logimine mitmest kohast

[eiku]

Tervist austatud foorumlased

Koduse raalinduse ümberkorraldamisel tekkis mõte teha asja natuke teisiti... mis võiks olla võimalik aga ei suuda vist õigeid sõnu google otsinguks kokku kirjutada. Olen ca 10 aastat erinevaid debianil baseeruvaid distrosid kasutanud ja praegu estobuntu peale pidama jäänud.

Olukord nimelt säärane, et olen kodus läpakatelt (2 kasutajat, kummalgi oma rüperaal) kolimas arvuti elu lauaarvutisse, mis oleks siis natuke statsionaarsem töökoht. Ei midagi keerulist selles etapis (/home sisu lauaarvutisse tõstmine mõlemal kasutajal). Kuid, et kasutajaid on ikkagi 2 ja vahel oleks vaja ka samaaegselt arvutit kasutada, siis jääks üks rüperaal nö varu kasutusse...

Kuidas nüüd teha nii, et läpakaga saaks kasutada seda sama /home/user keskkonda, mis lauaarvutis?
mäletan, et kunagi oli GDMi seadetes mingi lühend nö 'remote' logimiseks... aga praegu käigus oleva lightdm'i puhul ei näe säärase seadistuse nuppu suurt kusagil.
See tundub oma mälestuste põhjal viitavad sellesse suunda, mida ma otsin.

Kas ja mida peaksin otsima?
Vihjed sõnad ja akronüümid on teretulnud

Parimatega,
Heiko

[mihkel]

Eks seal ole võimalusi küll (NFS, Samba vms), aga mina läheneksin asjale robustselt - näiteks unisoniga sünkroniseeriksin läpaka ja lauaarvuti /home/kasutaja kataloogid ja vsjoo.

[akbgf]

Kui nfs ja mount, siis kasutad sülearvuti protsessorit, aga andmefailid on lauaarvutis.
Sünkroniseerimist kasutades on pärast vahepeal sülearvutis töötamist muudetud failid vaja tagasi lauaarvutisse sünkroniseerida.
Unisoni pole kasutanud, ei oska kommenteerida, sünkroniseerida saab ka rsync-iga.

[eiku]

Tänud tagasiside eest.

Eile õhtul kui olin küsimuse ära kirjutanud, siis leitsin veel VNC kirjelduse võrgust.

Ehk siis peaasjalikult on vist kolme sorti võimalusi:

a. failide sünk. Miinusena näen seda, et tuleb kahe masina rakenduste loetelu ja nähtavasti ka versioone) hoida ühel tasemel. Miinus ka see, et kui home on 1,.. G, siis ei pruugi see sünkroniseerimine läpaka käivitamisel kohe väga lennult minna (peast ei mäleta, mis see wifi suutlikus oli...). Pluss, et läpaka kasutaja ei kurna lauarvutit sel hetkel.
b. nö terminal, kus läpakas on lihtsalt ekraan ja võrguliides. Kui lauaarvuti ja võrk vastu peavad, siis pole probleemi. See oleks siis VNC või mingi RDP laadset.
c. failisüsteem üle võrgu (nfs/samba/shfs/... ). Plussiks see, et kasutatakse läpaka ressurssi ja faile võetakse vajadusel lauaarvutist. Miinuseks jällegi rakenduste versioonide võimalikud erinevused.

Leidsin üles ka selle ... mis GDMis kunagi teha sai. XDMCP. Kas see lahterdub "b" alla? Või "c" ?

Ja olen ma oma vairantidest õigesti aru saanud?

Mulle hetkel tundub, et "a"d ma teha ei taha. Pigem siis b või c ja mis täpsem tehnika...

Parimatega,
Heiko

[wk]

a. failide sünk. Miinusena näen seda, et tuleb kahe masina rakenduste loetelu ja nähtavasti ka versioone) hoida ühel tasemel. Miinus ka see, et kui home on 1,.. G, siis ei pruugi see sünkroniseerimine läpaka käivitamisel kohe väga lennult minna (peast ei mäleta, mis see wifi suutlikus oli...). Pluss, et läpaka kasutaja ei kurna lauarvutit sel hetkel.
...
Mulle hetkel tundub, et "a"d ma teha ei taha. Pigem siis b või c ja mis täpsem tehnika...

Ma ise prooviks pigem just a-varianti, aga käime probleemid üle.

* Miks peaks rakendused ja nende versioonid kahes arvutis kattuma?
* Kui paljudes failides ja kui suures mahus siis 2 kasutamise vahel muutusi võib olla? Unisoni ma kasutanud pole, aga rsync teeb ka üsna sügavas failipuus suht kiiresti selgeks, millised failid erinevad.
* Põhiline probleem sünkimisega, minu arust, on see, kui sünkide vahel muuta sama faili mõelmas arvutis.

Kuna üle WIFI mina midagi külge mountida ei riskiks, ega viitsiks üle selle ka tervet töölauda jooksutada, siis minu jaoks oleks sünkimine siiski kõige kindlam lahendus.

[eiku]

Hei

Õige. Sünkroniseerida saab muidugi osaliselt. Pole otseselt siukseid asju teinud.

