Kuna viimastel aegadel on suuri probleeme arusaamadega, ehk milline võiks olla operatsioonisüsteem või millele tänapäeval on mõeldud arvuti operatsioonisüsteem või mis on üldse arvuti ning milline ta välja näeb... ja mis on Linux kui selline, milline ta välja näeb ning mida siis sellega teha annab.
Aga, on veel massiliselt riistvaraliselt kasutuses "vana", nagu minulgi ja siit on tekkinud probleeme, kus uus süsteem, väljanägemine, võimalused, töökeskond ja ka muidugi üldine töövõime (kus sulest imetud kontrollimatud uuendused kipuvad ruineerima või siis lõpetavad arvuti töövõime ühes või teises osas) on alla arvestust ehk sobimatu.
Õnnestus hetkes taas installida Mint 9 (DVD) süsteeme (ilma et oleks kisa olnud katkiste pakkide osas, või repode kättesaamatuses). Lisade install käis läbi terminali (Opera Emesene, Evolution jkms) ka keelepakett läks: translation-update-et_0.0.3_all.deb mispeale ka keeletoetus oli nõus keelesüsteemi uuendama. Paketipaigaldaja oli nõus paigaldama ka uuemaid ikooni- ja välimusteemasi. Draiverid olid saadavad algsed. Muu Gnome 2 asjad ning seadistused käisid samuti "paari hiirekliki" kaudu. ID-kaardi tarkvara käis läbi http://code.google.com/p/esteid/ (ilma käsuta: sudo apt-get dist-upgrade, mis oleks võinud ruineerida missiooni).
Ja.. kõik töötab, nagu peab.
Paljudel lugejatel võib tekkida küsimus, aga milleks see või mis seal vahet on. Aga vahe on suur. Juba selles on vahe, ka asi töötab nii nagu sa tahad, või töötab ta teisiti, "kiiksuga". Kas sul on klikimenüüs "Ava administraatorina", "Kustuta", "Viska prügikasti", "Paki"; "Lõika", "Kopeeri" jms lihtvalikud või kas süsteemil on lemmikutemenüü eelistused ja tavamenüü, kas saad ikoone lohistada, kas saad menüüsi seadistada, kas startup kirjutatakse automaatselt või peab käske mööda netti taga ajama ja ise trükkima, kas ekraanisäästja koos kõvaketaste väljalülimise jms töötab koheselt, kas videote ja failide eelvaatlus toimib ja kas suured monitorid ja tähekujud/ikoonid pannakse automaatselt sobilikumaks või peab ise võimlema jms "pisiasjad"; siis veel kõiksugu lisad ja lisapaneelid ning lisavõimalused, mis minu meelest teevad arvutist arvuti ning uuematel repodel on see hetkel suure "võimlemise" küsimus või siis vaikimisi olekus, "märg unistus"
Mint 9 , kuniks veel võimalik.
Moderaator: Moderaatorid
Mint 9 , kuniks veel võimalik.
Mõttetera: Kui tarkvara ei meeldi või ei sobi, tuleb valida teine tarkvara.
mis selle jutu point on muidu?
kas mitte mint 9 support juba läbi pole?
mint 14 ka väljas juba..sammuti vana hea töölauaga, ehk siis selle forkiga.
saad kõike seda sama teha mis varemgi.
kas mitte mint 9 support juba läbi pole?
mint 14 ka väljas juba..sammuti vana hea töölauaga, ehk siis selle forkiga.
saad kõike seda sama teha mis varemgi.
Mängude Videod Linuxi All: http://www.youtube.com/user/Xpander666
-----------
Gfire - Xfire For Pidgin
-----------
Gfire - Xfire For Pidgin
keegi ei käsigi gnome3 sul peale panna.A.I.V.O. kirjutas:Lisaks juurde, et kui vananenud riistvara toimib laitmatult, siis milleks teda ära visata, kui uus tarkvara nõuab võimsamat rauda?
Mina oma vanale lauaraalile Gnome3 peale ei pane - jube aeglaseks jääb - samas kui Gnome2 lippab rahuldavalt.
selle jaoks on Mint MATE edtion (vana gnome2)
vanade distrode repod võetakse mingi aja pärast maha, seega ei saa enam programme ega miskit lihtsat viisi paigaldada.
sammuti ei parandata turva auke jms.
