Probleemid Ubuntu kasutamisega

[laurivosandi]

amarok n6uab muidugi uuesti k2ivitamist peale codecite installimist - parem klikk selle ulguva hundi ikoonil kella k6rval ja quit, niisama akna kinnipanemisest tolka mala. libxine-extracodecs installmisel PEAB mp3 m2ngima. Kuidas sul see mitte-m2ngimine v2lja n2eb, kui playlisti lisada saad lugusi aga play vajutamisel k2iab k6ik lood l2bi ilma h22lt tegemata siis ongi viga extracodecs installimatuses

xmms unustage k6ik 2ra - see on juba ajalugu. beep-media-player hakkab seda asendama gtk2 toega, kuigi bmp veel arendamisj2rgus.

ja rhythmbox - mismoodi heli on halb? ekva kohta ytleks nii et suvaline tarkvaraline ekva konkreetselt situb heli 2ra

[Tolka15]

amarok n6uab muidugi uuesti k2ivitamist peale codecite installimist - parem klikk selle ulguva hundi ikoonil kella k6rval ja quit, niisama akna kinnipanemisest tolka mala. libxine-extracodecs installmisel PEAB mp3 m2ngima. Kuidas sul see mitte-m2ngimine v2lja n2eb, kui playlisti lisada saad lugusi aga play vajutamisel k2iab k6ik lood l2bi ilma h22lt tegemata siis ongi viga extracodecs installimatuses

xmms unustage k6ik 2ra - see on juba ajalugu. beep-media-player hakkab seda asendama gtk2 toega, kuigi bmp veel arendamisj2rgus.

ja rhythmbox - mismoodi heli on halb? ekva kohta ytleks nii et suvaline tarkvaraline ekva konkreetselt situb heli 2ra

Niih, panin hetkel rhytmboxi uuesti tööle, ja on natuke imelik et nüüd töötab korralikult Vb vajas ainult taas käivitamist
Kuna sain rhytmboxi korda, ei viitsi enam jamada selle amaroKiga
--
Nüüd paluks abi Opera põhibrowseriks tegemisel
--
Hetkel siis ei ole probleeme tekkinud, hakkan praegu ise jamama Themedega jms

[vih]

https://wiki.ubuntu.com/OperaBrowser

[Tolka15]

https://wiki.ubuntu.com/OperaBrowser

Tänks, sain korda ka flashplayeri

[vih]

Google

[commodore]

kustutatud

[laurivosandi]

commodore nyyd panid sa pange - see mis sa vaba tarkvaraks nimetasid on open source tarkvara ning tarkvara l2htekood oli on ja j22b tasuta k2ttesaadavaks, red hat puhul sa ei maksa tarkvara eest vaid edeva pakendi, raamatute ja tehnilise toe eest. freeware puhul saab tavaliselt ainult niiöelda EXE tasuta

[commodore]

kustutatud

[laurivosandi]

Vähemalt GPL'iga programmide (Linuxid sealhulgas) source code'i eest saab raha nõuda. Ainult, et source code ei või maksta rohkem, kui binary programm.

Just nimelt source eest EI saa raha küsida, nagu nimigi ütleb OPEN SOURCE (Avatud Lähtekoodiga Tarkvara) - source on kõigile vabalt kättesaadav. Redhati puhul maksab see et sul on kena graafiline installer ja needsamad open source programmid on kompileeritud binaarideks.

Vaba tarkvara (Free Software Foundation) on see mida peab levitama tasuta aga mitte-kohustuslikult koos lähtekoodiga.

Näiteks Cedega (suht open source) source on saadaval CVSist aga binaari levitada ei tohi, binaari saab osta

Opera läheb vaba tarkvara alla, source'i tõmmata ju kuskilt ei saa. Samas Opera ei sobi kokku üldise GNU/Linux filosoofiaga kuna sortsu saadaval pole. Ning GNU litsentsi (GPL) all ta samuti pole. GPL ongi see mis teeb Linuxist Linuxi ning mõtteviisi poolest äärmiselt oluline. Õige Linuxi kasutaja EI KASUTA operat, vaid Firefoxi mis on kõige ehtsam OPEN SOURCE tarkvara.

[pacho]

Õige Linuxi kasutaja EI KASUTA operat, vaid Firefoxi mis on kõige ehtsam OPEN SOURCE tarkvara.

Mina kasutan Operat, kunagi isegi maksin selle eest
FF on sigaaeglane.

EDIT:

xmms unustage k6ik 2ra - see on juba ajalugu. beep-media-player hakkab seda asendama gtk2 toega, kuigi bmp veel arendamisj2rgus.

beep-media-player on ka ajalugu. Kuna selle arendus käis XMMS'ga paraleelselt, siis on ka selle arendustegevus sisuliselt lõpetatud. Tänasel päeval on olemas XMMS2 ja BMP2.
Vana XMMS on tänase päevani üks arvestatavamaid muusikamängijaid. Resurssi võtab minimaalselt ja plugianid on praktiliselt iga meediavormi jaoks (asi mis BMP'l puudub). Muusika haldamiseks Amarok, eriti hea on 1.4, võimaldab suvalisele USB-flash mp3 mängijale faile eksportida . Lihtsalt shuffle modes taustamuusika tekitamiseks XMMS.

