimati muutis tramm 22.08.2009, 10:17; muudetud 1 kord
|
|
|
|
Valdur55
Vana Pingviin
Vanus: 29
Liitunud: 02.06.2007
Postitused: 640
Asukoht: Tartu
Distributsioon: *buntu
|
|
Eh... Ma ei mäletagi juhust mil sattusin tühja kaardit nägema. Üldjuhul ma ei viitsigi erldi klõpsu teha kuskil kaardi rea peal. Mõtetu liigutus. Üks võimalus on see ,et ma kirjutan aadressi aadresi reale ja edasi klõpsan noole peal keskmist hiire klahvi. Nii avaneb uue kaardi peal see leht 
|
|
|
|
|
|
|
|
tramm
Vana Pingviin
Liitunud: 03.11.2008
Postitused: 900
Distributsioon: *buntu
|
|
| Qilaq, tähis on nii brauseri tab'i kui kartoteegi vahekaardi puhul välje! välje pole kindlasti kummalgi puhul rühm ise, vaid ainult tähis. mõlemal puhul on tähise alla koondatud mingi rühm, mis moodustab alaminfohulga. see fakt, et mõlemal puhul osutab tähis alaminfohulgale ei sõltu sellest, kas seda tehakse tühja kaardi paigutamisega lihtkaartide vahele (=vahekaart) või lihtkaartide liimimisega otse tähise külge (=tab). seega on tab'il ja vahekaardil funktsionaalne kattuvus. kas sa püüad seda tõesti jätkuvalt eitada?
|
|
|
|
|
|
|
|
sander85
Vana Pingviin
Vanus: 38
Liitunud: 08.08.2005
Postitused: 4359
Asukoht: Tallinn (vahel ka Virtsu)
Distributsioon: Mageia, Debian, CentOS
|
|
|
|
kessu
Vana Pingviin
Vanus: 49
Liitunud: 16.07.2007
Postitused: 1106
Distributsioon: Ubuntu 16.04 LTS 64bit
|
|
Mina saan sellest nüüd küll hoopis niimoodi aru, et te vaidlete ilmselge asja kohal, aga silma see teile ei paista.
...: lahtine leht on kaart ja kaardiribal olevad sakid ongi vahekaardid ... ainult senikaua kui need avatakse. Sakk hoiab endas vahekaarti infot ja lahti kaarti, kus on kaardi sisu. Mis on siin arusaamatut.
Pealegi pole üldse vahet, kuidas midagi nimetada vaid see, et kasutaja sellest aru saab.
|
|
|
|
_________________
Olen umbkeelne mulk ja ei saa võõrastest keeltest piisavalt aru
|
|
|
|
Qilaq
Vana Pingviin
Vanus: 54
Liitunud: 25.10.2006
Postitused: 1219
Asukoht: Linda Nisa
Distributsioon: Mageia, Mandriva Linux
|
|
| Jah, Sander ütles enam-vähem kõik selle ära, mis mul öelda oli. Funktsionaalseks kattuvuseks oleks just nimelt seda vaja, et - arvesse võttes, et vahekaart on raamatukogunduslik mõiste ja laenatud sealt veebilehitseja/seadistustedialoogi konteksti, mitte vastupidi - mõlemal juhul oleks tähis eraldatud sisust (ehk siis vahekaart lihtkaartidest).
|
|
|
|
_________________
Tõlkija (Mandriva Linux, KDE, Scribus, CUPS)
|
|
|
|
veeall
Pingviini aktivist
Vanus: 49
Liitunud: 27.09.2006
Postitused: 264
Distributsioon: Slackware64 14.2
|
|
| Ja tegelikult on tabi puhul tegu lihtsalt latakaga millel on küljes sang. Kartoteegi analoogia veebisirvijale ei sobi niikuinii. Samahästi võiks nimetada tabi tablooks. Ma telefoni teel nõustades pean alati kasutama väljendit "see nagu kartoteegi kaart akna ülaosas" ja siis tuleb ka veel täpsustada, et mõtleksime ikka sama elementi.
|
|
|
|
|
|
|
|
wk
Vana Pingviin
Liitunud: 24.10.2007
Postitused: 1133
Asukoht: Tallinn, vahel Vastseliina vald
Distributsioon: Debian, Kubuntu
|
|
Qilaq, ma arvan nii mõnestki Su väitest aru saavat, aga Su väide kõnealuste objektide funktsionaalsest erisusest ei jõua mulle kuidagi kohale.
