LibreOffice-i paigaldamise talgud Eesti avalikus sektoris

[akbgf]

tüüpiline on see, et dokument, mis OpenOffices n lehekülge on Libreoffices n+1 lehekülge pikk, näiteks kaheleheküljeline dokument ei mahu kahele lehele ära, mõni rida läheb kolmandale. On ka muid erinevusi, aga neid esineb harvem.

Nagu see MS Office'iga teisiti oleks.

Hiljaaegu taheti ühe konverentsi publikatsioone .doc-ina. Anti alus ette, kuhu tuli oma sisu sisse panna.
Väänas siis noorem kolleeg mu LaTeX-artikli sinna vormi ja saatsin ära.
Lõpuks konverentsi kogumikus ilmunut oli häbi vaadata.

[zeroconf]

_Praegu aga põrkume üha enam ja enam selle vastu, et OpenDocument-i faile saab saata väga vähestele riigiasutustele. _

See ei ole nii. OpenOffice.org võimaldab salvestada faile MS Office formaatidesse. Ja kui seadistada vaikimisi see formaat, siis pole probleemi. OpenOffice.org'is tehtud tabelid ei muuda kuju kui neid salvestada MC Office formaati.

See on küll viimane asi, mida teha!!! Vabandage väljendust kuid see oleks absurd!!!

Ma küsin teie käest, lugupeetud kodanikud, mispärast te ajate seda va PisiPehmet sealt Mikimaalt nii kangesti taga??? Kas ta maksab teile või? Muud seletust ei oska enam leida sellele, et nii kiivalt ja järjekindlalt seda taga aetakse...

Ehk olete lugenud 11 nõuannet värskele kasutajale kus 4. punkt ütleb, et ei tohi rajada failivahetust impordile-ekspordile. Nii see on.

Selge on see, et riigiasutustele jääb MS Office formaat, kasutatagu siis seal OpenOffce.org'i või LiberoOffice't, mis minu arvates viletsam kui OpenOffce.org.

Kus otsast siis M$ Office-i vormingud jäävad??? Koosvõime raamistiku dokument Riigi IT arhitektuur. Versioon 1.01 (2007) lk.38 paneb ju selgelt paika, mis failivormingud ja millal avalikus sektoris kasutada. Kas saab siin veel kaksipidi mõtlemist olla??
Miks inimesed suruvad oma isiklikke eelistusi riigile peale kui riik on selgelt asja paika pannud???
Muuhulgas olgu öeldud, et paberilehel on formaat kuid failil on vorming (vt ÕS).

Enamus rahvast kasutab MS Office't ja kui nüüd riigiasutused hakkavad endi faile saatma OpenOffice.org või LiberoOffice formaatides, siis järgnevat segadust ei tahaks ette kujutama hakatagi.

See "enamus rahvast" õppigu lugema riigi poolt esitatud koosvõime raamistikku ja saagu ükskord aru, et riik ei saa lähtuda kellegi isiklikest eelistustest vaid reaalsest vajadusest ja riigi rahakotist. Nii on see teistes riikides ja ma usun, et Eestil ei ole siin teist valikut kui ta tahab riik olla.

See "enamus rahvast" tulgu ükskord oma mugavustsoonist välja ja lõpetagu see omas mahlas vegeteerimine. Samuti saagu see "enamus rahvast" ükskord aru, et tegemist on PisiPehme ajupesuga, millel ei ole midagi ühist Eesti riigi huvidega ja vajadustega.

Kuidas siis teised (sh jõukad) riigid suudavad PisiPehme taagast loobuda ja kasutada OpenDocumenti aga meie, eestlased, ei suuda??? Mis pugejad me siis oleme PisiPehmele??? Mul tekib tõsine küsimus, et keegi saab igatahes väga kõvasti makstud kuskil (PisiPehmel seda rahanatukest ju jagub...), et seda PisiPehme laulu laseb igal võimalikul ja võimatul juhul... Seda enam, et isegi NATO kui sõjaline organisatsioon on ka üle läinud OpenDocumentile ja meie väike Eesti ei suuda nüüd minna???

