Ubuntu 9.10 Karmic Koala vs Estobuntu 9.10 Kubuntu

[linuxuser]

Tere!

Värskendasin oma vana arvutit, viies lõpuks tolle FC2-lt üle Ubuntu 9.10-le. Varasemad katsed erinevate FC-de ja ubuntudega ebaõnnestusid.

Tahtsin alguses proovida Estobuntut, kuna too LIVE CD režiimis töötas ideaalselt, ID ja kõik sai käima. Kahjuks Kubuntu/estobuntuga ilmnesid vead juba installimise algfaasis. Igast asendist installer jookseb kokku kui jõuan kasutaja andmete sisestamiseni. Kasutasin stable versiooni, Md5SUM kontrollitud ja klapib, seega iso plaadi viga olla ei saa.
Proovisin määrata koos alglaaduri koos FC2-ga ja ilma, kui ka käskisin partitsiooni ära kustutada ja uued teha, ikka ei aidanud. Uue kettatabeli arvutab ära, küsib kasutajaandmeid ja jookseb kokku. Siis sain aru et asi KDE installeris...mis ta nimi nüüd oligi... ei tule meelde.

Asi ei andnud rahu. Tahtsin maksku mis maksab Ubuntu käima saada, ainuüksi ID pärast. Otsustasin Ubuntu 9.10 originaalversiooni (Gnome) kasuks. Ja ennäe imet, install õnnestus kohe esimesest korrast. Aega võttis aga asja sai. Sama ka ID, JRE ja muu kohta.
Printeri konfimisega oli natuke jam,a aga lõpuks siiski sain õige IPP aadressi paika ning testprint õnnestus.

Lõppkokkuvõttes loodan et seda loevad ka Estobuntu arendajad- pange rõhku GNOME-le. See on tunduvalt stabiilsem kui KDE.

Keda huvitab arvuti konf siis see on suht tagasihoidlik:

Intel Celeron 2,4 Ghz Northwood
MSI P4MAM-L emaplaat
NVIDIA FX5200 GPU
768MB RAM
2x 80 GB HDD
NEC DVD-RW 3550A
SCR 333 sisemine Smart card reader.
Lisaseadmed:
XEROX Phaser 3117 laserprinter, jookseb üle ipp protokolli
printserver: Linksys WPS54G

Küsiks teistelt linuxikasutajatelt, eriti nendel, kellel on aastate 2004-2006 masinad, mis konf ja millisel opsüsteemil töötavad...
Ise arvan et kui natuke RAM mälu juurde panna siis rohkemat enam masinast pole mõtet välja pigistada (prose pole kiirendatav). Pärast proovin siis kuidas on talveune ja ooterežiimiga. Monitor ja graafikakaart tunnistavad DPMS -i, aga huvitab eelkõige hibernatsioon kõvakettale, kas ja kuidas...
. Loodan et läheb õnneks.

EDIT: ja läkski õnneks. Ubuntu salvestab hetkeseisundi kettale ja siis lülitab arvuti välja. Sisse tagasi pannes boodib üles ning ees on kiri: Waking up
Talveuni ja power down toimivad isegi klaviatuuri power nupust. Mis on eriti lahe.
Ühesõnaga, ubuntu ruulib!!!

[zaxon]

miks vana versiooni kasutad ? 10.4 on väljas ja 10.05 proovimiseks samuti.

[linuxuser]

Ei ole kindel et uus versioon jälle arvuti konfiga sobib. Võiks muidugi proovida, aga ei viitsi jamada. Oluline et praegu netis käia saan ja asjad ära aetud. Kui mingi tõrge tuleb, et uuendused 9.10-le ajale jjalgu (legacy staatuse omistavad) jäävad, siis võib mõelda selle peale. Kogemus näitab et mida uuem versioon seda lahjamaks läheb opsüsteemi tugi vanale rauale.FC11 ja 12 näiteks, väga mahukad opsüsteemid aga kasu ei mingisugust.
Kui nii võtta on stable estobuntu ka vana- aga ikka kasutatakse...

[illukas]

lase live cd-ga ülesse saadki teada kas sinu riistvara on toetatud või mitte

[linuxuser]

võiksn proovida aga tõtt-öelda ei taha neid liigseid kellasid-vilesid külge pookida Juba praegu ubuntu 9.10 blokib "poterntsiaalset" pahavara, ehk siis küsib tihti installeri paigaldamisel üle, kas ikka tahad paigaldada jne+ igasugused popup hoiatused a` la netiühendus maas, tarkvarauuendused saadaval jne. Nagu windows kohe...Aga mulle ei meeldi sellised asjad.

