estobuntuga ei pääse internetti!
Moderaator: Moderaatorid
estobuntuga ei pääse internetti!
Sai mõned kuud tagasi kahte arvutisse estobuntu 14.04 installitud ja internett töötas. Peale seda jäid need arvutid niisama kasutult seisma. Siis sai teise kohta kolitud ja selles teises kohas estobuntuga enam internetti ei pääse, küll aga pääseb windows 7-ga näiteks (praegu seda kasutangi). Estobuntuga arvutid näitavad, et ühendus on olemas ja kõik on täpselt nii nagu peab aga netti ei pääse. Probleem lehe laadimisel. Ühte arvutisse installisin isegi uuesti aga juba installimise ajal ütles, et interneti ühendus puudub, kuigi kaabel oli taga. Kuidas selline asi võimalik on ja kas siin annab midagi teha või tuleb maha kanda need estobuntud?
Kui
ping <ip>
annab vastuseks "network is unreachable" siis võiks vaadata ruuteri poole. Kas windowsiga arvuti on ka kaabliga ruuteri küljes, mitte üle wifi?
Kui jah, siis olen hetkel nõutu, kuna sa ju proovisid buntut uuesti installida, siis ei saa probleemiks olla metsa keeratud võrguseaded. Minuteada kasutab estobuntu ja ka paljud teised distrod dhcp-d vähemalt installi ajal.
Mis internetipakkujat uues kohas kasutad?
ping <ip>
annab vastuseks "network is unreachable" siis võiks vaadata ruuteri poole. Kas windowsiga arvuti on ka kaabliga ruuteri küljes, mitte üle wifi?
Kui jah, siis olen hetkel nõutu, kuna sa ju proovisid buntut uuesti installida, siis ei saa probleemiks olla metsa keeratud võrguseaded. Minuteada kasutab estobuntu ja ka paljud teised distrod dhcp-d vähemalt installi ajal.
Mis internetipakkujat uues kohas kasutad?
Pane ruuter vahele, okidoki.ee ja 15€, tõstab turvalisust ja teeb koduvõrgu. Kasutan ise Telseti, on avalik IP aadress, mitte ruuditud 192.168... või 10.0... viimast kasutab Elisa, saan lihtsalt koduasvutisse sisse.
Kuid pean kasutama Telseti DNS-i, selle leian ruuterist. Üld kasutatavate DNS-iga netti ei saa. Nähtavasti on see sellepärast, et netijagajad peavad säilitama 2 aastat kõik mu netiskäigud. Pingimise asemel soovitan kasutada mtr, mis näitab ka kadunud pakette.
Kuid pean kasutama Telseti DNS-i, selle leian ruuterist. Üld kasutatavate DNS-iga netti ei saa. Nähtavasti on see sellepärast, et netijagajad peavad säilitama 2 aastat kõik mu netiskäigud. Pingimise asemel soovitan kasutada mtr, mis näitab ka kadunud pakette.
kramm, kuidas ta seda mtr-i paigaldab, kui võrku pole?Pealegi on see ainult graafiline liides traceroutile, pigem võib loota, et traceroute ise juba on vaikimisi paigaldatud ning paketikadu näitab ju ka ping.Antud hetkel poleks sellest mtr-st ka suuremat tolku, sest veateade on "ping 195.50.209.246: network is unreachable", mis üsna üheselt ütleb, et võrk on konfimata.
buntu, mida ütleb?
buntu, mida
Kood: Vali kõik
ifconfig -aJah, kõigepealt nagu juba 'obundra' ütles alusta sellest et avad arvutis terminali kas programmide menüüst või klaviatuuri kombinatsiooniga (Ctrl+Alt-T) ning sisesta terminali käsk: ifconfig -a
Vastus kopeeri siia meile vaatamiseks/tuvastamiseks.
Minul endal pole kunagi au olnud kokku puutuda STV netiühendusega läbi otsekaabli. Kuid mul on au olnud olude sunnil kokku puutuda Majanet netiühenduse otsekaabliga. Nimelt sattusin ma ühe inimese juurde kes väitis et tal on kodus Internetiühendus kuid ta pole saanud seda ligikaudu 6-kuud kasutada (küll aga maksis kohusetundlikult olematut netiühendust), sest netti pole ja nett ei tööta. Kuna inimene ei jaganud it-asjandusest mitte muhvigi siis ta ei helistanud ka Majanet internetiteenuse pakkujale. Ta ütles: "...Mis ma neile ikka sinna helistan...ma ei saa nii kuis nii tehnikast aru...hea kui oskan arvutit sisse ja välja lülitada ning leian üles otsimootori neti.ee..."
