Pingviini veeb

Sõnal on suur jõud. Seetõttu saavad tooted endale ilusad nimed. Pikema aja jooksul muutuvad need märkamatult asjade üldisteks sünonüümideks. Ja see toob toote arendajale hästi sisse, sest reklaam on tasuta.

Valimiste eel ja järel räägivad poliitikasse pürgijad, Eesti tipppoliitikud ja ametnikud avalikus meedias tihti keerulistest arvutustest. Enamasti käib sinna juurde ka ühe kindla firma toote nimi. Kui see pole reklaam, mis see siis on? Ja kõige selle taustal on Eesti vabavarapoliitika üks suur mull. Mõned näited siia ka.

http://uudised.err.ee/v/eesti/863169c1- ... d6f6bb90ca
"Keskerakonna liige Kadri Simson märkis saates .... See sõnum, et eelarve on tasakaalus ja ilusasti Exceli tabelis, ei muuda nende elu järgmisel aastal kuidagi," lisas ta."

http://valdekseeder.blogspot.com/2015/0 ... hoive.html
"Lehed võib orgunnida malevkonna juhatuse poolt määratud isikule, kel on exceli tabel A-Y sum funktsiooniga ning kes kord kuu-paari jooksul kuupäevad, tunnid ja ürituste nimed sisse lööb"

http://poliitika.postimees.ee/3141645/k ... u-leppinud
"Üle poole kohtumisest võttis Rõivase sõnul niinimetatud Exceli tabeli ehk kulude ja katteallikate arutelu. "

Exceli valemitega saab LibreOffices täiesti hästi hakkama. LibreOffice 4.4 saab ka viimaste windows tabelitega hakkama.

Ja ka gnumeric'us.

Täiesti õige. Arvatavasti saaks neid lihtaritmeetika tehteid ka googledoc-s teha (ise pole kasutanud). Ja seda arusaamatum on, et miks peab riigiametnik kommertsprodukti reklaamima? Viide lihtsalt arvutustabelile kui üldtundud arvutusvahendile ilma kaubamärki nimetamata peaks ju olema piisav.

Ah ei, need MS tooted on juba ammu üldnimetusteks muutunud ja sellega võidelda on üsna lootusetu. Meil koolis juba iidamast-aadamast open- ja libreoffice kasutusel, aga ikka 99% inimestest ütleb word, excel ja powepoint. Kui ütlen esitlus või tabelarvutus, ei saa osad inimesed arugi millest räägin, pean üle seletama, seda siiski eelpoolnimetet MS tooteid mainimata. Täpselt nii nagu spordijalatsid olid nõuka ajal kõik botased. Seda esimene postitaja mõtleski ja poliitikud ei erine siin millegi poolest teistest inimestest.

Nii ta kahjuks on, vähemalt minul küll on nii pean kurbusega tunnistama.

Kasutan ise ka libre office-d ja varem open officit, ajast mil hakkasin kasutama linuxit (2005) aga siiski ise ka räägin automaatselt excel, word

Eks poliitikasse on jõudnud ja intervjuusid annavad need, kellele koolis ja ülikoolis õpetati,
et arvuti tähendab MS Office-t ja tekste tehakse Wordiga ja arvutusi tehakse Exceliga.

akbgf kirjutas:Eks poliitikasse on jõudnud ja intervjuusid annavad need, kellele koolis ja ülikoolis õpetati,
et arvuti tähendab MS Office-t ja tekste tehakse Wordiga ja arvutusi tehakse Exceliga.

Enamus pingviine kasutab "non-free" litsentsiga programmijuppe (põhiliselt esineb võrgukaardis, graafikas või sinihambas).

Ja ID kaardi tarkvara ning kõik virtuaalsed (facebook, google draiv .jt) välised andmebaasid on kahtlased:
https://stallman.org/

https://stallman.org/articles/digital-voting-bad.html

Loomulikult tuleb lisada, et praegult on kõik 100% vaba tarkvara OS( trisquel, parabola .jt) kaunis ebastabiilsed. Välja arvatud debian main.

tris kirjutas:Loomulikult tuleb lisada, et praegult on kõik 100% vaba tarkvara OS( trisquel, parabola .jt) kaunis ebastabiilsed. Välja arvatud debian main.

