Millal tuleb uus estobuntu
Moderaator: Moderaatorid
-
allanbirk6
- Uus kasutaja
- Postitusi: 2
- Liitunud: 05.12.2015, 09:10
Millal tuleb uus estobuntu
Millal tuleb uus kubuntu baasil kde töölauaga uus estobuntu?
Mõistlik oleks pakkuda tuge vaid LTS versioonidele, vahepealsetega kaasa jooksmine raiskab niigi vähest ressurssi ja saab boonusena kaasa värskemast tarkvarast tulenevaid vigu ja ebakindlama kasutamiskogemuse.
Töölaua valiku osas pooldaks KDE töölauda ja seda mitte oma personaalse eelistuse tõttu. Tuleb tõdeda, et hetkel ei suuda ükski teine töölaud pakkuda keskmisele kasutajale KDE-ga võrreldavat kogemust. Ühed üritavad luua uusi nägemusi, kuid potentsiaalse uue kasutaja jaoks on need liiga võõristust tekitavad. Teised aga pole võrreldes KDE-ga piisavalt välja ehitatud, et pakkuda kesiste oskustega kasutajale komplektset kogemust.
Jah, võib ju öelda, et KDE kannab endas päris palju sellist mentaliteeti, millest siinne maailm üritab pigem hoiduda aga midagi pole parata, esimene kontakt tuleks luua ikkagi võimalikult tuttaval pinnal ja KDE pakub seda kõige küpsemalt. Tundmatus kohas vette viskamine ja ujuma õppimine toimib reaalses maailmas paraku harva edukalt. Seega paratamatult tuleb arvestada argise maailma poolt kaasa pandud harjumuste ja ootustega.
Töölaua valiku osas pooldaks KDE töölauda ja seda mitte oma personaalse eelistuse tõttu. Tuleb tõdeda, et hetkel ei suuda ükski teine töölaud pakkuda keskmisele kasutajale KDE-ga võrreldavat kogemust. Ühed üritavad luua uusi nägemusi, kuid potentsiaalse uue kasutaja jaoks on need liiga võõristust tekitavad. Teised aga pole võrreldes KDE-ga piisavalt välja ehitatud, et pakkuda kesiste oskustega kasutajale komplektset kogemust.
Jah, võib ju öelda, et KDE kannab endas päris palju sellist mentaliteeti, millest siinne maailm üritab pigem hoiduda aga midagi pole parata, esimene kontakt tuleks luua ikkagi võimalikult tuttaval pinnal ja KDE pakub seda kõige küpsemalt. Tundmatus kohas vette viskamine ja ujuma õppimine toimib reaalses maailmas paraku harva edukalt. Seega paratamatult tuleb arvestada argise maailma poolt kaasa pandud harjumuste ja ootustega.
Nõus 'zaxon' arvamusega et suunitlus võiks olla LTS (Long Term Support) tarkvara toele. Need vahepealsed üha muutuvad Linux 0.6- ja 1-aastased versioonid on suht mõttetu ettevõtmine. Tavakasutaja seisukohast paras ikaldus. Soovitakse ju operatsioonisüsteemilt stabiilsust ja töökindlust, mitte pidevalt muutuvaid beeta versioone.
KDE töölaua seisukohalt olen teisel arvamusel. Olen küll seda KDE'd läbi aegade proovinud kuid ikka ja jälle läinud tagasi Gnome töölaua peale (nt. Unity töölaud on õudus kuubis!). Viimasel ajal kasutan palju MATE töölauda mis on vana hea Gnome 2 edasiarendus. MATE töölaud on hästi konfitav ja korrastatud struktuuriga. Puhas ja selge! Vähemalt minu Linux keskkonnas käitumis- ja tegutsemisharjumustele täiesti sobilik valik.
Samas kui Estobuntu jätkab riistvaralist suunitlust vanematele arvutitele (pole paha mõte!) siis on nende esmane valik ikka rohkem LXDE või XFCE töölaud. Nii et sellise variandi puhul ei tule default ei KDE ega MATE toega töölauda. Näiteks KDE töölaua soovil installib ja konfib teadlik arvutikasutaja endale ise hiljem sobiliku töölaua juurde või siis teeb selle tema eest ära mõni it-spetsialist.