Tagatipuks olgu teada ka kurioosne fakt, et PisiPehme ise on selle konsortsiumi sponsor, mis OpenDocumenti välja töötab. Jah - just seesama failivormingute perekond, mida nii OpenOffice.org kui LibreOffice oma vaikimisi failivormingutena kasutavad kuid need ei ole mitte kontoritarkvara spetsiifilised failivormingud vaid lihtsalt kasutatakse nende kontoritarkvara pakettide poolt. Kõige kurioossem fakt on ka see, et M$ Office 2010 toetab ka ise OpenDocumenti failivorminguid, st üritab toetada kuid teeb seda paraku poolikult ehk siis vigaselt. Võite pool korda arvata, miks Eks ikka selleks, et sundida inimesi oma failivorminguid kasutama ja panna "enamus rahvast" arvama, et see ongi see ainus ja õige kuna "kõik ju kasutavad".

Seega siis võib ju öelda, et ka M$ Office-i kasutajad saavad täiesti edukalt lahti OpenDocumenti vormingutes failid ja tegelikult siin probleemi ju näiliselt ei ole Ehk siis kõik PisiPehme austajad - olge nii kenad ja uuendage oma armastatud kontoritarkvara pakett uusima 2010 versiooni peale ja asi korras Lisaks suudab M$ Office 2010 ka nüüd PDF-i salvestada ja sellega on võimalik siis küll poolikult kuid võimalik täita koosvõime raamistikku, mis ühe osana ütleb OpenDocumenti ja PDF-i nendeks failivorminguteks.

Selle liigutusega nuumataksegi Mikimaa rikkaid ja antakse oma osa 30...40 mln EEK-i ehk siis 1,9....2,56 mln € kulutamisse igal aastal avalikus sektoris.

Kui riigasutused hakkavad kasutama Linuxt, siis hoab riik küll väga palju raha kokku, kuid peab tahestahtmatult kasutama endiselt MS Office formaate.
Minu jutt ei käi muidugi .pdf, jne formaadi kohta. Vaid ikkagi ainult MS Office kohta....

Kus otsast??? Mis eriline suhe Sul selle M$ Office-iga on ja miks arvad, et riik peaks jagama kellegi isiklikke eelistusi???
Kui me seda M$ Office-it nii tugevalt ja sügavalt igal pool (eriti koolides) peale tambime siis jah - me ei saagi sellest lahti.

Kuid milleks siis koosvõime raamistik on loodud??? Kas härrastel RISO-s ei ole siis midagi targemat teha kui vorpida dokumente, mida keegi ei täida?? Vaevalt küll! Võiks ikka lähtuda riigi poolt esitatud dokumentidest ja mitte peale suruda oma isiklikke eelistusi. Jube lihtne on olla mingis vanas arusaamises kinni ning vaikselt vegeteerida omas mahlas ja mugavustsoonis.

Riik aga maksab igal aastal 30...40 mln EEK ehk siis 1,9...2,56 mln EUR ainuüksi M$ Office-i ostmisele või rentimisele (vt uurimus lk.3 lõpus). Selle raha eest saaks 278,02€ miinimumpalka maksta aasta aega 574...766 inimesele! Osa neist inimestest annab kindlasti välja õpetada ka vabatarkvara paigaldamise ja hooldamise peale, millega omakorda parandatakse tööhõivet Eestis ja maksutulu jääb ka Eestisse! Lisaks tekib nii ka vabatarkvara oskajaid juurde, mille puuduse üle kurdetakse. Kas me tõesti tahame oma raske tööga teenitud maksutulu nuumata Mikimaa rikaste kõhtu??? Miks me ei taha toita oma maad ja rahvast?? Ma küsin seda väga tõsiselt, sest seni on jäänud mulje, et oma rahva saatus ja käekäik ei lähe nagu üldse korda - peaasi, et saaks aga orjata USA äriettevõtet Micro$oft!!!

Ka Linuxi kasutamine on maailmas au sees. Eestil on, mida õppida!
Muuhulgas on märgitud, et ka Micro$oft ise kasutab Linuxit veebiliikluse puhverdamiseks, WiFi võrkude ehitusel ja enamatki veel...

[zeroconf]

Kunagi prooviti meil koolis openoffice-t, õpetajad kurtsid, et ei tööta ja jama, miks kasutada mingit muud asja peale ms-office. Muudeti ikoonide nimed ümber ms-office omadeks ning kohe töötas suurepäraselt, kuigi uus itimees rookis asja ikkagi välja. Pange tähele, tähtis oli ainult tekst ikooni juures, isegi ikooni pildile ei pööratud tähelepanu.