Live CD ei anna 100% garantiid et ka kettale install õnnestub või riistvara 100% toetatud on. Mul on mitme Fedora Core uuema distroga sedasi juhtunud et Live-s boodib ilusti, aga kui installima hakkad jookseb kokku või vastupidi, lives kasutaja sisselogimisel hakkab kalama, ei lase sisse logida ja kõik,sellega kaob usaldus selle konkreetse distributsiooni vastu. Ubuntu 8.x versiooniga oli näiteks see kala et installis kõik ilusti, aga GRUB ei bootinud ülesse. Kasutasin teist HDD-d millel ei olnud ühtegi opsüsteemi peal, oli puhas install. Tookord pääsesin siis ketaste ringivahetustega (Vana fedora oli teisel kettal).
Kokkuvõttes, viitsimise asi muidugi. Aga...hetkel ei näe põhjust. Minu seisukoht on ikkagi see et et ära torgi töötavat asja, see pole ka reaalne et kõige uuema distro peab alati peale toppima vanale rondile mis siis isegi, kui suudab seda jooksutada, teeb seda viimase piiri peal, kus isegi väikseim hiireliigutus lõpeb kokkujooksmisega. Riistvara ja opsüsteem peavad olema tasakaalus,optimaalne jõudlus ei tähenda seda, et kui miinimumnõuded on täidetud siis tötab kõik, kui kellavärk. Tähendab, muidugi võib ka töötada aga ei pruugi. samamoodi nagu inimene oma toitumisega peab olema tasakaalus organismiga, kui sööd midagi liiga palju või vähe liigud, lõpeb see sellega et pärast ei jsaksa sa end üldse liigutada. Võib-olla on see natuke labane võrdlus aga paremini ma oma seisukohta seletada ei oska.

[zaxon]

fedora on natuke teine maailm, kui varem oleks fedorat julgelt soovitanud, siis nüüd soovitaks pigem küll ubuntut või mõnda selle derivaati n. mint on päris hea ja stabiilne. punamütsike pole enam ammu nii populaarne, kui debiani põhised distrod.

[linuxuser]

zaxon, just nii see ongi. Ma oleksingi vist FC2 peale jäänud kui poleks vaja läinud uuemat (10 versiooni flashplayerit. 10 versiooni jaoks ei olnud FC2-l enam sobivaid kompileerijaid, palju lahendamata sõltuvusi jne. Lisaks kõigele siis see ID teema. Pluss veel ühtekoma teist.

FC2 oli tegelikult üllatavalt stabiilne, hästi kohandatav. Mul oli FC2 mõlemil kettal installitud, toimiv bootloader ainult ühel. Igasugused xorgi lisaekraani konfimine, nvidia eraldiseisvad draiverid, lirc, omamoodi meediakeskus screen 1-le (Nvidia TV-out-le) , süsteemitaaste kui midagi juhtus oli väga lihtne. Lihtsalt teadma pidid kus fail asub mida üle kopeerida vaja ning teadma pead ka kust faili võtta. Boodid recovery režiimis init3 modes üles, haagid virtuaalsele sysimagele partitsioonid külge ja siis lihtsalt kirjutad katkise või valesti konfitud faili käsitsi üle (copy ja move käsuga). tänu sellistele võtetele on mul siiamaani kõik andmed alles. Varem kui sedasi teha ei osanud, kasutasin paar korda üleinstallimiseks plaati, sel juhul jätsin lihtsalt partitsioonid samaks ja lasin installikal ise puuduolevad pakid uuesti paigaldada. Kui mitte arvestada seda et FC2 on aegunud siis iseenesest oln siiski tegemist distributsiooniga mida tõesti oleks julgenud soovitada. Mul oli vahepeal isegi sedasi, et üks inimene võis arvutiga netis surfida, teine samal ajal telekas muusikavideosid vaadata (minu meelelahutuse maitse). Üks kasutas integreetitud helikaarti, teine PCi helikaarti. Toimis ja seda kõike 512 MB ram peal (256 panin hiljem juurde). Alguses tahtsin virtuaalsele töölauale ka eraldi hiirepointerit, aga seda polnud võimalik teha. Lahenduse sain PcMak kaugjuhtimispulti muretsedes.
Kogu selle taustal peab muidugi mainima et FC2 repositooriumid aegusid suht ruttu. Mingil ajal sain läbi häda RPM-e mööda netti taga aetud, kui üles leidsin siis hoidsin nagu kullatera neid. Pärast kogunes installipakke mitme giga ümber.
RIP FC2