Ma pole ise suurem asi "kohvipaksult" ennustaja "turumutt" kuid ma ei imestaks kui järgmiseks versiooniks saab 21.04.2016 32-bit Estobuntu 16.04 LTS (Xenial Xerus). Võib juhtuda ka ime ja siis lisatakse eelmainitule juurde 64-biti Estobuntu võimalus. Juba liigub rahva käes päris palju vanu 64-bitiseid sülekaid. Ja on olemas arvutiaksutajaid kes ostavad endale operatsioonisüsteemita (võib ka default peal olla mingi Linux) 64-bit sülearvuti ja soovivad sinna peale eesti keelset Linuxit. Eesti arvutikasutajatest rahvastik vananeb mitte ei noorene!
KDE töölaua seisukohalt olen teisel arvamusel. Olen küll seda KDE'd läbi aegade proovinud kuid ikka ja jälle läinud tagasi Gnome töölaua peale (nt. Unity töölaud on õudus kuubis!). Viimasel ajal kasutan palju MATE töölauda mis on vana hea Gnome 2 edasiarendus. MATE töölaud on hästi konfitav ja korrastatud struktuuriga. Puhas ja selge! Vähemalt minu Linux keskkonnas käitumis- ja tegutsemisharjumustele täiesti sobilik valik.
Samas kui Estobuntu jätkab riistvaralist suunitlust vanematele arvutitele (pole paha mõte!) siis on nende esmane valik ikka rohkem LXDE või XFCE töölaud. Nii et sellise variandi puhul ei tule default ei KDE ega MATE toega töölauda. Näiteks KDE töölaua soovil installib ja konfib teadlik arvutikasutaja endale ise hiljem sobiliku töölaua juurde või siis teeb selle tema eest ära mõni it-spetsialist.
Ma pole ise suurem asi "kohvipaksult" ennustaja "turumutt" kuid ma ei imestaks kui järgmiseks versiooniks saab 21.04.2016 32-bit Estobuntu 16.04 LTS (Xenial Xerus). Võib juhtuda ka ime ja siis lisatakse eelmainitule juurde 64-biti Estobuntu võimalus. Juba liigub rahva käes päris palju vanu 64-bitiseid sülekaid. Ja on olemas arvutiaksutajaid kes ostavad endale operatsioonisüsteemita (võib ka default peal olla mingi Linux) 64-bit sülearvuti ja soovivad sinna peale eesti keelset Linuxit. Eesti arvutikasutajatest rahvastik vananeb mitte ei noorene!
ertserts@linuxialune:~$ echo;echo Local and Remote IP connections:;netstat -at|sort -k5|grep ESTABLISHED|cut -c20-80;echo
estobuntu on sama, mis ubuntu ja enamus probleeme on erinevates tihendites.parimmax kirjutas:Mulle teeb pigem muret see, et kumbagi varasemat Estobuntut pole võimalik kasutada..installid ära ja sisse logida ei saa...
Kui on probleeme ubuntus, siis võiks proovida alati lubuntu viimast väljaannet:
http://lubuntu.net/blog/lubuntu-1510-wi ... f-released
ricochet:yckka6zlbxv767lz
*buntud jäävadki sellisteks, et mis töötab, see töötab. Iga järgmine versioon võib parem olla või hullem.
Pead oma arvuti jaoks leidma selle õige ja nii ongi. Linux on vaba tarkvara ja ei nõua microsofti lollpeade olemasolu.
Estobuntu on ainult üks vahelüli idiootse Windowsi eest pääsemiseks. Pole hullemat asja nagu Microsoft tarkvara uuendus.
Pead oma arvuti jaoks leidma selle õige ja nii ongi. Linux on vaba tarkvara ja ei nõua microsofti lollpeade olemasolu.
Estobuntu on ainult üks vahelüli idiootse Windowsi eest pääsemiseks. Pole hullemat asja nagu Microsoft tarkvara uuendus.
ricochet:yckka6zlbxv767lz
Kuna aprillis tuleb välja järjekordne pikaajalise toega Ubuntu, siis peaks pakkuma ka selle põhjal Estobuntut. Minu idee on loobuda senisest UCK süsteemist ja hakata tegema Estobuntut minimalistliku Ubuntu remixina, mis tähendab sisuliselt lokaliseeritud Ubuntut. Kes oleks käsi kaasa aitama? Praegu oleks paras aeg alustada, ajakava leiab siit:
* https://wiki.ubuntu.com/XenialXerus/ReleaseSchedule
Eelkõige oleks vaja tõlkida puuduolevaid osi, otsida vigu, testida ja natuke teha ka tehnilist tööd tõmmiste loomisega, st skriptida jne. Kui tegu on ametliku remixiga, siis kujundust jmt muutma ei hakkakski, lihtsalt vaikimisi keskkond oleks eestikeelne ja minimaalsete kohalike lisadega. Ka võiks püüda koordineerida ID-kaardi tarkvara valmisolekut Ubuntusse lisamiseks.
