Estobuntu 11.11 on väljas

[tramm]

Viimaste sügistormide järgse lumenäljas detsembrikuu esimese laupäeva hämarduv-kiilasjäisel õhtupoolikul kuulutab Estobuntu meeskond välja järjekordse väljalaske maailma ainsast spetsiaalselt Eesti inimestele loodud opsüsteemist.

[right]http://juhend.estobuntu.org/eb-11.11-300px.jpg[/right]Uus Estobuntu ei hakka silma millegi väga erilisega. Endiselt ühildub see täielikult Ubuntuga ja nagu ikka on Estobuntus kohe laivkandjalt käitatavana olemas ID-kaardi ja multimeedia tugi, reklaamitõrje, Java, Flash ja kõik muu, mida normaalseks arvutikasutamiseks vaja. Lisatud on ka suur hulk parandusi Ubuntu eesti keele toele.

Tavakasutajale mõteldes on vaikimisi töölauaks küll mugav ja intuitiivne Unity, kuid selle kõrval on sõbralikult ja jällegi kohe laivkandjalt käima lastavana olemas ka GNOME Shell ning klassikaline GNOME. Töölaual on märkamatult vahetunud lõikepuhvrihaldur, milleks on nüüd ClipIt. Kuna võtsime plaaditõmmise loomisel kasutusele LZMA pakkimise, siis vähenes faili suurus 900 MB piirile hoolimata sellest, et plaadile on lisatud ka videoredaktor OpenShot. Uued tõmmised on hübriidtõmmised, mis tähendab mugavat lisavõimalust nende kirjutamisel mälupulgale. Estobuntu 11.11 aluseks on Ubuntu 11.10 "Oneric Ocelot".

Oma silmaga võib uut Estobuntut perra kaeda alustuslehelt leitavate videote kaudu ja lühida arvustuse leiab mitteametlikult GNOME'iga Estobuntu kodulehelt.

Või veel parem, laadi nüüd kohe Estobuntu alla ja proovi see kõik ise järgi! Vastavalt oma eelistustele ja masina parameetritele on sul võimalik valida kahe eri tüüpi plaaditõmmise vahel.

* Tavapärane ja kindel 32-bitine plaaditõmmis
* Äkilisem 64-bitine tõmmis uuematele masinatele

Täpsemad seletused kõige värskemate Estobuntu versioonide kohta leiad allalaadimiste lehelt.

Estobuntu ootab endiselt kaastöölisi. Kuigi vaba tarkvara on vaba, ei valmi see siiski ilma tööta. Kui Estobuntust on sulle kasu olnud, siis tee ka ise midagi head Estobuntu jaoks!

Uus aasta uue Estobuntuga? NB! Sobib ka kingituseks!

[kulkizkin]

Hea töö!

[-IFFI-]

Sai kunagi mingit 9 esimest seeria estot proovitud ning kord proovisin tavalist buntud miski 10.04 oli vist. kuna see jooksis minu raual tunduvalt kiiremini ja oli stabiilsem siis saigi kolitud tava buntule tagasi.

Mõned nädalad tagasi sai taas estot proovitud paari nädala jooksul ning ohh seda pettumust, ikka oli see eelmine versioon veelgi rohkem vastu karva minu masinale....pidevad hangumised erinevate programmidega.
Sai proovitud ka Linux Minti ja see oli kohe ja kõik aeg koomas)

Lootuses, et uus on nüüd vast sobilikum proovin siis nüüd seda uut välja laset.

Omast arust, et ole mul mingi imeline masin, täiesti tavaline inteli kolaga ordist tellitud masin. Ei tea kas estole ei meeldi välisel hddl olemine või milles see süü on.

Igaljuhul soovin omalt poolt esto tegijatele pikka tahtejõudu ja soovi ikka jätkata selle viguri tegemisel. (küll ma ükskord kah saan omal esto korralikult jooksma)

[spott]

Millal KDE uut versiooni loota on?
Ja kuidas on praegu toetatud uuendamine? Estobuntu ühelt versioonilt teisele uuendamine kuidas läheb?

