Ametlik teade siin.
Tegemist veaparandusväljalaskega. Isiklikult märkan, et programm käivitub kiiremini ja on erksam (vähemalt Linuxi all).
Allalaadimine siin - http://www.libreoffice.org/download/
Eesti peegelserver - http://libreoffice.ut.ee/
16.01.2012 seisuga LibreOffice 3.4.5 väljas
Moderaator: Moderaatorid
Milleks seda vaja; ehk selleks et saaks miskit selle programmijupiga teha?
Minul on ka hetkel olemas LibreOffice 3.4.4 ; aga kuniks need tegijad vennikesed ei saa aru kõige elementaarsematest asjadest, et arvutil on võimalik ka hiirt kasutada ning sellega saab/võiks näiteks asju ka ennekuulmatult ükshaaval nihutada, eriti siis kui aken või element on "tõstutundlik" või näiteks miks krt on olemas Calc üleval tekstiredaktori rida või mida tähendab vastaval real ja reale ja realt, mis selle jaoks ette just nähtud, teksti kopeerimine lõikamine ja muude müstiliste funktsioonide tegemine, rääkimata mujalt toodava info valikute konverteerimisest..... Saab öelda iga kord, kui närv jälle üles ütleb seda proget kasutades; "tule taevas appi!"
Office 97 laadne kujundusmall, on muidugi klassika; kunstihuvilisele rahvale tõeline retrospektiiv!
Minul on ka hetkel olemas LibreOffice 3.4.4 ; aga kuniks need tegijad vennikesed ei saa aru kõige elementaarsematest asjadest, et arvutil on võimalik ka hiirt kasutada ning sellega saab/võiks näiteks asju ka ennekuulmatult ükshaaval nihutada, eriti siis kui aken või element on "tõstutundlik" või näiteks miks krt on olemas Calc üleval tekstiredaktori rida või mida tähendab vastaval real ja reale ja realt, mis selle jaoks ette just nähtud, teksti kopeerimine lõikamine ja muude müstiliste funktsioonide tegemine, rääkimata mujalt toodava info valikute konverteerimisest..... Saab öelda iga kord, kui närv jälle üles ütleb seda proget kasutades; "tule taevas appi!"
Office 97 laadne kujundusmall, on muidugi klassika; kunstihuvilisele rahvale tõeline retrospektiiv!
Mõttetera: Kui tarkvara ei meeldi või ei sobi, tuleb valida teine tarkvara.
erku, on ikka raske sinu elukene - igavene häda kogu aeg.
Aga milleks muuta kujundust kui praegune ajab asja ära - sellepärast, et Office 2007/2010 kujundus on muutunud?
Ma ei leia ausalt ütelda mitte ühtegi põhjust miks kujundust muuta.
Kui Word/Writer oleks mu igapäevane töövahend, siis ma ei viitsiks küll hiirega mööda ekraani ringi ukerdada - lihtsam on kiirklahvid meelde jätta.
Sel juhul pole mitte mingit vahet milline see kujundus on - olgu või Office 2000
Aga milleks muuta kujundust kui praegune ajab asja ära - sellepärast, et Office 2007/2010 kujundus on muutunud?
Ma ei leia ausalt ütelda mitte ühtegi põhjust miks kujundust muuta.
Kui Word/Writer oleks mu igapäevane töövahend, siis ma ei viitsiks küll hiirega mööda ekraani ringi ukerdada - lihtsam on kiirklahvid meelde jätta.
Sel juhul pole mitte mingit vahet milline see kujundus on - olgu või Office 2000
Hmm, mul on Writer põhitöövahend ja ma pole pidanud küll kiirklahve meelde jätma (peale kõige levinumate nagu Ctrl+S ja veel mõned) ning samuti pole ma ära tabanud, et ei saaks midagi hiirega teha, mida ma teha tahan - kuigi ma olen nõus möönma, et on asju, mida mul ei tule pähe teha ja mida hiirega ei saa teha...
(mul on seniajani ainult üks tõsine etteheide Writerile, mis puudutab tähestikulise registri koostamise võimalusi - aga see on ilmselt suhteliselt väheseid inimesi huvitav asi...)
(mul on seniajani ainult üks tõsine etteheide Writerile, mis puudutab tähestikulise registri koostamise võimalusi - aga see on ilmselt suhteliselt väheseid inimesi huvitav asi...)
Tõlkija (Mandriva Linux, KDE, Scribus, CUPS)
Ma ei ole ütelnud, et peab meelde jätma. Minu jaoks see lihtsustab ja kiirendab oluliselt tööd.
Mul on päevas suhteliselt palju trükkimist ja neetult ebamugav on paremat kätte pidevalt klaviatuuri ja hiire vahet liigutada.
Palju lihtsam (minu jaoks vähemalt) on käed paigald hoida ja ainult klaviatuuri kasutades vajalikud toiminud ära teha.
Mul on päevas suhteliselt palju trükkimist ja neetult ebamugav on paremat kätte pidevalt klaviatuuri ja hiire vahet liigutada.