Koolides ja ka mujal riigiasutustes arvatakse, et kuskilt kõrgemalt peab tulema käsk, et nüüd on vaja hakata seda va vabatarkvara kasutama. Pilk isegi lüüakse maha, et justkui oleks tegemist karistusega ja meil on ju rasked ajad jne, et peame nüüd hakkama vabatarkvara kasutama....

Tegelikkus on aga selline, et kooli vms riigiasutuse IT-spets on see "kõrgem" pool, kes otsustab, mis tarkvara peal on. Kuigi tegelikult ka riik oma koosvõime raamistikuga kuigi seda kiputakse eirama nagu isegi olete ilmselt pidanud tõdema...
Koolid teevad siin riigile lihtsalt karuteene, mitte õpetades nt LibreOffice-it kasutama. Samas riik laseb sellel ka sündida paraku... Informaatikaõpetajad on ka ise paraku mugavad ja ootavad ka ilmselt kuskilt "kõrgemalt" seda käsku... Masendav! Kas ise üldse endal loogilist mõtlemist ei ole, et aru saada PisiPehme poliitika lühinägelikkusest ja kasuahnusest...

Ma olen analoogselt e-arvete saatjatele soovitanud kirja lõpus, et kui käesolev dokument ei avane siis vajaliku tarkvara saate siit ja kui teil ei ole paigaldusõigust arvutis siis portatiivse versiooni saab siit. See portatiivne versioon võib asuda otse nt USB-pulgal ja sealt saab seda käivitada. Muidugi peab inimene aru saama, et selliselt kasutatav programm ei ole seotud failivormingutega ehk siis esmalt tuleb avada programm ja läbi selle näidata ette fail (Fail->Ava või CTRL+O), mida avada soovitakse. Inimesed on ju harjunud tegema (topelt)klõpsu, et faili avada ja kui siis ei ava - siis on arvuti katki

Kui keegi ütleb, et PDF on kohe olemas siis tegelikult ju ei ole! Kui paigaldada M$ Windows plaadilt siis ei suuda see PDF-i avada kuid samas näiteks Linux suudab See tähendab seda, et PDF-i avamiseks on sinna tarkvara ise juurde pandud. Mida tuleks nüüd teha, et sellesse kohustuslikku arsenali, mida igal juhul arvutile peale pannakse kuuluks ka LibreOffice???

Kuigi läheks ehk liiga aeganõudvaks aga võiks Libreoffice kõrvale näiteks ka Thunderbirdi paigaldada, et asendada Ms-outlook-i.

Mõte iseenesest väga hea kuid see tähendab ka postikontode ümberseadistamist, mis eeldab IT-spetsi külastust igale töökohale ja see on juba palju suurem probleem. Samuti tekib seal aadressiraamatu kontaktide ümbertõstmisega probleem kuna ei ole otse ülekopeerimiseks lahendust.

Kui suudaks praegu kasvõi selle LibreOffice-i peale saada siis see oleks esimene pääsuke, millest tulevikus edasi minna. Ega see Thunderbird pole ainus - neid programme oleks teisigi, mida asendada - kasvõi veebilehitseja ise, mis ilmselt paljudes riigiasutustes endiselt IE on...
Veel on ID-kaardi tarkvara, mis vajaks uue vastu väljavahetamist... Kindlasti võiks veel peale panna OpenCodecs paki, mis annaks avatud heli-/videokoodekite ja ka HTML5 toetuse Muidu ei saa Window$ Mediaplayer-iga kuulata-vaadata avatud koodekitega pakitud heli või videot...

[zeroconf]

tüüpiline on see, et dokument, mis OpenOffices n lehekülge on Libreoffices n+1 lehekülge pikk, näiteks kaheleheküljeline dokument ei mahu kahele lehele ära, mõni rida läheb kolmandale. On ka muid erinevusi, aga neid esineb harvem.

Nagu see MS Office'iga teisiti oleks.

Täpselt nii!!! Ei näe põhjust, miks peaks vaikselt unne suikuvat OpenOffice.org-i (mis tegelikult pikka aega juba letargilises unes on) veel panema kui järjest Linuxi distrodki lähevad üle, samuti arendajad (üle 200 arendaja).

