Sõnal on suur jõud. Seetõttu saavad tooted endale ilusad nimed. Pikema aja jooksul muutuvad need märkamatult asjade üldisteks sünonüümideks. Ja see toob toote arendajale hästi sisse, sest reklaam on tasuta.
Valimiste eel ja järel räägivad poliitikasse pürgijad, Eesti tipppoliitikud ja ametnikud avalikus meedias tihti keerulistest arvutustest. Enamasti käib sinna juurde ka ühe kindla firma toote nimi. Kui see pole reklaam, mis see siis on? Ja kõige selle taustal on Eesti vabavarapoliitika üks suur mull. Mõned näited siia ka.
http://uudised.err.ee/v/eesti/863169c1- ... d6f6bb90ca
"Keskerakonna liige Kadri Simson märkis saates .... See sõnum, et eelarve on tasakaalus ja ilusasti Exceli tabelis, ei muuda nende elu järgmisel aastal kuidagi," lisas ta."
http://valdekseeder.blogspot.com/2015/0 ... hoive.html
"Lehed võib orgunnida malevkonna juhatuse poolt määratud isikule, kel on exceli tabel A-Y sum funktsiooniga ning kes kord kuu-paari jooksul kuupäevad, tunnid ja ürituste nimed sisse lööb"
http://poliitika.postimees.ee/3141645/k ... u-leppinud
"Üle poole kohtumisest võttis Rõivase sõnul niinimetatud Exceli tabeli ehk kulude ja katteallikate arutelu. "
Eesti poliitikud reklaamivad vabavara asemel MS-i
Moderaator: Moderaatorid
Ah ei, need MS tooted on juba ammu üldnimetusteks muutunud ja sellega võidelda on üsna lootusetu. Meil koolis juba iidamast-aadamast open- ja libreoffice kasutusel, aga ikka 99% inimestest ütleb word, excel ja powepoint. Kui ütlen esitlus või tabelarvutus, ei saa osad inimesed arugi millest räägin, pean üle seletama, seda siiski eelpoolnimetet MS tooteid mainimata. Täpselt nii nagu spordijalatsid olid nõuka ajal kõik botased. Seda esimene postitaja mõtleski ja poliitikud ei erine siin millegi poolest teistest inimestest.
Enamus pingviine kasutab "non-free" litsentsiga programmijuppe (põhiliselt esineb võrgukaardis, graafikas või sinihambas).akbgf kirjutas:Eks poliitikasse on jõudnud ja intervjuusid annavad need, kellele koolis ja ülikoolis õpetati,
et arvuti tähendab MS Office-t ja tekste tehakse Wordiga ja arvutusi tehakse Exceliga.
Ja ID kaardi tarkvara ning kõik virtuaalsed (facebook, google draiv .jt) välised andmebaasid on kahtlased:
https://stallman.org/
https://stallman.org/articles/digital-voting-bad.html
Loomulikult tuleb lisada, et praegult on kõik 100% vaba tarkvara OS( trisquel, parabola .jt) kaunis ebastabiilsed. Välja arvatud debian main.
ricochet:yckka6zlbxv767lz
Wikipedia ütleb: Novell decided to release the SUSE Linux Professional product as a 100% open source project.tris kirjutas:Loomulikult tuleb lisada, et praegult on kõik 100% vaba tarkvara OS( trisquel, parabola .jt) kaunis ebastabiilsed. Välja arvatud debian main.
Milles see ebastabiilsus seisab?
OpenSUSE-13.2 up 41 days, enne viimast tuuma uuenduste pealelaskmist oli 'up 88 days' või umbes nii.
Pidevalt töös mitmekasutaja tööjaam, mitte ei tiksu niisama nurgas.
Teises aknas Red Hat Enterprise Linux Server release 6.6, up 76 days,
/etc/passwd on 93 rida.
https://www.gnu.org/philosophy/open-sou ... point.htmlakbgf kirjutas:Wikipedia ütleb: Novell decided to release the SUSE Linux Professional product as a 100% open source project.tris kirjutas:Loomulikult tuleb lisada, et praegult on kõik 100% vaba tarkvara OS( trisquel, parabola .jt) kaunis ebastabiilsed. Välja arvatud debian main.
Milles see ebastabiilsus seisab?
OpenSUSE-13.2 up 41 days, enne viimast tuuma uuenduste pealelaskmist oli 'up 88 days' või umbes nii.
Pidevalt töös mitmekasutaja tööjaam, mitte ei tiksu niisama nurgas.
Teises aknas Red Hat Enterprise Linux Server release 6.6, up 76 days,
/etc/passwd on 93 rida.
https://www.gnu.org/distros/free-distros.html
PARANDATUD: lihtsalt teadmiseks, et avatud lähtekood ei ole veel see päris vaba tarkvara.
Ise kasutan debian ja main repot.
ricochet:yckka6zlbxv767lz
Aegajalt käib meilgi ju uudissõnade otsimise kampaania. Pakume siis midagi, et ei peaks üht kindlat toodet reklaamima maksumaksja raha eest. Täiendused on teretulnud.
exceli tabel -> tehtetabel või arvutustabel
wordi dokument -> tekstitöö või tekstifail või kirjutustöö
powerpoint -> esitlus või slaidid .
exceli tabel -> tehtetabel või arvutustabel
wordi dokument -> tekstitöö või tekstifail või kirjutustöö
powerpoint -> esitlus või slaidid .
