Linuxi PDF programmide ülevaade
Moderaator: Moderaatorid
Linuxi PDF programmide ülevaade
Linux.com on taas võtnud vaevaks kirja panna ja võrrelda erinevaid PDF failide avamise programme Linuxis. Kuigi PDF on kunagi loodud Adobe poolt, siis tema kasutamise andmed on avalikud. Tänu sellele on tekkinud suurel hulgal ka erinevaid tarkvarasid, mis kõik võimaldavad PDF faile avada. Windowsis see eriti levinud just pole, kuid Linuxis on vähe distributsioone, mis kohe kaasa paneksid Adobe Acrobat Readeri enda. Ikka kasutatakse mõnda muud. Ja nagu selgub Linux.com-i ülevaatest - tegelikult täiesti põhjendatult. Kuigi Adobe enda Reader on ühe parima PDF failide toetusega on ta siiski väga suur ja mahukas. Ning piisavalt keeruline. Selgub, et nii KDE KPDF kui ka Gnome Evince võivad mitmel juhul hoopis paremad olla. Aga ülevate leiate Linux.com lehelt.
Viimati muutis spott, 28.11.2006, 20:55, muudetud 1 kord kokku.
Tellige endale sünnipäevaks, sõbrapäevaks või muuks tähtpäevaks kingitus: Kingitused internetist - NetiKink.eu
Ok
parandasin natuke
parandasin natuke
Tellige endale sünnipäevaks, sõbrapäevaks või muuks tähtpäevaks kingitus: Kingitused internetist - NetiKink.eu
Ma kas loen või otsin midagi kümnekonnast pdf-failist päevas, teinekord mitmekümnest, ja Acrobati poole pöördun ainult siis, kui kpdf millegi näitamisega jänni jääb (mida viimasel ajal praktiliselt enam ei juhtu). Nii et ehk keegi seletaks mulle veidi konkreetsemalt, mis mul kahe silma vahele jääb, et ma selle adobe mugavusest aru ei saa?
Mind huvitab rohkem see sarnane kasutajaliides, sest päevast päeva trükikodadele PDF faile saates sõltun just Adobe Readerist ja alati igaks-juhuks-käima-lastavast preflightist.indrek kirjutas:Ma kas loen või otsin midagi kümnekonnast pdf-failist päevas, teinekord mitmekümnest, ja Acrobati poole pöördun ainult siis, kui kpdf millegi näitamisega jänni jääb (mida viimasel ajal praktiliselt enam ei juhtu). Nii et ehk keegi seletaks mulle veidi konkreetsemalt, mis mul kahe silma vahele jääb, et ma selle adobe mugavusest aru ei saa?
Miks see trükikodadele pdf failide saatmine just adobe readerit küll nõuab? Sama edukalt saab ju oma dokumenti ka näiteks kpdf-is vaadata enne saatmist. Ja millega see kasutajaliides sarnane olema peab? Ühtegi põhjendust miks Adobe Reader mugavam on pole sa küll siiani toonud. Loeks neid isegi huviga.
Mu meelest ei nõuagi PDF-failide saatmine trükikodadele Readerit, vaid va Acrobati ennast - või on nüüd preflight siis Readeris ka sees? (ei mõista, miks see seal peaks olema...). priit tõenäoliselt töötab kuskil, kus tehakse tööd Windowsi- või Maci-põhiste küljendusprogrammidega (Indesign, Quark), mille puhul on Acrobati kasutamine lõplikus viimistluses ja kontrollis üsna mõistlik... (Linuxi maailmas pakutav küljendamisprogramm Scribus pole paraku seniajani väga levinud ja eks ta on võib-olla ka uusimatest Indesignist ja Quarkist veel veidi maas ka...)
Tõlkija (Mandriva Linux, KDE, Scribus, CUPS)
Tõsi, ajasin praegu Readeri rohkem Acrobati kaela, st preflight peaks ikka ainult Acrobatis olema. Ja pole ausalt öeldes veel näinud, et keegi ajalehte vabavaraliste vahenditega teeks, sest Scribus ei kannata tõesti mingit võrdlust hetkel InDesigniga. Ja GIMP vist defaultina CMYKi ka ei toeta.Qilaq kirjutas:Mu meelest ei nõuagi PDF-failide saatmine trükikodadele Readerit, vaid va Acrobati ennast - või on nüüd preflight siis Readeris ka sees? (ei mõista, miks see seal peaks olema...). priit tõenäoliselt töötab kuskil, kus tehakse tööd Windowsi- või Maci-põhiste küljendusprogrammidega (Indesign, Quark), mille puhul on Acrobati kasutamine lõplikus viimistluses ja kontrollis üsna mõistlik... (Linuxi maailmas pakutav küljendamisprogramm Scribus pole paraku seniajani väga levinud ja eks ta on võib-olla ka uusimatest Indesignist ja Quarkist veel veidi maas ka...)
Tehakse ikka ajalehti ka vabavaraliste vahenditega, vaata näiteks siit (see ei ole mõeldud nüüd Indesigni mahategemiseks ega Scribuse liigseks upitamiseks - pealegi on tõenäoliselt vajadused, võimalused ja nii edasi erinevad). GIMP jah vist CMYK-i ei toeta kuigi hästi, samas Krita näiteks peaks toetama ka "produktsiooni" tasemel...priit kirjutas: Tõsi, ajasin praegu Readeri rohkem Acrobati kaela, st preflight peaks ikka ainult Acrobatis olema. Ja pole ausalt öeldes veel näinud, et keegi ajalehte vabavaraliste vahenditega teeks, sest Scribus ei kannata tõesti mingit võrdlust hetkel InDesigniga. Ja GIMP vist defaultina CMYKi ka ei toeta.
