ubuntu tulevik??

[tramm]

Tegelikult on klaver igal juhul kiirem kui hiirega liiklemine, ainuke asi, et hiire-klaveri vahel pendeldamine võtab aega. Hääletuvastus tõesti aitaks ja ma saan aru, et sellele ka mängitakse. Ainult klaveriga navigeerimine on aga minu hinnangul kogenud kasutaja pärusmaa.

[olleniit]

Minu mured uute buntudega:

1. Uute töölaudade põhihäda on see, et ma pean spikrit kaasas kandma, et teada, mis on selle programmi nimi, mida ma nüüd kasutada tahan.
Vanasti sai menüüst üles otsida - ikka leidsid - nüüd taon pead jupp aega vastu seina, enne kui meelde tuleb või erinevaid variante katsetanud olen - noh et mis selle programmi nimi võiks olla.

2. unity ja libreoffice ei saa omavahel hästi läbi - on mingid jamad aeg-ajalt kaovad mingid nupud ära. Oma silmaga olen näinud, et libreoffice menüüpunktid ja hiire kursor lähevad lambist nihkesse - tahad menüüüunktile pihta saada, pead vähenda suurenda nuppu vahepeal pressima. Siis on jälle mõni aeg hiirekursoriga võimalik menüüst õigele menüüpunktile pihta saada. Aga kui ka suurenda-vähenda nupp on otsustanud jalga lasta, siis on keerulisem. Ja arusaadavalt on arvutiklassis lastele raske siis tekstitöötlust õpetada kui arvuti sinuga niimoodi teeb. Õpilane ei teegi midagi valesti, arvuti teeb. Minul tekiks ka küsimus, milleks kasutada linuxit kui windows paremini töötab.

3. freenx ei tööta korralikult - vanasti sai ta ikka aru, kui ekraani suurust klient-arvutis muutsid, et kõik loksus paika, aga nüüd on mingi resolutsiooni otsas kinni ja väljalogimist suutsin ma ainukese asjana välja mõelda, et avan terminaliakna ja ütlen kill -9 -1
Mainimata seda et kõik on nii ropult aeglane. Tõsi, viga võib olla freenx meeste softis - pole seal ju sessiooniks unity ega ka gnome classic või gnome 2d valikutki, on ainult kde või gnome. Aga see on programm, mida kannatab "remote desktopina" kasutada.

Üldiselt peab kurvalt tunnistama, et arvutiklassile panen lähemal ajal ubuntu 10.04 peale. Ma ei taha lastes tekitada vastikust uute ubuntudega. Võib olla on viga ebastandardses riistvaras, aga ootasime ubuntu 11.10 ära ja ka mõningad veaparandused - ikkagi probleemid on ja jäävad ja kas siis gnome 3 või unity ise on vigased või programmid, mis nende peal jooksevad.
Teistele klientidele panen peale ubuntu 10.04 kuniks seda veel on ja toetatakse. Uut arvutit ostes nad enam uuemat sorti ubuntut ei soovi.
Enda läpakast kaotasin ka unityd ja gnome3d ära. Pean tunnistama, et ma ei leia oma programme üles ja nii pidevas stressis tööd teha ei ole võimalik.

[tramm]

1. Uute töölaudade põhihäda on see, et ma pean spikrit kaasas kandma, et teada, mis on selle programmi nimi, mida ma nüüd kasutada tahan.
Vanasti sai menüüst üles otsida - ikka leidsid - nüüd taon pead jupp aega vastu seina, enne kui meelde tuleb või erinevaid variante katsetanud olen - noh et mis selle programmi nimi võiks olla.

Kas see pole sisuliselt sama, mis see vana menüü? Töölaua ülevaatemenüü -> Veel rakendusi -> Tulemuste filtreerimine

2. unity ja libreoffice ei saa omavahel hästi läbi - on mingid jamad aeg-ajalt kaovad mingid nupud ära. Oma silmaga olen näinud, et libreoffice menüüpunktid ja hiire kursor lähevad lambist nihkesse - tahad menüüüunktile pihta saada, pead vähenda suurenda nuppu vahepeal pressima. Siis on jälle mõni aeg hiirekursoriga võimalik menüüst õigele menüüpunktile pihta saada. Aga kui ka suurenda-vähenda nupp on otsustanud jalga lasta, siis on keerulisem. Ja arusaadavalt on arvutiklassis lastele raske siis tekstitöötlust õpetada kui arvuti sinuga niimoodi teeb. Õpilane ei teegi midagi valesti, arvuti teeb. Minul tekiks ka küsimus, milleks kasutada linuxit kui windows paremini töötab.