Rakenduste mure on ajalooline... kasutame kodus F-spot'i faili halduseks ja selle base_dir on üks nö väline ketas. Ja kuna rakendus on igas masinas kohalik, siis migni hetk läks asi katki.
Iseensest seni kuni sama distributsiooni kasutada mõlemas süsteemis, siis ei ole nagu väga suurt probleemi. Peaks olema lahendatav.

Aga et ühte faili mõlemas muuta... kui sellise hulga dokumente nö "public" kausta pista ja neid siis kasutada üle võrgu, siis vist laheneks see teema ära?

Tänud kaasa mõtlemast. A on ka variant nüüd minu jaoks.

A jaoks... see sünk peaks toimima mis hetkel?
mingis mõttes tunduks loogiline et siis kui läpakas käima panna, siis lauarvutist läpakasse... ja sulgemisel tagasi. Eeldame et lauarvuti on põhiline koht ikkagi kus midagi tehakse. Või on seal mingid "nagu tavaliselt tehakse" mooduseid?

Parimatega,
Heiko

[sander85]

Mina läheks NFSi peale välja. Tundub kuidagi nagu kõige lihtsam, kui võrgu kiirus takistama ei jää. Väga ei tohiks.

[wk]

NFSi puudus on see, et siis pole vajalikke faile väljaspool kodu kunagi sülearvutis kaasas. Kui see ei häiri ja WIFI levis kodus auke pole, siis on tehtav.

[eiku]

NFSiga mount'iks mida?

Kui tahta, et brauseri bookmargid ja seaded ka ühtiksid, siis vist hästi ei toimi? khmm...

[zeroconf]

Kui väljapool kodu ka vaja ja näiteks varukoopia pilves ei teeks paha (sh veebipõhine ligipääs failidele) siis pigem juba Dropbox - https://www.dropbox.com/ - kohe saab 2GB ja kui sõbralingi http://db.tt/B7OHAO0J kaudu kasutaja teha siis saab 500 MB lisaruumi. Iga sõbra pealt saab 500 MB ja kokku saab 16 GB selliselt juurde. Samas on ka tasu eest muidugi võimalik lisaruumi osta ja kui piisavalt maksta siis mahupiire pole (Team variant)... Nautiluse jaoks ka vastav pakk olemas: nautilus-dropbox. Dropbox toetab ka 30 päeva tagasiulatuvalt kustunud failide taastamist ning failide eelmiste versioonide taastamist. Saab jagada kataloogi ka teistele, suvalisest kataloogist/failist saab tekitada lingi ja sõbrale jagada ja ta saab kohe alla laadida. Toetab ka binary diff-i ehk siis faili sünkimisel süngitakse vaid muutunud osa. Kui hiljem lisandub arvuteid juurde siis pole probleem - uutesse masinatesse sama kasutaja panemine ei ole piiratud ja nii võid mitme arvuti vahel neid andmeid sünkida - nii kodus kui tööl. Toetab ka valikulist sünkimist ehk siis igasse masinasse ei pea kõike sünkima vaid saab valida kataloogid, mida süngitakse. Seetõttu on soovitatav asjad kataloogidesse panna ja mitte Dropboxi juurikasse. Toetab ka mitmeastmelist turvalisust - esimene on 256-bit AES krüptoga turvatud ja teine on SMS-i teel kinnituskood või vastav rakendus nutitelefonis. Lisainfot leiab https://www.dropbox.com/help

[wk]

NFSiga mount'iks mida?

Seda, mida vaja. Terve home-kataloog, näiteks. Aga siis pole ilma koduvõrguta kodukataloogigi mitte...

Kui tahta, et brauseri bookmargid ja seaded ka ühtiksid, siis vist hästi ei toimi? khmm...

Ei, mina sellist lahendust ühte kasutajat kasutades ei tea.

[zeroconf]

Samas saab kasutada ju ka Ubuntu One - selleks see ju loodud, et sünkida erinevate Ubuntu masinate vahel asju... Seal 5 GB tasuta ruumi.... Sellel isegi Windowsi klient olemas....

[zaxon]

Kui tahta, et brauseri bookmargid ja seaded ka ühtiksid, siis vist hästi ei toimi? khmm...

Ei, mina sellist lahendust ühte kasutajat kasutades ei tea.

milleks seda üldse tarvis oleks ? vähemalt FF ja Chrome oskavad seda juba oma tarkusest.

[eiku]

Kuna väline interneti ühendus on meil säärane, mis metsast kätte saadav, siis kodunt välja asjade ajamisel ei näe sügavamat mõtet. Pigem katsuks lokaalse võrguga hakkama saada.

Programmi seadete osa puhul oli brauser halb näide. Need oskavad jah ise mitme koha vahel ennast jagada.
Kui aga võtta nö umbisikuliselt, et on mingi hulk kasutajaprogramme, mis kõik kirjutavada ~/.midagi kausta oma seadeid ja ei tahaks klaverit vahetades kogu oma "kodu tunnet" minetada, siis vast ikkagi variant pigem kogu /home'i sünkimiseks.

Hakkan vaikselt variante proovima, et mis käepärasem tundub ja kergemini minu tahtele allub.