Ehk siis vastavalt Majanet kaabliühenduse näitele teenusepakkuja audendib arvutivõrgus läbi mac-aadressi ära konkreetse kodukasutaja arvuti. See arvuti saabki netti kasutada. Kõik teised kodukasutaja arvutid aga saavad pehmelt üteldes netiühenduses "kinga".
Helistasime siis Majanet'i ja mina rääkisin meie (tema) it-probleemist. Telefoni võttis vastu pisut väsinud häälega it-onu ja ütles mulle konkreetselt a'la stiilis: "....Nüüd kuulake mind tähelepanelikult!...Tehke nii nagu mina teile ütlen!...Kas te saite aru mida ma teile ütlesin!". Ütlesin et jah ma sain täiesti aru ja et ma olen nüüd üks "suur kõrv". IT-onu tegi midagi (ütlesime talle ka meie süleka mac-aadressi). Seejärel tegime Windows sülekale restardi ja oh seda ilma imet. Me saime endale tagasi Interneti! Seega sellel konkreetsel juhul juhtus inimese koduse arvuti ja kaabliühendusega midagi. Jumal teab mis seal 6-kuud tagasi juhtus.
Kui aga nüüd sooviks Majanet netiühendusega kodukasutaja lisada endale võrgukaabli külge wifi ruuteri (seda me soovisime!) siis tuleks tegutseda järgnevalt. NB! Läbi wifi ruuteri haldusliidese tuleb wifi ruuterile sisestada täpselt sama mac-aadress millega esmaselt audenditi ära netiühendus. Ehk siis Windows süleka mac-aadress. Wifi ruuterile teha seejärel restart ning saabki kasutada wifi ruuteri taga olevaid arvuteid. Kui seda ei tee siis netti saab ainult esmaselt otsekaabliga audenditud arvuti. Vahet pole mis see siis on (Linux, MacOSX, Windows).
Ma ei tea kas STV otsekaabliühendus on samase arvuti mac-aadressi audentimise loogika ja tehnoloogiaga kuid ehk on ülalmainitu teistele mingil määral kasulikuks teadmiseks. Eriti veel kui satute kokku Majanet analoogiga.
Sa võid ju asja seal uues kodus igati katsetada.
1. Pane oma Linux arvutile sama mac-aadress mis on su Windows arvutil.
How do I change / spoof my MAC address
2. Võta/tekita live-cd/live-usb mingist Linux distrost ning boodi see nii Windows kui Linux arvutist. Kas on netiühenduse suhtes erinevusi?
3. Tekita netiühendusega Windows arvutis näiteks läbi VirtualBox'i uus Linux virtuaalmasin (seal tekib teine mac-aadress/bridged adapter valik). Kas see Linux virtuaalmasin saab oma mac-aadressiga netti kasutada? Kui netti ei saa, sisesta Linux virtuaalmasinale Windows arvuti mac-aadress ja kontrolli kas nett tuli.
jne. lahendid
Aga kui juba internetiühendus olemas siis 'kramm' soovitatud 'mtr' utiliit (traceroute tool) on igati hea asi. Väga mugav on sellest utikast vaadata kas 'packet loss' on sinu kodu ruuteris või hoopis kusagil mujal (tava 'ping' on pisut arhailine, kuid pole ka paha). Tavaliselt on kodustel wifi ruuteritel kombeks teatud aja tagant hakata 'pacet lossi' tekitama ja wifi netiühendus muutub "siga aeglaseks". Ruuterile restart ja igati asi mõneks ajaks jälle jonksus.
Vastus kopeeri siia meile vaatamiseks/tuvastamiseks.
Minul endal pole kunagi au olnud kokku puutuda STV netiühendusega läbi otsekaabli. Kuid mul on au olnud olude sunnil kokku puutuda Majanet netiühenduse otsekaabliga. Nimelt sattusin ma ühe inimese juurde kes väitis et tal on kodus Internetiühendus kuid ta pole saanud seda ligikaudu 6-kuud kasutada (küll aga maksis kohusetundlikult olematut netiühendust), sest netti pole ja nett ei tööta. Kuna inimene ei jaganud it-asjandusest mitte muhvigi siis ta ei helistanud ka Majanet internetiteenuse pakkujale. Ta ütles: "...Mis ma neile ikka sinna helistan...ma ei saa nii kuis nii tehnikast aru...hea kui oskan arvutit sisse ja välja lülitada ning leian üles otsimootori neti.ee..."