Näiteks vaatan väidet: vahekaart peaks juba nime poolest olema tingimata millegi vahel, mis pole ise vahekaart. See on mulle arusaadav, aga mitte argumendina veenev, sest sõnadel (saati siis liitsõnadel) kipub etümoloogiast või tuletusviisist sõltumata kogunema tähendusväli, mis ei hooli algsetest tõsiasjadest. See on inimkeelele omane nähtus, üks lihtne näide, mida väänama kiputakse, on "esimees". Sõna räägib meile ajast, kui vastavas ametis sai olla vaid mees. Nüüd võib sama rolli kanda ka naine, mispärast kiputakse vahel kasutama mõistet "esinaine". Ometi ei määra mõiste "esimees" oma tähendusväljaga, et vastav isik peaks ilmtingimata olema meessoost. Seda sellepärast, et vahepeal on muutunud ühiskondlikud olud, sellega seotud tähendusväli metakeeles on kaasa liikunud, aga mõiste kandja on samaks jäänud.
Nii, tagasi vahekaardi juurde tulles, vaatame situatsiooni nüüd pisut teist pidi. Kui meil oleks raamatukogu kartoteegis võimalik vahekaardi funktsiooni säilitades vahekaardid ära kaotada, mängust välja visata, siis ma arvan, et seda ka tehtaks. Muidu oleks tegemist liiasusega. Sama käib ka lihtkaartide kohta: kui oleks võimalik selline kastkartoteek, kus lihtkaartide info oleks mugavamini korraldatav ja tarbitav, siis poleks neid kaarte sellisel kujul vaja. Trämi näidet kasutades: on mõeldav kartoteek, kus iga vahekaardi asemel on pihuarvuti, mis sisaldab vastava tähe "lihtkaartide" infot.
Edasi, oma mõtte selgituseks lähen tagasi aastasse 1992. Win 3.1-ga tuli kaasa üks väike naljakas programm, mille nimi praegu ei meenu [üle lugedes meenus, oli vist cardman.exe ehk CardManager]. Igatahes oli programmi idee kanda paberkartoteegi lihtsamad võimalused üle arvutisse. Seda oli püütud graafiliselt kujundada sarnaseks, vahekaarte polnud, ainult lihtkaardid kaskaadis üksteise taga, servad paistmas. Ma pisut eksperimenteerisin sellega, näiteks proovisin, et kui lisada palju kaarte, kuidas siis neid kuvama hakatakse? Lahendus oli primitiivne kuid paratamatu: mingist arvust kaartidest alates enam visuaalselt esitatud kaartide arv ei kasvanud, st et paberkataloogis elementaarset sirvimisfunktsiooni ei olnud võimalik 1:1 üle kanda. Õieti polnud seda ka tarvis, kuid tegemist oli graafilise kasutajaliidese lapsepõlvega.
Kui keegi täna võtaks sama ülesande ette, siis minu arvates näeks tulemus välja üsna sarnane Firefoxile. KDE sõbrana nimetan selle kujuteldava rakenduse Kartoteque'iks. Rakenduse aknas oleks sakkide riba, igal sakil näiteks üks tähestiku täht, sakil klikates EI avaneks suur leht sõnumiga, et kasutaja on jõudnud A-tähe vahelehele, vaid avaneks esimene nn lihtkaart, mis selles infokogus on A-tähe alla pandud. Kartoteque'il oleks minu arusaama kohaselt väga veenev funktsionaalne kattuvus kastkartoteegiga. On olemas ka vahekaardi ja lihtkaardi funktsioonid, vaatamata sellele, et neid pole üle kantud originaalitruu visuaalse aimamisega. Ja miks ei ole üle kantud? Sest see oleks uues kontekstis liiasus, redundantsus, funktsiooni säilimiseks pole neid vaja, nende puudumine muudab kasutamist mugavamaks.