Minu küsimus on, et miks peaksime muret tundma OpenOffice.org-i pärast kui meil on LibreOffice?? Samas mõlemad on tasuta ja üleminek ei tohiks olla problemaatiline.

See tundub sellise kosmeetilise jonnina ehk siis peaks vaatama ka vormistuslikke iseärasusi, mis vaikimisi on määratud.

See ju mõte ongi, et kogu avalikule sektorile LibreOffice peale - siis ei teki kellelgi ka sellist olukorda, et midagi paigast oleks kui kõik ühe programmiga tehtud.

Omaette ooper on veel fondid. Kuigi PisiPehme fondid on tasuta saadaval, on need kapseldatud Windowsi-spetsiifilisse .exe vormingusse, mis seab omad piirid...

Väidan, et lisaks LibreOffice-ile tuleks ka fondid määrata Bitstream-i perekonna peale, mis algselt selleks mõeldud on

See lahendaks ära ka olukorra kus avades mingit dokumenti (sh PDF) nende fontidega, oleks ikka kiri näha, mitte ebamäärased sümbolid.

[spott]

kas saab ka konkreetseid näiteid tuua selle kohta, kui ODF dokumenti pole vastu võetud? St. konkreetsed näited ametkonnad jne. Mitte jutte, et naised saunas rääkisid.

Näide

sa ajad segamini ettevõtte ja ametkonnad. Ettevõtetele (isegi, kui tegu riigifirmadega), ei saa keegi ette kirjutada, mis tarkvara nad kasutama peavad. Kuid riigiasutused peavad siiski lähtuma ka RISO soovitustest.

[imre]

Kuigi läheks ehk liiga aeganõudvaks aga võiks Libreoffice kõrvale näiteks ka Thunderbirdi paigaldada, et asendada Ms-outlook-i.

Paljude asutuste/suuremate ettevõtete mailindus elab MS Exchange otsas.
Hetkel (ma ei tea ise) ei ole meiliclienti mis suudaks Exchange'ga korralikult suhelda.
Jah, Evolutioni jaoks on mingi plugin olemas, aga see ei toimi korralikult ja pole ka kõiki võimalusi olemas.
Thunderbird ei sobi samuti.
Kontaktiraamat, kalender jne

Lisaks kõikvõimalikud softi uuendused mis tuleksid.
Ei kujuta hästi ette, et keegi hakkaks ükshaaval masinaid üle käima.
Selle jaoks on vaja mingit MS group policy taolist vahendit

Suuremates asutustes/firmades on kindlasti olemas helpdeski taoline osakond. Nende jaoks on vajalikud kaughalduse vahendid.

Välja tuleks pakkuda täielik lahendus, aga kuidas seda kõike ellu viia ...see on pigem võimatu kui raske. Eesti on ju nii väike, et iga pisifirma suhtleb tihedalt riigiasutustega ja sealt tekiksid probleemid kui platvormid ja formaadid erinevad.
Selles valguses pigem loobutakse vabavarast

Keeruline ...Peaks olema keegi väga hea projektijuhtimiskogemusega, et see kontseptsioon paika panna.

[kartul]

No koolides ja haridusasutustes surume odf-i valmisoleku kasvõi jõuga peale. See ei ole keeruline neil LibreOffice ära installida. Lihtsalt, on koole, kes kasutavad ainult linuxit ning kuuldavasti tuleb neid aina juurde

[imre]

LibreOffice paigaldamine ise on nö lumme lasta ja kõrge kaarega.
Aga mis saab siis kui püütakse teha mingit keerulist tabelit ja LibreOffice puhul ei käi asi sama loogika alusel mis MS Offices.
Libre jäetakse sinnapaika ja tehakse asju MS omaga edasi.

Kui eemaldada aga MS toode sootuks, siis on kisa taevani ja asjad jäävadki tegemata.
Samas, nö installfest raames peavad sealsed osalejad väga täpselt teadma ja tundma LibreOffice't ja selle võimalusi.

Ärge saage valesti aru, ma ei püüa teie ideed maha teha. Püüan pigem erinevaid kitsaskohti välja tuua mida võiks uurida ja neile ka lahendust leida.

