Mina kindlalt Debianiga rohkem rahul. Muidugi on käsitööd rohkem olnud aga vigu vähem.estysoft kirjutas:Huvitav
kuidas selle stabiilusega on? Eriti kui keegi kde'd proovinud on. 17.10
jookseb see paar korda päevas kokku. Kasutan mingit plasma restardi
skripti.
Ubuntu 18.04 LTS on siis väljas...
Moderaator: Moderaatorid
Ega Debian siis desktop environment ei ole...tris kirjutas:Mina kindlalt Debianiga rohkem rahul. Muidugi on käsitööd rohkem olnud aga vigu vähem.estysoft kirjutas:Huvitav
kuidas selle stabiilusega on? Eriti kui keegi kde'd proovinud on. 17.10
jookseb see paar korda päevas kokku. Kasutan mingit plasma restardi
skripti.
Kuulujuttude järgi on KDE üpriski ebastabiilne ning distrost sõltumata juhtub sellega apse. Ise seda kasutanud ei ole, nii et ei oska rääkida, jään lihtsalt oma xfce juurde.
xfce4 on minu jaoks kuidagi vähem keelesõbralik. Kasutan stabiilset debian OS süsteemi ja LXDE töölauda.Gomi kirjutas:[
Ega Debian siis desktop environment ei ole...
Kuulujuttude järgi on KDE üpriski ebastabiilne ning distrost sõltumata juhtub sellega apse. Ise seda kasutanud ei ole, nii et ei oska rääkida, jään lihtsalt oma xfce juurde.
Muideks Debianil on ametlik onion/tor leht:
https://onion.debian.org/
Soovitan kasutada ka MATE:
https://mate-desktop.org/
Ja kes armastab Ubuntu süsteemi siis on olemas ka stabiilne gnome2 põhjal:
http://cdimage.ubuntu.com/ubuntu-mate/r ... 4/release/
Ka 32bitine on veel esindatud.
ricochet:yckka6zlbxv767lz
mate 18.04 on stabiilne pole probleeme täheldanud.
Üllatusene tuli see, et nimelahnedus on ümber tehtud kuulsa ja hea systemd peale.
Kõigele sellele lisaks on see ********** cache-itav ja clear cahce minul igatahes eile veel ei töödanud....
õnneks saab selle pasa suht lihtsalt ära keelata ja minna tagasi old style peale aga no mille kuradi pärast seda vaja on... kui ma tahan cachevad nimeserverit oma masinas jooksutada, eks ma selle siis installin aga et vaikimisi pistetakse.....
Üllatusene tuli see, et nimelahnedus on ümber tehtud kuulsa ja hea systemd peale.
Kõigele sellele lisaks on see ********** cache-itav ja clear cahce minul igatahes eile veel ei töödanud....
õnneks saab selle pasa suht lihtsalt ära keelata ja minna tagasi old style peale aga no mille kuradi pärast seda vaja on... kui ma tahan cachevad nimeserverit oma masinas jooksutada, eks ma selle siis installin aga et vaikimisi pistetakse.....
Pane cache kinni. Fail "/etc/systemd/resolved.conf" ja rida "Cache=no", võiks oletada tokustaatide järgi
https://www.freedesktop.org/software/sy ... .conf.html#
Ma ka kippusin systemd peale hammast ihuma, aga viimasel ajal olen temaga täitsa harjunud (mitte nagu poomisega harjutakse
), veidi kasutama õppinud ja vaikselt hakkab meeldima.
https://www.freedesktop.org/software/sy ... .conf.html#
Ma ka kippusin systemd peale hammast ihuma, aga viimasel ajal olen temaga täitsa harjunud (mitte nagu poomisega harjutakse
When the shit hits the fan, keep your mouth shut!
KDE+CentOS 7 on olnud 38 päeva uptime. Töölaual lisaks veel 4 erinevat plasma widgeti lisatud. Monitorix näitab keskmine Mälu kasutus 2.3GB ja swapis 1.7GB.Gomi kirjutas: Kuulujuttude järgi on KDE üpriski ebastabiilne ning distrost sõltumata juhtub sellega apse. Ise seda kasutanud ei ole, nii et ei oska rääkida, jään lihtsalt oma xfce juurde.
Broadcaster ja plus veel 2 rakendust jooksevad 24/7
Päeval tegutsen ise veel lisaks antud masinas. Seega ei saa kurta stabiilsuse üle.
Kui algus aastatel ehk siis kui sai linux võetud kasutusele olin paar aastat KDE-e kasutaja siis tänu uimamisele ja kokku jooksmisele/hangumisele saigi üle kolitud Gnome lauale. Mõni kuu tagasi kui lasin ühele masinale peale CentOS-i siis sest ajas kasutanud seal ka KDE-e lauada. Siiani olen küll rahul.
