Põhjused miks vahetada Windows Linuxi vastu

[sander85]

Ega ei tulegi ... mul asutuses ~200 töölaua massinat Mandrival jooksevad. Kasutatakse Eesti ja venekeelset KDE -d viis servut millest 1 on FC4 ja 4 mandrival. Keegi ei kisa. Närvi ajab see, et osad riigasutused teevad IE only web apllikatsioone mida ka meie peame kasutama ja siis Windowsist pole pääsu

kas ies4linux ei vea selles osas välja? või kui tihti neid kasutama peab?

[imapi]

Ega ei tulegi ... mul asutuses ~200 töölaua massinat Mandrival jooksevad. Kasutatakse Eesti ja venekeelset KDE -d viis servut millest 1 on FC4 ja 4 mandrival. Keegi ei kisa. Närvi ajab see, et osad riigasutused teevad IE only web apllikatsioone mida ka meie peame kasutama ja siis Windowsist pole pääsu

kas ies4linux ei vea selles osas välja? või kui tihti neid kasutama peab?

Olen proovinud aga ei vea ... see on ikka ilge ActiveX käkk, siseminnil vist või justiits ei mäleta enam. Teine samasugune asi on Microlingi postipoiss ... mis töötab ka konqueroriga kuidagi viisi aga siiski 100% IE -ga

[faramir]

Jah, need IE only ja activeX nõudvad rakendused on kah üheks komistuskiviks linuxi kasutamisel. See on paras roppus tõesti, et selliseid rakendusi luuakse.

[commodore]

kustutatud

[AlienDontBoogie]

miks nad peaks oma lähtekoode avaldama. vot ei saa aru.

[commodore]

kustutatud

[and_]

Linuxi kasutaja ja ei saa sellest aru?

mina ka ei saa aru

---
Linuxi ja Opera kasutaja

[Shadow]

Muide töötab seal XP ülinormaalselt - endal 750Duron 512MB ram. Mängud töötasid jms. Aga käsupeale panna - too om piraatlus

mix ei saa võrrelda mälukasutust, windoosa teeb seda ju totaalselt valesti.. võta ja vaata kuidas linux mälu kasutab, ta üritab sellest täita nii palju kui võimalik/vajalik, mis on praktiliselt palju kasulikum.. kui nüüd võrrelda seda, et windows on tavakasutajale tunduvalt mugavam ja blaa blaa blaa, siis yxkord toodi mulle kast, mingi 800-se prose ja kas 256 või 512 mäluga, enam ei mäleta, kästi peale panna eestikeelne windows.. ma siis natuke mõtlesin ja otsustasin, et kui see eestikeelne xp panna ja siis veel mingid rakendused tööle tõmmata, siis on kööga ka selle masinga, lasin linuxi, paar nädalat hiljem tuli taevane kiitus, et hea eestikeelne, hästi saab aru ja palju parem kui tööjuures arvuti, vaata, et pane veel tööle ka kui vastavad firma tööx spetsiifilised programmid vaid jooxex sellel.. nii et ärge tulge seletama, et xp tavakasutajale parem.. kui OS on tõlgitud normaalsesse maakeelde, siis saab sellega algaja kasutaja tunduvalt osavamalt hakkama, tegelikult pole seal eriti palju käsurida sellex enam vaja (muidugi ei tea ubuntu kohta, sest ple seda vaevund nii seadistama, kasutand vaid livecd-si)..

[commodore]

kustutatud

[and_]

commodore, ja miks nad siis peaks oma lähtekoodid avalikustama ?

[johnsmith]

Esiteks kui lähtekood on salastatud siis ma ju ei tea mida see proge teeb
võib olla luurab minu järgi ja saadab peremehele minu kohta andmeid.

See on hea tahte märk avaldada oma lähtekood kui sa ise ei loe seda koodi
siis on vähemalt lootus, et keegi ikka loeb.

Teiseks ei saa ise parandada bugisid proges ja peab ootama kuni uuendus tuleb poole aasta pärast.

Pealegi motiveerib see kirjutama paremat koodi kuna kõik võivad lugeda seda.

[Shadow]

Tavakasutaja:

1. teda ei huvita isiklikud andmed - kelle käes nad on. Kui huvitaks - oleks kõik eestimaalased sulgenud oma ID kaardi elektron osa. Ja ei annaks kunagi kontaktandmeid ajakirjadele, moblaoperaatorile jne.

2. tavakasutaja ei ole võimaline parandama bugisid.

3. linuxile softi võib toota ka suletud koodiga. ATI ja NVIDIA draiverid jms.


Seega ideoloogia - "From Hackers, To Hackers" peab paika ikke

[johnsmith]

Mis tavakasutaja ?

Maailmas on miljoneid programmeerijaid kes on võimelised parandama ja
avaldama ka need parandused meie kõigi hüvanguks.

Teiseks on olemas ka ärisaladused ja tööstus spionaaz.

[commodore]

kustutatud

[Shadow]

1. inimesed annavad ise oma andmeid välja järelikult on neil savi. Vaatavad pealt ükskõikselt kuidas nende andmeid netis jagavad teised. RIIGIASUTUS !!!

2. kuna tavakasutajal pole sellega midagi teha - siis avatud kood on neil pohh. Kuigi kaudselt on neil sellest kasu. Aga ebateadlikult.