Ehk siis vastavalt Majanet kaabliühenduse näitele teenusepakkuja audendib arvutivõrgus läbi mac-aadressi ära konkreetse kodukasutaja arvuti. See arvuti saabki netti kasutada. Kõik teised kodukasutaja arvutid aga saavad pehmelt üteldes netiühenduses "kinga".
Helistasime siis Majanet'i ja mina rääkisin meie (tema) it-probleemist. Telefoni võttis vastu pisut väsinud häälega it-onu ja ütles mulle konkreetselt a'la stiilis: "....Nüüd kuulake mind tähelepanelikult!...Tehke nii nagu mina teile ütlen!...Kas te saite aru mida ma teile ütlesin!". Ütlesin et jah ma sain täiesti aru ja et ma olen nüüd üks "suur kõrv". IT-onu tegi midagi (ütlesime talle ka meie süleka mac-aadressi). Seejärel tegime Windows sülekale restardi ja oh seda ilma imet. Me saime endale tagasi Interneti! Seega sellel konkreetsel juhul juhtus inimese koduse arvuti ja kaabliühendusega midagi. Jumal teab mis seal 6-kuud tagasi juhtus.
Kui aga nüüd sooviks Majanet netiühendusega kodukasutaja lisada endale võrgukaabli külge wifi ruuteri (seda me soovisime!) siis tuleks tegutseda järgnevalt. NB! Läbi wifi ruuteri haldusliidese tuleb wifi ruuterile sisestada täpselt sama mac-aadress millega esmaselt audenditi ära netiühendus. Ehk siis Windows süleka mac-aadress. Wifi ruuterile teha seejärel restart ning saabki kasutada wifi ruuteri taga olevaid arvuteid. Kui seda ei tee siis netti saab ainult esmaselt otsekaabliga audenditud arvuti. Vahet pole mis see siis on (Linux, MacOSX, Windows).
Ma ei tea kas STV otsekaabliühendus on samase arvuti mac-aadressi audentimise loogika ja tehnoloogiaga kuid ehk on ülalmainitu teistele mingil määral kasulikuks teadmiseks. Eriti veel kui satute kokku Majanet analoogiga.
Sa võid ju asja seal uues kodus igati katsetada.
1. Pane oma Linux arvutile sama mac-aadress mis on su Windows arvutil.
How do I change / spoof my MAC address
2. Võta/tekita live-cd/live-usb mingist Linux distrost ning boodi see nii Windows kui Linux arvutist. Kas on netiühenduse suhtes erinevusi?
3. Tekita netiühendusega Windows arvutis näiteks läbi VirtualBox'i uus Linux virtuaalmasin (seal tekib teine mac-aadress/bridged adapter valik). Kas see Linux virtuaalmasin saab oma mac-aadressiga netti kasutada? Kui netti ei saa, sisesta Linux virtuaalmasinale Windows arvuti mac-aadress ja kontrolli kas nett tuli.
jne. lahendid
Aga kui juba internetiühendus olemas siis 'kramm' soovitatud 'mtr' utiliit (traceroute tool) on igati hea asi. Väga mugav on sellest utikast vaadata kas 'packet loss' on sinu kodu ruuteris või hoopis kusagil mujal (tava 'ping' on pisut arhailine, kuid pole ka paha). Tavaliselt on kodustel wifi ruuteritel kombeks teatud aja tagant hakata 'pacet lossi' tekitama ja wifi netiühendus muutub "siga aeglaseks". Ruuterile restart ja igati asi mõneks ajaks jälle jonksus.
