Nagu selgub siit artiklist, ollakse Helsingi linnavalitsuses vabatarkvaraga rahul. Nimelt on seal jooksutatud OpenOffice.org-i 22 500 sülearvuti peal kevadest 2011 saati.
Artiklist selgub, et sarnased üleminekud vabatarkvarale on 2011 aastal leidnud aset ka teistes Soome linnades - Tampere, Turu, Paimio, Salo.
Veel selgub, et Soome Kaitseministeerium kasutab Linuxit missioonikriitilistes süsteemides juba aastast 2006 ja peamiseks argumendiks on turvalisus.
Soome Justiitsministeerium läks OpenOffice.org-ile üle 2007.a. Soome koolides on palju raha säästetud LTSP ehk Linuxi terminalserveri projekti abil.
Huvitav - kas ja millal Eestis sellised arengud riiklikul tasandil aset leiavad? Üksikud pääsukesed küll on (Keskkonnaministeerium, Siseministeerium; mõned riigihanked - tarkvararaamistik 2.0, LibreOffice tugihanked), ent kui tõsisemalt asja ette võtta tahetakse siis summutatakse see maha? Kelle poolt? Ei tea...
Esimene tõsisem ettevõtmise kord oli kui rohelised üritasid - ei õnnestunud.
Teine tõsisem ettevõtmise kord üritati ka - taas ei õnnestunud...
Võimalik, et neid üritamisi on teisigi olnud ent miskipärast ei õnnestu.... Miks?
Helsingis ja mujal Soomes ollakse vabatarkvaraga rahul
Moderaator: Moderaatorid
Roheliste üritus oligi ainult üritus, kuna neil endil puudus sisemine veendumus ja arusaamine asjast. Strandberg ja veel mõned kasutavad Mac Os-i. Ühe minu poolt saadetud odt dokumendi peale tõusis paanika, kuna seda ei osatud avada ja paluti saata doc. Kuidas saab nii mingi asja eest seista, kui seda valdkonda enne endale põhjalikult selgeks ei tehta? Pole ime siis, et asi läbi kukkus. Aga ehk juhtub nii nagu paljude teiste roheliste ettepanekutega, küll mõni erakond nad varem või hiljem üles korjab.
Slashdot teatas 18. detsembril, et Müncheni 12-15 tuhandest PC tööjaamast on Linuxile ja vabavarale (open source) üle viidud 9000. Neil on seal mingi oma LiMux, http://www.muenchen.de/Rathaus/dir/limu ... index.html.Nagu selgub siit artiklist, ollakse Helsingi linnavalitsuses vabatarkvaraga rahul. Nimelt on seal jooksutatud OpenOffice.org-i 22 500 sülearvuti peal kevadest 2011 saati.
Küllap Eesti riigiasutused hakkavad vabavarale üle minema siis, kui Brüssel käsib. See, et kogu Eestist suurem München vabavaraga hakkama saab ning leiab selle odavama olevat kui MSW ja MSO, ei ole Eestis piisavalt veenev.
Nagu ma sealt loen siis vaid 3000 tööjaama on 2010 märtsi seisuga LiMux-ile üle viidud kuigi jah - igapäeva rakendustena kasutatakse juba 100% vabatarkvara (Firefox, Thunderbird, OpenOffice.org). Võimalik, et praeguseks on ka 9000... Ilmselt saab seda nende käest ka küsidaakbgf kirjutas:Slashdot teatas 18. detsembril, et Müncheni 12-15 tuhandest PC tööjaamast on Linuxile ja vabavarale (open source) üle viidud 9000. Neil on seal mingi oma LiMux, http://www.muenchen.de/Rathaus/dir/limu ... index.html.Nagu selgub siit artiklist, ollakse Helsingi linnavalitsuses vabatarkvaraga rahul. Nimelt on seal jooksutatud OpenOffice.org-i 22 500 sülearvuti peal kevadest 2011 saati.
Küllap Eesti riigiasutused hakkavad vabavarale üle minema siis, kui Brüssel käsib. See, et kogu Eestist suurem München vabavaraga hakkama saab ning leiab selle odavama olevat kui MSW ja MSO, ei ole Eestis piisavalt veenev.
Küsimus suurele ringile - kas meie Estobuntu ei sobiks Riigikokku ja ka presidendile? Võiks ju sellise projekti analoogselt sakslastega käima ajada ja eelnevalt küsida sakslaste kogemust juurutamise osas. Kuulda on, et president Mac OS X peal kuid see on vaid üks vähestest. President võib ju Mac OS X kasutada - tema ametis on see täiesti sobiv ja esinduslik. Muidugi võiks ta ära rääkida, et Estobuntu ju ikka oma eesti asi (kui nii võib öelda).