Võibolla katsuks teemas püsida? Teemaks on ju pdf failide avamise ja lugemise programmid ju mitte pdf failide redigeerimis programmid. Ootan ikka suure põnevusega põhjendusi miks on Adobe Readerit pdf failide vaatamiseks mugavam kasutafa, kui näiteks kpdf-i? Siiani on ikka ümargune 0 põhjendust toodud ju.
KPDF integreerub Kilesse hästi.
GNOME kasutajana integreerub Adobe Reader keskkonnaga paremini (see on ainult kasutatavast töökeskkonnast sõltuv arvamus). Adobe Readeril on kohe alguses ikoonidena olemas järgmisele ja eelmisele lehele mineku nupud. Muidugi kõik ei pruugi üldse neid vajadagi, aga minu jaoks väga mõnusad nupud seal all, lisaks võimalus kiiresti trükitud lk numbriga lehele minna seal. Jällegi subjektiivne. Saab ju need ka KPDF-ile kiiresti panna.
Adobe Readeril on Bookmarks (KPDF'is Sisukord) paari meeldiva lisavõimalusega - näiteks Hide After Use. Muidugi saab ka ilma hakkama.
Adobe Readeril saab ühes aknas mitu dokumenti avada, KPDF'is vaid üht. Pole üldjuhul siiski vajalik ühes aknas mitu avada.
KPDF renderdab suurema, kui neljarealise maatriksi sulud mitteühtlase kaarjoonega - mõnede väikeste katkevustega (vastavad sulud on TeX'is loodud \begin{pmatrix}blabla\end{pmatrix} abil). See on väike iluviga, kuid väga õrnalt siiski häiriv.
KPDF ei tunne nagu fonti ära, Adobe Readeris on kõik ok, aga KPDF'is näitab nagu default fondiga vms üldjuhul.
Need olid lihtsalt tähelepanekud, muud midagi...
Peale selle fondivärgi, mis võib olla miski mu teadmatusega seonduv, muud väga suurt vahet pole. Põhilised funktsioonid, mida pidevalt kasutada, on mõlemal olemas piisavalt käepäraselt.
GNOME kasutajana integreerub Adobe Reader keskkonnaga paremini (see on ainult kasutatavast töökeskkonnast sõltuv arvamus). Adobe Readeril on kohe alguses ikoonidena olemas järgmisele ja eelmisele lehele mineku nupud. Muidugi kõik ei pruugi üldse neid vajadagi, aga minu jaoks väga mõnusad nupud seal all, lisaks võimalus kiiresti trükitud lk numbriga lehele minna seal. Jällegi subjektiivne. Saab ju need ka KPDF-ile kiiresti panna.
Adobe Readeril on Bookmarks (KPDF'is Sisukord) paari meeldiva lisavõimalusega - näiteks Hide After Use. Muidugi saab ka ilma hakkama.
Adobe Readeril saab ühes aknas mitu dokumenti avada, KPDF'is vaid üht. Pole üldjuhul siiski vajalik ühes aknas mitu avada.
KPDF renderdab suurema, kui neljarealise maatriksi sulud mitteühtlase kaarjoonega - mõnede väikeste katkevustega (vastavad sulud on TeX'is loodud \begin{pmatrix}blabla\end{pmatrix} abil). See on väike iluviga, kuid väga õrnalt siiski häiriv.
KPDF ei tunne nagu fonti ära, Adobe Readeris on kõik ok, aga KPDF'is näitab nagu default fondiga vms üldjuhul.
Need olid lihtsalt tähelepanekud, muud midagi...
Peale selle fondivärgi, mis võib olla miski mu teadmatusega seonduv, muud väga suurt vahet pole. Põhilised funktsioonid, mida pidevalt kasutada, on mõlemal olemas piisavalt käepäraselt.
KPDF-il on samasugused lehekülgede vahel liikumise nupud vaikimisi vasakul asuva liikumispaneeli allservas, samuti saab seal kasti kirjutades liikuda vajalikule leheküljele või siis kasti kõrval asuvale lehekülgede koguarvule klõpsates avanevas dialoogis kirjutades või kerides vajaliku leheküljele liikuda.PeTzZz kirjutas: [...]Adobe Readeril on kohe alguses ikoonidena olemas järgmisele ja eelmisele lehele mineku nupud. Muidugi kõik ei pruugi üldse neid vajadagi, aga minu jaoks väga mõnusad nupud seal all, lisaks võimalus kiiresti trükitud lk numbriga lehele minna seal. Jällegi subjektiivne. Saab ju need ka KPDF-ile kiiresti panna.
See on küll midagi, mida ma ei mäleta viimasel ajal kohanud olevat, ma olen ikka näinud kõiki dokumente selliste fontidega, nagu neisse on põimitud.PeTzZz kirjutas: [...]KPDF ei tunne nagu fonti ära, Adobe Readeris on kõik ok, aga KPDF'is näitab nagu default fondiga vms üldjuhul.
KDE-s läheb pdf-programmide rindel huvitavaks Okular (KPDFi remake, päris huvitavad screenshotid siit: http://kpdf.kde.org/okular/screenshots.php ) ja Ligature (ümbernimetet kviewshell) kaklevad koha pärast kde4-s.