ertserts@linuxialune:~$ echo;echo Local and Remote IP connections:;netstat -at|sort -k5|grep ESTABLISHED|cut -c20-80;echo
vastus ifconfig -a:
Link encap:Ethernet HWaddr 00:19:d1:75:ec:2c
inet aadress:172.19.235.20 bcast:172.19.235.255 mask:255.25
inet6 aadr: fe80::219:d1ff:fe75:ec2c/64 skoop:ühendus
UP BROADCAST RUNNING MULTICAST MTU:1500 meetrika:1
RX pakette:6 vigu:0 ära visatud:0 ületäit:0 kaadri vigu:0
TX pakette:12 vigu:0 ära visatud:0 ületäit:0 carrier:0
kollisioone:0 txqueuelen:1000
RX baite:1424 (1.4 KB) TX baite:1556 (1.5 KB)
katkestus:20 mälu:92200000-92220000
Link encap:Kohalik loopback
inet aadress:127.0.0.1 mask:255.0.0.0
inet6 aadr: ::1/128 skoop:host
UP LOOPBACK RUNNING MTU:65536 meetrika:1
RX pakette:528 vigu:0 ära visatud:0 ületäit:0 kaadri vigu:0
TX pakette:528 vigu:0 ära visatud:0 ületäit:0 carrier:0
kollisioone:0 txqueuelen:0
RX baite:40080 (40.0 KB) TX baite:40080 (40.0 KB)
ertsertsi jutule vastuseks niipalju, et minu see estobuntuga arvuti oligi/ongi esmane. Tuli mees STV-st kaablit vedama ja arvutit audentima. Kui estobuntut nägi, ütles kohe, et tema linuxit ei tunne. 10min. proovis, netti kätte ei saanud, läks tõi oma autost windowsiga testiarvuti, näitas, et kaablis on nett olemas ja tema rohkem midagi teha ei saa. Läinud ta oligi.
Järgmine päev laenasin sõbralt windows 7-ga läpaka ja sellega sain kohe peale aadressi ja parooli sisestamist internetti!
Link encap:Ethernet HWaddr 00:19:d1:75:ec:2c
inet aadress:172.19.235.20 bcast:172.19.235.255 mask:255.25
inet6 aadr: fe80::219:d1ff:fe75:ec2c/64 skoop:ühendus
UP BROADCAST RUNNING MULTICAST MTU:1500 meetrika:1
RX pakette:6 vigu:0 ära visatud:0 ületäit:0 kaadri vigu:0
TX pakette:12 vigu:0 ära visatud:0 ületäit:0 carrier:0
kollisioone:0 txqueuelen:1000
RX baite:1424 (1.4 KB) TX baite:1556 (1.5 KB)
katkestus:20 mälu:92200000-92220000
Link encap:Kohalik loopback
inet aadress:127.0.0.1 mask:255.0.0.0
inet6 aadr: ::1/128 skoop:host
UP LOOPBACK RUNNING MTU:65536 meetrika:1
RX pakette:528 vigu:0 ära visatud:0 ületäit:0 kaadri vigu:0
TX pakette:528 vigu:0 ära visatud:0 ületäit:0 carrier:0
kollisioone:0 txqueuelen:0
RX baite:40080 (40.0 KB) TX baite:40080 (40.0 KB)
ertsertsi jutule vastuseks niipalju, et minu see estobuntuga arvuti oligi/ongi esmane. Tuli mees STV-st kaablit vedama ja arvutit audentima. Kui estobuntut nägi, ütles kohe, et tema linuxit ei tunne. 10min. proovis, netti kätte ei saanud, läks tõi oma autost windowsiga testiarvuti, näitas, et kaablis on nett olemas ja tema rohkem midagi teha ei saa. Läinud ta oligi.
Järgmine päev laenasin sõbralt windows 7-ga läpaka ja sellega sain kohe peale aadressi ja parooli sisestamist internetti!
Ole mureta. On palju hullemaid juhtumeid olnud. Näiteks ühe tütarlapse elu on nüüd tänu Ubuntule täiesti rikutud. Tänu jumalale, et sul Windoz olemas on.
https://www.youtube.com/watch?v=WRWrmT0ovPE
https://www.youtube.com/watch?v=WRWrmT0ovPE
Imre võiks mu esimese postituse uuesti läbi lugeda. Kõik on seadistatud ja arvuti ise ka näitab, et võrguühendus on olemas (all paremas nurgas vastav ikoon ja kui sinna peale klikata siis lausa ütleb, et võrguühendus on aktiveeritud) aga kui vajutan firefoxi lahti siis ütleb,et probleem lehe laadimisel ja netti ei pääse. Löö või maha. Ma isegi mõtlen, et kuidas selline asi võimalik on, aga näe on.
Nii, mingi ip paistab võrgukaardil küljes olema, uuriks kustkaudu paketid liiguvad, mida näitab:
Ja kas windowsi kasutades on ip aadress sarnane hetkel linuxis olevaga(172.19.x.x)?