See on tõesti jama ja kui see LTS-iks korda ei saa, siis on väga piinlik. Mul esineb ka seda ja kodus enda tarbeks kasutades häirib see vähe (ja seda juhtub harva)... Samas, kui on konkreetne viga, mida on võimalik kirjeldada, siis võiks Launchpadis teada anda. Või märkida seal olemasolevale veateatele "Affects me". See loeb.

[petkake]

Mina kasutan paralleelselt unity'ga ubuntu 12.04 laptopis
ja estobuntu 11.11 klassikalist desktopis.
Mõlemad töötavad korralikult (niipalju kui minul vaja) ja
mõlemaga saan hakkama.
Tõsi, 12.04 all pole viitsinud id-kaardi softi käima joosta.
Olles unity't vahelduva eduga kasutanud peaaegu aasta
võin öelda, et ei tahagi sellega ära harjuda, ebamugavamaks ta jääbki.
Ning kui ma tulevikus enam ei saa oma põhiarvutis ubuntut
klassikalisele vaatele ümber lülitada, tuleb distro vahetada.
Küllap oleks hinnang teistsugune, kui oleks unity'ga alustanud.

[A.I.V.O.]

Avastasin, et vana teema tahab vastamist.
Riistvaranõue on üks asi, mis vajab lahtiseletamist.
Taoline asi, et iga uue versiooni väljatulekuga kerkivad just nõuded riistvarale.
Nii nagu Gnome2-lt Gnome3le, KDE3lt KDE4le, AkenXPlt AkenKanale ja sealt Aken7le...
Tajute sarnasust?
See kõik eeldab, et osta uus raal, siis asjad hakkavad funkama.
Mul ei kasva raha puu otsas. Ma üritan iidvana raali niipalju korras hoida, puhastades aegajalt teise tolmust. Ei Unityt ega Gnome3 sellele just ei istuta. Mate hakkas küll tööle. Õnneks.
Miks ma arvasin, et konservatiivset lähenemist vajab kogu kupatus ärimaailmas ja ametiasutustes.
Nimelt, mis programme seal põhiliselt kasutatakse: kontoritarkvara+mõningad spetsiifilised programmid ja vidinad otsa – Eesti oludes ID tarkvara.
Aga kas tõesti vajab see kõik läikivaid ja läbipaistavaid klaasijaid vidinaid, mis masinalt ressurssi õgivad?
Kahtlen selles tugevalt.
Neil on töötegemiseks masinaid vaja, mitte imetlemiseks...

Niimoodi võimegi jääda kiruma, miks inimesed ei lähe Linuxile üle.
Ütleme nii, kui pisipehme tõstab oma tarkvaranõudeid riistvarale – tema risk.
Vabanenud raalipark seisma ei jää, kuna tekitab mõnes huvilises huvi masinas katsetada mõnda Linuxit. Proovib ühte ja teist. Siis võrdleb ja lõpuks otsustab, kumb on etem.
Jõuame nüüd selleni, et nüüd võetakse see viimnegi võimalus Linuxi populariseerimisel käest.

[ultrablue]

Paistab, et buntulistest on saamas poweruserite eksperimenteerimisplatvorm. Iseenesest pole seegi ju paha, aga stabiilsust soovivad kasutajad vaevalt et "ulmelist menüüasendajat" ja muid revolutsioonilisi pöördeid enne nende mitmeaastast(?) arendamist ja silumist omaks võtavad. Harjumuse jõud peale selle.

Ärikasutaja ja ka küllaltki suur osa kodukasutajatest ei ole nõus tasuta beetatestijaks hakkama. Äriilm tahab stabiilsust ja lihtsust, s.t. distrotest eeskätt Debian ja (open)SUSE, ilmselt ka RHEL (seda pole näppima juhtunud). Kontoriarvutitel tehakse tööd, mitte ei eksperimenteerita, ilmselt sellel põhineb nt. SUSE pikaajaline edu kommertsdistrona.

P.S. Gnome 3el pole häda midagi. Harjumuse asi - eile juhtusin korraks Mint 10ga kokku ja küll oli imelik vaadata

[Valdur55]

Aga meil on ju teisigi töölaudu. Lxde, xfce, e17, razorqt ja muud.
Uurige kasvõi bodhilinux distrot. Üsna kiire ja mini.
Pärs installi peab teatud pakid paigaldma ja on üsna kena töölaua süsteem.

