Riik korraldab hanked LibreOffice`i propageerimiseks

[tramm]

Lihtsalt infoks: Tallinna 21 Kool nõuab 10 ndas klassis (kui ma oma tütrest ikka õieti aru sain) arvutiõpetuses ülesannete lahendamiseks MS 2010 olemasolu.

Siin tasub ikka lausa lamenti lüüa. Riiklik õppeasutus pole küll mingi koht, kus peaks inimesi tarkvarakasutuse alusel diskrimineerima, peale tunde jätma jne. Antud juhul võib seada kahtluse alla arvutiõpetaja (või kes iganes neid asju korraldab) pädevuse ja kursis olemise kaasaegse IT-õppega. Lamenti saab muidugi lüüa ka viisakalt. Hoolekogu, õpilasomavalitsus jt organid saavad siin vajadusel puhvriks olla jne.

Aga eks vanematele on lapse tervis muidugi tähtsam kui kooli uuendusmeelsus

Ma olen ka seal koolis õppinud... Omal ajal sai igasugu uuenduslikke algatusi läbi viidud ja polnud dinosaurustel suurt kobiseda midagi. Muidugi võib olla see kool muutunud, pole ammu huvi tundnud. Ma võin muidugi alati vilistlasena hoolekogu poole pöörduda. Mõne klassikaaslase saaksin vast ka kampa. Kui vaja, siis toetan rõõmuga

[zeroconf]

Katsu sa koolis midagi teistmoodi teha - sind võidakse elusalt süüa... Ma siiski olen selle raske tee ette võtnud...
Praegused koolijuhid jt juhtkonna liikmed on Microsofti poolt nii sügavalt mõjutatud, et nad ei taha või ei suuda midagi enamat õppida. Mis kõige hullem - keegi ei saa ju minu LibreOffice-iga tehtud faile lahti, sest keegi ei kasuta ju seda. Kui üritad rääkida, et ei pane kodulehele M$-i vormingus asju üles siis lihtsalt vilistatakse sellele ja tehakse, mida tahetakse. Kui ma nüüd olen endiselt altruistlik siis võin ju oma uneajast neid faile ümber konvertida kuid ega see inimesi muuda...

Seepärast kirjutangi, et kui riiklikul tasandil ei anta kõrgemalt käsku siis ei muutu midagi. Just seda kõrgemalt tulevat käsku ootavad koolijuhid. Kuid küsimusele, et kes praeguse tarkvara kasutamiseks käsu andis siis jäädakse vastus võlgu. Ent ometi oodatakse, et keegi kõrgemalt käsib loobuda Microsofti tarkvarast ning kasutada vabatarkvara selle asemel.

Samas on koolides mitmed projektid, mis on tihedalt seotud Microsofti tarkvaraga - Tehnotiiger, Tikitiiger - sealne tarkvara töötab vaid Windowsi peal. Seetõttu on LinuxCNC igati päevakohane teema, mida on vaja uurida ja rakendada.

Kõigepealt tuleks rakendustarkvara välja vahetada ning riiklikult toetada seda väljavahetamist ja üleminekut. Seejärel tuleks operatsioonisüsteemid välja vahetada. Siis hakkab alles midagi muutuma. Võikski teha riigihanke, et näiteks kolida ükshaaval ministeeriumid üle vabatarkvarale - siis tuleks muud asutused ka järgi. Ent paraku seda ei juhtu kuigi kõlavad kooskõlastusringid on ministeeriumitest läbi käinud...

Kuid uus õppekava ütleb (siin PDF-failis lk 3 alguses peatüki 1.1.4 kuuendas lõigus), lisaks Windowsile peaks olema kas Mac OS või Linux. Ehk siis Windows peab igal juhul olema ja vastavalt soovile siis kas Mac OS või Linux. Millest me siis räägime... Enamus praegusi informaatikaõpetajaid ei viitsi Windowsi pealt õppida midagi muud tundma ja nii ongi.

Selleks nüüd ongi need kuulsad LibreOffice-i hanked, mis peaks tagama selle, et LibreOffice hakkaks vabariigis levima ja tekiks võimalikult palju OpenDocumenti vormingus faile, mis ringlema hakkaksid. Ent paistab, et need riigihanked venivad ja ei teagi, kas ja millal need valmis saavad...

