Australian Government Information Management Office arvates maksab asjaajamise üleviimine avatud koodi põhinevatele lahendustele, rohkem kui on võimalik säästa.
http://linux.slashdot.org/story/10/02/1 ... -Expensive
Missugused on teie tegelikud arvamused?
Mõni leiab et "Avatud Kood" on liiga kallis
Moderaator: Moderaatorid
Kui sul on sotetud süsteemid juba, siis vahetamine on loomulikult kallis. Kuid kui oled niikuinii sunnitud vahetama - näiteks kogu võrgu, sest W98 või XP tugi lõppenud, siis tuleb esialgu sama välja (ümberkoolituskulud) ja hiljem hakkab säästma.
Tellige endale sünnipäevaks, sõbrapäevaks või muuks tähtpäevaks kingitus: Kingitused internetist - NetiKink.eu
Samas sõltub see nii paljudest teistest faktoritest, et sellise ühe põhjal välja tuua on ebaaus.
Näiteks on ühel meie ministeeriumil probleemiks täielikule üleminekuni vaba GIS tarkvara olemasolu, mida lihtsalt ei ole olemas. Samas kasutavad väga esuliselt OpenOffice.org-i
Üleminek on tehtud Eesti riigiasutustele suht raskeks, sest litsentsid on microsofti poolt väga odavaks tehtud ja vahetus ei annaks praktiliselt mingit effekti.
Näiteks on ühel meie ministeeriumil probleemiks täielikule üleminekuni vaba GIS tarkvara olemasolu, mida lihtsalt ei ole olemas. Samas kasutavad väga esuliselt OpenOffice.org-i
Üleminek on tehtud Eesti riigiasutustele suht raskeks, sest litsentsid on microsofti poolt väga odavaks tehtud ja vahetus ei annaks praktiliselt mingit effekti.
Kas tõesti? Maa-amet ju peaks töötama avatud tarkvaral? Vähemalt http://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumia ... a-p14.html jätab küll igati sellise mulje... Ja http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_GIS_software ei jäta küll muljet, et avatud lähtekoodiga GIS tarkvara mis tahes vajadusteks "lihtsalt ei ole olemas"...illukas kirjutas:Näiteks on ühel meie ministeeriumil probleemiks täielikule üleminekuni vaba GIS tarkvara olemasolu, mida lihtsalt ei ole olemas.
Tõlkija (Mandriva Linux, KDE, Scribus, CUPS)
üks asi on need rakendused, mis on lõppkliendile...
Mina ei ole ka päris kursis mille taha täielik üleminek jääb(ei ole pädev GIS-is) aga ju neil ikka on mingid põhjused, sest neil on suht suur suunitlus vabale tarkvarale ja vaevalt, et lihtsalt laiskusest ei ole leitud.
Maaametis on suur töö ära tehtud ja selles suhtes eeskujuks teistele asutustele.
Samas on see ainus ministeerium kust mina olen vastuse saanud ods dokumendina. Seega minu silmis on nad igati positiivsed tegijad
Mina ei ole ka päris kursis mille taha täielik üleminek jääb(ei ole pädev GIS-is) aga ju neil ikka on mingid põhjused, sest neil on suht suur suunitlus vabale tarkvarale ja vaevalt, et lihtsalt laiskusest ei ole leitud.
Maaametis on suur töö ära tehtud ja selles suhtes eeskujuks teistele asutustele.
Samas on see ainus ministeerium kust mina olen vastuse saanud ods dokumendina. Seega minu silmis on nad igati positiivsed tegijad
GRASS on vägagi kobe vaba GIS. Kasutame seda aastaid ja oleme selle leidnud oma töös olevat võimalusterohkema kui hirmkallis ja maailmas kõrgelt hinnatud ENVI. ENVI ostsime headel päevadel, aga uuendused on nii kallid, et ilmselt loobume, sest need vähesed lisavõimalused, mis GRASSis puuduvad, pole seda hinda väärt. Samas puudub ENVIs ohtrasti GRASSis realiseeritud võimalusi, nii et GIS-i põhivahendiks on meil GRASS. GRASS-i arendajate hulk on suur ja aktiivne, nii et puuduvate moodulite juurdeloomine on kindlasti mõeldav, eriti kui seni hirmkallistele kommertssüsteemidele kulunud vahendeid kulutada avatud koodiga süsteemide toeks. GRASS saab edukalt hakkama nii vektor- kui rasterandmetega. Ohtrasti on import- ja eksportmooduleid. Töötab hästi koos Postgres-andmebaasiga - vabavaraline SQL-suuteline andmebaasisüsteem.illukas kirjutas:Näiteks on ühel meie ministeeriumil probleemiks täielikule üleminekuni vaba GIS tarkvara olemasolu, mida lihtsalt ei ole olemas.