[zeroconf]

LibreOffice paigaldamine ise on nö lumme lasta ja kõrge kaarega.

Rohkem esialgu ei taotlegi kui vaid selle paigaldamist.

Aga mis saab siis kui püütakse teha mingit keerulist tabelit ja LibreOffice puhul ei käi asi sama loogika alusel mis MS Offices.
Libre jäetakse sinnapaika ja tehakse asju MS omaga edasi.

See on ju kirjas ka 11 nõuandes 1. ja eriti 2. punktis, et asjad ei peagi samas kohas asuma ent nad on siiski olemas.

Samas võiks ju küsida, et kas 1,9...2,56 mln € eest aastas ei oleks võimalik niipalju koolitust saada, et kõik kes peavad, ka saavad oskama neid asju, mida neil vaja? Esimene aasta kulub see raha ära kuid järgnevatel enam mitte.

Samas kas keegi on kokku liitnud neid summasid, mida Eesti riik on maksnud õpetajatele palkadeks, et tolleaegsed õpilased ja tänased töötegijad hakkaksid oskama M$ Office-it? Lisaks palju aega sellele õpetamisele on kulunud....

Miks arvatakse nüüd, et LibreOffice-ile üleminek kiiremini või odavamalt peaks minema??

Kui eemaldada aga MS toode sootuks, siis on kisa taevani ja asjad jäävadki tegemata.

Keegi pole ju rääkinud, et seda eemaldama hakatakse!!! Lihtsalt lastakse üks programm lisaks ja kõik. Heal juhul võiks ju avatud heli-/videokoodekite toetuse OpenCodecs paki näol ka peale lasta.

Lisaks annaks konkreetsele IT-inimesele ka juhised, et ta edaspidi ise paigaldaks koos teiste programmidega, mida nagunii peale paneb.

Samas, nö installfest raames peavad sealsed osalejad väga täpselt teadma ja tundma LibreOffice't ja selle võimalusi.

Taas kord ütlen, et keegi ei räägi kohesest koolitusest või teiste kontoritarkvara pakettide eemaldamisest - esialgu katsuks programmi peale saada, et lõpuks ometi tekiks olukord kus keegi riigiasutusest ei saaks öelda, et ta ei saa lahti faile, mis tegelikult RISO kui riigi esindaja poolt on ette nähtud.

Ehk siis lisaks programmi(de) pealesaamisele tuleb saavutada ka see, et edaspidi pannakse LibreOffice (ehk ka OpenCodecs) automaatselt peale koos teiste programmidega, mida nagunii pannakse.

Hea kui saab RISO käest neid koosvõime raamistiku vihikuid, mida neil on trükitud - need tuleks anda igale riigiasutusele kätte, et nad loeksid ja teadvustaksid seda endale.

Seega saavutaks kaks efekti - koosvõime programm(id) saaks peale + koosvõime raamistikust teavitamine.

Ärge saage valesti aru, ma ei püüa teie ideed maha teha. Püüan pigem erinevaid kitsaskohti välja tuua mida võiks uurida ja neile ka lahendust leida.

Me ei saa valesti aru kuid samas praegu ei ole selliseid probleeme, mida kardad kuna keegi ei plaani kohe-kohe midagi eemaldada või jõuga üle viia. Lihtsalt lisaks panna on soov.

Selge on see, et vana karu on raske tantsima õpetada kuid seda tuleb siiski teha. Ehk siis ühelt poolt saaks peale LibreOffice-i riigiasutustele ja teiselt poolt uus õppekava hakkab seda vaikselt ka koolides õpetama.

Ma ise õpetan juba ca 5 aastat seda tarkvara koolis. Õpilased on ka seisukohal, et õppetööks vajalik tarkvara peaks (igavesti) tasuta olema. Muidugi sooviksid nad ka seda, et ka ärilistel eesmärkidel tohib kasutada. Seda ei oska õpilased täna veel sõnastada ent eks kasutatakse ju seda tarkvara, mida koolis õppinud oled, ka hiljem oma firmat luues või ka koduarvutit ostes.