[tramm]

Katsu sa koolis midagi teistmoodi teha - sind võidakse elusalt süüa...

Ega õpetajakutse on tänapäeval natuke alla käinud küll. Vanal heal ajal oli õpetaja vaieldamatult haritlane, keda ühiskonnas kuulati ja kelle seisukohtadel oli mõju. Tänapäeval on õpetaja pigem läbikukkunud oma eriala spets, kes lihtsalt õpetab oma asjad ära ega kobise midagi. Parema meelega ta ei õpetaks, vaid töötaks oma päris erialal... Eks see ole õpetaja enda hariduse ja ettevõtmise asi õiglus jälle jalule seada ning ka tainapeadest kolleegid korralikult ära küpsetada. See eeldab natuke intelligentsust ja organiseerimist. Rääkides nelja silma all direktorile toredaid jutte vabatarkvarast ei pruugi eesmärgini jõuda. Selliseid asju tuleb ajada aktiivse kodanikuna läbi erialaliitude, õppekavaarenduse, koolide vilistlaste, hoolekogude, õpilasliitude jne. Kas keegi saab öelda, et ta on kõik need vahendid juba kasutusele võtnud ja see pole tulu toonud?

[akbgf]

Võtsin ette NETI veebilehe 'Riik ja ühiskond', seal on ministeeriumite loetelu.
Vaatasin, mis OS-i ja veebiserverit keegi pruugib:

Haridus- ja Teadusministeerium - Windows Server 2008, Microsoft-IIS/7.5
Justiitsministeerium - Linux, Apache
Kaitseministeerium - Linux, Apache
Keskkonnaministeerium - Linux, Apache
Keskkonnateabe Keskus - Linux , Apache/2.2.3 (Debian)
Kultuuriministeerium - Linux, Apache
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium - Linux, Apache
Põllumajandusministeerium - Linux, Apache/2.2.3 (Linux/SUSE)
Rahandusministeerium - Linux, Apache
Siseministeerium - Linux, Apache
Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus - Linux, Apache/2.2.3 (CentOS)
Sotsiaalministeerium - Linux, Apache/2.2.3 (CentOS)
Välisministeerium - Linux, Apache

[KERBER]

Õpetajate kohta jutt paistab tõsi olevat .
Kui mittu korda on jutt koolides nõutavate failde vormingute kohta on siin foorumis kajanud. Paistab õpetajad elavad omaette maailmas. Kuid eks sellel on ka oma põhjendus - õpetajad on liiga koormatud, nende tööpäev ei lõppe viimase tunniga, vaid jätkub kodus. Plaankonspektide koostamine, vihikute või kontrolltööde (jms) kontrollimine ning nüüd siis ka e-kooli andmete sisestamine. Kõik see sööb päris palju aega, kust nad võttavad siis aega oma silmaringi laiendamiseks.
Vere värskendust saaks ainult siis, kui õpetajaid õpetataks kasutama muid programme juba õpetajaks õppimise ajal. Ehk peaks ta olema jälle mingi riiklikprogramm . Eelkõige peaks olema just arvutiõpetuse õpetajad need kes saavad põhjaliku koolituse. Kelle poole pöördub teise aine õpetaja arvutialaste küsimustega ? !!!

Kuid mind jätkuvalt imestama, et dokumentide salvestamine teises faili vormingus on enamusele keeruline....

[arti]

see jutt siin tuletab seda meelde, et kui ma põhikoolis käisin siis meie venekeele õpetaja laadis koduse töö docx formaadis ülesse ning järgmine päev siis imestas et ainult 2 õpilast 21st olid koduse töö ära teinud, teised lihtsalt ei saanud seda faili avada.

sammuti hiljuti lõppenud kontori tarkvara moodulis õppisime me ainut MS officet

aga õnneks on meil kooli kodulehel kõik failid kas doc või pdf formaadis ning kõigis vähemalt osades kooli arvutites on openoffice peal.

[Sander]

Katsu sa koolis midagi teistmoodi teha - sind võidakse elusalt süüa...

