Kes keelab ilma UEFI-ta proovimist?hirax kirjutas:...Äkki on emaplaat vigane või ei saa linux ja UEFI omavahel läbi ???
Kuula kõvaketast, kui piiksub, on voolutugevust vähe ja eelpoolnäidatud haraline kaabel aitab hädast välja.
Peale protsessori ja emaplaadi vahetust
Moderaator: Moderaatorid
Harige palun lolli 
Mismoodi ilma UEFI-ta ???
Mina olen aru saanud, et UEFI = BIOS. Ma ei saa ju bios-i maha lasta ja manualist ma ei leidnud sellist võimalust, et uefi eraldi keelata.
Emaplaadi manual on siin: ftp://europe.asrock.com/manual/B85M%20Pro4.pdf
Võib olla on kellelgi aega seda natuke uurida.
Üks asi, mis proovimata, tuli manuali uuesti lugedes meelde küll. Tal on kaasas mini-CD ja ma pole sellega midagi proovinud teha. Manualis on draiverite jutt kõik windooza kohta , lauakal cd-rom ei tööta ja sellepärast see nii jäigi.Teen läpakaga sellest plaadist usb pulgale "image" , proovin seda "instant flash"-i ja lasen tal siis ise netis käia ja otsida omale vajalikku, kui tahab. Vaatab, mis saab...
Väline kõvaketas mingeid imelikke hääli ei tee. On kuulda kuidas pöörded üles võtab ja langetab. Ainult ühe korra, kui proovisin LMDE live usb-ga teda "leida", siis arvutit seisma jättes tegi kõvaketas sellise vaikse "kolaka".
Mismoodi ilma UEFI-ta ???
Mina olen aru saanud, et UEFI = BIOS. Ma ei saa ju bios-i maha lasta ja manualist ma ei leidnud sellist võimalust, et uefi eraldi keelata.
Emaplaadi manual on siin: ftp://europe.asrock.com/manual/B85M%20Pro4.pdf
Võib olla on kellelgi aega seda natuke uurida.
Üks asi, mis proovimata, tuli manuali uuesti lugedes meelde küll. Tal on kaasas mini-CD ja ma pole sellega midagi proovinud teha. Manualis on draiverite jutt kõik windooza kohta , lauakal cd-rom ei tööta ja sellepärast see nii jäigi.Teen läpakaga sellest plaadist usb pulgale "image" , proovin seda "instant flash"-i ja lasen tal siis ise netis käia ja otsida omale vajalikku, kui tahab. Vaatab, mis saab...
Väline kõvaketas mingeid imelikke hääli ei tee. On kuulda kuidas pöörded üles võtab ja langetab. Ainult ühe korra, kui proovisin LMDE live usb-ga teda "leida", siis arvutit seisma jättes tegi kõvaketas sellise vaikse "kolaka".
Selles jama ongi, et ma ei saa sinna "päris" BIOS-i sisse kuidagi. Kohe peale starti on uefi ees, mulju mistahes F klahve, siis ette tuleb lõpuks ikkagi ainult uefi setup.natsa kirjutas:Mine BIOS → Boot → UEFI boot ja pane see <Disable> .
UEFI enda Boot ekraanil seda "disable" võimalust ei ole, õigemini pole sellist valikut nagu "UEFI boot"
EDIT Selline on minu "boot options" leht. Niipalju kui guugeldasin selle emaplaadi kohta, siis mitte kuskilt ei leidnud ma uefi keelamise kohta midagi. Ikkagi jäi mulje, et sellel plaadil BIOS = UEFI.
PS. Selle CD-ga pole ka midagi peale hakata, niipalju kui seal faile vaatasin, siis need olid draiverid windooza jaoks ainult.