-
ralph_tegeler
- Uus kasutaja
- Postitusi: 5
- Liitunud: 29.11.2014, 20:36
see on sama mõttetu nagu see, et stallmann sunnib kõiki ütlema gnuu slääsh linacks. jumala pohh, kuidas inimesed kõnekeeles seda nimetavad. ning eesti keeles kõlaks see veel väärakamalt andke andeks. seega mina nimetan linuxit linuxiks, sest kõik saavad aru, millest on jutt ja see on hea lühike. tavainimesel on täiesti savi sellest, et misasi see gnuu veel on. isegi kui neile seletada, et misasi see on ja miks linus torvalds ei vääri kogu krediiti ja kui palju vaeva stallmann & co. nägid jne jne, siis neil on ikka täiesti savi edasi ja linux on ikka linux. leppige sellega.mait kirjutas:Aegajalt käib meilgi ju uudissõnade otsimise kampaania. Pakume siis midagi, et ei peaks üht kindlat toodet reklaamima maksumaksja raha eest. Täiendused on teretulnud.
exceli tabel -> tehtetabel või arvutustabel
wordi dokument -> tekstitöö või tekstifail või kirjutustöö
powerpoint -> esitlus või slaidid .
sama on tegelikult nende ekselitega jms. väga haige on mu arust inimestele ette dikteerida, kuidas nad peaksid neid programme nimetama. kes ütleb powerpoint, kes ütleb slaidid ja kes ütleb impress (mis asi?). point on see, et arusaadav oleks, millest jutt käib. teavitada loomulikult võib, aga kui inimene on harjunud, siis las ta olla.
-
ralph_tegeler
- Uus kasutaja
- Postitusi: 5
- Liitunud: 29.11.2014, 20:36
http://0pointer.de/blog/projects/systemd.htmlralph_tegeler kirjutas:
nii kihvt. kas mu ubuntu on sellega kiirem?
Ikka rohkem Windowsi moodi.
ricochet:yckka6zlbxv767lz
Ühelt poolt on Sul õigus - vahet pole.ralph_tegeler kirjutas:see on sama mõttetu nagu see, et stallmann sunnib kõiki ütlema gnuu slääsh linacks. jumala pohh, kuidas inimesed kõnekeeles seda nimetavad. ning eesti keeles kõlaks see veel väärakamalt andke andeks. seega mina nimetan linuxit linuxiks, sest kõik saavad aru, millest on jutt ja see on hea lühike. tavainimesel on täiesti savi sellest, et misasi see gnuu veel on. isegi kui neile seletada, et misasi see on ja miks linus torvalds ei vääri kogu krediiti ja kui palju vaeva stallmann & co. nägid jne jne, siis neil on ikka täiesti savi edasi ja linux on ikka linux. leppige sellega.mait kirjutas:Aegajalt käib meilgi ju uudissõnade otsimise kampaania. Pakume siis midagi, et ei peaks üht kindlat toodet reklaamima maksumaksja raha eest. Täiendused on teretulnud.
exceli tabel -> tehtetabel või arvutustabel
wordi dokument -> tekstitöö või tekstifail või kirjutustöö
powerpoint -> esitlus või slaidid .
sama on tegelikult nende ekselitega jms. väga haige on mu arust inimestele ette dikteerida, kuidas nad peaksid neid programme nimetama. kes ütleb powerpoint, kes ütleb slaidid ja kes ütleb impress (mis asi?). point on see, et arusaadav oleks, millest jutt käib. teavitada loomulikult võib, aga kui inimene on harjunud, siis las ta olla.
Teiselt poolt inimene ikka tahab ühte üldistavat nimetust. Nii nagu olen näinud poes inimesi kõiki koolajooke nimetamas "pepsiks", koopiamasinaid "kseroksiks", pabermähkmeid "pampersiteks"...
Libre lehel (.ee) nimetatakse "excelit" Tabelarvutusprogrammiks. Sama nime annab ka wikipeedia Exceli kohta. Nii et nimi on meil ammu juba olemas
Kruusias elavad kruusid. Ehivad end rõngaste ja piltidega. Aga sisu on vedelavõitu
Ar-vu-ti - kolm silpi,v6lur kirjutas:...ja siinkohal üks ideoloogiliselt sobimatu vahemärkus:
ek-sel - kaks silpi
ta-bel-ar-vu-tus-prog-ramm - seitse silpi
win-dows - kaks silpi.
Nii et enam pole arvutit vaja, kõike seni arvutiga tehtut saab teha windowsiga.
Ma kasutan tabelarvutust üsna tihti, aga pole veel kordagi Excelit kasutanud.
Selle töö teevad ära Gnumeric ja LibreOffice Calc, enne neid Lotus-1-2-3, Quattro, Wingz, OpenOffice Calc.
Wikipedia loetleb umbes 30 tabelarvutuspaketti. Kõiki neid exceliks nimetada on sama mis kõiki autosid opeliks nimetada.
Kõlav lühike nimi on tähtis. Calk on sarnane kalkulaatorile. Ise kutsun neid lihtsalt tabeliteks. Nt. "selle programmiga saab ka tabeleid teha". Tihti pean siiski lisama, et "no need Exceli tabelid.." See siis tüüpiline vestlus, kui LibreOfficest jutt. Esitlusi kutsun slaidideks, samuti tuleb tihti mainida PowerPointi. See viimane pole nii juurdunud veel, kui Word ja Excel. Üldiselt küsitakse neid kahte kui Officet tahetakse.