Wikipedia ütleb: Novell decided to release the SUSE Linux Professional product as a 100% open source project.

Milles see ebastabiilsus seisab?
OpenSUSE-13.2 up 41 days, enne viimast tuuma uuenduste pealelaskmist oli 'up 88 days' või umbes nii.
Pidevalt töös mitmekasutaja tööjaam, mitte ei tiksu niisama nurgas.

Teises aknas Red Hat Enterprise Linux Server release 6.6, up 76 days,
/etc/passwd on 93 rida.

akbgf kirjutas:

tris kirjutas:Loomulikult tuleb lisada, et praegult on kõik 100% vaba tarkvara OS( trisquel, parabola .jt) kaunis ebastabiilsed. Välja arvatud debian main.

Wikipedia ütleb: Novell decided to release the SUSE Linux Professional product as a 100% open source project.

Milles see ebastabiilsus seisab?
OpenSUSE-13.2 up 41 days, enne viimast tuuma uuenduste pealelaskmist oli 'up 88 days' või umbes nii.
Pidevalt töös mitmekasutaja tööjaam, mitte ei tiksu niisama nurgas.

Teises aknas Red Hat Enterprise Linux Server release 6.6, up 76 days,
/etc/passwd on 93 rida.

https://www.gnu.org/philosophy/open-sou ... point.html
https://www.gnu.org/distros/free-distros.html

PARANDATUD: lihtsalt teadmiseks, et avatud lähtekood ei ole veel see päris vaba tarkvara.
Ise kasutan debian ja main repot.

Aegajalt käib meilgi ju uudissõnade otsimise kampaania. Pakume siis midagi, et ei peaks üht kindlat toodet reklaamima maksumaksja raha eest. Täiendused on teretulnud.

exceli tabel -> tehtetabel või arvutustabel
wordi dokument -> tekstitöö või tekstifail või kirjutustöö
powerpoint -> esitlus või slaidid .

mait kirjutas:Aegajalt käib meilgi ju uudissõnade otsimise kampaania. Pakume siis midagi, et ei peaks üht kindlat toodet reklaamima maksumaksja raha eest. Täiendused on teretulnud.

exceli tabel -> tehtetabel või arvutustabel
wordi dokument -> tekstitöö või tekstifail või kirjutustöö
powerpoint -> esitlus või slaidid .

see on sama mõttetu nagu see, et stallmann sunnib kõiki ütlema gnuu slääsh linacks. jumala pohh, kuidas inimesed kõnekeeles seda nimetavad. ning eesti keeles kõlaks see veel väärakamalt andke andeks. seega mina nimetan linuxit linuxiks, sest kõik saavad aru, millest on jutt ja see on hea lühike. tavainimesel on täiesti savi sellest, et misasi see gnuu veel on. isegi kui neile seletada, et misasi see on ja miks linus torvalds ei vääri kogu krediiti ja kui palju vaeva stallmann & co. nägid jne jne, siis neil on ikka täiesti savi edasi ja linux on ikka linux. leppige sellega.

sama on tegelikult nende ekselitega jms. väga haige on mu arust inimestele ette dikteerida, kuidas nad peaksid neid programme nimetama. kes ütleb powerpoint, kes ütleb slaidid ja kes ütleb impress (mis asi?). point on see, et arusaadav oleks, millest jutt käib. teavitada loomulikult võib, aga kui inimene on harjunud, siis las ta olla.

systemd tahab varsti kõik distributsioonid ära süüa välja arvatud Gentoo.
Debian wheezy õnneks on veel init peal
Vat sulle linuxit.

tris kirjutas:systemd tahab varsti kõik distributsioonid ära süüa välja arvatud Gentoo.
Debian wheezy õnneks on veel init peal
Vat sulle linuxit.

