Arvuti jookseb kokku, vahet pole kas kasutan Linuxit või Windowsi, niipalju siiski, et Ubuntus avaldus viga mõni päev varem kui Vistas. Tunnuseks on kollast värvi teksti või numbriveergusid meenutavad loetamatud veerud üle ekraani või siis mõnel ekraani piirkonnal, pärast mida ei allu arvuti enam käsklustele. Hiire kursorit saan liigutada, aga mingil ikoonil klikkimine ei anna tulemusi. Algul esines kirjeldatav nähtus ainult Opera brauseriga paljude bänneritega saite külastades, lihtsamatel lehtedel ei juhtunud midagi, edaspidi ei saanud ka teiste brauseritega enam hakkama ja nüüd on asi niikaugel, et arvuti jookseb juba vahetult pärast starti kinni. Niipalju saan ma aru, et tegemist on mingi riistvaralise probleemiga, aga rohkem ei oska midagi arvata, ehk keegi aitab järje peale. Kuidas ja millega ma saaksin kontrollida, kas tegemist on näiteks videokaardi rikkega vms.
Arvutiks on Fujitsu Siemens Amilo xa 1526
Processor: AMD Turion 64 X2 TL-56 - 1.8GHz (x2), up to 1.6GHz FSB, 2x512KB L2 Cache
RAM: 2048MB DDR2-667MHz
Hard Drive: 2X120GB
Screen: 17" Widescreen TFT
Optical Drive: DVD±RW Dual Layer
Graphics: NVidia GeForce Go7600 256MB
Palun aidake riistvaraviga tuvastada
Moderaator: Moderaatorid
Kahtlased "artifaktid" vihjavad videokaardile. Võimalik, et ka kuumenemise viga. Tihtipeale võivad sellised vead tekkida ka toitest - ei jõua ära toita stabiilselt arvutit ja videokaarti.
Põhimõtteliselt tuleb hakata jupikaupa komponente testima - sellist universaalset testerit väga ei olegi, millega saaksid kohe aru mis viga. Võid proovida veel ultimate boot cd-ed - seal igasugu diagnostikat kaasas - linuxi ja dosi baasil. Windowsil olemas sisoft sandra - millega saad teha "riistvara" teste ja piinata arvutit sellega.
Paraku pean ütlema, et sülearvutil on videokaardi viga võrdeline emaplaadi vahetusega - 90% arvutitel on videokaart emaplaadi peal kinni.
Loomulikult kõigepealt proovi tolmupuhastust, Amilotel pidi vist võtma ära klaviatuuri, siis saab radikatele ligi - enne uuri õpetust kui lahti hakkad võtma. Termopasta olgu kõrval.
Põhimõtteliselt tuleb hakata jupikaupa komponente testima - sellist universaalset testerit väga ei olegi, millega saaksid kohe aru mis viga. Võid proovida veel ultimate boot cd-ed - seal igasugu diagnostikat kaasas - linuxi ja dosi baasil. Windowsil olemas sisoft sandra - millega saad teha "riistvara" teste ja piinata arvutit sellega.
Paraku pean ütlema, et sülearvutil on videokaardi viga võrdeline emaplaadi vahetusega - 90% arvutitel on videokaart emaplaadi peal kinni.
Loomulikult kõigepealt proovi tolmupuhastust, Amilotel pidi vist võtma ära klaviatuuri, siis saab radikatele ligi - enne uuri õpetust kui lahti hakkad võtma. Termopasta olgu kõrval.
Mul oli analoogne kogemus hp pavilion dv 6000ga ja Mikrolingi megabookiga.