Kood: Vali kõik
route -nobundrale infoks, route -n:
Tuuma IP ruutingutabel
Sihtpunkt ____ Ruuter______ Võrgumask__ Lipud__Meetr__Mitu__ Kasut
172.16.0.0___172.19.235.1__ 255.240.0.0__ UG_____ 0____ 0 ____ 0
172.19.235.0__0.0.0.0______255.255.255.0_U______ 1_____0 _____0
Liides
eth0
eth0
Windowsi kasutades on aadressid järgmised:
Broadband Connection
Client IPv4 address 82.147.175.45
Server IPv4 address 212.7.29.234
Ehk siis justkui ei ole sama mis linuxis!? Aga ma ei tea miks see nii on ja mida see tähendab.
Imrele - kas need võrguühenduse ikoonid (internet access või no internet access koos kollase hüüumärgiga näiteks) üleüldse, näitavad juurdepääsu olemasolu internetile või kaabli küljesolekut? Seda esiteks. Teiseks: jah olen mõlemat arvutit proovinud ühtemoodi audentida ehk seadistada nendesamade paroolide ja aadressidega mis ma stv-mehe käest sain. Ja kolmandaks: kuna linuxi puhul polnud kindel, et seda õieti tegin (seal hoopis teistsugune menüü selleks) siis kindluse mõttes installisin kogu värgi uuesti (sai seda eespool kuskil mainitud).
Tuuma IP ruutingutabel
Sihtpunkt ____ Ruuter______ Võrgumask__ Lipud__Meetr__Mitu__ Kasut
172.16.0.0___172.19.235.1__ 255.240.0.0__ UG_____ 0____ 0 ____ 0
172.19.235.0__0.0.0.0______255.255.255.0_U______ 1_____0 _____0
Liides
eth0
eth0
Windowsi kasutades on aadressid järgmised:
Broadband Connection
Client IPv4 address 82.147.175.45
Server IPv4 address 212.7.29.234
Ehk siis justkui ei ole sama mis linuxis!? Aga ma ei tea miks see nii on ja mida see tähendab.
Imrele - kas need võrguühenduse ikoonid (internet access või no internet access koos kollase hüüumärgiga näiteks) üleüldse, näitavad juurdepääsu olemasolu internetile või kaabli küljesolekut? Seda esiteks. Teiseks: jah olen mõlemat arvutit proovinud ühtemoodi audentida ehk seadistada nendesamade paroolide ja aadressidega mis ma stv-mehe käest sain. Ja kolmandaks: kuna linuxi puhul polnud kindel, et seda õieti tegin (seal hoopis teistsugune menüü selleks) siis kindluse mõttes installisin kogu värgi uuesti (sai seda eespool kuskil mainitud).
Ma pole ise kaabelmodemita võrgukaabli taga istunud kuid juhul nii nagu 'imre' juba ütles et kui tegemist on PPPOE ühendusega siis ehk on olemas võimalus et sul on Linuxis midagi olulist jäänud pppoe võrguühenduse tasandil konfiimata.
Loe näiteks kasvõi Lenini kombel diagonaalis kiirkorras läbi (nii talle väga meeldis lugeda!) link create pppoe client with servicename.
Installi mingil viisil Linuxisse 'pppoe' pakett (juhul kui pole):
$ sudo apt-get install pppoe
Proovi terminalist käivitada järgmisi utiliite (mõned on juba algselt süsteemis olemas):
sudo pppoe-discovery
sudo pppconfig
sudo pppoeconf
sudo pppoe-setup
sudo pppstats
jne
Ega antud juhumil muud üle jäägi kui üritada olla siia-sinna variantidega intuitiiv-kreatiivne.
Loe näiteks kasvõi Lenini kombel diagonaalis kiirkorras läbi (nii talle väga meeldis lugeda!) link create pppoe client with servicename.
Installi mingil viisil Linuxisse 'pppoe' pakett (juhul kui pole):
$ sudo apt-get install pppoe
Proovi terminalist käivitada järgmisi utiliite (mõned on juba algselt süsteemis olemas):
sudo pppoe-discovery
sudo pppconfig
sudo pppoeconf
sudo pppoe-setup
sudo pppstats
jne
Ega antud juhumil muud üle jäägi kui üritada olla siia-sinna variantidega intuitiiv-kreatiivne.
ertserts@linuxialune:~$ echo;echo Local and Remote IP connections:;netstat -at|sort -k5|grep ESTABLISHED|cut -c20-80;echo