nii kihvt. kas mu ubuntu on sellega kiirem?

ralph_tegeler kirjutas:
nii kihvt. kas mu ubuntu on sellega kiirem?

http://0pointer.de/blog/projects/systemd.html
Ikka rohkem Windowsi moodi.

ralph_tegeler kirjutas:

mait kirjutas:Aegajalt käib meilgi ju uudissõnade otsimise kampaania. Pakume siis midagi, et ei peaks üht kindlat toodet reklaamima maksumaksja raha eest. Täiendused on teretulnud.

exceli tabel -> tehtetabel või arvutustabel
wordi dokument -> tekstitöö või tekstifail või kirjutustöö
powerpoint -> esitlus või slaidid .

see on sama mõttetu nagu see, et stallmann sunnib kõiki ütlema gnuu slääsh linacks. jumala pohh, kuidas inimesed kõnekeeles seda nimetavad. ning eesti keeles kõlaks see veel väärakamalt andke andeks. seega mina nimetan linuxit linuxiks, sest kõik saavad aru, millest on jutt ja see on hea lühike. tavainimesel on täiesti savi sellest, et misasi see gnuu veel on. isegi kui neile seletada, et misasi see on ja miks linus torvalds ei vääri kogu krediiti ja kui palju vaeva stallmann & co. nägid jne jne, siis neil on ikka täiesti savi edasi ja linux on ikka linux. leppige sellega.

sama on tegelikult nende ekselitega jms. väga haige on mu arust inimestele ette dikteerida, kuidas nad peaksid neid programme nimetama. kes ütleb powerpoint, kes ütleb slaidid ja kes ütleb impress (mis asi?). point on see, et arusaadav oleks, millest jutt käib. teavitada loomulikult võib, aga kui inimene on harjunud, siis las ta olla.

Ühelt poolt on Sul õigus - vahet pole.
Teiselt poolt inimene ikka tahab ühte üldistavat nimetust. Nii nagu olen näinud poes inimesi kõiki koolajooke nimetamas "pepsiks", koopiamasinaid "kseroksiks", pabermähkmeid "pampersiteks"...

Libre lehel (.ee) nimetatakse "excelit" Tabelarvutusprogrammiks. Sama nime annab ka wikipeedia Exceli kohta. Nii et nimi on meil ammu juba olemas

...ja siinkohal üks ideoloogiliselt sobimatu vahemärkus:
ek-sel - kaks silpi
ta-bel-ar-vu-tus-prog-ramm - seitse silpi

kah õige. Ja pole üldse vähetähtis moment!

v6lur kirjutas:...ja siinkohal üks ideoloogiliselt sobimatu vahemärkus:
ek-sel - kaks silpi
ta-bel-ar-vu-tus-prog-ramm - seitse silpi

Ar-vu-ti - kolm silpi,
win-dows - kaks silpi.
Nii et enam pole arvutit vaja, kõike seni arvutiga tehtut saab teha windowsiga.

Ma kasutan tabelarvutust üsna tihti, aga pole veel kordagi Excelit kasutanud.
Selle töö teevad ära Gnumeric ja LibreOffice Calc, enne neid Lotus-1-2-3, Quattro, Wingz, OpenOffice Calc.
Wikipedia loetleb umbes 30 tabelarvutuspaketti. Kõiki neid exceliks nimetada on sama mis kõiki autosid opeliks nimetada.

Kõlav lühike nimi on tähtis. Calk on sarnane kalkulaatorile. Ise kutsun neid lihtsalt tabeliteks. Nt. "selle programmiga saab ka tabeleid teha". Tihti pean siiski lisama, et "no need Exceli tabelid.." See siis tüüpiline vestlus, kui LibreOfficest jutt. Esitlusi kutsun slaidideks, samuti tuleb tihti mainida PowerPointi. See viimane pole nii juurdunud veel, kui Word ja Excel. Üldiselt küsitakse neid kahte kui Officet tahetakse.

vord ja eksel... kirjapildis võiks meelega need kasutusele võtta, irw