Ei jää muud üle, kui sulle kaasa tunda, sattusid lihtsalt valel ajal valesse kohta
Meil on juba aastaid arvutiklassis ja õpetajate arvutites OpenOffice, mõnes masinas ka MS Office. Linuxit siiski veel ei kasutata, aga Vistat pole ka näha, Win 7-st rääkimata. See annab põhjust arvata, et kui xp lootusetult ajale jalgu jääb, paigaldatakse osadesse masinatesse Linux, kui just MS mõne kurikavala trikiga lagedale ei tule, valla rahakott jääb üha kõhnemaks.
Mul on probleeme ainult ühe asjaga, mille pärast pean tööarvutis windowsi kasutama, nimelt ei ei ole ma leidnud linuxile QOMO Whiteboardi draivereid, kuigi tahvli võimaluste all on kirjas
Support Windows XP, Vista, 7, Mac OS Snow Leopard, Linux
Otsin edasi, ehk leian.

[tramm]

Kõik see sööb päris palju aega, kust nad võttavad siis aega oma silmaringi laiendamiseks.
Vere värskendust saaks ainult siis, kui õpetajaid õpetataks kasutama muid programme juba õpetajaks õppimise ajal. Ehk peaks ta olema jälle mingi riiklikprogramm

Õpetajatel on riigi poolt ette antud kohustus end iga aasta n tundi täiendada, st käia mingil koolitusel, õppida ise juurde vms. Mõnikord aga on nende koolitustega nii, et need ei valita mitte vajaduse järgi, vaid selle järgi, et kus saab paremat lõunat süüa, kust saab nänni kaasa või kus on muidu toredam/kergem. Ma pole küll dokumente lugenud, aga taas on vist direktor see, kes vastutab, et õpetajad oleks mõttekalt koolitatud. Seega, kui IT-juht ei jaga avatud vormingute matsu, siis võib mingeid teid pidi direktori poole pöörduda ja küsida, et milles asi, mis jama te koolitanud olete siin, et õpilastelt viimase hooaja Microsofti tarkvara ostmist nõutakse.

[olleniit]

Kõik see sööb päris palju aega, kust nad võttavad siis aega oma silmaringi laiendamiseks.
Vere värskendust saaks ainult siis, kui õpetajaid õpetataks kasutama muid programme juba õpetajaks õppimise ajal. Ehk peaks ta olema jälle mingi riiklikprogramm

Õpetajatel on riigi poolt ette antud kohustus end iga aasta n tundi täiendada, st käia mingil koolitusel, õppida ise juurde vms. Mõnikord aga on nende koolitustega nii, et need ei valita mitte vajaduse järgi, vaid selle järgi, et kus saab paremat lõunat süüa, kust saab nänni kaasa või kus on muidu toredam/kergem. Ma pole küll dokumente lugenud, aga taas on vist direktor see, kes vastutab, et õpetajad oleks mõttekalt koolitatud. Seega, kui IT-juht ei jaga avatud vormingute matsu, siis võib mingeid teid pidi direktori poole pöörduda ja küsida, et milles asi, mis jama te koolitanud olete siin, et õpilastelt viimase hooaja Microsofti tarkvara ostmist nõutakse.

Õpetajatele koolitusi viivad läbi metoodikud, magistrid ja/või teised karvased ja sulelised, kelle on vaja kannuseid teenida et väljavõideldud ametipositsioonile püsima jääda.
Vaene kooliõpetaja võtab istub selle hariva loengu maha ja saab punktikese kirja - 99% juhtudest ei õnnestu koolis rakendada metoodikat, mida keegi järjekordselt kuulutamas käis. Need lihtsalt ei toimi.

Aga kuidas saaks kooliõpetajale need n tundi IT alast koolitust, vot seda nõu küll anda ei oska. Kellel oleks teaduslik kraad ja oskus LibreOfficet kooliõpetajateni viia, samas et õpetajad ka oma kohustuslikud ainepuktid kirja saaks? Iga mats tänavalt, kes LibreOfficet valdab, ei saa õpetajatele ainepunkte anda.

