Facebookis Küsi minult Linuxit voost jäi silma huvitav uudis: Ühendkuningriigi valitsusside peakorteri läbiviidud opsüsteemide turvalisuse uuringus sai Ubuntu pikaajalise toega väljalase 9 punktiga 12-st esikoha. Uudis ise siin: http://www.omgubuntu.co.uk/2014/01/ubuntu-12-04-secure-os-uk-government-gchq
Ehk Ubuntu 12.04 (sellel baseerub ka Estobuntu 12.08 ) on turvalisem, kui Windows 7 või 8 ning samuti ka Apple Mac OS X-ist. Ubuntu 12.04 oli ainuke operatsioonisüsteem, mis suutis täielikult tagada 12 nõudest 9.
Uusimaid Ubuntusid ja ka teisi Linuxilisi ei tundunud analüüsis olevat kasutatud (millel Google operatsioonisüsteem baseerub - ei oska öelda, Android on aga ka juba üsna kaugele vist liikunud).
Kõiki raporteid (süsteemi kaupa) saate lugeda https://www.gov.uk/government/collections/end-user-devices-security-guidance--2
Ubuntu üks kõige turvalisem operatsioonisüsteem
Moderaator: Moderaatorid
Ubuntu üks kõige turvalisem operatsioonisüsteem
Tellige endale sünnipäevaks, sõbrapäevaks või muuks tähtpäevaks kingitus: Kingitused internetist - NetiKink.eu
Ju siis liiga palju nuhkvara peale pandud ja reklaame 
Tellige endale sünnipäevaks, sõbrapäevaks või muuks tähtpäevaks kingitus: Kingitused internetist - NetiKink.eu
Raportit vaadates sobis UK riigisektorile (arvatavasti ka haridusele) Ubuntu 12.04 LTS eelkõige oma kasutussõbralikkuse, turvalisuse (lihtne hdd krüpteering), mugava tarkvarauuenduse ja pikaajalise tarkvaratoe poolest.
Näiteks kui installida Ubuntut tavakasutaja arvutisse siis on esmaselt arvutis lahtised ja aktiivsed ainult kaks tcp-pordi teenust: 53/tcp domain ja 631/tcp ipp. Esimene on seotud nimeserveriga ja teine printserveriga. Paljude Linux distrote installi puhul aga avatakse kasutaja arvutis jadamisi terve pinutäis tcp-porte. Seega kasutaja peaks hiljem oskuslikult oma arvutis kõik mittevajalikud tcp-pordid sulgema.
Ikka ja jälle pean ma oma algkooli lapselt kuulma Microsofti arvutiõpetuse surematuid alustalasid: "Täna meie õppisime koolis kontoritarkvara Microsoft Office. Õppisime tunnis Wordi ja Powerpointi!"
Või siis külla tuleb nutune tuttavast õhtuõppe üliõpilane kes murelikult ja tõsiselt ütleb: "Meie kursuse õppejõud nõuab et kursusetöö tuleb teha ja täpselt vormistada ainult kontoripaketiga Microsoft Office 2013 ja siis see doc fail temale saata. Kui õppejõu arvutis see saadetud doc fail ei avane või on vale formaadiga siis minu tehtud tööd ta ei arvesta. Issand jumal! Mis siis nüüd küll saab!"
Millal tuleb ükskord aeg kui Eesti riik ja haridussüsteem hakkab kasutama vabavaralist tarkvara ja Linuxit? Kas minu silmad seda enam näevad.
Näiteks kui installida Ubuntut tavakasutaja arvutisse siis on esmaselt arvutis lahtised ja aktiivsed ainult kaks tcp-pordi teenust: 53/tcp domain ja 631/tcp ipp. Esimene on seotud nimeserveriga ja teine printserveriga. Paljude Linux distrote installi puhul aga avatakse kasutaja arvutis jadamisi terve pinutäis tcp-porte. Seega kasutaja peaks hiljem oskuslikult oma arvutis kõik mittevajalikud tcp-pordid sulgema.
Ikka ja jälle pean ma oma algkooli lapselt kuulma Microsofti arvutiõpetuse surematuid alustalasid: "Täna meie õppisime koolis kontoritarkvara Microsoft Office. Õppisime tunnis Wordi ja Powerpointi!"
Või siis külla tuleb nutune tuttavast õhtuõppe üliõpilane kes murelikult ja tõsiselt ütleb: "Meie kursuse õppejõud nõuab et kursusetöö tuleb teha ja täpselt vormistada ainult kontoripaketiga Microsoft Office 2013 ja siis see doc fail temale saata. Kui õppejõu arvutis see saadetud doc fail ei avane või on vale formaadiga siis minu tehtud tööd ta ei arvesta. Issand jumal! Mis siis nüüd küll saab!"
Millal tuleb ükskord aeg kui Eesti riik ja haridussüsteem hakkab kasutama vabavaralist tarkvara ja Linuxit? Kas minu silmad seda enam näevad.
Võib olla, et isegi näevadertserts kirjutas: Millal tuleb ükskord aeg kui Eesti riik ja haridussüsteem hakkab kasutama vabavaralist tarkvara ja Linuxit? Kas minu silmad seda enam näevad.
http://epl.delfi.ee/news/eesti/tallinn- ... d=67556354
-
muidumees1234
- Pingviini külastaja
- Postitusi: 23
- Liitunud: 06.05.2014, 16:59
Uuendamishalduri kohta väike küsimus. Et kuhu need uuendused lähevad ja kas saab nende uuenduste salvestuskohta muuta? Jääb kõvakettal ruumi väheks, kettal kaks partitsiooni ja arvata uuendused lähevad väiksema mahuga kettale. Tänud ette vastuste eest! 12.04 Estobuntu versioon endal. Xp on teise progena kõrval ka.
Jah, ubuntu ja debian ladustavad oma update *.deb paketid nii nagu rastik eelnevalt juba mainis rajale: /var/cache/apt/archives
muidumees1234, näiteks on siin sul 3 lahendit:
1. Teed softlingi uuemalt mahukamalt kõvakettalt vanasse 'archives' asukohta. Juhul kui sulle meeldib terminalis möllata.
2. Teed või leiad netist skripti nimetatud *.deb failide kustutamiseks. Konfid automaatseks või lihtsalt käsitsi käivitad skripti.
3. Installid oma arvutisse paketi ubuntu-tweak. Juhul kui sulle meeldib graafika ja soovid paari hiireklikiga kogu *.deb, konf ja vanadest kerneli pakettidest vabaneda (valik StartJanitor).
Kolmas viimane valik on desktop kasutaja seisukohast paketimajanduse haldamise suhtes mugav, ülevaatlik ja tõhus.
muidumees1234, näiteks on siin sul 3 lahendit:
1. Teed softlingi uuemalt mahukamalt kõvakettalt vanasse 'archives' asukohta. Juhul kui sulle meeldib terminalis möllata.
2. Teed või leiad netist skripti nimetatud *.deb failide kustutamiseks. Konfid automaatseks või lihtsalt käsitsi käivitad skripti.
3. Installid oma arvutisse paketi ubuntu-tweak. Juhul kui sulle meeldib graafika ja soovid paari hiireklikiga kogu *.deb, konf ja vanadest kerneli pakettidest vabaneda (valik StartJanitor).
Kolmas viimane valik on desktop kasutaja seisukohast paketimajanduse haldamise suhtes mugav, ülevaatlik ja tõhus.
ertserts@linuxialune:~$ echo;echo Local and Remote IP connections:;netstat -at|sort -k5|grep ESTABLISHED|cut -c20-80;echo