Kuna tegelikult uus Gnome tundub siiski kuidagi võõras - siis tõmban hetkel Estobuntu plaate, et testida, kuidas tlöötab Gnome versioon, kuid eraldi tahan katsetada ka KDE versiooni.

[tramm]

Omast arust, et ole mul mingi imeline masin, täiesti tavaline inteli kolaga ordist tellitud masin. Ei tea kas estole ei meeldi välisel hddl olemine või milles see süü on.

Üldiselt ei näi Estobuntu töötavat halvemini kui Ubuntu, pigem isegi paremini, sest aluseks olevale Ubuntu väljalaskele on kahe kuu jagu veaparandusi peale lastud. Küll võib olla probleem laivkandjalt käivitamisega, kui mälu ei ole piisavalt vms. Mul ühes arvutis näiteks ei suuda Estobuntu käivitamisel kohe töölaua teemat korralikult sisse lugeda. Midagi teha ei oska ja teises sisuliselt samade parameetritega arvutis töötab ilusti. Sama probleem on aga ka Ubuntuga.

Kuid paigaldatud Estobuntuga neid probleeme pole. Ise paigaldasin samuti välisele kettale.

Millal KDE uut versiooni loota on?

KDE paigaldamiseks "sudo apt-get install kubuntu-desktop". Ma tegin korra ka katsetuseks tõmmise, kus on lisaks Unity ja GNOME'i töölauale ka KDE peal, aga kuna ma ise seda seadistama hakata ei kavatsenud, siis jätsin sinnapaika. Üks inimene küll pidi KDE versiooni tekitamist vaatama, aga midagi konkreetset ses suhtes lubada pole.

Estobuntu 11.11 tõmmis alla ja KDE desktop peale pole mingi probleem, ID-kaart jms peamised funktsioonid töötavad igal juhul ka nii. Hetkel läheb vist küll KDE all ka Screenlets vaikimisi käima, mis KDE all on tarbetu, aga seda on lihtne ära keelata.

Ja kuidas on praegu toetatud uuendamine? Estobuntu ühelt versioonilt teisele uuendamine kuidas läheb?

http://viki.pingviin.org/Estobuntu_väljalaske_uuendamine

Kuna tegelikult uus Gnome tundub siiski kuidagi võõras - siis tõmban hetkel Estobuntu plaate, et testida, kuidas tlöötab Gnome versioon, kuid eraldi tahan katsetada ka KDE versiooni.

Kõik huvilised on teretulnud KDE versiooni tegema. Uut GNOME'i saab kodusemaks teha laienduste abiga: https://extensions.gnome.org/ Kiiret lohutust leiavad ka kõik tegumiriba fännid.

[spott]

Tegelikult ajasid sa asja isegi segasemaks - kas Estobuntu põhiarendajad pole enam KDE meelsed? Või on põhi huvilised Mageia peale kolinud?

[tramm]

Tegelikult ajasid sa asja isegi segasemaks - kas Estobuntu põhiarendajad pole enam KDE meelsed? Või on põhi huvilised Mageia peale kolinud?

Vähemalt viimase aasta olen olnud Estobuntu n-ö "põhiarendajad" mina. Ma olen vägagi KDE-meelne, aga ise kasutan siiski oma arvutites GNOME/Unityt... Nii selle asjaolu kui ka minu käsutuses olevate tavaliste 24-tunniste päevade tõttu pole ma hakanud eraldi KDE seadistustesse panustama, arvates ka, et n-ö Harju keskmisele on Ubuntu põhiväljalase mitmetel põhjustel sujuvam variant.

Omalt poolt teen ettepaneku, et KDE huvilised võiks vähemalt järgmise, so pikaajalise toega väljalaske jaoks need seadistused üle käia. Vajadusel annan tehnilist nõu jne. Huvilised saavad infot http://estobuntu.org/aita-kaasa Aga võimalik tõesti, et KDE mõttes on praegu Mageia parem valik, aga selle kohta ma midagi konkreetset öelda ei tea.

KDE huviliste alternatiivideks on veel Kubuntu paigaldamine ja sinna peale 1) http://viki.pingviin.org/Eestindusskrip ... Linuxitele ja/või 2) käsitsi lisada Estobuntu varamud ja sealt vajalikke pakette nokkida.