Kui hp natuke virvendas ja lõpuks ütles üldse üles, siis mikrolingi megabookil vajutades ekraani kaabli pistikule emaplaadil, kadus selline anomaalia ära. Mul oli see roosat värvi, ise asi kas see sind aitab või mitte, aga hp pavilionil sain ma pildi ette nimodi: Võtsin kõvaketta välja panin läpaka tööle kaane kinni, mässisin saunalinasse ja panin teki alla , ning lasin töötada tal terve päeva (aeg-ajalt kontrollisin, et päris maha ei põleks), ning õhtul panin kinni, kruvisin ketta tagasi ja hoplaa - tööle hakkas ja nromaalselt, aga seda kahjuks 2 päeva (graafikakaart on mingi imeliku punase möglaga pandud emaplaadile ja temperatuuriga annab, see järgi).
Kui hp natuke virvendas ja lõpuks ütles üldse üles, siis mikrolingi megabookil vajutades ekraani kaabli pistikule emaplaadil, kadus selline anomaalia ära. Mul oli see roosat värvi, ise asi kas see sind aitab või mitte, aga hp pavilionil sain ma pildi ette nimodi: Võtsin kõvaketta välja panin läpaka tööle kaane kinni, mässisin saunalinasse ja panin teki alla , ning lasin töötada tal terve päeva (aeg-ajalt kontrollisin, et päris maha ei põleks), ning õhtul panin kinni, kruvisin ketta tagasi ja hoplaa - tööle hakkas ja nromaalselt, aga seda kahjuks 2 päeva (graafikakaart on mingi imeliku punase möglaga pandud emaplaadile ja temperatuuriga annab, see järgi).
See on nüüd küll halb soovitus. Parem on võtta läpakas lahti ja teha kuumapuhuriga graafika kiibile kuuma. Ise äratasin nii ühe asuse pildi ellu.androloog kirjutas:Mul oli analoogne kogemus hp pavilion dv 6000ga ja Mikrolingi megabookiga.
Kui hp natuke virvendas ja lõpuks ütles üldse üles, siis mikrolingi megabookil vajutades ekraani kaabli pistikule emaplaadil, kadus selline anomaalia ära. Mul oli see roosat värvi, ise asi kas see sind aitab või mitte, aga hp pavilionil sain ma pildi ette nimodi: Võtsin kõvaketta välja panin läpaka tööle kaane kinni, mässisin saunalinasse ja panin teki alla , ning lasin töötada tal terve päeva (aeg-ajalt kontrollisin, et päris maha ei põleks), ning õhtul panin kinni, kruvisin ketta tagasi ja hoplaa - tööle hakkas ja nromaalselt, aga seda kahjuks 2 päeva (graafikakaart on mingi imeliku punase möglaga pandud emaplaadile ja temperatuuriga annab, see järgi).
Kuigi G73M nagu seda viga ei tundu olevat mis on mõnedel teistel nvidia graafika kiipidel.
Põhja all äkki mõni kruvi veel. Aku all vms.
Hyva päiva!
Neid oli seal hulgem, enamasti klaviatuuri all ja küljes. Ma ei saa aru, miks peab ühe sülearvuti lahtivõtmine nii raskesks tehtud olema, need masinad, mille osadeks lahutamist youtubest vaatasin, lagunesid palju kergemalt. Igatahes on mul nüüd laua peal hunnik igasugu tolmust puhastatud jubinaid ja hulk kruvisid, mis tulevad homme kõik uuesti paari panna. Kui masinavärk enam tööle ei hakka, siis lohutan end sellega, et nagunii oli emaplaat tuksis ja üritan mõningatest veel väärtust omavatest juppidest lahti saada.Kaar3l kirjutas:Põhja all äkki mõni kruvi veel. Aku all vms.
otsi juutuubist õpetusi, nt http://www.youtube.com/watch?v=mvn0esIXVZw
PS! Vanaisale ei saa Linuxit peale lasta.
On see lahti tegemine keerukamaks tõesti vahel muudetud.
Sellel on ka põhjus. Vahel on (sageli on) see kinni asjaolus, et kui ühelt poolt kohe emaplaadi kätte saad, siis võid tõmmata mikrofoni, väikeste kõlarite, klaviatuuri lintkaabli jne puruks. Seega on kruvid tihti pandud kahelt poolt sisse, et pead klaviatuuri jne kaablid eemaldama, ennem kui asi lahti kukub.