Võimalik, et KDE-e tahab rohkem mälu...arvan, et 2GB rammuga masinates võibgi tekida ebastabiilsusi.
Kahes teises masinas kasutuses Gnome ja Xfce kuna seal ka mälu aint 2GB, ei ole viitsinud testida seal veel KDE lauda.
kas ma olen ainuke keda häirib kodukataloogi krüpteerimise toe kadumine. Läpakal ok ketas krüpteerida kui üksi oled kasutaja, kuigi häirib, et pead 2x paroole panema aga lauaarvutitel kus mitmeid kasutajaid, oli kodukataloogi krüpteerimine vägagi teretulnud. Nagunii pead kettakrüpto parooli siis kõigile jagama ja iga kasutaja võib siis usb-pulgalt root'ina soovi korral teiste dokumentidele ligi pääseda.
Tugi kadus kuna see oli nõrk ja vigane.123to kirjutas:kas ma olen ainuke keda häirib kodukataloogi krüpteerimise toe kadumine. Läpakal ok ketas krüpteerida kui üksi oled kasutaja, kuigi häirib, et pead 2x paroole panema aga lauaarvutitel kus mitmeid kasutajaid, oli kodukataloogi krüpteerimine vägagi teretulnud. Nagunii pead kettakrüpto parooli siis kõigile jagama ja iga kasutaja võib siis usb-pulgalt root'ina soovi korral teiste dokumentidele ligi pääseda.
Kus on palju kasutajad ühes masinas, siis on soovitav ainult ühel see käima panna (kogu kõvaketta krüpteering ikka), ühel ka administraatori õigus jätta ning igaühel on võimalus oma kataloogi üksteise eest lugemisõiguseta jätta!
Peale administraatorite, teised failidele ligi ei pääse kui muidugi ei ole kerge parool peal.
veracrypti võib ju ka paigaldada, et igaüks saaks oma konteinereid pidada...
mudigi saab ka lshelli kasutada kodukestadele ja üldse keelata kõigil midagi ära,,
Kergemal juhul saab kirju krüptida ja faile krüpteerida lihtsalt ka gnupg-ga ja siis ei pea kõvaketast krüpteerimagi. näiteks asutuste vahelisi dokumente ja faile! Kui e-posti kirjatuvis keelata html formaat ära ja jätta txt-i peale, siis ei ole gnupg ka sissemurtav.
ÜHESÕNAGA GNUPG on vaikimisi ubuntus olemas ja tundlikud failid ja e-kirjad saab krüpteerida. Loomulikult peaks olema tundlik kirjavahetus krüpteeritud ja failid samuti ning peavõti keerulisema parooli all.
LISAKS:
http://www.linuxandubuntu.com/home/ways ... s-in-linux
GNUPG ABIKS:
https://www.dewinter.com/gnupg_howto/en ... Howto.html
GNU/Linux ja and free
Vigaseks läks see 18.04 arendusega ja siis visati üldse välja. Paistab jah, et keegi ei viitsi seda enam ka lappida.libre kirjutas:Tugi kadus kuna see oli nõrk ja vigane.123to kirjutas:kas ma olen ainuke keda häirib kodukataloogi krüpteerimise toe kadumine.
Mulle see meeldis ja töötas mul igas masinas ubuntu 14.04-ga.
Hetkel ei jõua muid variante kasutajatele õpetada ja kaalun kas lauaarvutid üldse viia esialgu 16.04 peale kus see veel on töökorras, kuigi lootsin 16.04 vahele jätta.
Jah, lugenud kõiki mis google pakub ja ka seda, et ei ole enam stabiilne 18.04 alla kuna ei toetata, siis töömasinatele ei riski panna.libre kirjutas:https://www.linuxuprising.com/2018/04/h ... buntu.html 18.04
Üks variant on teha eraldi partidel home kataloogid igale kasutajale ja siis need LUKS'iga krüptida.
Kui masin lubab cd seadmel käivitada, siis saab live plaadiga ilusti lisada klahvinuhi juuresüsteemi ja kui iga kasutaja oma krüptitud kataloogi sisse logib, siis on kõik klaviatuurivajutused olemas.
Mul on laptopis ketas krüpteeritud ja autologin oma kasutajanimele.
Lauaarvuti ainuke võimalus on bioses keelata kõik peale hdd buutimise, bios parooli alla ja kogu arvuti korpus tabasse! ruum valve alla.
sinu lahendus ei ole päris hea kui sul on arvuti valveta ja ainult kasutajate home kataloogid krüpteeritud,
Mul on laptopis ketas krüpteeritud ja autologin oma kasutajanimele.