* https://wiki.ubuntu.com/XenialXerus/ReleaseSchedule
Eelkõige oleks vaja tõlkida puuduolevaid osi, otsida vigu, testida ja natuke teha ka tehnilist tööd tõmmiste loomisega, st skriptida jne. Kui tegu on ametliku remixiga, siis kujundust jmt muutma ei hakkakski, lihtsalt vaikimisi keskkond oleks eestikeelne ja minimaalsete kohalike lisadega. Ka võiks püüda koordineerida ID-kaardi tarkvara valmisolekut Ubuntusse lisamiseks.
Lihtsalt uudishimust, et miks ei panda kokku Know-howd selle meeskonnaga kes Mageia 5 taga on? Eestlastest Linuxi progejaid on niigi vähe, milleks endid veel killustada mitme projekti vahel?
Mageia 5 oskab kõike seda millega Estobuntu juba aastaid hätta jääb. Ehk siis töötab vigadeta kõikidel neil arvutitel kus Estobuntu igassuguseid vigu genereerib. Viimatinähtuna Estobutu veateatena siis:
Kernel Panic.
Ja ka ID-kaardi tarkvara pole enam mingi Point kuna ka Mageia 5-s on ID-kaardi tarkvara ka samamoodi koheselt olemas.
----------
PS: Täna sai just tehtud katseid väga vanakese IBM Thinkpadiga, Uusimad Ubuntulased ja Mint 17.3 selle vanakese peal veavabalt ei töötanud, küll töötas veavabalt Mageia 5.
See pole reklaam - ma lihtsalt esindan moodsa aja sellist seltskonda kes tahavad Linuxit mis veavabalt koheselt töötab. Mitte et veel keegi seda peab ringi programmeerima, et siis alles saab kasutada.
Mageia 5 oskab kõike seda millega Estobuntu juba aastaid hätta jääb. Ehk siis töötab vigadeta kõikidel neil arvutitel kus Estobuntu igassuguseid vigu genereerib. Viimatinähtuna Estobutu veateatena siis:
Kernel Panic.
Ja ka ID-kaardi tarkvara pole enam mingi Point kuna ka Mageia 5-s on ID-kaardi tarkvara ka samamoodi koheselt olemas.
----------
PS: Täna sai just tehtud katseid väga vanakese IBM Thinkpadiga, Uusimad Ubuntulased ja Mint 17.3 selle vanakese peal veavabalt ei töötanud, küll töötas veavabalt Mageia 5.
See pole reklaam - ma lihtsalt esindan moodsa aja sellist seltskonda kes tahavad Linuxit mis veavabalt koheselt töötab. Mitte et veel keegi seda peab ringi programmeerima, et siis alles saab kasutada.
EEStil on oma linux juba olemas:
http://ftp.ee.debian.org/debian/dists/j ... s/netboot/
Vali peale mida tahad! Peegel on eestis, keelt ka võimalik valida!
100% vaba tarkvaraline gnewsense:
http://archive.gnewsense.org/gnewsense/ ... s/netboot/
http://ftp.ee.debian.org/debian/dists/j ... s/netboot/
Vali peale mida tahad! Peegel on eestis, keelt ka võimalik valida!
100% vaba tarkvaraline gnewsense:
http://archive.gnewsense.org/gnewsense/ ... s/netboot/
ricochet:yckka6zlbxv767lz
Mina eelistan Estobuntut LXDE-ga. Millegipärast 14.04 Estobuntuga ei tulnud igale arvutile heli ja seetõttu said 2 arvutit Minti FXCE-ga. Mulle ei meeldi FXCE kujundus aga Mindis on see meeldivaks tehtud. Debian käiks mulle üle jõu. Aega napiks seda õppida. Seega tänu Estobuntu tegijatele ja muidugi ka teistele Linuxi eestindajatele!