[laurivosandi]

Mitte et vaenu õhutada - Selle kohta öeldakse et tee järgi

Arvestades kõiki faktoreid on FF väga viis browser.

[Innu]

Õige Linuxi kasutaja EI KASUTA operat, vaid Firefoxi mis on kõige ehtsam OPEN SOURCE tarkvara.

Kas ma olen siis vale linuxi kasutaja, või kuidas seda nüüd öelda?

Iseenesest ma ei ole firefoxi vastu kohe kuidagi. Kui keegi ütleks vastuseid eelmisel lehel küsitule, siis hea meelega kasutaks ffi.

[laurivosandi]

Saage palun aru filosoofiast, Ubuntu, Redhat, Mandrake mis iganes distro on siis ja ainult siis GNU/Linux kui kõik rakendusprogrammid on samade litsentside all. Kasutades Operat, ei ole see enam see õige GNU/Linux. Võta nüüd seda tähenärimise või pedevärgina aga nii see on. Kasutades Operat sa pidurdad Open Source tarkvara arengut ning niiöelda teotad oma distrot. Justnimelt samadel põhjustel ei ole kaasas paljudel distrotel pluginaid erinevate video- ja helivormingute jaoks, lisaks enamus neist on patenditud

[laurivosandi]

Iseenesest ma ei ole firefoxi vastu kohe kuidagi. Kui keegi ütleks vastuseid eelmisel lehel küsitule, siis hea meelega kasutaks ffi.

Mis küsimused?

[Innu]

Iseenesest ma ei ole firefoxi vastu kohe kuidagi. Kui keegi ütleks vastuseid eelmisel lehel küsitule, siis hea meelega kasutaks ffi.

Mis küsimused?

Üleelmisel lehel hoopis olid
http://pingviin.org/viewtopic.php?p=7185#7185

[laurivosandi]

Kui sa ütleksid kuidas saab firefoxil
tabimist alla, mis on koguaeg peal.
keskmise hiireklõksuga uusi tabe avada tabide real.
tabi sulgemisel läheks viimati oldud tabile.
siis võiks isegi hakata firefoxi kasutama.

Keskmine klikk tabil sulgeb selle ilma vahetamata hetkel vaadeldavat tabi. Control-W sulgeb aktiivse tabi. Üleval või all - mis vahet seal on. Control-T avab uue tabi, Control-L viib aadressi reale, Control-K viib otsinguribale. Control-PageUp ja Control-Pagedown krutivad tabide vahet. Peab olema ajukääbik kui ei suuda neid mõnda nupukombinatsiooni pähe jätta. Ma ise kasutan aktiivselt neid ning ei kujutagi kuidas ilma see võimalik oleks.

[vih]

Rahu Ma saan aru, et asja vastu on sportlik huvi, kuid siiski. Oskab keegi muidu v'lja tuua mingid erinevused Opera ja FF tabide vahel? Olud sunnivad vahetevahel kasutama IE kuute, ning tabideta on võimatu läbi saada, lihtsalt nad tunduvad nii loomulikud nüüd.

[Innu]

Kui sa ütleksid kuidas saab firefoxil
tabimist alla, mis on koguaeg peal.
keskmise hiireklõksuga uusi tabe avada tabide real.
tabi sulgemisel läheks viimati oldud tabile.
siis võiks isegi hakata firefoxi kasutama.

Keskmine klikk tabil sulgeb selle ilma vahetamata hetkel vaadeldavat tabi. Control-W sulgeb aktiivse tabi. Üleval või all - mis vahet seal on. Control-T avab uue tabi, Control-L viib aadressi reale, Control-K viib otsinguribale. Control-PageUp ja Control-Pagedown krutivad tabide vahet. Peab olema ajukääbik kui ei suuda neid mõnda nupukombinatsiooni pähe jätta. Ma ise kasutan aktiivselt neid ning ei kujutagi kuidas ilma see võimalik oleks.

Sa said mu küsimusest väga valesti aru.
Pilt kirjeldab küsimust. http://www.urgas.net/stuff/Screenshot.png
Shortcut keysi tõesti ei soovi kasutada, kolm kui mitte rohkem aastaid olen ilma hakkama saanud.
(Keskmine hiireklõks siis võiks avada uue tabi (pildil)) on iseenesest ükskõik. Sellega harjub kiireseti ümber.

[laurivosandi]

Mis vahet seal on kas üleval või all? Kui ei meeldi võta mozilla source lahti ja hakka tuulama. Ja mis shortcutkeydesse puutub - kohandumisvõime tähendab ellujäämist

[Innu]

No isegi kui oleks üleval, siis tabi sulgemisel võiks siiski minna viimati oldud aktiivsele tabile, sest ilma on tõesti häiriv.

Kuna mul pole mitte mingit huvi source muutma hakata, kasutan ma parem operat edasi.

Mul pole raske shortcut keysid meelde jätta. Warcraft 3 dotas on 75 herot, kus igal herol on shortcut keyd+veel mängu üleüldised keyd, ning enamusi kasutan.
Aga browsimisel ma ei näe mõtet kasutada keysid. Lihtsalt lugeda ja vaadata on palju lõbusam