[zaxon]

tegelikult ongi mõistlikum stabiilsete versioonidega sujuvalt kaasa liikuda. seda ei pea tegema muidugi kohe vahetult peale uue versiooni avalikult saadavaks kuulutamis, kuid väga kaua viivitada pole kah mõistlik sest vastasel korral oledki mõne aja möödudes portsu otsas, et pead hakkama ise mõne vajaliku rakenduse tagasiühilduvusega vaeva nägema. eriti probleemseks võivadki osutuda justnimelt sellised arendused nagu ID-kaardi tarkvara, mis täieneb ja areneb pidevalt aga seda siiski peamiselt hetkel stabiilse versiooni jaoks. jah, see pakub küll natuke rohkem tegevust, kuid mulle personaalselt meeldib ajaga kaasas käia ja progressi tajuda, mitte soojendada seda ühte ja armsaks saanud mätast

[illukas]

live cd annab reeglina ikka väga hea pildi sellest milline riistvara töötab milline mitte.
Sinu toodud näited saab kõik ära keelata, käivitatavad rakendused on vist selle nimi...

Ubuntu 9.10 toimib edukalt ka 700MB RAM-iga, enda lapakal on 765MB mälu ja 1,1GHz prose, väheke jääb lahjaks kuid tomiib edulislt.

[linuxuser]

Üks asi on see et 768 MB (füüsiliselt kättesaadav siiski 749, nagu Gnome väidab) jah piisab selleks et käima saada, aga põhimõtteliselt seab siiski riistvara omad piirid kõike ju igale masinale ei pane.. Kusagil peab olema mõistlik piir kannatuse ja programmide laadimiseks/töötlemiseks kuluva aja vahel. See on arusaadav et mida madalam on protsessori taktsagedus seda rohkem tuleb konfis rõhuda efektiivsusele, protsessitöötlusele ehk mida vähem graafilisi efekte, seda parem. Olen täitsa kindel et kui kasutaksin integreeritud videokaarti, mis võtaks osa arvuti RAM-ist- see ei töötaks nii hästi kui hetkel eraldi videokaart oma 128 MB mäluga.- Tegelikult ka 128 on häbiväärselt vähe, aga siiski parem kui mitte midagi (esimesed katsed linuxit jooksutada olid mul arvutis millel oli 8 MB 2X AGP ATI videokaart. Opsüsteemiks Mandrake 7
Oli üsna huvitav see et tol ajal oli veel Kodu ADSL, koos nokia sillaga. PPPoE käimaajamiseks pidin siis skriptiailidesse käsitsi paroolid-kasutajaandmed sisse toksima, graafilist konfigureerimist tol ajal lihtsalt polnud. ADSL-il sai käima käsuga pppoe-start ja lõpetamiseks pppoe-stop.
Lõpetuseks kui oleksin vahepeal uue arvuti ostnud siis tõenäoliselt ei oleks niikaua vana opsüsteemi kasutanud. Oleks varem hakanud Ubuntut ehk kasutama. Lihtsalt uskusin Fedorasse väga kaua kuna mul käis temast mõistus üle,vähemalt niipalju kui mul vaja oli. Kuni sõltuvused ja versioonierinevused minust üle said

[illukas]

ma küll ei kurda, et mingi mega aeglane on või et ei saa kasutada...
väga edumeelselt jookseb, mitte küll nii kiiresti kui gentoo kuid täitsa rahuldavalt.... Pigem on alati pudelikaelaks kõvaketas...
See mälule rõhumine on linuxi puhul natuke kummaline, sest ei näe mina suurema osa mälu kasutamist ennem kui kasutan gimpi suurte piltide töötluseks või virtualboxi käima ajan...
enamasti kasutab mingi 100-300MB vahel

[linuxuser]