Koolis oodatakse käsku ülevalt. Kuni Ansip ei keela koolides Microsoft Office kasutamist, niikaua las töötab MSOffice - piraat või ametlik - vahet pole.
Just nimelt keelamine ja kontrollimine aitaks vähendada raha kulutamist tarkvarale. Võiks ju olla nulltolerants tarkvara ostmisele. Kes tarkvara ostab, viiakse kinnimajja.

[Sander]

Koolis oodatakse käsku ülevalt. Kuni Ansip ei keela koolides Microsoft Office kasutamist, niikaua las töötab MSOffice - piraat või ametlik - vahet pole.
Just nimelt keelamine ja kontrollimine aitaks vähendada raha kulutamist tarkvarale. Võiks ju olla nulltolerants tarkvara ostmisele. Kes tarkvara ostab, viiakse kinnimajja.

Kuna enamus koole on munitsipaalkoolid, siis on vallavolikogu siin tähtsam otsustaja kui Ansip. Kui mõni vallavolikogu või -valitsuse liige tasuta tarkvara teemadel piisavalt tihti ja asjatundlikult sõna võtab, on ka tulemused. Olin kümmekond aastat tagasi volikogus ja mäletan hästi, kuidas tuli kõhklusi ja hirme hajutada, tookord võtsime kasutusele StarOffice, sealt toimus hiljem juba valutu üleminek OpenOfficele koolis ja raamatukogudes. Kuna valdadel tihti raha pole ja see saadakse riigieelarvest, siis on muidugi võimalus, et riik ühel heal päeval enam ei rahasta MS toodangu ostmist. Aga nagu ma ülalpool kirjutasin, on osades valdades üleminek toimunud täiesti rahumeelselt, omal algatusel. Probleemid on vist rohkem linnakoolidega? Ega ma tea, hea kui kuskilt mingit statistikat saaks. Siit saaks hea bakalaureuse- või magistritöö teema mõnele tudengile.

[KERBER]

Koolis oodatakse käsku ülevalt. Kuni Ansip ei keela koolides Microsoft Office kasutamist, niikaua las töötab MSOffice - piraat või ametlik - vahet pole.
Just nimelt keelamine ja kontrollimine aitaks vähendada raha kulutamist tarkvarale. Võiks ju olla nulltolerants tarkvara ostmisele. Kes tarkvara ostab, viiakse kinnimajja.

Probleem on ikka kõrgemal . Haridus- ja Teadusministeeriumil puudub nägemus, kuna raha tuleb riigilt - mitte enda taskust. Ja milleks nemad peaksid raha kokku hoidma, kui kokku hoitud raha ei saa mujale (nt. remondiks) suunata. . Pole teada, kust koolidesse arvuteid muretseti ja mis tingimustel nemad neid said.

Kuid asi pole nii lootusetu. Aeg läheb edasi, kuid arvutid jäävad samadeks.
Programmeriad loovad aga oma softi uutematele - ressurse õgivatele op.süsteemidele. Vista, Win.7 ja varsti Win.8. Kriis aga on riigirahakott kokku kuivatanud. Nii et .... uute arvutite muretsemise lootus on minimaalne.

Loogiline, et koolid jäävad kurtma ja halama. Kuna nemad ei tea alternatiive ja keegi neile seda pakkuma ei tule. Vaevalt nemad hakkavad otsima seda kuskilt foorumites. Seepärast peaks keegi pakkumas käima.
Jääb ainult veel üks küsimus - kuidas ühildub E-Kooli keskkond ? Kui ta on veebipõhine, ma arvan siis pole probleeme.

[olleniit]

Probleem on ikka kõrgemal . Haridus- ja Teadusministeeriumil puudub nägemus, kuna raha tuleb riigilt - mitte enda taskust. Ja milleks nemad peaksid raha kokku hoidma, kui kokku hoitud raha ei saa mujale (nt. remondiks) suunata. . Pole teada, kust koolidesse arvuteid muretseti ja mis tingimustel nemad neid said.

Kuid asi pole nii lootusetu. Aeg läheb edasi, kuid arvutid jäävad samadeks.
Programmeriad loovad aga oma softi uutematele - ressurse õgivatele op.süsteemidele. Vista, Win.7 ja varsti Win.8. Kriis aga on riigirahakott kokku kuivatanud. Nii et .... uute arvutite muretsemise lootus on minimaalne.