Mäletan, et kui kunagi oli Tartu Rahu 89.aastapäeva kõne siis see leidis eraldi linux.ee uudistes ära märkimist, et president oma kõnes Linuxit mainis. Seega ei ole see mitte võimatu, et näiteks presidendile ja ehk veel teistelegi valitsuse liikmetele/asutustele teha võibolla isegi ametile vastav versioon (natuke rahvuslikku lisasümboolikat ja võibolla ehk annaks teha Riigiteatajast kiirelt otsimise vidin vms rahvuslikku ja/või valitsuse liikmele tööks vajalikku - ideid siin võib genereerida ilmselt palju) ja seeläbi saada pidev (iga-aastane) rahastus kogu Estobuntu projektile ja võibolla õnnestuks selle vankri ette ka mõne IT-talendi kojutoomine rakendada - see teema on ju presidendile südamelähedane.
Kuna presidendile on Viljandi rahvariided südamelähedased siis tema Estobuntu võiks olla Viljandi rahvuslikes värvides ja -logodega (Presidendi Eriväljaanne). Ministritele saab ju ka teha väikeste eritunnustega eriväljaanded vastavalt nende eelistustele. See on võibolla väike samm arendajatele ent suur samm kasutajale.
Siit tulenevalt võiks olla kõikide Eesti maakondade, kihelkondade vms alusel kõik Eesti rahvusriided vms sümboolikaga paketid Estobuntule olemas - kui järgmine president, minister vms on mõnest teisest maakonnast/kihelkonnast siis soovib ta teistsugust kujundust ehk ka oma Estobuntule.
Kui ei taheta kõigile kasutamiseks anda siis ilmselt valitsusele miski oma repo püsti panna, kust siis kõike seda kraami paigaldada saab. Samas kuluks ju ka tavakodanikule ära need vidinad - näiteks Riigiteatajast oleks hea ju seadusi otsida jne. Samuti ei teeks paha olla kursis ka valitsuse liikmete kalendritega, vähemalt selle avaliku osaga, mida nagunii kodulehtedel edastatakse. Seal võikski olla ehk liidestus (RSS näiteks) kodulehega kus need kalendrid ilmselt sisestatakse. Samuti oleks igasugu rahvusliku sümboolikaga oma operatsioonisüsteemi teema kaunistamine ilmselt paljude eestlaste soov.
EKs peab mõtlema kuidas asja müüdavaks ja söödavaks teha valitsuse liikmetele, et tagada Estobuntu arendamise pidev rahastus. Ehk annaks samasse katlasse panna ka esteid projekti arendus, kasvõi kaudselt.
RSS-iga annab vast panna töölauale vidina, mis võtab viimased seaduseuuendused vms riigitöös kiirelt vahetuva info töölauale + veel töö spetsiifikast tulenevad mugandused. Lisaks eesti riigipühad, Riigikogu töökalender, presidendi töökalender, ehk isegi ETV/ETV2 otse-eetri vidinad teha + eesti raadiod (kontrollida üle, et töötaksid lingid) vms panna töölauavidinatena jooksma. Kui vastav projekt kirjutada, presidendiga läbi rääkida ja taotlused teha siis oleks ehk lootust? Sander85 Riigikogule lähemal - teab ehk soovitada kellega ja kuidas tuleks läbirääkimisi pidada
Re: Helsingis ja mujal Soomes ollakse vabatarkvaraga rahul
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias on mindud üle vabatarkvarale. Serverid tõsteti 5 aastat tagasi üle linuxile ja kasutaja keskkond - umbes 70% on juba vabavaralise tarkvara peal (opsüsteem kontoritarkvara jne).
See lõppeesmärk on kasutada kõikides masinates mis võimaldavad vähegi kasutada vabatarkvara.
Viimane distro mida ma seal nägin oli Estobuntu 11.06.
See lõppeesmärk on kasutada kõikides masinates mis võimaldavad vähegi kasutada vabatarkvara.
Viimane distro mida ma seal nägin oli Estobuntu 11.06.
zeroconf kirjutas:Nagu selgub siit artiklist, ollakse Helsingi linnavalitsuses vabatarkvaraga rahul. Nimelt on seal jooksutatud OpenOffice.org-i 22 500 sülearvuti peal kevadest 2011 saati.
Artiklist selgub, et sarnased üleminekud vabatarkvarale on 2011 aastal leidnud aset ka teistes Soome linnades - Tampere, Turu, Paimio, Salo.
Veel selgub, et Soome Kaitseministeerium kasutab Linuxit missioonikriitilistes süsteemides juba aastast 2006 ja peamiseks argumendiks on turvalisus.
Soome Justiitsministeerium läks OpenOffice.org-ile üle 2007.a. Soome koolides on palju raha säästetud LTSP ehk Linuxi terminalserveri projekti abil.
Huvitav - kas ja millal Eestis sellised arengud riiklikul tasandil aset leiavad? Üksikud pääsukesed küll on (Keskkonnaministeerium, Siseministeerium; mõned riigihanked - tarkvararaamistik 2.0, LibreOffice tugihanked), ent kui tõsisemalt asja ette võtta tahetakse siis summutatakse see maha? Kelle poolt? Ei tea...
Esimene tõsisem ettevõtmise kord oli kui rohelised üritasid - ei õnnestunud.
Teine tõsisem ettevõtmise kord üritati ka - taas ei õnnestunud...