Variandi 2) jaoks natuke intelligentset kopipastat (NB! see pole skript!):

Kood: Vali kõik

deb http://repo.estobuntu.org/packages oneiric main
deb http://ppa.launchpad.net/estobuntu/ppa/ubuntu oneiric main
---
sudo apt-get update
sudo apt-get --allow-unauthenticated --assume-yes --force-yes install estobuntu-keyring
---
sudo apt-key adv --recv-keys --keyserver keyserver.ubuntu.com 8DDF0C0A
sudo apt-key adv --recv-keys --keyserver keyserver.ubuntu.com FE86B28C

Estobuntu varamutes olevate pakettide nimed ja kirjeldused räägivad üldiselt iseenda eest. Igatahes võib neid julgelt Ubuntu peale paigaldada, nendega saab korraliku ID-kaardi toe, Filosofti spelleri, luitundsinise/kollase Estobuntu teema jpm. Kuigi see pole seal veel selle versiooni jaoks uuendatud, siiski leiab pakettide kirjeldused üldjoontes ka http://viki.pingviin.org/Estobuntu_paketid Estobuntu sisselogimisel näidatavat sümboolikat, so plymouth paketti ei pea seejuures paigaldadama. Ilma brändinguta saab paigaldada ka eestindusskripti abil, mis on tegelikult isegi soovitatavam variant. Aga keegi ei keela enda jaoks asju keerulisemaks teha.

Varem oli nii, et Estobuntu mingite üksikute pakettide paigaldamine http://repo.estobuntu.org/ pealt tõi kaasa hulga muude Estobuntu pakettide sõltuvusi. Viimastes versioonides on kõik vähegi võimalik asendatud sõltuvuste asemel soovitustega (st mitte Depends vaid Recommends), mistõttu saab igasugu tükke Estobuntust oma maitse järgi Ubuntule peale lasta. Küll eeldab see elementaarteadmisi paketihaldusest.

[erku]

Jõudu igatahes.

Aga, võiksid ka kohe siis ära mainida, paari reaga et:
Kuidas on lood paigaldusega ja kas on tarvis teada mõnda eripära (sest mõni kala ikka on)?
Peale paigaldust, Startscreenid on/pole, panna saab, graafiline muutmis-liides on/pole?
Kiirmenüüd eelistusmenüüd on ja seadistus (kiirseadistus) toimib?
Ikoonide, rakenduste käivituse otseteede paigaldus desktopile käib lihtsalt?
Ikoonipakett võimaldab vahet teha erinevatel seadmetel ja kaustadel?
Root kasutaja toimib?
Veebilehtede otseteed on suunatavad desktopile või koondkaustadesse?
Energiareziimide jaotamine (lülitusajad, kettakasutuse sääst, taustvalgustuse muut)?
Draiverite baas on vaikimisi mis numbriline?
Screensawer, on mis põhine ja mis aegade põhine või kas üldse on?
Varundatud, eelmiste versioonide otseteede kataloogid toimivad?
Varundamine toimib, varem varundatud osi saab kasutada?
......

Ehk kokkuvõttes, milline on elementaarne arvutireziimide valik, ja kui sõbralik on kasutajaliides.
Miks küsin; sest viimaseid katsetusi läbinud Linuxid pole seda enam teps mitte... .

[tramm]

Aga, võiksid ka kohe siis ära mainida, paari reaga et:
Kuidas on lood paigaldusega ja kas on tarvis teada mõnda eripära (sest mõni kala ikka on)?
Peale paigaldust, Startscreenid on/pole, panna saab, graafiline muutmis-liides on/pole?
Kiirmenüüd eelistusmenüüd on ja seadistus (kiirseadistus) toimib?
Ikoonide, rakenduste käivituse otseteede paigaldus desktopile käib lihtsalt?
Ikoonipakett võimaldab vahet teha erinevatel seadmetel ja kaustadel?
Root kasutaja toimib?
Veebilehtede otseteed on suunatavad desktopile või koondkaustadesse?
Energiareziimide jaotamine (lülitusajad, kettakasutuse sääst, taustvalgustuse muut)?
Draiverite baas on vaikimisi mis numbriline?
Screensawer, on mis põhine ja mis aegade põhine või kas üldse on?
Varundatud, eelmiste versioonide otseteede kataloogid toimivad?
Varundamine toimib, varem varundatud osi saab kasutada?
......