[imre]

Kui saaks selle ainult paberile.
Ma leian,et tähtis on kõikvõimalikud nüansid välja tuua, läbi vaielda ja parima neist esile tuua.
Kas või proovida kuidas on parim, katsetada väiksema seltskonna peal jne jne

[kartul]

Väiksem seltskond on juba katsetatud

Asutuse siseselt tehakse nii lihtsaid dokumente, et mingit olulist erinevust pole välja tulnud. No tõesti, Libres on mõned asjad teises kohas ja osadel asjadel on ka teistsugune loogika, kuid eks siis saab need asjad koos välja otsitud kui vaja.

Mina olen alati toetanud seisukohta, et haridus pole see koht meil eestis millest roppu raha välja lüpsta ja me ei saa nõuda, et kõigil õpilastel koolitööde jaoks kallist kontoritarkvara osta tuleb. Seetõttu olen ka mina algusest saati ainult Open/LibreOfficet õpetanud.

Mis riigiasutustesse puutub, siis vaba tarkvara oleks tõsine alternatiiv küll, millele üleminekut tuleks kindlasti kaaluda. Siin rakendub kogu vaba tarkvara filosoofia. Riik võiks MS-i sundnuumamise asemel pigem panustada sellesse, mis pakub rohkem vabadust ja on jätkusuutlik, mitte vendor lock-ini.

Mis puutub koolitusse, siis tegelik vajadus on koolitada just riigiametnikke, sest neil tuleb puudu ka elementaarsest arvutioskusest. A la faililaienditest polda kuulnudki. No windowsi all on see muidugi loomulik.

[zeroconf]

Kui saaks selle ainult paberile.
Ma leian,et tähtis on kõikvõimalikud nüansid välja tuua, läbi vaielda ja parima neist esile tuua.
Kas või proovida kuidas on parim, katsetada väiksema seltskonna peal jne jne

Tekitasin artikli LibreOffice hulgipaigaldus Pingviini vikisse. Olge head ja palun täiendage seda!

[v6lur]

Niisugune küsimus, et kas 3.4.1 kohe väljatulnuna on hea mõte? Äkki on seal mingeid probleeme, nt midagi puudulikku eesti keele toe osas vms. Oleks hea justkui enne veenduda, et kõik on korras, muidu võivad paigaldamistalgud negatiivse tulemuse anda. Ja ma kujutan ette, et selles veendumiseks ei piisa, kui üks inimene korra programmi käima laseb ja nendib, et kõik näib töötavat. Või maalin ma tonte?

Tontide maalimisest on asi kahjuks kaugel ja 3.4.0 tuleb ilmselt küllaltki vigu täis (isegi kõige häirivamatest vigadest on kolmandik RC2 seisuga parandamata). 3.4.1 ajaks on lood ehk natuke paremad, kuigi olen ka tolle osas pisut skeptiline. Probleemiks pole mu hinnangul aga mitte "eesti keele tugi" (kui ehk umbes veerandi jagu tõlkimata abiteksti välja arvata), vaid programmi üldine funktsionaalsus.

Arendajad näivad pärast Suni/Oracle'i "ikke" alt vabanemist ootamatu priiuse tõttu koodiga väheke hooletult ringi käivat, seega on päris palju asju, mis 3.3 harus töötavad ilusti, aga 3.4-s on ühe või teise kandi pealt natuke katki (nt kustutatud teksti ärakadumine muudatuste jälgimisel, vorminduse kadu XLS-vormingus salvestamisel, vigaste DOC-failide loomine, ...). Sellisele hooletule käitumisele on meililistides juba tähelepanu juhitud (minu jälgitavaist nt siin) ja ilmselt muutub funktsionaalsuse lõhkumine harvemaks, aga hetkel soovitaksin küll 3.3 haru kasutada.

LibreOffice'il on praegu veel suhteliselt olematu (st puhas) maine ja pole mingit mõtet panna inimesi kasutama siit-sealt katkist versiooni, eriti kui nad igasuguse muutuse suhtes niigi tõrksad on -- see seostab LibreOffice'i nime halva kasutuskogemusega. Kui hiljem arendusprotsess ilusti paika loksunud on ja väljalasked suuremate vigadeta (loodetavasti), siis on tunduvalt raskem neidsamu inimesi ümber veenda, et tegelikult on LibreOffice ikka väga hea tarkvara. Pigem anda neile kohe alguses ette töökindel versioon, milleks on minu hinnangul veel mõnda aega 3.3.x.