Nõustun 'tris' mõttega.
Ma isegi siin mõtlen et juhul kui kellelgi ei õnnestu arvutile peale installida LXDE töölauaga Estobuntu 14.04 siis miks ei võiks näiteks alternatiivina installida kas 32-bit või 64-bit eesti keelset Debian 8.2.0 LXDE'd?
Ma pole kunagi elus installinud eesti keelset Debiani. Täna huvipärast VirtualBox'is proovisin. Installatsiooni alguses tuli informatiivne teade: "Paigaldusprogrammi tõlge sellesse keelde pole täielik. Kui sa valid midagi muud, kui kõige tavalisem vaikimisi paigaldus, siis tõenäoliselt kuvatakse mõned dialoogid hoopis inglisekeelsetena. Kui sa ei oska hästi alternatiivset keelt, on soovitav, et sa valid mõne teise keele või katkestad paigalduse. Kas jätkata paigaldamist valitud keeles?"
Mina valisin 'Jah' ja läksin eesti keelse installatsiooniga lõpuni. Kui kõik oli installitud siis logisin sisse eesti keelsesse Debian LXDE keskkonda. No täitsa korralik eesti keelne keskkond! Esmapilgul ütleksin et selles Debian LXDE töölaua keskkonnas on oma 75% eesti keelt. Näiteks kontoripakett LibreOffice ja brauser Iceweasel olid eesti keelsed.
Vahest on see liiga amatöörlik võrdlus kuid mina esmapilgul suurt ei erista eesti keelse keskkonna % erinevust distrotes Estobuntu vs Debian.
Ma isegi siin mõtlen et juhul kui kellelgi ei õnnestu arvutile peale installida LXDE töölauaga Estobuntu 14.04 siis miks ei võiks näiteks alternatiivina installida kas 32-bit või 64-bit eesti keelset Debian 8.2.0 LXDE'd?
Ma pole kunagi elus installinud eesti keelset Debiani. Täna huvipärast VirtualBox'is proovisin. Installatsiooni alguses tuli informatiivne teade: "Paigaldusprogrammi tõlge sellesse keelde pole täielik. Kui sa valid midagi muud, kui kõige tavalisem vaikimisi paigaldus, siis tõenäoliselt kuvatakse mõned dialoogid hoopis inglisekeelsetena. Kui sa ei oska hästi alternatiivset keelt, on soovitav, et sa valid mõne teise keele või katkestad paigalduse. Kas jätkata paigaldamist valitud keeles?"
Mina valisin 'Jah' ja läksin eesti keelse installatsiooniga lõpuni. Kui kõik oli installitud siis logisin sisse eesti keelsesse Debian LXDE keskkonda. No täitsa korralik eesti keelne keskkond! Esmapilgul ütleksin et selles Debian LXDE töölaua keskkonnas on oma 75% eesti keelt. Näiteks kontoripakett LibreOffice ja brauser Iceweasel olid eesti keelsed.
Vahest on see liiga amatöörlik võrdlus kuid mina esmapilgul suurt ei erista eesti keelse keskkonna % erinevust distrotes Estobuntu vs Debian.
ertserts@linuxialune:~$ echo;echo Local and Remote IP connections:;netstat -at|sort -k5|grep ESTABLISHED|cut -c20-80;echo
Minu jaoks on ainukesed põhjendused, miks Eesti linuks (olgu minimalistlik ainult keele, ID-kaardi, Filosofti spelleri ja reklaamitõrjega või midagi rohkemat) peaks põhinema Ubuntul on need, et a) see on alati nii olnud (inimesed on veits harjunud) ja b) Ubuntu on kõige levinum ja seega kõige suurema hulga abiteabe vm juhenditega linuks, seega sisenemiseks parim variant. Linux Mint võib ka sobida, aga Ubuntu on kesktee Debiani ja Minti vahel. Keskteed tunduvad keskmise inimese jaoks üldiselt parim valik. Ärge unustage, et see Eesti linuks pole mitte meile, vaid neile, kes pigem ei tea, oska ega saa aru.
Mul isiklikult on oma kiiks Debiani projekti ajaloolise tähendusega (sealt pärineb intellektuaalse sugupuu/kogukonna mõttes suur osa Open Source algatusi kuni Open Knowledge'i jmt välja), mistõttu ma pole isiklikult muud tõugu linuksitega palju mässanud.