Ei hakanud ka selle update-misega jäntima, sest UEFI versioon on peal kõige uuem (P1.90)
Otseselt tavabiost ei olegi, minul asuse mobol on settingutes näiteks Booti all CSM (compability support mode vist) kui selle peale paned ja paned ja sead ainult bootima legacy kraami siis on võimalik uefita asju installida. Ja see EFI jama millest enne kirjutasid GPT + UEFI vajab EFI partitionit minuarust. Aga kui sa olid piiratud 4 partitsiooniga siis ilmselt kõvaketas on "formattitud?" MBRi? GPT -ga saab teha partitsioone nii palju kui jaksad.
Edit: veidi lugemist teemal...
Edit: veidi lugemist teemal...
CSM oli juba lubatud "by default" , ehk siis mina seda torkinud pole.
Kõvaketas on jah MBR formaaditud
Kõvaketas on jah MBR formaaditud
Yeeha , Meelis : Tänan, minu arusaamine, et mul BIOS-i kui sellise asemel on ainult UEFI, on siis ikkagi tõene.
karlsson : Veelkord, et CMS oli mul kogu aeg "legacy only" reziimis (vt mu eelmise postituse linki)
Edasi ei teagi, mis siis teha ? Jälle kõike otsast peale installida ei ole tahtmist (ootan milliseks saab Mint 17) Pealegi täit selgust nendest GPT MBR UEFI jne jne asjadest ei ole. Guugeldasin linuxi käimasaamise kohta UEFI-ga, aga ega ma sealt suurt essugi aru ei saanud.
Aga boonusena hoopis selline üllatus, et väline kõvaketas hakkas usb3 ühendusega tööle
Ainuke asi, mida tegin olid "loomkatsed" selle CSM-ga. Keelasin ta täiesti, siis lubasin ja hakkasin ükshaaval seal "alapunkte" keelama-lubama. Ega enne süsteemi korralikult tööle saanudki, kui oli vana olukord taastatud ja kõik "legacy only" jälle.
Peale seda mingi aeg, ei tea mis "meeltesegaduse hoos" lihtsalt proovisin välist ketast ja ohh imet - mint 16 mountis ketta täitsa ise ja failid ka kõik kätte saadavad jne
karlsson : Veelkord, et CMS oli mul kogu aeg "legacy only" reziimis (vt mu eelmise postituse linki)
Edasi ei teagi, mis siis teha ? Jälle kõike otsast peale installida ei ole tahtmist (ootan milliseks saab Mint 17) Pealegi täit selgust nendest GPT MBR UEFI jne jne asjadest ei ole. Guugeldasin linuxi käimasaamise kohta UEFI-ga, aga ega ma sealt suurt essugi aru ei saanud.
Aga boonusena hoopis selline üllatus, et väline kõvaketas hakkas usb3 ühendusega tööle
Ainuke asi, mida tegin olid "loomkatsed" selle CSM-ga. Keelasin ta täiesti, siis lubasin ja hakkasin ükshaaval seal "alapunkte" keelama-lubama. Ega enne süsteemi korralikult tööle saanudki, kui oli vana olukord taastatud ja kõik "legacy only" jälle.
Peale seda mingi aeg, ei tea mis "meeltesegaduse hoos" lihtsalt proovisin välist ketast ja ohh imet - mint 16 mountis ketta täitsa ise ja failid ka kõik kätte saadavad jne
Nüüd võib mõnele tunduda, et linuxiga tuleb ikka palju jamamist aga tegelt keeruliseks läheb siis kui sa ise tahad otsustada kõvaketta partitsioonide üle.
Vähemalt ubuntu 14.04 kui on UEFI ja tahad kas:
1. Windows + Ubuntu: kõik peaks lihtne olema niikaua kuni windowsi enne lased ja ei taha Ubuntu partitsioone ise hallata. Aga windows 8 puhul tuleb vist enne windowsis osa kõvaketta ruumi windowsilt ära võtta ning hybrid boot windowsist välja lülitada.