Palju lihtsam (minu jaoks vähemalt) on käed paigald hoida ja ainult klaviatuuri kasutades vajalikud toiminud ära teha.
Nõus!imre kirjutas:Ma ei ole ütelnud, et peab meelde jätma. Minu jaoks see lihtsustab ja kiirendab oluliselt tööd.
Mul on päevas suhteliselt palju trükkimist ja neetult ebamugav on paremat kätte pidevalt klaviatuuri ja hiire vahet liigutada.
Palju lihtsam (minu jaoks vähemalt) on käed paigald hoida ja ainult klaviatuuri kasutades vajalikud toiminud ära teha.
Kuskil tosin aastat tagasi, kui sadu lehekülgi vanaisa päevikut ümber lõin, riputasin monitori taha seinale suure plakati kiirkäskudega ja nii nad selgeks saidki. StarOfficele üleminekul tabas mind algul üllatus, kui selgus, et seal on osad käsud hoopis teistsugused kui MSOffices, aga õnneks olid nad kohaldatavad ja nii muutsin klaviatuuri omale käepäraseks. Tegelikult võiks siin mingi standart olla, et teist programmi kasutades raskusi ei tekiks.
Minu meelest on Libreoffice'i "vana" kujundus mall 5+. Ma tõsiselt vihkan neid ribboneid. Välja näeb ilus, aga tegelikkuses on asjad lihtsalt ilusate pildikeste taha ära peidetud (täielik porr minu meelest). Seda siis nii uutes office'ites kui ka uutes autocadides. Minu jaoks aeglustavad need ribbonid töö kiirust.
Hyva päiva!
Häda või miskit, ütlesin lihtsalt oma arvamuse, ennem "kiidulaulikute" saabumist.
Võtsin vaevaks miski aeg tagasi kahele filmile kodumaine tõlge ära teha.
Kasutasin LO 3.4.4 ja ei kasuta ka sedalaadi proget just esimisi päevi. Oli ikka paras siplemine; ehk tegelikult siis liialt aeganõudev minu jaoks.
Teise tegin MSO 07 peal ja möönan, et aega kulus siiski ca 2 korda vähem.
Võibolla mõnele meeldib tõepoolest.. , aga ma ei saa aru neist.
Võtsin vaevaks miski aeg tagasi kahele filmile kodumaine tõlge ära teha.
Kasutasin LO 3.4.4 ja ei kasuta ka sedalaadi proget just esimisi päevi. Oli ikka paras siplemine; ehk tegelikult siis liialt aeganõudev minu jaoks.
Teise tegin MSO 07 peal ja möönan, et aega kulus siiski ca 2 korda vähem.
Võibolla mõnele meeldib tõepoolest.. , aga ma ei saa aru neist.
Mõttetera: Kui tarkvara ei meeldi või ei sobi, tuleb valida teine tarkvara.
OTillukas kirjutas:mis seal siplemist oli või nii teistmoodi, et msofficega lausa 2x kiiremini tehtud sai?
Näpud liikusid klaviatuuril kaks korda kiiremini....
Tellige endale sünnipäevaks, sõbrapäevaks või muuks tähtpäevaks kingitus: Kingitused internetist - NetiKink.eu
Ma ei ole LibreOfficet kiitnud ega ka mitte laitnud ja pole ka MS Office kohta halba sõna ütelnud.
Kas aga teksti sisestamine/muutmine on MS Office alla 2x kiirem selles ma väga kahtlen.
Samahästi võiks ma tuua paralleeli, et ma suudan autoga 20x kiiremini punktist A punkti B jõuda kui lennukiga.
Põhjus lihtne - ma ei oska lennukit juhtida.
Kui aga ära õpiks, siis ..
Asi on õpitus kinni, tahtmises uusi oskusi omandada, areneda.
Sama nagu käsureaga - saab kiiremini oma asjad tehtud kui oskad ja tead mida teha. Kui ei oska, siis on muidugi mõistlik hiirega vehkida mööda ekraani või tuleviku silmas pidades, rasvaseid näpujälgi mööda ekraani vedada.
Kas aga teksti sisestamine/muutmine on MS Office alla 2x kiirem selles ma väga kahtlen.
Samahästi võiks ma tuua paralleeli, et ma suudan autoga 20x kiiremini punktist A punkti B jõuda kui lennukiga.
Põhjus lihtne - ma ei oska lennukit juhtida.
Kui aga ära õpiks, siis ..
Asi on õpitus kinni, tahtmises uusi oskusi omandada, areneda.
Sama nagu käsureaga - saab kiiremini oma asjad tehtud kui oskad ja tead mida teha. Kui ei oska, siis on muidugi mõistlik hiirega vehkida mööda ekraani või tuleviku silmas pidades, rasvaseid näpujälgi mööda ekraani vedada.
Eh teid. Proovida tuleb ise, omal nahal, siis saab diskuteerida.