Lauaarvuti ainuke võimalus on bioses keelata kõik peale hdd buutimise, bios parooli alla ja kogu arvuti korpus tabasse! ruum valve alla.
sinu lahendus ei ole päris hea kui sul on arvuti valveta ja ainult kasutajate home kataloogid krüpteeritud,
GNU/Linux ja and free
Ja kuskohas sa moodsatel arvutel enam seda CD-DVD lugejat küll näed.libre kirjutas:Kui masin lubab cd seadmel käivitada, siis saab live plaadiga ilusti lisada klahvinuhi juuresüsteemi ja kui iga kasutaja oma krüptitud kataloogi sisse logib, siis on kõik klaviatuurivajutused olemas.
Mul on laptopis ketas krüpteeritud ja autologin oma kasutajanimele.
Lauaarvuti ainuke võimalus on bioses keelata kõik peale hdd buutimise, bios parooli alla ja kogu arvuti korpus tabasse! ruum valve alla.
sinu lahendus ei ole päris hea kui sul on arvuti valveta ja ainult kasutajate home kataloogid krüpteeritud,
Ning kui ostad selle lisaseadmena, siis töötab see sul USB kaudu. Blokeerides USB-d, blokeerid ka selle DVD kasutamise.
Mis aga puutub BIOS-i panekut parooli alla, siis see on Suur Nali kuna tõstes kõvaketta teise arvutisse, saab sellelt lõdvalt kõik failid kätte.
Nii, et kui tahad midagi parooli alla panna, siis pead, BIOS-st panema parooli alla hoopis kõvaketta.
PS: Mina ise ei kasuta mingeid ketaste krüpteerimisi. Kõik on väga tore aga kui kettal tekib mõni Error, siis on sellise krüptitud ketta omanik ilma kõikidest oma failidest.
Suhteliselt hiljuti nähtud keiss kus kodanik-omanik jäi ilma kusagil 1TB mahuga andmetest kuna need olid tal krüptitud kettal.
Omanik jooksis mööda taastamisfirmasid, vesistades, et ehk saab oma andmed tagasi. Aga ei saanud.
See kõvaketta lukku panemine on üks häda kui arvuti on ühiskasutuses..
------------------------------
Ketta riknemine on ohutu kui ketas on ka krüpteeritud, julgem ära visata! katsu sa rikkis ketast zero-ga veel üle lasta?! Ainult neid saad, mis käima lähevad veel ja mõned rikkis sektorid vigased.
-----------------------------
microsofti põhise teenindusega on üldse selline mure, et kas nad ise ka teavad, mida nad seal istuvad. ei oska nad boot kiipi flashida, kettaid taastada ja üldse on parajad mugavustöölised.
-----------------------------
Saadku kettad nsa töölise kätte, kohe on andmed käes - eriti kui peal oli mõni non-free firmware...
------------------------------
Ketta riknemine on ohutu kui ketas on ka krüpteeritud, julgem ära visata! katsu sa rikkis ketast zero-ga veel üle lasta?! Ainult neid saad, mis käima lähevad veel ja mõned rikkis sektorid vigased.
-----------------------------
microsofti põhise teenindusega on üldse selline mure, et kas nad ise ka teavad, mida nad seal istuvad. ei oska nad boot kiipi flashida, kettaid taastada ja üldse on parajad mugavustöölised.
-----------------------------
Saadku kettad nsa töölise kätte, kohe on andmed käes - eriti kui peal oli mõni non-free firmware...
GNU/Linux ja and free
Taas siis üks tuntumaid nimesid "hüppas Debiani parteist Ubuntu 18.04 LTS parteisse". 
Seekord siis üks neist mda ka kunagi mitu aastat sai kasutatud, nimega Peppermint.
Peppermint 9 Officially Released Based on Ubuntu 18.04 LTS, Here's What's New
Supports both 32-bit and 64-bit computers
https://news.softpedia.com/news/pepperm ... 1683.shtml
Seekord siis üks neist mda ka kunagi mitu aastat sai kasutatud, nimega Peppermint.
Peppermint 9 Officially Released Based on Ubuntu 18.04 LTS, Here's What's New
Supports both 32-bit and 64-bit computers
https://news.softpedia.com/news/pepperm ... 1683.shtml
Jah, kuid ubuntu on kolmandal kohal ja peppermint on populaarsuselt alles 24 kohal.vooler3 kirjutas:Taas
siis üks tuntumaid nimesid "hüppas Debiani parteist Ubuntu 18.04 LTS
parteisse".
Seekord siis üks neist mda ka kunagi mitu aastat sai kasutatud, nimega
Peppermint.
Peppermint 9 Officially Released Based on Ubuntu 18.04 LTS, Here's
What's New
Supports both 32-bit and 64-bit computers
https://news.softpedia.com/news/pepperm ... 1683.shtml
1.kohale on jõudnud hoopis manjaro!
https://distrowatch.com/?language=EE
GNU/Linux ja and free



