Windowsi omadused, mida linuxi kasutaja meenutab windowsist

[xpander]

Hetkel meenub see; ma küll ei mäleta et Win masin oleks kokku kukkunud, kui aastanumber vahetus, nagu Gnome3 baasil masinad hetkel kaotasid kõik töövõime, ehk nagu graafiline liides läks poolenisti vastu taevast, ehk tegumiread jms "tühist" lakkas lihtsalt töötamast.

Vaikest viisi hakkab nendest lõputustest Linuxi probleemide uputusest juba tõsiselt kõriauguni saama! Nii ei saa lihtsalt olla,....

mul ka gnome3.2 mint 12, ja aasta numbri vahetusega pole siiani midagi juhtunud. kõik toimib. 5 päeva uptime pärast viimast voolu katkestust.

[Sander]

Õnneks on unixeis niisugune tore võimalus nagu tabulaator käsureal - kui tead paari esimest käsu tähte, siis tabulaatorit vajutades pakutakse näha kõiki sellega sobivaid, mille hulgast siis valid.

Seda ma varem ei teadnud, proovisin just ja olen rabatud - käsud mida olen senini ühest abifailist kopeerinud, ilmuvad tabulaatorit vajutades nagu nõiaväel. Sellistest vaidlusteemadest on ikka kasu omajagu.

[Sander]

Samuti on probleemiks meeletult paljude erinavate distrote jms mixide olemasolu, liialt kiire uuendamine

Aga kes käsib kohe uut distrot kasutama hakata. Tean mitmeid, kel Ubuntu 10.04 masinas ja kes ei kavatsegi seda enne toetusperioodi lõppu ringi vahetada. Mina olen jah selline ullike, kes tahab kõiki asju kohe näpuga katsuda, aga stabiilsuse tagamiseks jätan edaspidi ühele partitsioonile mõne väljalaske kauemaks ajaks.

[arti]

_Mittekäivituv rakendus ei teata, miks ta ei käivitu. - Linuxis lased rakenduse läbi terminali käima ja näed mis viga.:_

See ongi üks PÕHILINE VIGA miks Linux on nii ebapopulaarne - kes kurat teab ja peabki teadma neid lolle terminali käske!!!????
Tavakasutaja neid te tea ega hakka neid ka kunagi teadma. Op-süsteem peab toimima ilma mingi terminalita, nii nagu Windowos seda võimaldab.
Kas Linuxi arendajatel on sellest siis niiiii raske aru saada????!!!

see terminaali käskude teadmise ja õppimise värk on tõesti üks suur eemale tõukaja, ma olen ise tähele pannud et paljud inimesed imestavad pidevalt et kuidas ma küll tean neid kõiki käske mida terminali kirjutada

mul endal on arvamus et kui ükskord Haiku OS peaks valmis saama siis tõuseb selle populaarsus töölaudade peal palju suuremaks kui linuxi
aga muidugi on alati olemas ka võimalus et keegi teeb midagi androidi sarnast töölauale kus linux ise on kasutaja eest täiesti ära varjatud (aga loodetavasti jääb ikka terminali juurdepääs alles mitte nagu Joli OS's tehtud on )

[Kaar3l]

Samuti on probleemiks meeletult paljude erinavate distrote jms mixide olemasolu, liialt kiire uuendamine

Aga kes käsib kohe uut distrot kasutama hakata. Tean mitmeid, kel Ubuntu 10.04 masinas ja kes ei kavatsegi seda enne toetusperioodi lõppu ringi vahetada. Mina olen jah selline ullike, kes tahab kõiki asju kohe näpuga katsuda, aga stabiilsuse tagamiseks jätan edaspidi ühele partitsioonile mõne väljalaske kauemaks ajaks.

Mul on taoline probleem. Meeldib vahel testida igasugu uusi asju ja distroid, kuid siis lähen ikka ja jälle 10.04 LTS-ile tagasi, kuna see on stabiilne.

[illukas]

kes see kurat käsib teil sinna käsureale ronida!!! kui ei meeldi hoia eemale ja ära virise.