Ehk kokkuvõttes, milline on elementaarne arvutireziimide valik, ja kui sõbralik on kasutajaliides.

Need tunduvad väga spetsiifilised küsimused ja sõltuvad vist konkreetse kasutaja kasutusvõtetest... Samas on suur osa neist siiski nii napisõnaliselt püstitatud, et ma neile vastata ei oska. Need küsimused, millele ma oskaks vastata, on juba Estobuntu kodulehel või vikis lahti lahti seletatud. Ülejäänute osas ei saa ma aru, mida täpselt küsitakse ja mis juhtum seal reaalselt taustaks on. Aga üldjoontes...

Estobuntu on siiski 99% ulatuses Ubuntu ja sellel on hulk Ubuntu vigu, mida leiab https://bugs.launchpad.net/ubuntu/oneiric/+bugs. Väga spetsiifilistele küsimustele Estobuntu täienduste osas saab vastuse arenduslehe ajateljelt http://estobuntu.itcollege.ee/trac/estobuntu/timeline ja sirvides lähtekoodi http://estobuntu.itcollege.ee/trac/estobuntu/browser või varamut http://repo.estobuntu.org/ ja PPAd https://launchpad.net/~estobuntu/+archive/ppa. Palju olulist keskmisele kasutajale mõeldud infot on kasutusjuhendite all http://viki.pingviin.org/Kategooria:Estobuntu ja kui sealt vastust ei leia --- ja Ubuntu dokumentatsioonist samuti mitte ---, siis ei jää üle muud, kui lihtsalt järgi proovida... Või siis küsimuse all olevat juhtumit nii täpselt kirjeldada, et mõni Estobuntu 11.11 kasutaja saaks vajadusel järgi proovida, et kuidas kirjeldatud olukorras asjad lahenevad (kuigi ma ei saa garanteerida, et iga asja kellelgi aega proovida on).

[arti]

katsetasin siis estobuntu 11.11 enda kasti peal järgi ja tulemus oli see et esobuntu liveusb oli täiesti kasutamatu, lihtsalt niiii jube aeglane oli ja seda arvatavsti selle pärast et estobuntul pole mingit gui safe mode moodi asja olemas mis rakenduks siis kui graafika kaardile pole draivereid saadaval ja peab kasutama tavalist framebufferit, ning installer jooksis ka millegi pärast kokku kui üritasin seda installida.

[tramm]

katsetasin siis estobuntu 11.11 enda kasti peal järgi ja tulemus oli see et esobuntu liveusb oli täiesti kasutamatu, lihtsalt niiii jube aeglane oli ja seda arvatavsti selle pärast et estobuntul pole mingit gui safe mode moodi asja olemas mis rakenduks siis kui graafika kaardile pole draivereid saadaval ja peab kasutama tavalist framebufferit, ning installer jooksis ka millegi pärast kokku kui üritasin seda installida.

See on Estobuntuga samamoodi nagu Ubuntuga. Kui 3D draivereid pole, siis käivitatakse Unity 2D. USB 2.0 on ikka? Mälu küündib 1 GB piirini? Kui nii, siis sellise süsteemiga ma kiiruse probleeme ei täheldanud. Millega paigaldaja kokku kukkus? Kust kuhu paigaldades ja kui standardsel viisil?

[arvomagi]

Estobuntu (GNOME) on põhiliselt ühe mehe töö. Jätkuks tal vaid tahtmist ja aega ka järgmise LTS versiooni tegemiseks. Täiesti ülekohtune on nõuda teiste töölaudadega versioone, kui ise sellesse panustada ei viitsita.

Estobuntu on Ubuntu, millele autor on lisanud ID-kaardi takvara, screenlets vidinad (ilmateade, lipik ja linuxikasutajate statistika), mitmed lisaprogrammid ja koodekid ning muutnud välimust. Siinses foorumis tulekski piirduda nendel teemadel arutlemisega.