Võimalik, et neid üritamisi on teisigi olnud ent miskipärast ei õnnestu.... Miks?
9000 sai täis 12.12.2011. Siin on 20.12.2011 võetud pilt, kus 9000. kasutajat Tuxiga õnnitletakse, planeeritud oli muuseas 8500.zeroconf kirjutas:
Nagu ma sealt loen siis vaid 3000 tööjaama on 2010 märtsi seisuga LiMux-ile üle viidud kuigi jah - igapäeva rakendustena kasutatakse juba 100% vabatarkvara (Firefox, Thunderbird, OpenOffice.org). Võimalik, et praeguseks on ka 9000... Ilmselt saab seda nende käest ka küsida
http://www.muenchen.de/media/lhm/_de/ru ... kl_jpg.jpg
2012. aastal tahetakse ülejäänud 3000 töökohta Linuxile üle viia.
Mina rääkisin ka hiljuti ühe ITd õppinud selliga. Tema põlgas samamoodi Linuxit seni, kuni tahtis robotit ehitada. Nüüd ei saa enam kuidagi ilma Linuxita.hunt_1 kirjutas:Toon tõesti sündinud loo näiteks ja loodan, et keegi ei solvu.
Paigaldasin õe arvutisse estobuntu.
IT õppiv noormees ütles: "See ikka täiesti mõttetu"
Mina leian, et alustada tuleks koolist.
Eks see Linuxi armastamine või põlgamine on selline irratsionaalne stiili küsimus. Eestlasel on ju iseäranis kombeks kahtlustada kõike, mida ei tunta.
Vaatasin umbes kuu aega tagasi, missuguseid veebiservereid meie ministeeriumid kasutavad.Mina leian, et alustada tuleks koolist.
Kõik peale ühe olid Linuxid.
Ainuke Windows Serveri kasutaja on Haridus- ja Teadusministeerium.
Kuni meie hariduses ainult MS tarkvara tunnistatakse, seni pole loota,
et ODF, Libreoffice ja Linux riigiasutustesse jõuaksid.
Vaata, asi nimelt selles, et õpetajad ja administraatorid ei taha õpetada seda, mida nad ei oska. Et linuxit osata on vaja sellega pidevalt tegeleda...aga millal sa siis õpetad?Sander kirjutas:Lugesin ajaviiteks veel Müncheni LiMux-i kohta ja tundub, et seal on samuti koolide vastuseis üleminekul Linuxile üsna suur, nii et asi plaanitakse vist jõuga ära teha kui muidu ei saa.
Re: Helsingis ja mujal Soomes ollakse vabatarkvaraga rahul
Estobuntu serverite ebamäärase statistika järgi on tõesti EMTA üks suurimaid Estobuntu 11.06 kasutajaid. Auhinnalisel kolmandal kohal lausa.androloog kirjutas:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias on mindud üle vabatarkvarale. /---/ Viimane distro mida ma seal nägin oli Estobuntu 11.06.
Re: Helsingis ja mujal Soomes ollakse vabatarkvaraga rahul
Kust selline info välja jookseb?
tramm kirjutas:Estobuntu serverite ebamäärase statistika järgi on tõesti EMTA üks suurimaid Estobuntu 11.06 kasutajaid. Auhinnalisel kolmandal kohal lausa.androloog kirjutas:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias on mindud üle vabatarkvarale. /---/ Viimane distro mida ma seal nägin oli Estobuntu 11.06.
Statistike jookseb ehk repo kasutamisest välja???
LTSP-ga on minul üks kool ette näidata ja tean kahte kooli veel, töötab väga heasti ja kasutajad rahul, alguses oli vähe segadust kuid nüüd ok.
Enamus õpetajaid kasutab LibreOffice, õpetajate arvutites oli lisaks installitud ka Ms office kuid selle kasutus jäis suht väikeseks...
Asi ei olegi vast harjumustes vaid viitsimatuses.
LTSP-ga on minul üks kool ette näidata ja tean kahte kooli veel, töötab väga heasti ja kasutajad rahul, alguses oli vähe segadust kuid nüüd ok.
Enamus õpetajaid kasutab LibreOffice, õpetajate arvutites oli lisaks installitud ka Ms office kuid selle kasutus jäis suht väikeseks...
Asi ei olegi vast harjumustes vaid viitsimatuses.
Re: Helsingis ja mujal Soomes ollakse vabatarkvaraga rahul
Kuna Estobuntul on hulk servereid ja neil kõigil on eri haldajad, siis repo statistikale pole mul siiani õnnestunud korralduslike takistuste tõttu pilku heita. Antud info on eri IP-de pealt alustuslehele tehtud pöördumise alusel. Kuigi vastav loendur sai sinna istutatud alles paari kuu eest ja see ei anna eriti adekvaatset infot juhul, kus kasutaja Firefoxi alustuslehe ära muudab (mida normaalne kodukasutaja ilmselt umbes kolmanda asjana teeb).androloog kirjutas:Kust selline info välja jookseb?