Mingite sõltuvuste tekitamine on puhtalt algaja oskamatuse, tegelikkuses algaja rumaluse probleem. Kui installid kõik paketid ainult varamutest ja nendest varamutest mis on selle distro jaoks ette nähtud siis ei tule mingeid sõltuvuse probleeme.
Jah siis kui sa oled harjunud asju nii tegema nagu windowsis, et kollad mööda netti ringi sikutad ühe asja siit teise sealt siis otse loomulikult tulevad probleemid ja peavadki tulema sest windows EI OLE linux ja ei käitu samamoodi nagu linux.

Distrode rohkus on üks linuxi tugevusi, samas on see ka miinus. Eri distrod on head, sest siis saab igaüks omale meelepärase valida. Distrodel on erinevad eesmärgid ja funktsioonid. Võta üks levinud distro ja kasuta seda, kui on meelepärane milel jumala pärast sa kõikki teisi proovima pead? Kasuta seda mis meeldib ja ongi kõik, keegi ei käsi kõikki maailma distroid läbi käia. Enne unityt soovitasin igale algajale ubuntut, nüüd kurat ei julge selli uunitti pärast enam soovitada. Mint vist on veel vana kooli moega...
Mul on mitmed tuttavad linuksi peale kolinud just sellepärast et interface on muutmatu olnud juba jumal teab mis ajast.... Ja see tekitab teatud kindlustunde. Gnome3 võibolla veel kuidagi saab aru, et on vaja aga unity mõte jääb mulel arusaamatuks... (ennem kui keegi kaagutama hakkab siis jah olen paar päeva kasutanud unityt ja no tee mis tahad ei meeldi)

Käsurea efektiivsus on meeletult suurem võrreldes graafilisega... Võrdle kumma seletus on keerulisem,pikem ja rohkem täpsust nõudev?? aususe huvides on toodud linuxites võrdlus, windowsi seletus oleks veel pikem.
Käsurealt:
sudo apt-get update && apt-get install inkscape -y

sama asja seletamine graafiliselt:
Ava System>administration>synaptic package manager
küsitakse sudo parooli
sisesta see ja vajuta ok
avaneb synaptic
vasakul üleval on nupp recycle kujuline vajuta sellel RELOAD
avaneb aken tõmmatakse uued tarkvara nimekirjad
kui see tehtud siis paremal on pisike auk kuhu saad kirjutada otsitava sõna
sinna kirjuta inkscape
toimub otsing
leitakse inkscape pakett
vajuta selle ees olevale tühjale nupule ja vali mark for installation
avaneb aken kus öeldakse, et inkscape vajab teisigi pakette, vajuta sealt yes
vajuta apply
oota kuni kõik ära tõmmatakse ja ära installitakse ning aken suletakse
sulge synaptic
nüüd peakski sul olema Applications>graphics>inkscape

[sx75]

No esmalt meenub ikka see tarkvara taga ajamine, võtis ikka päevake paar, et kõik töölepanna, oleks ek ka kiiremini saanud aga no see klapperjaht internetis oli päris tüütav.

Siis oli veel eriti tegija draiverite jaht, polegi ammu jahtinud.

Aga ega enam eriti ei mäletagi pole nagu ammu kasutanud.

[akbgf]

kes see kurat käsib teil sinna käsureale ronida!!! kui ei meeldi hoia eemale ja ära virise.
..
Käsurea efektiivsus on meeletult suurem võrreldes graafilisega.

Miks nii kuri kohe uue aasta (vist) esimest kirja kirjutades? Ise oma kirja tagumises osas ju leiad, et tasub ikka käsureale ronida.

Ma tean ja tunnen käsurea efektiivsust, aga pakke installeerin enamasti Yastis - kui saab, siis X-is, aga Yast töötab ka terminalil.
Saaks zypperiga käsurealt, aga yastis otsides ja leides vaatab vastu paki lühikirjeldus, saab seada otsingu parameetreid,
vaadata sõltuvusi jms abiks vahendid.
Zypper on tõhus, kui keegi valmis käsurea ette söödab nagu Sa oma näites

[illukas]

Miks nii kuri kohe uue aasta (vist) esimest kirja kirjutades? Ise oma kirja tagumises osas ju leiad, et tasub ikka käsureale ronida.