Riistvaraga seotud probleemid on Ubuntu probleemid ja neile tuleb vastuseid otsida Ubuntu foorumitest, v.a ID-kaart.

Olen testinud 32-bitist Estobuntut kahel Inteli protsessori ja emaplaadiga Ordi ja ML lauaarvutil, millel on Inteli integreeritud videokaart. Töökiirus on hea, kõik töötab. Muide, Ubuntu 12.04 jaoks lubatakse 2s buutimisaega, mis tundub ulmena.

ID-kaart (vana) töötab kindlalt ainult välise kaardilugejaga. Sisemise kaardilugeja korral mõnikord töötab, mõnikord mitte. Kord ei tunta lugejat, kord ei loeta kaarti.

[ottmaaten20]

Nõus Arvo Mägiga - Ubuntu 11.10 ja unity hädasid ei peaks estobuntu foorumis käsitlema.
Ise kasutan estobuntu 11.10-t ja 11.11-t erinevatel "tööpannidel" sellest hetkest saadik kui siin foorumis teade ilmus. Estobuntu iseärasusena olen täheldanud ainult seda, et USB installika pulk peab olema muust pahnast puhas. Kui tavaubuntu installika võib panna pulgale sinna jättes ka muud failimajandust, siis estobuntu on selles suhtes kapriisne - install kipub hanguma kui pulgal on teisi faile.
Üldine veidi aeglasem käitumine, kohmakus, voolutarve jms võrreldes mõne varasema versiooniga (lucid, maverick) on tuntud kui üldised ubuntu 11.10 hädad.
Olen kasutanud ainult 64-bit versiooni. Võib-olla teadjamad oskavad öelda, et äkki 32-bit on hoopis paindlikum ja väledam?

[parimmax]

kasutan 32-bit ja ei ütleks et ta oleks kohmakam jne kui ubuntu ise..minu meelest igati kasutaja-sõbralik ja korralikult töötav buntu

[Sander]

Estobuntu iseärasusena olen täheldanud ainult seda, et USB installika pulk peab olema muust pahnast puhas. Kui tavaubuntu installika võib panna pulgale sinna jättes ka muud failimajandust, siis estobuntu on selles suhtes kapriisne - install kipub hanguma kui pulgal on teisi faile.

Kas see kehtib ka siis, kui pulgal on 2 partitsiooni, ühelt buudib Estobuntu ja teisel on muu kraam?

[ottmaaten20]

Mul on pulgal tavaliselt olnud 1 partitsioon, nii et installikogemus 2 partitsiooniga puudub.

Muidu ubuntu 11.10 sh Estobuntu 11.11 lippab täitsa hästi, kuid on teatud iseärasused, mis muudavad varasema harjumuspärase kasutamise vastikuks:
1. Kui vajutada menüüklahvi e. siis Win-klahvi, siis dashi ilmumine võib võtta kuni sekund. Aru ei saa, kas vajutasin või ei.
2. Unitys Alt-tabi vajutades võtab üle poole sekundi enne kui ilmub switcher ja saab rakenduste vahel liikuma hakata. Väga häirib, et selline elementaarne ja vajalik asi on "koomas".
3. Varem oli mul harjumus, et vajutan Shutdown, sulgen lapaka kaane ja viskan ta kotti ning 5-10 sek jooksul on masin end välja lülitanud. Nüüd kestab shutdown vahel minuti või rohkem, kusjuures ubuntul on ilmunud see õudne MS Windowsi omadus, et kui shutdowni toimumise ajal sulgeda lapaka kaan, läheb masin suspendi. Pärast masin kotis soe ja raiskab akut. Nüüd tuleb kogu aeg jälgida, et kas süsteem suudab end välja lülitada või ei. Pisikene asi, aga mulle väga häiriv.
4. Meeletu vooluõgard- lapaka aku tühjeneb meeletu hooga. Jah - tean, et tegu on üldlevinud Kernel 3.xxx bugiga kuid see lohutab vähe. Nördima paneb veel see, et lahendus on juba leitud, kuid tavakernelitesse jõuab see alates tuleva kevadest. Ei viitsi ju putitada ja mässata liiati kui asutuses 60+ masinat/lapakat oleks vaja "üle käia".