Siis mõnel on veel varjestus klemmid/konksud emaplaadilt vastu korpust jne.
Asi nagu vanasõna: üheksa korda mõõda.... ; ja: tasa sõuad kaugele...
Sellel on ka põhjus. Vahel on (sageli on) see kinni asjaolus, et kui ühelt poolt kohe emaplaadi kätte saad, siis võid tõmmata mikrofoni, väikeste kõlarite, klaviatuuri lintkaabli jne puruks. Seega on kruvid tihti pandud kahelt poolt sisse, et pead klaviatuuri jne kaablid eemaldama, ennem kui asi lahti kukub.
Siis mõnel on veel varjestus klemmid/konksud emaplaadilt vastu korpust jne.
Asi nagu vanasõna: üheksa korda mõõda.... ; ja: tasa sõuad kaugele...
Mõttetera: Kui tarkvara ei meeldi või ei sobi, tuleb valida teine tarkvara.
Sai neid omajagu vaadatud, amilo xa 1526 lahtivõtmise kohta polnd.sips kirjutas:otsi juutuubist õpetusi, nt http://www.youtube.com/watch?v=mvn0esIXVZw
Nüüd on igatahes masin jälle koos, küll väikeste kaotustega, nimelt oskasin lahtivõtmise ajal klaviatuuri üsna kõveraks väänata, aga see pole suur häda, kasutan USB klaviatuuri. Puuteplaat ja klahvid ei hakanud samuti tööle kuigi ühendasin kaablid ära, aga pole samuti häda, kasutan hiirt. Ühe kontakti emaplaadil, kuhu tuli ühendada sisese kõlari küljest tulev kaabel, murdsin tagasipanekul samuti ära, aga mõlemad kõlarid töötavad, ei tea milleks see vajalik oli. Üldiselt olen rahul, kuigi see võib esmapilgul imelik tunduda, ikkagi esimene sülearvuti, mille olen osadeks jaganud ja jälle kokku pannud.
Seis graafika koha pealt endine, külmjoodet ei märganud, paljusoovitatud kuumtöötlust ei viitsi proovida. Momendil töötan nn kehva graafika režiimis eraldusvõimel 1024X768, mis Ubuntul tegelikult töötegemiseks nii kehva polegi, ju näeb kaua ta sedasi kestab.
Üldiselt on riistvaraga selline jama jah, et silmaga viga ei näe.
Parim viis viga tuvastada on jupp-jupi-haaval asju sisse-välja tõsta.
Seda siis, kui endal tester, skeem ja teadmised puuduvad.
Kahjuks on tavaliselt ka nii, et teist töötavat arvutit, millelt neid jupikesi proovimiseks maha kiskuda lihtsalt ei ole.
Kui on garantii - on pidu, lilled ja šampus.
Kui on kopikas raha, siis on remonditöökoda.
Kui probleem on tõsisem, kui pisiviga (näiteks 51% arvuti hinnast), siis on arvuti matused.
Sülearvuti matused.
Lauakasti saab reeglina lihtsamalt ja odavamalt tagasi tööle.
Parim viis viga tuvastada on jupp-jupi-haaval asju sisse-välja tõsta.
Seda siis, kui endal tester, skeem ja teadmised puuduvad.
Kahjuks on tavaliselt ka nii, et teist töötavat arvutit, millelt neid jupikesi proovimiseks maha kiskuda lihtsalt ei ole.
Kui on garantii - on pidu, lilled ja šampus.
Kui on kopikas raha, siis on remonditöökoda.
Kui probleem on tõsisem, kui pisiviga (näiteks 51% arvuti hinnast), siis on arvuti matused.
Sülearvuti matused.
Lauakasti saab reeglina lihtsamalt ja odavamalt tagasi tööle.
Hea tarkvara kuulab kasutaja sõna 