Ma tean ja tunnen käsurea efektiivsust, aga pakke installeerin enamasti Yastis - kui saab, siis X-is, aga Yast töötab ka terminalil.
Saaks zypperiga käsurealt, aga yastis otsides ja leides vaatab vastu paki lühikirjeldus, saab seada otsingu parameetreid,
vaadata sõltuvusi jms abiks vahendid.
Zypper on tõhus, kui keegi valmis käsurea ette söödab nagu Sa oma näites

Ega see ei olnud konkreetselt sulle suunatud, pigem oli see Oswald & Co suunatud, kelleni ei jõua ikka veel teadmine et linux !=windows ja käsurida ei ole nõutud oskus linuxi all...

Op-süsteem peab toimima ilma mingi terminalita, nii nagu Windowos seda võimaldab. Kas Linuxi arendajatel on sellest siis niiiii raske aru saada????!!!

Selline inimene kes on 10 minutit linuxit näinud hakkab targutama mingi linuxi arendajate arusaama peale. Kasutagu natuke rohkem kui 10 minutit ja üritagu aru saada MIKS asjad nii käivad nagu nad käivad ja alles siis tulgu targutama...
__________________________
Ei olnud see selle aasta esimene post ja ei olnud see teps mitte nii kuri nüüd ka...
Ma arvan, et sa said minust natuke valesti aru. Minu arust on just käsurida see mis teeb linuxist linuxi, ning on minu maagiline töövahend. Kliendil häda, kirjeldab telefonis ära, saadad shellis skripti ja asi ongi korras...
Yast ja zypper on õiged vahendid suse all asjadega tgelemiseks zypperiga saad ka lühikirjelduse ja sõltuvused kätte (zypper info --requires pakinimi)...

======================
Kui keegi ei taha kasutada käsurida siis ärgu jumala eest kasutagu, mitte keegi ei käse. Tänapäeva linuxites ei ole tavakasutaja tasemel mitte ühtegi toimingut mis NÕUAKS käsurea kasutamist. Oswald võiks tuua ühe konkreetse näite mida ta siis teha ei saanud ilma terminalita..

Tihtipeale tuuakse linuxi näidetes õudusega käsurida näiteks, samas unustatakse ära windowsi register kus on miljon korda rohkem võimalusi midagi peesse keerata ning mis on kordades keerulisem kui linuxi terminal.... Et nagu natuke kahepalgeline lähenemine minuarust

[xpander]

igausugu õpetused mis netis on loomulikult käsuread mida sisse pead viskama. miks?
sest nii on palju kergem asju seletada. inimene lihtsalt kopeerib käsud sisse ja saab oma asjad tehtud ilma et peaks kusagil taga ajama vastavaid settinguid. sammuti ei pea kleepima õpetustele pilte mida vajutada jne.

aga nagu eelpool mainitud siis tavakasutuseks ei ole enamikel populaarsetel distrodel terminali vaja minna. kõike vajalikku saab confida graafiliselt.

spetsiifilisemad muudatused on juba teine tera. kuid need ei ole ka tavakasutajale mõeldud.

[arti]

Tegelt on see terminali kartus ikkagi ju harjumuse küsimus, kui kasutaja on ikka harjunud kõike hiire ja selle kolme nupu abil tegema siis ta ikkagi üritab klaviatuuri kasutamisest võimalikult palju eemale hoiduda, lisaks on ka hiire ja klaviatuuri kordamööda kasutamine ajakulukas.
Sama lugu on ka vastupidi, mul endal on tekkinud paaril korral peale pikka (umbes nädal) terminalis istumist selline võõrastav tunne hiire vastu.

[oswald]

Selline inimene kes on 10 minutit linuxit näinud hakkab targutama mingi linuxi arendajate arusaama peale. Kasutagu natuke rohkem kui 10 minutit ja üritagu aru saada MIKS asjad nii käivad nagu nad käivad ja alles siis tulgu targutama...
---------------
Linuxit vahelduva eduga kasutanud juba sellest saadik kui Red Hat oli kõva sõna ja eesti keele klaver tuli endal valmis nikerdada.
Käsuga su sai terminalis administraatoriks ning käsk mc andis ette Migniht Commanderi mille abil sai programme installeeritud. Ja ka kustutatud. Kogu failivärk oli silme ees ja andminnina sai üht-teist teha.

Nüüd Ubuntus (vähemalt Pinguy OS-is) MC-d ei ole ja käsk su ei toimi. Ka sudo ei toimi. On Gnome Commander, aga terminalist ei oska sellesse administraatorina minna. Kui saaks, oleks asi tüki lihtsam.