Olen ise ka mõelnud jälle 32-bitist versiooni hakata kasutama kuid:
1. Kasutan palju videotöötlust (Kdenlive ja Openshot) ja 64-bitises tunduvad need palju paremini töötavat. Vanemas versioonis (Lucid) ei taha kdenlive enam käimagi minna ja crashib meeletult. 64-bitises töötab asi palju profimalt.
2. Lapakas on praegu 6GB Ram-i. Kuidas 32-bitist kernelit kohandada selle mälukoguse tarvis?

[arti]

katsetasin siis estobuntu 11.11 enda kasti peal järgi ja tulemus oli see et esobuntu liveusb oli täiesti kasutamatu, lihtsalt niiii jube aeglane oli ja seda arvatavsti selle pärast et estobuntul pole mingit gui safe mode moodi asja olemas mis rakenduks siis kui graafika kaardile pole draivereid saadaval ja peab kasutama tavalist framebufferit, ning installer jooksis ka millegi pärast kokku kui üritasin seda installida.

See on Estobuntuga samamoodi nagu Ubuntuga. Kui 3D draivereid pole, siis käivitatakse Unity 2D. USB 2.0 on ikka? Mälu küündib 1 GB piirini? Kui nii, siis sellise süsteemiga ma kiiruse probleeme ei täheldanud. Millega paigaldaja kokku kukkus? Kust kuhu paigaldades ja kui standardsel viisil?

viimane õige ubuntu mida proovisin oli 11.04 ja see ka ei jooksnud ilusti
usb2.0 on olemas.
ram mälu on 750mb
cpu on pentium3 ja ma juba tean üsna hästi et näiteks gnome3 selle peal hästi joosta ei taha (katsetasin fedora 16'ga)
installer jooksis kokku peale seda kui olin, selle ekraani juures kus näidatakse kas arvuti on insterneti ühendatud ja kus kuvatakse kiri selle kohta et estobuntu sisaldab kolmandate osapoolte tarkvara, edasi nuppu vajutanud
muidu oli mul plaan üsna standartne install teha, ainus asi mida teisiti oleks teinud oli käsitsi partatsioneerimine

[zeroconf]

Estobuntu (GNOME) on põhiliselt ühe mehe töö. Jätkuks tal vaid tahtmist ja aega ka järgmise LTS versiooni tegemiseks. Täiesti ülekohtune on nõuda teiste töölaudadega versioone, kui ise sellesse panustada ei viitsita.

Ühinen siinkohal Arvo Mägiga ja toetan seda arvamust.

Estobuntu on Ubuntu, millele autor on lisanud ID-kaardi takvara, screenlets vidinad (ilmateade, lipik ja linuxikasutajate statistika), mitmed lisaprogrammid ja koodekid ning muutnud välimust. Siinses foorumis tulekski piirduda nendel teemadel arutlemisega.

Siinkohal julgen küsida, et miks Arvo Mägi soovitab järjekindlalt kogu aeg eemaldada venekeelseid ja kristlikke raadiojaamasid??? IMHO on see igaühe enda teha kas ta üldse midagi sealt eemaldab või mitte. Kas Estobuntu kasutajad on satanistid, kes ei kuula kristlikke raadiojaamasid?? Ma loodan, et mitte. Neile, keda kristlik osa häirib, on tehtud teine versioon Ubuntust. Me ei tahaks ju äärmustesse laskuda ega mingit usu teemat Estobuntu kasutamisse sisse tuua kuid selliste soovituste taustal see paraku nii paistab. Neid usulisi versioone on tehtud nii kristlastele kui moslemitele - eks huvilised kasutavad neid. Kuna tegemist on Eesti raadiojaamadega siis on kõik paigas - nad on olemas ja igaüks teeb oma valiku - seda ei ole vast vaja iga kord ekstra rõhutada. Me ei nõua ju raadioaparaatide valmistajatelt, et tehke nii, et ei saaks venekeelseid jaamasid valida... Oluline on, et kui on raadiod siis oleksid kõik olemas, mis Eestis olemas on sõltumate kellegi isiklikest eelistustest.