Aga, üks variant proovida näiteks:
Originaal inglismanni pead saama soovitavalt täis tabeldatud kujul esimisse aknasse, kus kõik numbrid, komad ja muud tabeldusmärgid eri real.
Teise aknasse pead saama järjekorra ja kaadrilaotuse, juhul kui tekst ei jookse päris 1:1 pildiga kokku, on kõikumisi vms, siis saab valemitega sujuvalt kaadrite numbreid kruvida, et asi oleks tõepoolest ok.
Kolmandale lehele pead saama järjekorra numbri ja inglismanni read sinna järgi ning järgnevalt sünkroonselt mitmelt tõlkemootorilt pärit automaattõlkeread, mida meelepäraselt valida peab saama lihtsalt tõsta ning redaktorireal cut, copy, paste, täiendades ja vajadusel muuta; sest spott mainitud käsitsi laus-trükkimine jäägu ikka trükimasina ajastusse.
...
Viimasesse aknasse pead saama juba eelmistest lehtedelt automaatselt korjatud koondfaili, kus kõik on nö komapealt paigas ning asi valmis viperusteta tekstifailiks loomiseks.
Aga, üks variant proovida näiteks:
Originaal inglismanni pead saama soovitavalt täis tabeldatud kujul esimisse aknasse, kus kõik numbrid, komad ja muud tabeldusmärgid eri real.
Teise aknasse pead saama järjekorra ja kaadrilaotuse, juhul kui tekst ei jookse päris 1:1 pildiga kokku, on kõikumisi vms, siis saab valemitega sujuvalt kaadrite numbreid kruvida, et asi oleks tõepoolest ok.
Kolmandale lehele pead saama järjekorra numbri ja inglismanni read sinna järgi ning järgnevalt sünkroonselt mitmelt tõlkemootorilt pärit automaattõlkeread, mida meelepäraselt valida peab saama lihtsalt tõsta ning redaktorireal cut, copy, paste, täiendades ja vajadusel muuta; sest spott mainitud käsitsi laus-trükkimine jäägu ikka trükimasina ajastusse.
...
Viimasesse aknasse pead saama juba eelmistest lehtedelt automaatselt korjatud koondfaili, kus kõik on nö komapealt paigas ning asi valmis viperusteta tekstifailiks loomiseks.
Mõttetera: Kui tarkvara ei meeldi või ei sobi, tuleb valida teine tarkvara.
Ma ausalt öeldes tean subtiitrite tõlkimise praktilisest poolest päris vähe, et mitte öelda mitte midagi, aga seda kirjeldust lugedes tundus küll, et Word, Writer või mis tahes "word processor" ei ole kohe mitte kõige õigem tööriist selle jaoks. Mis ei tähenda, et nii teha ei saa, saab ikka, visamad inimesed on Wordi, Writeri või muu taolisega isegi küljendada proovinud ja ehk lausa hakkamagi saanud.
Väike guugeldamine sõnadega subtitle translation software paljastas, et on olemas päris selleks mõeldud tööriistad, millega usutavasti töö lendab nagu linnuke ja oluliselt kiiremini kui seda Wordis, Writeris või mõnes analoogis üldse oleks võimalik teha...
Aga noh, ma olen kuulnud ka sellist väidet, et Writer on üks sitt asi, sest sellega ei saa - erinevalt Wordist - korralikku kujundust/küljendust teha - ilmselt ei tule inimestel pähegi, et kumbki pole üldse selleks mõeldud...
Väike guugeldamine sõnadega subtitle translation software paljastas, et on olemas päris selleks mõeldud tööriistad, millega usutavasti töö lendab nagu linnuke ja oluliselt kiiremini kui seda Wordis, Writeris või mõnes analoogis üldse oleks võimalik teha...
Aga noh, ma olen kuulnud ka sellist väidet, et Writer on üks sitt asi, sest sellega ei saa - erinevalt Wordist - korralikku kujundust/küljendust teha - ilmselt ei tule inimestel pähegi, et kumbki pole üldse selleks mõeldud...
Tõlkija (Mandriva Linux, KDE, Scribus, CUPS)
Subtiitrite tõlkimiseks on ju spets programmid. Milleks mingi wordi/writeriga nikerdada?
Näiteks gnome subtitles linuxile: http://gnome-subtitles.sourceforge.net/
windowsile on tõenäoliselt kah sarnaseid programme... ei viitsi lihtsalt guugeldada hetkel.
Näiteks gnome subtitles linuxile: http://gnome-subtitles.sourceforge.net/
windowsile on tõenäoliselt kah sarnaseid programme... ei viitsi lihtsalt guugeldada hetkel.
Mina kasutan igapäevaselt Writerit oma põhitöövahendina ning minu arusaamise järgi on see palju parem kui Word. Eelkõige stiilide koha pealt. Ma ei saa tegelikult üldse aru virisejatest, et Writer on jama (tõsiselt) - siiani ei ole ma kohanud ühtegi sellist näidet, mis reaalselt ka segaks töötegemist.