2. Ubuntu üksinda : peaks ka lihtsalt minema kuni ise ei hakka partitsioneerima.
Mul hetkel on UEFI biosest CSM maas ja kõik töötab nagu peab. Aga probleeme võib tekkida vanemate Linuxi versioonidega.
Vähemalt ubuntu 14.04 kui on UEFI ja tahad kas:
1. Windows + Ubuntu: kõik peaks lihtne olema niikaua kuni windowsi enne lased ja ei taha Ubuntu partitsioone ise hallata. Aga windows 8 puhul tuleb vist enne windowsis osa kõvaketta ruumi windowsilt ära võtta ning hybrid boot windowsist välja lülitada.
2. Ubuntu üksinda : peaks ka lihtsalt minema kuni ise ei hakka partitsioneerima.
Mul hetkel on UEFI biosest CSM maas ja kõik töötab nagu peab. Aga probleeme võib tekkida vanemate Linuxi versioonidega.
Teema jätkuks
Niisiis,
Protsessor: Intel® Core i5-4570 (Haswell)
Emaplaat: Asrock B85M Pro4
Milline võiks olla videokaart, mis sellise kooslusega kõige optimaalsemalt sobiks.
Pole ju mõtet osta mingit hüper-mega videot, millele protsessor järgi ei jõua. Samas ei tohiks ka video jääda süsteemi "pudelikaelaks"
Mängimisele rõhku ei pane.
Video võiks (peaks) olema nVidia. Sellel on linuxi tugi parem kui ATI/AMD.
Kas GeForce GTX 660 2Gb oleks mõistlik valik?
Millist tootjat eelistada: Gigabyte , Asus või MSI
Niisiis,
Protsessor: Intel® Core i5-4570 (Haswell)
Emaplaat: Asrock B85M Pro4
Milline võiks olla videokaart, mis sellise kooslusega kõige optimaalsemalt sobiks.
Pole ju mõtet osta mingit hüper-mega videot, millele protsessor järgi ei jõua. Samas ei tohiks ka video jääda süsteemi "pudelikaelaks"
Mängimisele rõhku ei pane.
Video võiks (peaks) olema nVidia. Sellel on linuxi tugi parem kui ATI/AMD.
Kas GeForce GTX 660 2Gb oleks mõistlik valik?
Millist tootjat eelistada: Gigabyte , Asus või MSI
Kui sa mängida ei kavatse, siis vaadates nii emaplaati kui CPU-d, peaks olema võimalik ju inteli enda graafikat kasutada. Mina läheks võimalusel igal juhul seda teed.hirax kirjutas:Teema jätkuks
Niisiis,
Protsessor: Intel® Core i5-4570 (Haswell)
Emaplaat: Asrock B85M Pro4
Milline võiks olla videokaart, mis sellise kooslusega kõige optimaalsemalt sobiks.
Pole ju mõtet osta mingit hüper-mega videot, millele protsessor järgi ei jõua. Samas ei tohiks ka video jääda süsteemi "pudelikaelaks"
Mängimisele rõhku ei pane.
Video võiks (peaks) olema nVidia. Sellel on linuxi tugi parem kui ATI/AMD.
Kas GeForce GTX 660 2Gb oleks mõistlik valik?
Millist tootjat eelistada: Gigabyte , Asus või MSI
Minagi nõustun 'sander85' arvamusega. Kui sa pole suurem asi mängumees siis kasuta ära emaplaadil olev integereeritud video. Küll sa vajadusel hiljem jõuad seda eraldi videokaarti valida. Testi ja proovi esmaselt läbi pakutav olemasolev.
Kui vaadata emaplaadi manuali siis võib sealt video kohta lugeda järgnevat:
Intel® HD Graphics 4600, VGA väljundid: D-Sub, DVI-D and HDMI, Max. shared memory 1792MB (igati ju ok!), max. resolution up to 1920x1200@60Hz (ok!).