Mängude Videod Linuxi All: http://www.youtube.com/user/Xpander666
-----------
Gfire - Xfire For Pidgin
-----------
Gfire - Xfire For Pidgin
Gentoo stabiilne keskkond ikka veel "vana" Gnome 2.32.1 versiooniga. Siin ka väike selgitus - miks - http://wiki.gentoo.org/wiki/GNOME/GNOME3_Stable
Et tingimatta ei pea kasutama vana linuxi versiooni. Sõltub distro haldurist.
Et tingimatta ei pea kasutama vana linuxi versiooni. Sõltub distro haldurist.
kaasaegsete töölaudade ping-pong on tõepoolest üsna tüütu. algas see kde uuendamisest ja nüüd siis on käimas sama keemia gnome ja selle derivaatidega. hetkel on eelis minu nägemusele ja kogemusele tuginedes kde leeris sest suurematest lapseea hädadest ollakse üle saanud, nägemus töölauast on laiemas plaanis paigas ja see nägemus on pigem meeldivalt klassikaline (pea-aegu konservatiivne) aga samas kõik on siiski kaasaegne ja uuendatud. (endised) gnome baasil distrod aga on veel stabiliseerumata ja pole õiget nägemust tekkinud, kuhu kand täpselt kinnituma peaks. seega mina soovitaks kde proovida, selle töölaua puhul pole lähimas tulevikus küll paista mingeid kardinaalseid muutusi ja tõenäoliselt pakub kde pikkadeks aastateks harjumuspärast keskkonda. võin oma kogemusest kinnitada, kui töölaua efektidega mitte üle pingutada ja taustal toimivad protsessid ohjes hoida, siis on tegemist hea töölauaga nii säästu kui ka võimekama pilli jaoks. loomulikult leiaks veel säästlikumaid töölaudu, kuid paraku siis tuleb hakata lõivu maksma funktsionaalsuses ja igapäevaseks kasutamiseks üles panemine nõuab märksa rohkem panust ning süsteemi uuendustel on suur potentsiaal su kätetöö ühe hetkega lõhkuda. viimane asjaolu pole küll ehk oma personaalses masinas nii tähtis, kuid kui sa pakud oma oskusi ka laiemale ringkonnale, siis pole see kindlasti sinu huvides süsteemi pidevalt kohendamas käia.
xpander kirjutas:keegi ei käsigi gnome3 sul peale panna.A.I.V.O. kirjutas:Lisaks juurde, et kui vananenud riistvara toimib laitmatult, siis milleks teda ära visata, kui uus tarkvara nõuab võimsamat rauda?
Mina oma vanale lauaraalile Gnome3 peale ei pane - jube aeglaseks jääb - samas kui Gnome2 lippab rahuldavalt.
selle jaoks on Mint MATE edtion (vana gnome2)
vanade distrode repod võetakse mingi aja pärast maha, seega ei saa enam programme ega miskit lihtsat viisi paigaldada.
sammuti ei parandata turva auke jms.
Nõus!
Mulle tundus, et esimese otsa MATE oli veidi toores.
Põrguinglist Taewakurat
Peale seda, kui olin lasknud kasvuraskused ära elada, panin ka ühele arvutile Unity peale ja kasutan siiani. Teisel Mate - ja mõlemad leiavad kasutust.Kaar3l kirjutas:Olles nüüd 2-3 nädalat Unity-t kasutanud peab ütlema, et see on hakanud täitsa meeldima.
Ennem olin Mate ja Cinnamoni peal päris pikka aega.
Ainult, millest Unityst puudust tunnen - ka seal võiks olla võimalik lisada selline peamenüü nupp, kust kõik programmid ilusti kategooriate abil näha oleks. Sest iga programmi nime ei jõua küll meeles pidada. Kuid sellist asja pole veel leidnud.