Samuti ei tee paha teinekord ka mõnda venekeelset jaama kuulata - sealt kuuleb ka sellist informatsiooni, mida Eesti jaamad ei edasta või teevad seda teisel kujul või lähenemisega. Te ju ikka oskate vene keelt? Võiks osata. Näiteks tuntud Tõnu Samuel on lausa "Äripäevas" öelnud, et palju oma sissetulekutest on ta teeninud just tänu vene keele oskusele. Seega ei ole alati kasu IT-alastest oskustest vaid ka keeleoskus tuleb kasuks ja seda Eestis elades ka vene keele osas. Seetõttu on venekeelsed raadiojaamad igati omal kohal. Võiks olla ka teistes keeltes, nt soome keeles - võin siinkohal nende aadressidega aidata. Samuti võin aidata türgikeelsete raadiojaamadega - sealt tuleb teinekord päris kena muusikat Samas on meil tegemist ikkagi Estobuntuga ehk siis eestlastele mõeldud distroga ja igaüks saab lisada ise neid jaamasid nii kuis meeldib. Ma ei oota, et välismaiseid jaamasid Estobuntusse lisataks - suudan seda ka ise teha. Me teame seda ja teeme ka seda. Mingi hetk muidugi võib Vikisse toota juhendi ka, et kuidas seda täpsemalt teha. Ma mõistan seda lihtsalt nii, et Estobuntu - püüdes olla eestimeelne - kajastab lihtsalt Eestis olevaid kuulatavaid raadiojaamasid ehk siis mida ERR jt tuntud meediaorganisatsioonid väljastavad ilma mingi eelistuseta.
Samas võib ju ka postitada kas siis foorumisse või ka Vikisse oma versioone Radiotray esitusnimekirjadest. Siinkohal tekkis idee, et Radiotray võiks võimaldada lihtsalt (graafiliselt) esitusnimekirja vahetada. Nagu näiteks taustapildi lisamine - näitan graafiliselt hiirega kõvakettal ette ja ongi uus olemas. Siis võiks küsida, et kas liidan esitusnimekirjad või asendan uuega. Vana võiks enne muidugi saada eksportida.

tsiteerin Tõnu Samueli "Äripäevast":

Kood: Vali kõik

Märt
Missugune peaks olema tänapäeva laste arvutiharidus, nt põhikooli tasemel? Kuidas tagada neile turvalist netti ja muud arvutikasutust?

Tänapäeva laps igal juhul ei saa arvutioskuseta hakkama. Küll aga kipub nende haritus vahel olema selline, et osatakse vigases eesti keeles klassikaaslastega suhtelda, kuid muus osas ei osata midagi. Isiklikult olen vaadanud, et paljudel on kõik olemas ja võiks lennata väga kõrgele, kuid eesmärgiks elus on saada miljon punkti mingis mängus. Mängimine internetis on nagu narkomaania päriselus. Tõmbab endasse, hävitab inimese ja kõik tema ümber. Lahendusi ma kahjuks pakkuda ei oska. Kui keegi peaks tahtma minu arvamust kuulda, et mida õppima peaks siis ma rõhutaks keeli ning reaalaineid. Eelkõige matemaatika ja füüsika. Nende vajalikkusest saan ma väga aru ning keelteta on valikud palju väiksemad. Noored ignoreerivad meil vene keelt. See on suur viga! Mul on palju raha teenitud ning häid sidemeid saadud just tänu vene keele heale oskusele.

[tramm]

katsetasin siis estobuntu 11.11 enda kasti peal järgi ja tulemus oli see et esobuntu liveusb oli täiesti kasutamatu, lihtsalt niiii jube aeglane oli ja seda arvatavsti selle pärast et estobuntul pole mingit gui safe mode moodi asja olemas mis rakenduks siis kui graafika kaardile pole draivereid saadaval ja peab kasutama tavalist framebufferit, ning installer jooksis ka millegi pärast kokku kui üritasin seda installida.