[xpander]

julgen MATE desktop soovitada neile kes tahavad vana head Gnome2 kasutada uuemate distrodega.

http://wiki.mate-desktop.org/doku.php/download

ise umbes kuu aega kasutanud ja väga rahul.( http://dl.dropbox.com/u/28788188/Screen ... 4%3A17.png )


sammuti äga lihtne oma lemmik applette ümber konvertida gnome2'st kasutades migrate scripti
http://wiki.mate-desktop.org/doku.php/migrating

[illukas]

Mida see "kiireks keeramine" endast kujutab?

echo "gtk-menu-popup-delay = 0" >> ~/.gtkrc-2.0

igaljuhul saab sellises olukorras hiirega kiiremini ja klvaeriga ei ole siin mingit võrdlust. Menüü tuleb lahtihetkega ja kui oled harjunud ja tead kus asjad on siis käib see välgukiirusel

[sips]

Kui klaver on põhiline input, siis milleks üldse Unity? Võiks ju kohe mingi dmenu ja dwm'i kasutusele võtta.

[tramm]

Kui klaver on põhiline input, siis milleks üldse Unity? Võiks ju kohe mingi dmenu ja dwm'i kasutusele võtta.

Kõike klaveriga ei tee ju.

Lisaks on meil veel puuteekraan, puutepadi, hiir ja häälkäsklused. Minu meelest püüavad Ubuntu täiendused neid kõiki paralleelselt kasutusele võtta ja see on tulevikku vaadates igati mõistlik. See Apple'i välja mõeldud 30 aastat vana tehnokraatlik akna/menüü-töölaud (vt WIMP) on ikka puhtalt hiire jaoks mõeldud (mille võttis esmalt kasutusele samuti Apple). Mina isiklikult pole kunagi suutnud menüüvalikuid pikemat aega välksõrmistega opereerida, need on ju igas rakenduses erinevad ka, ikka kas nooleklahvid või hiir. Kumbki pole hea variant: nooleklahvid on väga aeglane liikumisviis ja hiirega alammenüüdes edasi-tagasi liikumine on väga kohmakas.

[Skorzeny]

Many people, including us, are of the opinion that Unity is a big step back for Ubuntu. Gnome 3 isn’t much better. People are messing around, trying to make these work like good old Gnome 2, but, while we commend their efforts, it’s just not as good as the real thing. Maybe it will be one day, but until then, don’t struggle; just use Gnome 2!

Ubuntu Satanic Edition offers you the pinnacle of Gnome 2 development, with extra dark themes and a ton of heavy music to keep your ears and neck busy while your eyes enjoy the desktop. Here’s our new motto…


Fuck unity

[tramm]

Satanismil/saatanlusel (?) on vist palju eri varjundeid, aga tegelikult on päris kentsakas, et Ubuntust on olemas saatanlik versioon. Vikipeediast: Ubuntu on suulu ja koosa keeltest pärinev sõna, mida tõlgitakse kui "inimlikkus teiste suhtes", usk kõigi inimeste seotusse/ühtsusse. Niipalju kui mina aru saan, siis satanism vastandub eelkõige kristlikule ligimesearmastuse printsiibile ja seab selle vastu individualismi/egoismi kui positiivse printsiibi. Ubuntu kui "inimlikkus teiste suhtes" pole just eriti hea baas(-distro) selle mõtte jaoks... Kui just satanistlik ideoloogia ei sisalda parasiteerimist või pattujuhtimist kui positiivseid väärtusi. Viimasel juhul muidugi on Ubuntu suurepärane valik. Samas on pattujuhtimine väga ebaegoistlik, pigem juba altruistlik (à la "tahan, et teised saaksid ka osa sellest heast satanismist") ja läheb vastuollu egoismi/individualismi teesiga.

Aga mulle meeldib must toon. See on küll hea rahulik.

[Skorzeny]

Satanismil/saatanlusel (?) on vist palju eri varjundeid, aga tegelikult on päris kentsakas, et Ubuntust on olemas saatanlik versioon. Vikipeediast: Ubuntu on suulu ja koosa keeltest pärinev sõna, mida tõlgitakse kui "inimlikkus teiste suhtes", usk kõigi inimeste seotusse/ühtsusse. Niipalju kui mina aru saan, siis satanism vastandub eelkõige kristlikule ligimesearmastuse printsiibile ja seab selle vastu individualismi/egoismi kui positiivse printsiibi. Ubuntu kui "inimlikkus teiste suhtes" pole just eriti hea baas(-distro) selle mõtte jaoks... Kui just satanistlik ideoloogia ei sisalda parasiteerimist või pattujuhtimist kui positiivseid väärtusi. Viimasel juhul muidugi on Ubuntu suurepärane valik. Samas on pattujuhtimine väga ebaegoistlik, pigem juba altruistlik (à la "tahan, et teised saaksid ka osa sellest heast satanismist") ja läheb vastuollu egoismi/individualismi teesiga.