[zeroconf]

LibreOffice'il on praegu veel suhteliselt olematu (st puhas) maine ja pole mingit mõtet panna inimesi kasutama siit-sealt katkist versiooni, eriti kui nad igasuguse muutuse suhtes niigi tõrksad on -- see seostab LibreOffice'i nime halva kasutuskogemusega. Kui hiljem arendusprotsess ilusti paika loksunud on ja väljalasked suuremate vigadeta (loodetavasti), siis on tunduvalt raskem neidsamu inimesi ümber veenda, et tegelikult on LibreOffice ikka väga hea tarkvara. Pigem anda neile kohe alguses ette töökindel versioon, milleks on minu hinnangul veel mõnda aega 3.3.x.

Tänud info & soovituste eest! Ka ise mõtlesin, et kas 3.4 haru üleüldse küps on. Tellisin ka arenduse postiloendi & sealt on korduvalt läbi käinud teema nimega LibreOffice 3.4 most annoying bugs ehk siis seesama, millele v6lur viitas kui kõige häirivamatele vigadele.

Kuigi ka 3.3 harus on vigu siis ilmselt jah, 3.4-s on neid veelgi rohkem...

Samas võiks ikkagi praegu selle lahenduse välja töötada, et kuidas kiirelt suurele hulgale arvutitele LibreOffice (3.3.x baasil siis kuigi ilmselt silent install ei erine ka 3.4 ja uuemate puhul) peale saab ja edaspidi ka uuendada. Samuti OpenCodecs

[donzoomik]

zeroconf palus sutsu kirjutada kogemusest Libre massipaigaldusel.
Töötan EMHIs Winnipoole adminina ja paigalduseks kasutame Group Policy't paari transformiga (modifitseerib mõningad asjad paigaldusel ära). Paigaldus on üsna kiire, puhas ja meeldiv. Tasub meeles pidada, et MSIst paigaldusel tuleb ise käsitsi (või GP) kaudu installida Visual C++ teegid ja Java.
Visual C++ on üsna pommikindel, kuid Java install on vastik tüütus, mille paigaldus kipub upgrade ajal katki minema ning siis tuleb seda käsitsi lappida.
Libre 3.3's on praegu häiriv viga (AppData Folder Redirectioniga ei suuda Libre oma profiili luua), mille tõttu ootame pikisilmi 3.4.
Vaatasin kiirelt seda Wiki asja kah.
MSIEXECi sisemised parameetrid saad MSIEXEC /?
Paraku installikaspetsiifiliste parameetritega on keerulisem. MSI installikas on üks paganama keeruline kompott kirjelduste tabelitest ja nende vahelistest seostest. Selle sisu vaatamiseks on MSil tööriist nimega "Orca", mille installikas tuleb Windows SDK koosseisus (suur kolakas). Kasutaja jaoks torgitavad parameetrid on kirjas PROPERTY tabelis. Kui toorelt käsureale parameetreid anda, siis käibki rea lõppu PROPERTY=väärtus, kus PROPERTY on vastava rea nimi MSI tabelis. Teine võimalus on Orca'ga kõik vajalikud asjad MSI pakis ära muuta ja luua transform (MST), kuhu kõik vajalikud muudatused on koondatud.
Suurtootjad pakuvad oma toodete installikate modimiseks spets tööriistu (Adobe Reader Customization Wizard, Microsoft Office Custom Installation Wizard jne), mis lubavad asju näppida väga sügavalt üsna mõistliku liidesega ning genereerivad MST.
OOo/Libre puhul sellist tööriista pole ning paljud asjad PROPERTY tabelis on dokumenteerimata või ei funktsioneeri. Kuid just siit saab valida, mis keeled paigaldatakse.
Keelevalikuga on tõesti nagu on - keel valitakse süsteemi/kasutaja (Win Enterprise/Ultimate MUI puhul) järgi. Kui käigu pealt süsteemi/kasutaja keelt muudad, tuleb keel järgi.
Selle seadetefailiga on Winni all häda nagu ikka. MS ideoloogia all peaksid need seaded asuma registris, kus oleks väga mugav granulaarselt Group Policy kaudu sätteid muuta ja lukku keerata. Eks see ole filosoofia küsimus, kuid jenterpraizz halduses on registri kaudu confitavus väga mugav (punkt MSO'le) ja mõnel puhul ka kriitiline.
Domeenis pole skripte otseselt vaja. GP põhine softipaigaldus on kahesuunaline, ka eemalduse ja upgrade toega.
OOo/Libre profiili eemaldamine on kahe otsaga asi - kasutaja eelistuste vastu taevast saatmine on pehmelt öeldes ebaviisakas. Praktika on selline, et mõnedel juhtudel on see tõesti vajalik upgrade'de vahel - OOo 3.2 -> 3.3 upgrade tegi OOo ebastabiilseks ja nõudis profiili uuesti loomist. Libre puhul (3.3.1 -> 3.3.2) puhul pole seda seni vaja olnud.