Näiteks mul on kodusele Dell lauaarvutile ostetud 1GB videokaart Nvidia GT218 (210) ja ma ei ütleks et eriliselt supper silmailu oleks. Kõik muidugi töötab tipp-topp kuid mingeid tajutavaid efekte suurt ei naudi. Alguses näitas see Linux repodest installitud draiveritega nvidia 'glxgears' testiga läbi terminali 60FPS (uhh!). Soovisin seda väikest numbrit nats tõsta, muutsin nvidia graafilises liideses setinguid (disable'sin OpenGL 'Sync to VBlank' jms). Tulemuseks sain lõpuks 3800FPS.
Nvidia videokaartidega on veel selline "kala" et kui installida draiverid Linux repodest siis arvuti boodil on nähtavad eriliselt "jõledad-jäledad-inetud" graafika ja fontide jms vilgutamised ('grub customizer' suurt ei avita). Intel videokaartidel seda propsi pole (pole kohanud). Asi muutub nvidia seisukohast ilusaks ja esteetiliseks allest siis kui ilmub välja Linux login.
Kui vaadata emaplaadi manuali siis võib sealt video kohta lugeda järgnevat:
Intel® HD Graphics 4600, VGA väljundid: D-Sub, DVI-D and HDMI, Max. shared memory 1792MB (igati ju ok!), max. resolution up to 1920x1200@60Hz (ok!).
Näiteks mul on kodusele Dell lauaarvutile ostetud 1GB videokaart Nvidia GT218 (210) ja ma ei ütleks et eriliselt supper silmailu oleks. Kõik muidugi töötab tipp-topp kuid mingeid tajutavaid efekte suurt ei naudi. Alguses näitas see Linux repodest installitud draiveritega nvidia 'glxgears' testiga läbi terminali 60FPS (uhh!). Soovisin seda väikest numbrit nats tõsta, muutsin nvidia graafilises liideses setinguid (disable'sin OpenGL 'Sync to VBlank' jms). Tulemuseks sain lõpuks 3800FPS.
Nvidia videokaartidega on veel selline "kala" et kui installida draiverid Linux repodest siis arvuti boodil on nähtavad eriliselt "jõledad-jäledad-inetud" graafika ja fontide jms vilgutamised ('grub customizer' suurt ei avita). Intel videokaartidel seda propsi pole (pole kohanud). Asi muutub nvidia seisukohast ilusaks ja esteetiliseks allest siis kui ilmub välja Linux login.
ertserts@linuxialune:~$ echo;echo Local and Remote IP connections:;netstat -at|sort -k5|grep ESTABLISHED|cut -c20-80;echo
Üldiselt kui sa üldse ei mängi siis jah intel hd4600 on rohkem kui piisavalt võimas. Ma mängisin sellega windowsi peal ufo: enemy within-i näiteks täitsa normaalselt. Inteli linuxi tugi 14.04 on parem kui AMD-l mõned aastad tagasi kui näiteks KDE effektid lülitusid välja iga boot mingi driveri jama tõttu. 
Aga mul praegu on NVIDIA 750 TI, gigabyte versioon kuna mulle meeldis nendel oli korralik jahutus ning 2 hdmi porti(4k graafika potensiaal tulevikuks). Aga tegelt ega reaalis see kaart ei ole kunagi üle 35 kraadi läind nii, et nö stock coolinguga variant on ka igati okei.
Komplikatsioonid tekkisid nvidia kui ka inteliga nii windowsis kui ka linuxis hdmi ühendusega monitori. Linuxi all inteliga vist ei tekkind. Aga muudel juhtudel pidin ühendama monitori vga porti ja installima inteli ja nvidia driverid, et hdmi kaudu pildi ette võtaks. Kui kasutad Blenderit siis 660 peaks parem olema kui 750 TI, rohkem cuda core. Aga mulle isiklikult meeldis 750 TI kuna on hea kaart mis on energiasäästlik ning ei vaja mingit abi korpuse fanidelt jahutamisel ehk siis võib olla 1 korpuse fan mis jookseb ka miinimumi peal.