Aga mulle meeldib must toon. See on küll hea rahulik.

Ei maksa ideoloogiat üle tähtsustada,
Igal juhul näeb Ubuntu Satanic tunduvalt parem välja tavabuntust - tüübid on päris head tööd teinud.

[imre]

Eks igal inimesel oma arvamus. Unityt ei kasuta, Gnome3 kasutusel.
Aga seda saatanliku versiooni ei hakka aga kunagi kasutama. Ei ole usklik vmt, aga see on tiba overkill. Ei saa selle vajalikusest aru ausalt ütelda.

[Shadow]

Inimesed on nii kinni Gnome2 -s, et on nõus asuma jõu Pimedamale Poolele.

Supreme Chancellor: Learn the power of the Dark Side, Anakin. The power to save Padmé.

Vähemalt mina arvan küll, et tegemist on naljaga.

[tramm]

Vähemalt mina arvan küll, et tegemist on naljaga.

Noh, kristlik Ubuntu on ju ka olemas, küllap siis oli vaja vastukaaluks ka satanistlikku.

[illukas]

Inimesed on nii kinni Gnome2 -s, et on nõus asuma jõu Pimedamale Poolele.

Nu aga miks mitte kinni hoida raudselt töötavast lahendusest, kui asendajad ei ole ligilähedalegi olemasolevale....

Minule tekitab praegune it maailm natuke muret või olen lihtsalt vanaks jäänud. Mulle ei meeldi asju teha sellepärast et oleks teistmoodi või lihtsalt arenduse märgi all.
Eelistan lihtsat ja (väga hästi)TÖÖTAVAT lahendust uutele ja ressursinõudlikele lahendusele. Nagu mingis muus teemas kirjutasin, et ma ei näe küll mingit sellist asja/fuuturet, millepärast peaksin vahetama gnome2 gnome3 või unity vastu... Veelenam kui mõelda, et viimased kaks on ressursiõgardid ja kaugel gnome2 stabiilsusest...

[zeroconf]

Nu aga miks mitte kinni hoida raudselt töötavast lahendusest, kui asendajad ei ole ligilähedalegi olemasolevale....

+1

Eelistan lihtsat ja (väga hästi)TÖÖTAVAT lahendust uutele ja ressursinõudlikele lahendusele. Nagu mingis muus teemas kirjutasin, et ma ei näe küll mingit sellist asja/fuuturet, millepärast peaksin vahetama gnome2 gnome3 või unity vastu... Veelenam kui mõelda, et viimased kaks on ressursiõgardid ja kaugel gnome2 stabiilsusest...

+1

Siinkohal võiks teha ühise pöördumise Canonicalile või kes seal neid otsuseid vastu võtavad - kui siin foorumis vaikselt kirume siis ei kuule seda Ubuntu arendajad. Kasutan isegi missioonikriitilistes süsteemides endiselt kas siis Ubuntu 10.04 LTS või Estobuntu 10.09. Samas ei ole küll täheldanud selliseid probleeme kui olleniit kurtis. Seda just LibreOffice-iga töötamisel. Kuigi jah - ei ole päevast-päeva töötanud kuid siiski. Uuendused olen regulaarselt peale lasknud ja toimib. Mõnel masinal on ka Estobuntu 11.11 peal.

Lahjematele masinatele võiks Lubuntu peale panna. Seal on mõningad väikesed eripärad võrreldes Gnome või KDE-ga ent kui nendega kohaneb siis on päris mugav kasutada.

Kuid võimalik ka, et graafikakaardi tarkvara ei sobi (vigane vms).

[Shadow]

Õnneks on Linuxis täielik valikuvabadus. Võid jumala tasuta kasutada ntx. XFce4 töölauda. Mis on väga "kerge", kiire ja sama asjalik kui Gnome vanasti. Sa ei pea ka oma vanadest tuttavatest rakendustest, menüüdest ja virtualtöölaudadest ja ülariba/allriba vidinatest loobuma. Kuigi vist Gnome vidinad 100% ei ühildu. On neid ikkagi igale maitsele