3. suletud koodiga softist rääkisin, kuna keski siin väitis, et väääga kindlast peab olema soft avatud koodiga. Et ta linuxiga töötaks. Töötamist ei takista - lihtsalt ei ole GPL -iga ühilduv.

Ei maksa kurjaks minna Lihtsalt räägin kasutajast - mitte Developerist.

Kasutaja - inimene, kes kasutab arvutit. Mitte ei tegele hooldmisega, ega ka installimisega. Ega ka arvutiprobleemide lahendamisega.

Ps. julgeks väita, et Windows ei ole sitt See on üldse natuke rumal jutt. Öelda, et see on vale - põhjendamatta ja öelda, et miski on sitt - põhjendamatta.

[AlienDontBoogie]

jah tavakasutajale pole linux eriti soodne. võib olla ubuntu on tõesti kõige inimlikum neist, aga noh.

ise ikka tahan windowsi ka kõrvale saada, et windows oleks nagu lõbustuskeskus, saan teha muusikat, mängida mänge jne. ning linux siis selline hariduslik osa.

väga lahe oleks mingi proge, millega saab ise näiteks linuxit kokku panna, selles mõttes, et on antud igasugu koode jne ja kui sa neid õigesti ühildad, siis ütleb ta sulle, kas su asi töötaks või ei.

[imre]

1. inimesed annavad ise oma andmeid välja järelikult on neil savi. Vaatavad pealt ükskõikselt kuidas nende andmeid netis jagavad teised. RIIGIASUTUS !!!

2. kuna tavakasutajal pole sellega midagi teha - siis avatud kood on neil pohh. Kuigi kaudselt on neil sellest kasu. Aga ebateadlikult.

3. suletud koodiga softist rääkisin, kuna keski siin väitis, et väääga kindlast peab olema soft avatud koodiga. Et ta linuxiga töötaks. Töötamist ei takista - lihtsalt ei ole GPL -iga ühilduv.

Ei maksa kurjaks minna Lihtsalt räägin kasutajast - mitte Developerist.

Kasutaja - inimene, kes kasutab arvutit. Mitte ei tegele hooldmisega, ega ka installimisega. Ega ka arvutiprobleemide lahendamisega.

Ps. julgeks väita, et Windows ei ole sitt See on üldse natuke rumal jutt. Öelda, et see on vale - põhjendamatta ja öelda, et miski on sitt - põhjendamatta.

1) inimesed annavad ise andmeid välja, sest paraku teisiti ei saa.
Seda peaks reguleerima andmekaitseseadus, et andmed netti ei lekkiks.

2) Vähene selgitustöö, sellest ka teadmatus

3) Suletud koodi puhul arendatakse tarkvara ühes kohas, ühes firmas.
Arendaja ei pruugi tulla mõttele, kuidas asja paremaks teha.
Avatud kood annab selleks tohutu eelise.
Näiteks Peeter Vana-Vigalast võib tulle VÄGA heale mõttele, kuidas konkreetset tarkvara mingis osas paremaks teha.
Kui ta oskab juba koodi uurida, siis ehk ka omale sobivaid muudatusi teha
Arendaja näeb asja enda mätta otsast, tema arendab, tema ei kasuta seda vast igapäevatöös.

Teoorias nii ta ongi, et kasutaja kasutab. Oh seda õnnist naiivsust ja sinisilmsust.
Foorumid/portaalid on täis igasuguseid abiküsimis.
Reaalses elus aga on igaüks IT tegelane ja üritab kõike ise parandada.
Sest:
1) Ta arvab, et oskab
2) Ta ei raatsi õppinud IT mehele raha anda
3) Tal ei ole seda raha

Ükski OS ei ole si**, kehv tihend on klaviatuuri ja tooli vahel.
Iga OS teeb töö ära, olenevalt tööst.

[spott]

commodore, ja miks nad siis peaks oma lähtekoodid avalikustama ?

lähtekood peaks siiski avalik olema. Küsimus on kasutatavas litsentsis....

[and_]

commodore, ja miks nad siis peaks oma lähtekoodid avalikustama ?

lähtekood peaks siiski avalik olema. Küsimus on kasutatavas litsentsis....

kui asja arendatakse mõistlikult siis miks peaks kood avalik olema ? litsentsi all mõtled midagi sellist nagu windowsil oli, et koodi tohid vaadata aga kompileerida ei tohi ? tooks jälle Opera näite: asi on suletud koodiga aga kuulatakse arvestatakse kasutajate arvamusega ja paremat veebilehitsejat mina ei tea, ainsaks puuduseks id-kaardi tugi. Samamoodi on ka µTorrent - suletud koodiga kuid väga optimeeritud vabavara. Firefoxile saavad kasutajad küll laiendusi kirjutada aga vaata nende kvaliteeti (ei käi muidugi kõigi laienduste kohta), seesamune Peeter Vana-Vigalast võib küll hea idee peale tulla aga kas ta oma mõtteid ka optimaalselt realiseerida oskab.
Loomulikult on ka vastupidiseid väiteid aga põhimõtteliselt tahan öelda, et hea asja lähtekood ei pea alati kõigile näha ja surkid olema.

[commodore]

kustutatud