illukas kirjutas:Mõtteaineid:
*Kaua sa üksi ikka seda vankrit vedada jõuad- mitu ministeeriumi või suuremat asutust peale Keskkonnaministeeriumi veel Open-/LibreOffice projektiga kaasa tuli??? Arvese tasuks võtta ajaakent mis ajast mis ajani LibreOffice seal kasutusel juba on olnud.
See on tüüpiline ignorantsus + keegi ei viitsi asjaga tegeleda. Keegi ju ei pahanda kui miljoneid eurosid maksumaksja raha välismaale makstakse...
illukas kirjutas:*See, et Merilo seal ikka veel töötab ei ole mingi märk. Ministeeriumite tasemel on oluliselt suuremad ja laialdasemad jõud otsustamas ja see pisike IT mutter ei oma kahjuks nii suurt mõjujõudu, et olla pöörduva mõjujõuga.
Jah - ega see ei tagagi midagi - piisab kui Microsoft otsustajaid lobistab ja asi toimib jälle. Eks see ole vaese rahva häda - raha võim maksab.
illukas kirjutas:*Zeroconf- kahjuks ei ole sul aimugi nii suure kasutajaskonna ülevalhoidmisest ainult vaba tarkvara peal (Novelli poole märge) Novelli kulud on oluliselt pisemad võrreldes Microsofti lahendusega. Sellises suures keskkonnas ei saa kasutada põlveotsas kootud lahendust ja on asjad mis peavad töötama ja kui ei tööta siis on vaja kellegi uksele koputada, et see asi KIIRESTI tööle saada...
Kahjuks mul siiski on see aim olemas. Palju suuremad institutsioonid töötavad vabatarkvara peal ja palju paremini töötavad. See ongi omandusliku tarkvara tootjate eesmärk sellist arvamust inimestesse süstida, et tagada oma kasuminumbrid.
Need numbrid on päris suured, mis selle nn suure kiiruse eest nõutakse. Oluliselt ratsionaalsem on juba oma progejat palgal hoida ja saab oluliselt kiiremini ja just täpselt seda, mida tahad - mitte nii nagu see suurfirma tahab.
illukas kirjutas:*Haridusasutuste vaba tarkvarale viimine on suhteliselt tänamatu töö, eriti veel talgute korras. Võta ja vaata mis maksab haridusasutusele litsents ja mis sellega kaasneb õpetajatele, õpilastele... Lisaks ega keegi haridusasutuses litsentse väga kiiresti vahteama ei kipu.
Tänamatu on hoopis maksumaksja raha eest omandusliku tarkvara firmadele tulevasi truusid kliente koolitada ja jätta õpilased ilma võimalusest pääseda Windowsi hädadest ning raisata vaevaga teenitud maksutulu välismaiste firmade nuumamiseks, jättes oma rahva nälga, hätta, tööta ja sundides seeläbi neid kodumaalt lahkuma.
Kodanikualgatus on alati omal kohal olnud kuigi jah - päris selliselt koole üle ei vii.
Riik on selles suunas liikumas ja pilootprojekte tegemas ning aitan seda suunda hoida kuid eelarvamused on tugevad ja oluliselt rohkem kulub psühholoogia peale kui reaalsete tehniliste takistuste ületamiseks.
illukas kirjutas:*On mingi hägune otsus, et vot nüüd peaksime riigi tasemel kasutama sellist (LibreOffice) tarkvara- Palju seda reaalselt ka kasutab. On teatud ministeeriumid, kuhu saates odt faili tuleb vastuseks, et palun saatke doc vormingus- edasi järeldage ise kui suuresti sellest raamistikust kinni peetakse. Ei tasu mainida kohalikke omavalitsusi, mis on veel hullemas seisus. Ei oska täpselt öelda kas mure on ametniku oskuses või LibreOffice puudumises.
See hägune otsus oli riigihange
Kuigi jah - riik ei ole siin kõikide asjade peale jõudnud mõelda. Ka eelarvamused ehk siis see ajalooline pärand Microsofti maailmast segab ja see on selles mõttes uus olukord, millega ei ole enne tegeletud. Püüan riiki aidata niipalju kui see minu võimuses on. Koostöö oleks siin omal kohal ja mitte hukkamõist.
Samas tuleks ministeeriumitele saata kindlasti just
koosvõime raamistikust lähtuvalt ehk siis mitmepoolset muutmist vajavad dokumendid OpenDocument-i vormingutes ja mitmepoolset muutmist mittevajavad dokumendid PDF-vormingus. Meil aga kiputakse kõik dokumendid saadetama redigeeritavates vormingutes.
Kui ei ole vaja faili saajatel muuta siis tuleks ikka PDF-is saata. Veelgi parem on panna dokument pilve üles - Google Drive, SkyDrive - mis iganes võimaldab otse veebipõhiselt ilma mingit eritarkvara omamata kohe otse vaadata. Seejärel siis hoopis link sellele dokumendile saata. Siis saab seda ka muuta ja saata vaid teate, et dokument on muutunud, et vaadaku samalt aadressilt uuesti. Nii välditakse ka asjatult failide saatmist ja hoitakse kokku ka andmeliikluse mahtu ja serverite kettapinda. Siis ei ole ka sama asja kohta n+1 erinevat faili postkastis ja nuputa siis, milline see viimane ja õige on. Pilves on info ühes kohas ja oluliselt lihtsam ning mugavam ka koostööd teha erinevate osapoolte vahel ehk siis neid faile, katalooge üksteisega jagada.
MS Office-i austajatele saab soovitada SkyDrive-i ja see ju tasuta käes ning lausa 7 GB tasuta kettaruumi ka veel pealekauba - sellega võiksid nad rahul ju olla.
On olemas ju ka rida lühiviidete tegemise võimalusi, et neid pilves asuvate dokumentide aadresse lühendada.
Kui antakse järgi Microsofti failivormingute nõuetele siis ei tulegi sellele lõppu.
Meie võimuses on teha lõpp MS Word-i vormingus kirjalisadele!
Kui meie seda ei tee siis ei tee seda keegi! Siis ei ole mõtet viriseda, et on probleem kui ise sellele probleemile kahe käega kaasa aitame! Tuleb otsustavalt tegutseda ja siis hakkab asi muutuma - alustagem seda enda muutmisest!
Vastusena erkule - iga euro on arvel - meil on vähemalt 63 000 vaesuspiiril elavat peret ja 45 000 allpool elavat (
allikas) - neid tuleb järgi aidata, millega riik vaevaliselt tegeleb. Lastetoetused on naeruväärselt väikesed. Ühesõnaga - lastega ehk siis meie tulevikuga tegeletakse häbematult vähe ja siia see raha saab kuluda. Lisaks tööhõive parendamine ja sisenõudluse suurendamine läbi siseriiklike tellimuste. Miks maksame seda raha välismaale kui oma inimesed saame välja õpetada ja tööle rakendada. Sellest võidab ju oma riik. Milleks on vaja meile võõrtööjõudu, kes kuskilt kolmanda maailma riigist tuleb? Miks me oma inimesi ei taha? Neid on ju võimalik õpetada ja tööle rakendada! Oma inimene on palju parem kui umbkeelne välismaalane.
)?