OpenCodecsist niipalju, et painavat vajadust selle järgi ei näe - sama töö on seni ära teinud ffdshow (HTML5 tugi välja arvatud). Ka seda saab tegelikult installida GP kaudu, küll aga tuleb siis kasutada wrapperit. Vastav tasuta vidin on Windows Installer Wrapper Wizard. Arendus on lõpetatud, aga hoolsa otsimisega leiab seda ikka. Saab ka skriptidega, kuid WIWW kaudu on lihtsam upgradeda ning ülevaade kipub AD haldusvahenditega parem olema. Minu arvates vähemalt.

Just my 2 cents. Peab nüüd päristööd edasi tegema. Soovi korral täpsustan ja jagan rohkem infi.

[Kruusia]

100 a möödas, mis ideest ja teemast saanud on/kuhu jõudnud?

[erku]

100 a möödas, mis ideest ja teemast saanud on/kuhu jõudnud?

Miks küsid, vaata ise, kas saad teha mõnda kõige lihtsamat toimingut, näiteks kasutada paremat arvuti hiireklahvi arvutustabelis opereerimisel rea kopeerimise eesmärgil või siis mõnda veel lihtsamat toimingut.

Aga, keeruliste toimingutega on ok ja näiteks valem Itm= 3Vph Iph cos Φ x 10-3 kW on vägagi kuvatav (mida ta MS puhul kindlasti pole) ja neid võimalusi tasub ka kindlasti kasutada.

Moraal oli vist... Asjad mis kõlbavad kõigeks, ei kõlba tegelikult millegiks ja asjad mis sobivad ühele, ei pruugi sobida teistele ning loomulikult vana tarkus: kellele ema, kellele tütar.

[imre]

Matemaatilisi & keemilist raskemaid valemeid kannatab ilusti kirja panna LibreOffice Write'ris

[Kruusia]

Hei!
Ma pidasin silmas üritust, tarkvara paigaldamise "tee ära" asja. Kardetavasti sumbus tehniliste probleemide tõttu

[zeroconf]

Ei sumbunud tehniliste probleemide tõttu vaid seetõttu, et tehti 4 riigihanget LibreOffice-i teemadel ja tekkis lootus, et see hakkab sellest tulenevalt levima. Kuid seda oodatud levikut ei ole vaatamata neile riigihangetele tulnud. Lisaks on puudus ajast, et seda kõiki läbi testida ja selle arendustööga tegeleda. Kui keegi leiab aega neid lahendusi välja töötada ja testida siis võib vabalt sinna Vikisse juurde kirjutada. Võiks ju asja kogukonnaga koos teha, mitte et üks inimene selle nimel vaid tegutseb.
Küll on aga töö teiselt poolt käima läinud - läksin õppima ja lõputöö teemaks on avaliku sektori haldamise strateegiad FOSS-i abil, on alanud suhtlemine võimukandjatega, koolitused, pilootprojektid, jm. Ilmselt peaks sellest eraldi teemas rääkima.

Matemaatiliste valemite poole pealt on olemas DMaths ja kavas on ka see ära tõlkida eesti keelde - olen suhtlemas arendajatega, et saada kätte tõlkefailid. Seal on probleem, et kuigi on inglisekeelne väidetavalt siis palju on tõlkimata teksti - originaalkeel on seal prantsuse keel. Seega kui keegi prantsuse keele oskaja on valmis panustama siis olen tänulik. Eks kui tõlkefailid käes siis teen eraldi teema ja kutsun appi.