__________________________
Kui keegi ei taha kasutada käsurida siis ärgu jumala eest kasutagu, mitte keegi ei käse. Tänapäeva linuxites ei ole tavakasutaja tasemel mitte ühtegi toimingut mis NÕUAKS käsurea kasutamist. Oswald võiks tuua ühe konkreetse näite mida ta siis teha ei saanud ilma terminalita..
.....................
Ei saa näiteks installeerida uut Thunderbirdi versiooni, sest sellel tar.bz2 laiend. Võimalik, et Ubuntul (Pinguy OS) on mingi programm mille abil saab installeerida .tar.bz2 programme, aga ei oska mitte arvatagi milline see võiks olla?

[Skorzeny]

Ei saa näiteks installeerida uut Thunderbirdi versiooni, sest sellel tar.bz2 laiend. Võimalik, et Ubuntul (Pinguy OS) on mingi programm mille abil saab installeerida .tar.bz2 programme, aga ei oska mitte arvatagi milline see võiks olla?

Ära jama.
Lisa Thunderbird'i PPA repo ja installi Synaptic'uga - milles probleem on?
No ei pea kompileerima, kui ei taha.

[oswald]

Tänan! Siiski vähe kasu. Mis asi on PPA repo? Synaptic näitab vaid seda mis temal kusagil kirjas. Ei ole võimalik, või ma ei oska, võtta kaustast Download Thunderbirdi faili, et seda arvutisse installeerida.

[laur]

http://www.makeuseof.com/tag/ubuntu-ppa ... explained/

https://help.launchpad.net/Packaging/PPA

[tramm]

Tänan! Siiski vähe kasu. Mis asi on PPA repo? Synaptic näitab vaid seda mis temal kusagil kirjas. Ei ole võimalik, või ma ei oska, võtta kaustast Download Thunderbirdi faili, et seda arvutisse installeerida.

Mis on PPA? Vt nt emakeeles http://viki.pingviin.org/T%C3%A4iendava_tarkvara_lisamine_Estobuntus, sealt peaks saama põhimõtte selgeks. Ka Synaptic näitab ilusti PPAsid, kuigi nende haldamiseks on ka spetsvahendeid.

Üldiselt ei eelda keegi sult tar.bz faili paigaldamist, seda eriti levinumate programmide puhul. Nende viimased versioone pakutakse üldiselt eelpakendatult PPAdest. See tagab ilmselt suurema ühilduvuse ja sellel on veel mitmeid häid külgi.

Mc idealiseerimine paigaldusvahendina kõlab küll väga kahtlaselt. Muide mc on vaikimisi olemas Estobuntus ja selle saad ilmselgelt ka Pinguysse paigaldada.

[natsa]

https://launchpad.net/~ubuntu-mozilla-d ... rchive/ppa

Tarviline koht.

Pinguy OS 11.10 on alles beeta2 staatuses, nii et installiga võib midagi viltu minna, aga proovitud 64-bitises töötab 'sudo' ja MC ka on synaptikus olemas, pärast installi tarvikutes.

[akbgf]

Ega see ei olnud konkreetselt sulle suunatud, pigem oli see Oswald & Co suunatud,

Ma just nii aru saingi, endal mul on piisavalt paks nahk, et sellelaadsed pöördumised rahulikult üle elada

Võimalik, et Ubuntul (Pinguy OS) on mingi programm mille abil saab installeerida .tar.bz2 programme, aga ei oska mitte arvatagi milline see võiks olla?

.tar.bz2 arhiivi lahtiharutamine käib sellesama tar-käsuga,
tar xjvf fail.tar.bz2

Niisuguse paki paigaldamine käib nagu ikka lähtetekstist paki paigaldamine - kui seda peaks vaja olema.

[arti]

tar xjvf fail.tar.bz2

see on ka üks selline loll käsk mis mul millegi pärast mitte kuidagi meelde ei taha jääda, ning selle pärast sai peale pandud selline proge nagu unp mis automaatselt tuvastab arhiivi tüübi ning üritab seda lahti pakkida

[xpander]

parem click ja extract here.
vähemalt nii on linux mint all, pole küll miskit lisa vaja installida.