Loogiline, et koolid jäävad kurtma ja halama. Kuna nemad ei tea alternatiive ja keegi neile seda pakkuma ei tule. Vaevalt nemad hakkavad otsima seda kuskilt foorumites. Seepärast peaks keegi pakkumas käima.
Jääb ainult veel üks küsimus - kuidas ühildub E-Kooli keskkond ? Kui ta on veebipõhine, ma arvan siis pole probleeme.

Kooli it-otsustaja ei taha mitte-microsoftist eriti midagi kuulda.
Arvutiõpetaja võitleb nagu tuuleveskitega.
Õpilastele õnnestub siiski Linuxiga ja Libreofficega tundi läbi viia.
Linna it-spetsialist laiutab käsi - linnavalitsuses ei suuda ta töökohti üle viia LibreOfficele ja ka ei suudeta kooli sundida selleks.
Arvutid ostetakse kapitalirendiga, tarkvara hind läheb riistvara hinnaga kokku ja liisitakse 3 aasta jooksul - nii pole väga tundagi, kui suur osa hinnast tarkvara moodustas.
Linna it-spetsialist väitis umbes nii: Ärge ütelge, et te LibreOfficega MS Office faile lahti ei saa."
Nii et probleemi nagu ei oleks?
Aga on. Probleem kaoks, kui kõik LibreOffices häälestada salvestama ainult Microsofti formaati. Aga vot seda on meil nüüd küll kõige vähem vaja.

[illukas]

Probleem on natuke laiem kui mingite õpetajate või it juhtide otsustada.
Koolitusrahasid jagatakse suurelt kahte gruppi- üldkoolitusrahad ja siis vastvalt vajadusele indiviididele. Kahjuks oli minu eelmises koolis nii, et enamus raha läks üldkoolituse alla, sest kõigil õpetajatel on vaja oma taset üleval hoida. Selline kõige valutum/õigem lähenemine.

Kes aga räägib seda, et libreofficega ei saa ära elada, siis eksib. Minu üle viidud on üks pisike Viljandimaa kool ~100 õpilasega ja töötab alates Openoffice.org 1.5 versioonist siiamaani (ehk hea mitu aastat juba), alguses natuke oli vingumist kuid paari kuu pärast oli ok. Samuti on segamini kasutusel seal LTSP terminalid ja windowsi masinad. Päris windowsist lahti ei saa, kuid minimaalseks viia küll.

Olle jutu tagapõhjasid tean- ei ole mõtet võidelda nendega.

Teisalt ei maksa süüdistada juhtkonda ja õpetajaid suutmatuses microsofti platsenta küljest lahti mitte saamises. Vaadake laiemalt alates sellest, et tasemetööd on orienteeritud, kuni selleni, et väljaspool kooli ei saa laps hakkama, sest välismaailm kasutab microsofti, ülikoolis on suhteliselt kindlalt microsofti poolele orienteeritud. Seega milleks niiöelda peksta neid vaeseid kasvandikke linuxi/libreofficega kui nad saavad tänu sinu õilsale ideele kasutada vabavara igalpool mujal peksa. Sina oled õnnelik, et suutsid Libreoffice kasutusele võtta kuid kahjuks teed sa oma kasvandikele karuteene.

Kui me saaks niikaugele, et riigiasutustega saaks suhelda vaba tarkvara abil siis oleks juba ok aga niikaua kui riigiasutustest tuleb vastus, et saatke palun microsoft wordi vms formaadis on asi suht lootusetu.

[KERBER]

Kui me saaks niikaugele, et riigiasutustega saaks suhelda vaba tarkvara abil siis oleks juba ok aga niikaua kui riigiasutustest tuleb vastus, et saatke palun microsoft wordi vms formaadis on asi suht lootusetu.

Riigiasutuses on nagu sõjaväes , käsuliini mööda. Ja initsatiivi suund on alati ühessuunas - alla poole. Muidugi on see ülepingutatud, kuid seetõttu ülevaatlikum.
Kuigi erandeid on, kuid need on rohkem reegli kinnitamiseks.