Edit: hdmi 2.0 saab küll 4k kätte ühe kaabliga aga siiamaani vist gpud seda ei toeta ning displayporti vist eriti budget kaartidel ei näe. Evga 750 TI -l küll on.
Aga mul praegu on NVIDIA 750 TI, gigabyte versioon kuna mulle meeldis nendel oli korralik jahutus ning 2 hdmi porti(4k graafika potensiaal tulevikuks). Aga tegelt ega reaalis see kaart ei ole kunagi üle 35 kraadi läind nii, et nö stock coolinguga variant on ka igati okei.
Komplikatsioonid tekkisid nvidia kui ka inteliga nii windowsis kui ka linuxis hdmi ühendusega monitori. Linuxi all inteliga vist ei tekkind. Aga muudel juhtudel pidin ühendama monitori vga porti ja installima inteli ja nvidia driverid, et hdmi kaudu pildi ette võtaks. Kui kasutad Blenderit siis 660 peaks parem olema kui 750 TI, rohkem cuda core. Aga mulle isiklikult meeldis 750 TI kuna on hea kaart mis on energiasäästlik ning ei vaja mingit abi korpuse fanidelt jahutamisel ehk siis võib olla 1 korpuse fan mis jookseb ka miinimumi peal.
Edit: hdmi 2.0 saab küll 4k kätte ühe kaabliga aga siiamaani vist gpud seda ei toeta ning displayporti vist eriti budget kaartidel ei näe. Evga 750 TI -l küll on.
Tänud - jääb siis praegu ära. Järelkasvult sain ka "tagasisidet", et ta hetkeseisu mängimistega rahul. Vähemalt tean, millist kaarti tulevikus maksimaalselt lisada saab. Kui vajadus tekib agooniat pikendada. Kui poiss "tõsisesse mänguikka" saab, siis loodetavasti selleks ajaks on ehk linuxi mängutugi ka edasi arenenud...
Neid mänge on juba nüüdki tarkvara repodes Linuxile olemas:
alien-arena - Standalone 3D first person online deathmatch shooter
assaultcube - realistic first-person-shooter
astromenace - hardcore 3D space shooter with spaceship upgrade possibilities
blobandconquer - 3D platform shooting game
doomsday - enhanced version of the legendary DOOM game
flare - single-player 2D action role-playing game, binary
netpanzer - online multiplayer tactical warfare game
nexuiz - Fast-paced 3D first-person shooter
opencity - 3D city simulator game
openarena - fast-paced 3D first-person shooter
sauerbraten - 3D first-person game engine
scorched3d - 3D artillery game similar to Scorched Earth
trophy - 2D car racing action game
quake - classic gothic/horror-themed first person shooter
quake2 - classic science-fiction-themed first person shooter
jne.
Usun et need mängud on täiesti mängitavad intel videokaardiga.
alien-arena - Standalone 3D first person online deathmatch shooter
assaultcube - realistic first-person-shooter
astromenace - hardcore 3D space shooter with spaceship upgrade possibilities
blobandconquer - 3D platform shooting game
doomsday - enhanced version of the legendary DOOM game
flare - single-player 2D action role-playing game, binary
netpanzer - online multiplayer tactical warfare game
nexuiz - Fast-paced 3D first-person shooter
opencity - 3D city simulator game
openarena - fast-paced 3D first-person shooter
sauerbraten - 3D first-person game engine
scorched3d - 3D artillery game similar to Scorched Earth
trophy - 2D car racing action game
quake - classic gothic/horror-themed first person shooter
quake2 - classic science-fiction-themed first person shooter
jne.
Usun et need mängud on täiesti mängitavad intel videokaardiga.
ertserts@linuxialune:~$ echo;echo Local and Remote IP connections:;netstat -at|sort -k5|grep ESTABLISHED|cut -c20-80;echo