Uitmõte: Kui keegi võtaks sama ülesande ette homme, siis iPhone'i ja Androidi telefone vaadates võib ette kujutada, et tuleb juurde nn lihtkaartide sirvimise võimalus puutetundlikult ekraanilt.
Niisiis, kui ma vaatan Kartoteque'i, siis minu hinnangul on info esitamise ja haldamise seisukohalt tegemist väga veebisirvijatele sarnaneva programmiga. Ja ühtlasi sarnanevad mõlemad hämmastavalt kastkartoteegile. Sinu senistest sõnavõttudest saan ma aru, et sarnasusest võiks rääkida siis, kui Kartoteque'is oleksid
* konkreetsed vahelehed
* visuaalselt eristatud lihtlehed
On see tõesti sisuliselt oluline?
|
|
|
|
_________________
Kõike hääd,
WK
|
|
|
|
Qilaq
Vana Pingviin
Vanus: 54
Liitunud: 25.10.2006
Postitused: 1219
Asukoht: Linda Nisa
Distributsioon: Mageia, Mandriva Linux
|
|
wk, see on hea näide. Ma seda CardManageri ei tea, aga tundub olevat omas ajas päris äge asi. Ma siiski veidi kahtleksin selles Kartoteque'i idees, sest see satuks ikka sama piirangu ette. Oletame siis, et meil on tegemist sakiga A ja sellele klõpsates avaneb siis sarnane pilt nagu CardManageris. Ilmselt oleks tehniliselt võimalik ka lahendus, et kõigile nähaolevatele (liht)kaardiservadele klõpsates jääks sakil endiselt püsima A. Aga - sinna mahuks neid kaardiservi ikkagi ainult kindel arv, ütleme 100 (oletame, et nii ekraan kui ka aken on piisavalt suured, et neid nii palju visuaalselt eristavatena ära mahutada). Aga kui A tähe alla on vaja panna 115 (liht)kaarti?
Põhmõtteliselt ei ole ju selline lahendus midagi väga uut: akende kaskaadi seadmine töölaual on näiteks ju vist väga vana asi ning ilmselt ei nõua sama lahenduse teostamine suvalises aknas (töölaual toimub see lihtsalt "juuraknas") üldse erilist vaeva (isegi kui see on teostatud alamakna (mida ju tab endast sisuliselt kujutab) alamakendena...)). Aga ikka jääb see ruumipiirang.
Aga siiski, jah, ma tõrguksin ka sel juhul neid asju nimetamast vahekaartideks. Seal oleksid tavalised sisu kandvad (liht)kaardid/lehed ja nende juurde juhatavad sakid (ehk põhimõtteliselt sama nagu praegugi Firefoxis või ka suvalises seadistustedialoogis, kus tabe kasutatakse). Sakke üksi ma siiski vahekaardiks ei nimetaks - kuigi võimalik on ka kujutluspilt, et sakki pidada omaette aknaks ja selle all avanevat sisu omaette. Kuid vähemalt seni seda eristust ei veebilehitsejates ega seadistustedialoogides mu teada ei tehta - just vastupidi, sakk on rõhutatult koos alloleva sisuga ning eristus tõmmatakse erinevate saki-sisu komplektide vahele.
|
|
|
|
_________________
Tõlkija (Mandriva Linux, KDE, Scribus, CUPS)
|
|
|
|
tramm
Vana Pingviin
Liitunud: 03.11.2008
Postitused: 900
Distributsioon: *buntu
|
|
| Qilaq, tahad ma lähen raamatukokku ja teen ekstra sinu jaoks foto vahekaardist, kuhu peale on kantud info --- et kummutada see eeldus, et vahekaart peab olema väljaspool infot kandvaid üksusi seisev tähistaja?
|
|
|
|
_________________
|
|
|
|
Qilaq
Vana Pingviin
Vanus: 54
Liitunud: 25.10.2006
Postitused: 1219
Asukoht: Linda Nisa
Distributsioon: Mageia, Mandriva Linux
|
|
| Vahekaardist, mis kannaks infot, mis on hierarhiliselt samal tasemel vahekaardiga tähistatava rühma kaartidel oleva infoga? Seda tahaks näha küll.
|
|
|
|
_________________
Tõlkija (Mandriva Linux, KDE, Scribus, CUPS)
|
|
|
|
|
|
|