Kui sellel teemal suhtlema peaks .... siis eda alustama peaks kalapeast ja reeglina väljaspoolt ning IT spetsi paberitega.

[tramm]

Vaadake laiemalt alates sellest, et tasemetööd on orienteeritud, kuni selleni, et väljaspool kooli ei saa laps hakkama, sest välismaailm kasutab microsofti, ülikoolis on suhteliselt kindlalt microsofti poolele orienteeritud.

Mida pead silmas selle all, et ülikoolis ollakse Microsofti poolele orienteeritud?

Võtsin lahti Tartu Ülikooli õppeinfosüsteemi. Õppeained. Esimene "Arvutiõpetus", mille avan ja seal kirjutatakse: "Tutvumine operatsioonisüsteemidega Windows ja Unix, Interneti põhiteenustega, teksti- ja tabeli- ja andmetöötlusvahenditega. Täiendavate arvutikasutusoskuste omandamine. Kursus on ette nähtud üliõpilastele, kes ei õpi matemaatika-informaatikateaduskonnas."

Kõigis ülikooli arvutiklassides, kus ma olen viibinud, on OpenOffice olemas. Tõsi, enamik arvuteid klassides on Windowsi peal. Kuigi näib, et peenemad arvutiõpetuse loengud keskenduvad küll Windowsile, pole siiski näha, et kõik oleks Windowsile "orienteeritud".

Seega milleks niiöelda peksta neid vaeseid kasvandikke linuxi/libreofficega kui nad saavad tänu sinu õilsale ideele kasutada vabavara igalpool mujal peksa. Sina oled õnnelik, et suutsid Libreoffice kasutusele võtta kuid kahjuks teed sa oma kasvandikele karuteene.

Mul on näide ühest lapsest, kellel on kodus ainult Estobuntu. Mingi eriline arvutihuviline ta pole, aga mängib mõnda mängu ja vahel koguni paigaldab üht-teist. Kõrgeim keerukuse aste on see, et ta laadib Minecraftile alla laiendusi ja integreerib neid sinna netis olevate juhendite järgi. Tal on sõber, kellel on kodus Windows. Ja mis te arvate, kes selle sõbra arvutis kõik need Minecrafti lisad paigaldab? See, kes ise kodus sisuliselt ainult Estobuntut kasutab...

Jutu moraal... No vaevalt küll, et noored Windowsiga kokkupuutumist vältida suudavad. Küll nad kokku puutuvad ja küll nad ka sellega analoogiate põhjal hakkama saavad. On igati hea, kui õpitakse eri süsteeme kasutama, siis pole oskused ainult sellised, et "vajuta seda punast nuppu, siis tuleb see", vaid suudetakse asjadest ka ise eeldatavat funktsionaalsust otsida eri menüüdest jne.

Ideaalis tulebki ilmselt õpetada mõlemat.

Huvitav eksperiment oleks viia läbi arvutiõpetust klassis, kus pooled arvutid on Windows ja pooled on Linux. Pooled on LO ja pooled MS Word. Siis annaks õpilastele käske, et tehke seda ja seda, aga ei saaks tugineda nuppude asukohtadele vms, vaid peaks rääkima ainult funktsionaalsusest. À la "leidke nupp või menüü vms, mille abil muuta reavahet". Mitte võtke ülevalt ribalt nupp nr 5... Omakorda, iga tunni jaoks segaks õpilased ära nii, et kõik saaksid kordamööda Linuxi ja Windowsi peal asju ajada. Vaat nii tuleks funktsionaalne oskus!

Pagan, peaks vist IT-õpetajakoolitusega tegelema hakkama...

[akbgf]

Mida pead silmas selle all, et ülikoolis ollakse Microsofti poolele orienteeritud?

Kas polnud mitte nii, et ülikoolis võeti üleülikoolilise korraldusega asjaajamiskeskkonnaks MS Windows? Et selle keskkonna kõrval ka muid loengutes tutvustatakse, see kuulub kõrghariduse juurde, aga sellega on nagu ikka - järele jääb haridus, aga igapäevaelus nõutakse wordi doc-e ja exceli faile.