Miks pole ID-kaardi tarkvara ametlikus Debiani/Ubuntu repos, selle põhjus on minu poolest ainult see, et mul on olnud sada muud asja teha ja ma olen püüdnud sada korda Estobuntu projekti jaoks vajalikke ülesandeid delegeerida, aga mitte kunagi pole need delegeerunud nii vastutustundlikult, et ilma minu suurema punnitamiseta oleks tulemust näha.
ID-kaardi tarkvara ametlik pakendamine Debiani/Ubuntusse on ka olulisim asi, mis tuleks ära teha. Seda võiks teha ametlik ID-tarkvara arendaja, aga see pole mõnes mõttes nende ülesanne. Nad kindlasti aitaks ja teeks koostööd. Seni on teinud. Tõsi, Ubuntu ja eriti Debian on kohati oma nõuete osas pakendusele range, aga see on üks neid külgi, mille pärast ma samas Debiani tunnustan.
P. S. Peaks Hooandja projekti tegema selleks äkki?
Mul isiklikult on oma kiiks Debiani projekti ajaloolise tähendusega (sealt pärineb intellektuaalse sugupuu/kogukonna mõttes suur osa Open Source algatusi kuni Open Knowledge'i jmt välja), mistõttu ma pole isiklikult muud tõugu linuksitega palju mässanud.
Miks pole ID-kaardi tarkvara ametlikus Debiani/Ubuntu repos, selle põhjus on minu poolest ainult see, et mul on olnud sada muud asja teha ja ma olen püüdnud sada korda Estobuntu projekti jaoks vajalikke ülesandeid delegeerida, aga mitte kunagi pole need delegeerunud nii vastutustundlikult, et ilma minu suurema punnitamiseta oleks tulemust näha.
ID-kaardi tarkvara ametlik pakendamine Debiani/Ubuntusse on ka olulisim asi, mis tuleks ära teha. Seda võiks teha ametlik ID-tarkvara arendaja, aga see pole mõnes mõttes nende ülesanne. Nad kindlasti aitaks ja teeks koostööd. Seni on teinud. Tõsi, Ubuntu ja eriti Debian on kohati oma nõuete osas pakendusele range, aga see on üks neid külgi, mille pärast ma samas Debiani tunnustan.
P. S. Peaks Hooandja projekti tegema selleks äkki?
korraks torkan vahele: võin muidugi eksida, kuid algselt ja aja jooksul on peamine argument suvalise eesti oma linuxi kasuks olnud toimiv ID kaardi süsteem. Tänaseks on väga paljud kolinud mobiilse ID peale üle, sestap ei koti neid (ka mind) toimiv-mittetoimiv ID värk. Olen ammu välja öelnud, et võiks keegi kes oskab (mina ei oska, kahjuks, muidu oleks ette võtnud) pidevalt putitada seda va pluginat, et iga väljalaske korral oleks kuskil toimiv link paigaldamiseks, nii et mitte midagi mudima ei pea. Kes oskab, sel savi, samas 100-d ja tuhanded on pidevalt hädas.
Selle asemele taastoodetakse eesti oma linuxit. Sama küsimus nagu muude asjadega: kes on eestlane, kust hakkab eestlaseks olemine (must mees-naine, kitsad silmad, vaatad peale, aru ei saa... aga räägib eesti keelt kui kulda... võtad mindi, teed eesti keelseks.. kas ei sobi? või miski muu distro. Küsin veel - miks seda vaeva täna 2016 vaja on?
Edit: jah hobi korras palun, muidugi. Sedasi võib neid treida 10-nete kaupa.
Selle asemele taastoodetakse eesti oma linuxit. Sama küsimus nagu muude asjadega: kes on eestlane, kust hakkab eestlaseks olemine (must mees-naine, kitsad silmad, vaatad peale, aru ei saa... aga räägib eesti keelt kui kulda... võtad mindi, teed eesti keelseks.. kas ei sobi? või miski muu distro. Küsin veel - miks seda vaeva täna 2016 vaja on?
Edit: jah hobi korras palun, muidugi. Sedasi võib neid treida 10-nete kaupa.
Kruusias elavad kruusid. Ehivad end rõngaste ja piltidega. Aga sisu on vedelavõitu