Euroopa Liit trahvis Microsofti 561 miljoni euroga

[mihkel]

Ega tootja pea siis distrosid toetama. See oleks tobe. Kui riistvara tootja teeb mingi seadme, siis driaveri ehk mooduli peaks ainult linuxi git puusse saama (kus on pea, et kõik linuxi moodulid e. draiverid). Draiverid on kerneli puus eraldi kataloogis ja arch-id eraldi (top level), seega eeldan, et kernel pakub archist sõltumata API-d moodulite kirjutamiseks, ehk tehes draiveri x86-le, töötab see seade ka nt sparc-il. See kõik on siiski eeldus, kuna pole kunagi ühtegi draiverit kernelile kirjutanud

Praegu linki ei leia, aga paar aastat tagasi tehti projekt, kus lubati kõik draiverid linuxi arendajate poolt kirjutada, kui spec kätte antaks.

/e
Leidsin ka lingi:
http://www.kroah.com/log/linux/free_drivers.html

[wk]

Ega tootja pea siis distrosid toetama. See oleks tobe. Kui riistvara tootja teeb mingi seadme, siis driaveri ehk mooduli peaks ainult linuxi git puusse saama (kus on pea, et kõik linuxi moodulid e. draiverid).

Eks see draiveriarendus praegu nii käigi ja nendel üksikutel vidinatel, millele on Linuxi toetus karbil kirjas, on see just kerneli versiooni põhiselt.

Kui aga tootja tahaks pakkuda midagi kliendisõbralikku (a la certified for Win 95), siis peaks ta testima oma vidinat terviktootel, mitte kerneli draiveri tasemel. Kerneli tasemel toetamist on keeruline mõista tavakasutajal. Distro või kogu Linuxi-pere jaoks seritifitseerimine on aga tootja jaoks mõttetult keeruline. Draiveri tasemel võib kerge südamega öelda, et kui PS/2 hiir töötab ühel platvormil, siis peab ta töötama ka teisel. Kui aga on tegemist sertifitseerimisega, siis sellest ei piisa, siis tuleb tootjal kindlustada, et see ka tegelikult toimib. Vähemalt nii olen mina nendest probleemidest aru saanud.

[zaxon]

oleks juba suur asi seegi, kui vanilla kerneli tasemel kood olemas oleks arhitektuurile, millele riistvarajupp mõeldud. probleeme tekitavad peamiselt ikka suletud koodiga draiveri blobid ja draiverid, millel pole üldse mingit riistvaratootja poolset tuge ja mis on läbi reverse engineeringu toimima saadud.

[imre]

...millele on Linuxi toetus karbil kirjas, on see just kerneli versiooni põhiselt.

wk, kui täpsem olla, siis kerneli versiooni (2.x) ja nö paranduspakett (.x).
2.4 seeria kerneli moodulit koodist lihtsalt niisama 2.6 peal valmis ei tee.
API muudatused/erinevused on liiga suured.

Driveritest:
Seadme tootajad ei jõua/taha ise driveritega tegeleda ja spetsifikatsiooni ka ei lasta mööda ilma uitama.
Linuxi turuosa ei ole nii suur et oleks mõtet väiksematel tegijatel väga pingutada.
Reverse engineering pole väga legaalne ega töökindel, kinnise koodiga driver jällegi ei meeldi mõnedele, ilma driveriteta ka olla ei saa.
Igatepidi häda...

Oleks google omal ajal linuxist kui töölaua versioonist kõvasti kinni võtnud, siis olek olukord hoopis teine. Google paraku alustas nullist.
Teisi suuremaid tegijaid ei ole kes MS positsiooni kõvasti kõigutada suudaks.
Kui nüüd Apple järsult suuna ei muuda ...milles ma kahtlen.
Peale Jobs'i minekut on sealpool kuidagi vaikseks jäänud.