[teet]

Tramm kirjutas: Huvitav eksperiment oleks viia läbi arvutiõpetust klassis, kus pooled arvutid on Windows ja pooled on Linux. Pooled on LO ja pooled MS Word. Siis annaks õpilastele käske, et tehke seda ja seda, aga ei saaks tugineda nuppude asukohtadele vms, vaid peaks rääkima ainult funktsionaalsusest. À la "leidke nupp või menüü vms, mille abil muuta reavahet". Mitte võtke ülevalt ribalt nupp nr 5... Omakorda, iga tunni jaoks segaks õpilased ära nii, et kõik saaksid kordamööda Linuxi ja Windowsi peal asju ajada. Vaat nii tuleks funktsionaalne oskus!

Kõlab lihtsalt ideaalselt. Kas seda ei saaks kuidagi õppekavadesse sisse kirjutada? Arendusena võiks anda neile veel võimaluse valida programmi, milles nad midagi teevad. Ülesanne selline, väljund peab olema nende näitajatega. Valige omale sobiv vahend(ja op sys(+GDM))ning tehke ära . Pärast analüüs valitud vahenditest ja tulemustest kogu grupi lõikes ning tagasiside kõigile osalejatele ja ka väljapoole, sh näiteks sinnasamma loodavasse LO portaali koos koolitusmaterjalidega.

Varem või hiljem hakkab mängima ilmselt ka rahaline tegur ja vast saame sellest pealesurutud MS ikkest lahti. Samas peaks tekkima ka teadmine, et milliseid ülesandeid on otstarbekam lahendada MS keskkonnas ja millega seoses ei ole (erilist)mõtet tekitada diskussiooni alternatiivide olemasolust. See muidugi kindlasti ei tähenda, et riigil tekiks teoreetiline õigus nõuda mingeid suletuid, standartitele mittevastavaid failiformaate. Igale oma

[sadiini]

Noored

Paigaldasin 12 aastase noormehe arvutisse Ubuntu. Windowsi ka.

Esimese kohta küsis poiss: "Mis jama see on?"

Vastasin: "Vaata, kumb enne otsad annab!"

Kahe kuu pärast oli poisil Ubuntu administreerimine sulaselge.
Windows oli surnud.

Punkt.

[illukas]

Ülikooli all pean silmas alates seda, et õppejõud soovivad saada ja lepivad ainult doc formaadis kirjatööga, kuni selleni, et osades õppeainetes tegeletakse ainult kindla spetsiifilise windowsi programmiga. Näide küll ühest kutsekoolist kus sekretäri eriala lõpetanu ei teadnud mis asi on odt....

Trammi pakutud ideaalvariant oleks äärmiselt tore teha ja väga super oleks kui see oleks ka kusagil reeaalsus. Ise katsetasin mingiaeg, kuid tunni sisu jäi nii kasinaks, sest lihtsalt ei jäänud aega, samas lapsed olid rahul ja arvan, et ka lõpptulemus- laste haridus oleks väga hea olnud. See osaliselt ka minu viga kuid nii ta läks. Ma loodan, et minu järglane suudab seda paremini ellu viia.

[Sander]

Viimane kodutöö oli mul 9. klassis - 21 õpilase tööd jaotusid failiformaatide järgi järgmiselt: 14 .odt, 5 .doc ja 2 .docx. Koolis olen arvutiklassis tunde pidanud 4.-12. klassini. Masinates MS Officet pole, OpenOffice kasutamine ei valmista ka neile probleeme, kel kodus MS Office.
Minu jaoks on probleemiks hoopis see, et MS Office programmide nimetused on enamuse õpilaste ja õpetajate suus muutunud üldnimetusteks. Suvaline tekstitöötlusprogramm on Word, tabelarvutusprogramm on Excel ja esitlusprogramm on PowerPoint. Viimast kasutatakse massiliselt ka esitluse sünonüümina, minu selgituse peale, et see on programmi nimi, kehitatakse lihtsalt õlgu, seda ei peeta oluliseks, pealegi annavad ju kõik teised õpetajad kodutööna teha PowerPointi ja mina ainukesena esitluse, seega olen vist mina loll. Vahest ma muretsen ilmaasjata, tuuleveskitega võitlemine pole kunagi terve mõistuse tunnus olnud?