Selgub siis, et:
1. Debian
2. Ubuntu
3. Fedora

Moderaator: Moderaatorid
Seal ei vaadatud ju ainult pakettide arvu, vaid hinnati paketimajanduse kõikvõimalikke aspekte. Minul isiklikult on olnud Mindi paketimajandusega probleeme: 1) mingid võtmed vms on vastpaigaldatud süsteemis sassis ja paketihaldur loobib uuendamisel vigu, 2) paketihaldur ise on vigane, st pole täielikult eestikeelne (sama väljalaske Ubuntus korras), 3) mõne Mindi mugandused keeravad standardsel Ubuntul töötavad paketid vms lahendused vussi.artzp kirjutas:Jäi ainult imelik tunne, kuna Mint ja Ubuntu on seotud samade repodega ja Mint on Ubuntuga ühilduv, siis kuidasmoodi on Mintil vaatamata enda lisatööristadele vähem packageid ja costomize erinev. Alus on ju sama + lisarepod.
Kui sisu kaevama lähed, on selge et seda sodi on seal lõputult, mida võib karistamatult kustutada või välja visata; teine teema on see, kuidas asju kuvatakse ehk serveeritakse.artzp kirjutas:...siis kuidasmoodi on Mintil vaatamata enda lisatööristadele vähem packageid ja costomize erinev. Alus on ju sama + lisarepod.
Ei saanud naljast aruartzp kirjutas: Samamoodi on kahtlane, et Debian pole piisavalt cutting edge - sest tegelikult on unstable või testing repository kasutamine vägagi cutting edge...
Täiesti nõus, järjekordne teater.tramm kirjutas:Muide, kuidas see uurimus üldse koostatud on? Kes neid distrote eri aspekte üldse hindas? Rahvaküsitlus? Ekspertide kogu? Üks autor? Nimi ja haridustase? Miks ma peaks seda artiklit üldse uskuma, kui isegi põhilisi rekvisiite välja pole toodud. Näiteks Graham Morrison (mäletate arutelu selle üle, kas vabatarkvara kogukond on olemas) on oma sarnasele artiklile vähemalt nime julgend alla kirjutada.