See on Estobuntuga samamoodi nagu Ubuntuga. Kui 3D draivereid pole, siis käivitatakse Unity 2D. USB 2.0 on ikka? Mälu küündib 1 GB piirini? Kui nii, siis sellise süsteemiga ma kiiruse probleeme ei täheldanud. Millega paigaldaja kokku kukkus? Kust kuhu paigaldades ja kui standardsel viisil?

viimane õige ubuntu mida proovisin oli 11.04 ja see ka ei jooksnud ilusti
usb2.0 on olemas.
ram mälu on 750mb
cpu on pentium3 ja ma juba tean üsna hästi et näiteks gnome3 selle peal hästi joosta ei taha (katsetasin fedora 16'ga)
installer jooksis kokku peale seda kui olin, selle ekraani juures kus näidatakse kas arvuti on insterneti ühendatud ja kus kuvatakse kiri selle kohta et estobuntu sisaldab kolmandate osapoolte tarkvara, edasi nuppu vajutanud
muidu oli mul plaan üsna standartne install teha, ainus asi mida teisiti oleks teinud oli käsitsi partatsioneerimine

Ubuntu miinimumnõuete hulgas on 1 GB mälu nõue. Vt https://help.ubuntu.com/community/Installation/SystemRequirements. Samas, tean inimest, kes paigaldas Estobuntu 11.11 ka 512 MB mäluga arvutile. Ta valis paigalduse ilma laivsüsteemi käima laskmata ja ütles, et isegi siis kippus asi venima. Samas õnnestus paigaldus siiski vigadeta, ainult süsteem ise oli pärast jube aeglane. Samas, sinu välja toodud viga võib sõltuda ka millestki muust kui vähesest mälust.

Ilmselt oleks soovitav proovida Lubuntut vms kergekaalulist distrot. Sellele võib püüda peale lasta eestindusskripti või kasutada muid mugandusvõtteid, mida natuke ülalpool sai välja pakutud.

Siinkohal julgen küsida, et miks Arvo Mägi soovitab järjekindlalt kogu aeg eemaldada venekeelseid ja kristlikke raadiojaamasid??? IMHO on see igaühe enda teha kas ta üldse midagi sealt eemaldab või mitte.

Puhtstatistiliselt on see soovitus ju kohane, sest Eesti on vist maailmas üks usuliselt leigemaid riike ja ilmselt suur osa Estobuntu kasutajatest tõesti ei taha eriti kristlikke raadioid kuulata. Minu meelest on hea, et Arvo Mägi toob konkreetseid näiteid Estobuntu kohandamise võimalustest. Loomulikult on need tema isiklikust vaatepunktist, aga mis siin ikka nii väga kiita või laita?

Aga väga huvitav oleks teada, kas ja kui palju kohalikke venelasi Estobuntut kasutab ja mida nad süsteemi lisaks vajaksid. Ma ise kujutan ette, et palju lihtsam on võtta mõni Venemaal putitatud distrotest, aga kes teab, äkki on Estobuntuga just hea eesti keelt harjutada.

Siinkohal tekkis idee, et Radiotray võiks võimaldada lihtsalt (graafiliselt) esitusnimekirja vahetada. Nagu näiteks taustapildi lisamine - näitan graafiliselt hiirega kõvakettal ette ja ongi uus olemas. Siis võiks küsida, et kas liidan esitusnimekirjad või asendan uuega. Vana võiks enne muidugi saada eksportida.

Radio Tray arenduse osas tasub teha koostööd algse projekti endaga ja suunata ettepanekud selle veahaldusse http://sourceforge.net/apps/trac/radiotray, Estobuntu lihtsalt kasutab seda programmi. Importimise/eksportimise nupu lisamine ei tohiks iseenesest kuigi keeruline olla.

[Arvi]

Kas on lootust, et tulevikus on estobuntu debiani põhine?
Klassikalise gnome 2 töölaua ja alsa-ga?

OT
Praegusel momendil tekib täielik nurka surutu tunne kuna kõik need ubuntu - debiani derivaadid annavad vaikimisi unity, gnome3 ja pulseaudio pasalaadungi kaela. /OT
Ma ei ütle seda, et kellegi eesoleva tööd halvustada.
Lihtsalt kurb on neid arenguid vaadata.