Tellige endale sünnipäevaks, sõbrapäevaks või muuks tähtpäevaks kingitus: Kingitused internetist - NetiKink.eu
üldises plaanis täiesti nõus, kuid ühes osas tuleb siiski natuke alla vanduda, nimelt XP-d võid sa praegu veel üsna edukalt kasutada igapäevasteks toimetusteks, kuid XP aegse linuxi distroga tekib kindlasti probleeme, mis pole sellisele keskmisele pealiskaudsele linuxikasutajale jõukohased. mitte, et ma sooviks XP-d kuidagi hea mõttena kasutamiseks soovitada aga siin on kindlasti koht mõttepausiks enne, kui aplodeerida uue versiooni kasuks. linuxi maailmas pole paraku alati nii palju ressurssi, et hoida eelmist versiooni nii kaua arenduses edasi, kuniks uus on vähemalt sarnasele tasemele jõudnud. ma olen ise väga valusalt üle elanud kde 3 > 4 ülemineku, kui 3 oli juba surnud aga 4 polnud saavutanud aktsepteeritavat taset. pendeldasin erinevate töölaudade vahel aga ükski neist ei suutnud pakkuda kde-ga võrreldavat komplektsust. õnneks on praeguseks kde tagasi joonel, kuid see vahepealne aeg on muutnud üsna ettevaatlikuks uuenduste osas, mis puudutavad nii olulist elementi nagu töölaud.imre kirjutas:Kurb ka kui vanaraua kasutajate tõttu arendustegevus peatatakse või väljalaske tsükkel windowsi tasemele jäetakse. A'la 8a XP > 7
Aga Gnome4 on tulemas ja ehk on veelgi parem kui Gnome3
pigem näitab XP iga, kui kaua kulus MS-il, et see toode üldse "normaalseks" saada.
Ja kui sa püüad 2001 aasta XP-d praegu paigaldada kuskile, siis edu. Peale seda istud veel terve päeva, et kõiki uuendusi järjest paigaldada ja sisuliselt ehitatakse kogu süsteem uuesti üles.
Kuid tavalisi standard töölaudasid on pika toega distributsioonidel küll ja küll. Nii Red Hatil kui ka Ubuntu LTS versioonidel.
Ja kui sa püüad 2001 aasta XP-d praegu paigaldada kuskile, siis edu. Peale seda istud veel terve päeva, et kõiki uuendusi järjest paigaldada ja sisuliselt ehitatakse kogu süsteem uuesti üles.
Kuid tavalisi standard töölaudasid on pika toega distributsioonidel küll ja küll. Nii Red Hatil kui ka Ubuntu LTS versioonidel.
Tellige endale sünnipäevaks, sõbrapäevaks või muuks tähtpäevaks kingitus: Kingitused internetist - NetiKink.eu
m$ kola ongi maru raske 1:1 linuximaailmaga võrrelda nii, et kontekst segaseks ei jääks. mida ma silmas pidasin on pigem see, et uuendatuna jääb keskmise kasutaja jaoks XP ikka XP-ks samas, kui tolleaegne linuxi distro uuendatuna kaasaegseks (eeldades, et see üldse on võimalik), võib olla enne ja pärast võrdluses nagu siga ja kägu. linuxi puhul ei peagi võtma nii pikka ajajoont, teinekord muutub distro ülesehitus ja välimus juba mõne aasta jooksul tundmatuseni. juhul, kui see teenib mingit ühemõtteliselt kasulikku eesmärki, siis pole siin midagi paha. paraku jääb aga tavakasutajale liiga tihti segaseks paljude muudatuste vajalikkus ja nad ootavad pigem süsteemiloojalt visiooni stabiilsust, kui iga aasta-paari tagant kardinaalset kannapööret. LTS on teoorias hea, kuid praktikas pakub seda ametlikult keskmise kasutaja jaoks tarbitaval kujul vaid üks distro ja paraku on nemadki teinud juba hüppe poolküpse Unity peale, go figure ...
Unustad ära aga Red Hati ja tema kloonid
Tellige endale sünnipäevaks, sõbrapäevaks või muuks tähtpäevaks kingitus: Kingitused internetist - NetiKink.eu
See müstiline tavakasutaja ja tema probleemid muudatustega! Ma ei tea, kes on tavakasutaja, aga iga muudatusega ei pea kaasa jooksma. Mu tööarvutis on aknahalduriks kuueteistkümnendat aastat FVWM(2). Millal FVWM-ist FVWM2 sai, seda ei mäleta. Selle aja sees on olnud üks kannapööre - muutus konfifaili struktuur. Distrod seal all on vahetunud enamvähem sedamööda, kuidas on vahetunud arvuti. Distrovahetus kajastub ainult selles, et saab käima mõne paki uuema versiooni või mõne hoopis uue paki, mida eelmises distros ei saanud. Eks on olnud ka mõned failisüsteemi struktuuri muutused, aga nendega on kokkupuudet ainult mõne eksootilisema tegevuse juures.paraku jääb aga tavakasutajale liiga tihti segaseks paljude muudatuste vajalikkus ja nad ootavad pigem süsteemiloojalt visiooni stabiilsust, kui iga aasta-paari tagant kardinaalset kannapööret.