Jah, illukas, igaühel on erinev situatsioon ja erinev arvutikonf, selles suhtes pole olemas ühte ja samasugust lahendit, isegi kui tegemist sama opsüsteemiga. See selleks.
Aga mina tahtsin nüüd kirjutada esimesest n.ö tagasilöögist, mis tuleb kahelt poolt.
Mõtlesin huvi pärast et proovin siis ubuntu poolt pakutud Nvidia draivereid oma FX5200 kaardile. Nonii, installeerisin ära. Seepeale sain siis töölaua visuaalefektid ka tööle. Aga kahjuks avastasin miinuse: hibernatsioonist ei tule videokaart lihtsalt ülesse. Arvuti buudib, kõik töötab (id lugeja vilgub ja HDD tuli vilgub, kõik nagu ikka, aga pilti ei ole. Noh tegin siis arvutile restardi ja mõtlesin et proovin siis neid tsipa vanemaid versioon 96 draivereid, äkki see viimane 173 on liiga uus... Aga ka 96 versiooni draiverid ei aidanud. Lõppkokkuvõttes sain probleemi lahendatud kui loobusin ka sellest 96ver draiverist. Praegu on siis need Ubuntu 9.10 installika originaaldraiverid, kui neid nii nimetada tohib. Ja hiberneerib ilusti.
Siit siis tasub kõrva taha panna, raud seab piirid kui opsüsteemide arendajad ei viitsi võ ei pea otstarbekaks vanaraua toetamist. Kurb aga see tähendab kahjuks paljude arvutite kas pensionileminekut või tagasikolimistt legacy distributsioonidele. Huvitav millal MS XP opsüsteemi ametliku toetamise lõpetab?

Tegin netis natuke kaevetööd ja tuleb välja et järgmises ubuntu versioonis st 10.04-s seda kaarti enam ei toetata. Seega...rohkem pole siin midagi teha.
9.10 on viimane, millega mul tasub arvutit jooksutada. Uut videokaarti ma tõenäoliselt hea hinna-kvaliteedi suhtega enam PCI siinile ei leia ja sel pole ka mõtet, pigem siis juba uus arvuti, millel raud vastab rohkem tänapäeva opsüsteemide nõudmistele.

Offtopic, aga:

Juba sel ajal kui mul FC2 oli, siis arendati neid NVIDIA binaarinstallikaid nagu vändrast saelaudu, iga poole aasta tagant tuli uus parandatud installipakk. Tol ajal oli ju väga karm halastamatu sõda erinevate videokaartide tootjate vahel, eriti ATI ja NVIDIA. Mina igatahes uuendasin mõned korrad siis neid draivereid aga pärast loobusin sest niikaua kui mul x-server korralikult töötas ei näinud vajadust uuema draiveri paigaldamiseks, uuemas versioonides on uuendused uutele videokaartidele, kõik funktsioonid mis vanal tööle ei hakka on nagunii kinni keeratud-milleks siis kaarti asjatult värskemate draiveritega koormata.

[linuxuser]

ma küll ei kurda, et mingi mega aeglane on või et ei saa kasutada...
väga edumeelselt jookseb, mitte küll nii kiiresti kui gentoo kuid täitsa rahuldavalt.... Pigem on alati pudelikaelaks kõvaketas...
See mälule rõhumine on linuxi puhul natuke kummaline, sest ei näe mina suurema osa mälu kasutamist ennem kui kasutan gimpi suurte piltide töötluseks või virtualboxi käima ajan...
enamasti kasutab mingi 100-300MB vahel

Mul praegu töölaual 2 aktiivset firefoxi akent lahti, töölaual kellasid vilesid pole, v.a need kohustuslikud töölauakomponendid

mäiukasutus on ca 183 MB. Mina olen njii aru saanud, et mida rohkem kasutab OS RAM mälu ja mitte swap ala seda efektiivsem on arvuti . Seega, selleks et süsteem stabiilselt jookseks ja ei koormaks ketast saalealale sisse-väljakirjutamisega, on parem kui RAM-i on pigem rohkem kui vähem. Ja veel parem kui arvutis on suurema mälumahuga videokaart, see annab võimaluse et programm ei pea siis mälupuuduse tõttu kettale kirjujtama selleks et sealt kohe jälle maha lugeda ja andmeid siis videokaarti lasta. Esiteks on otse RAM- CPU andmevahetus palju kiirem kui selline kolmnurk HDD (swap)-RAM-CPU ja vastupidi. Lihtsam on andmed kohe mällu tõsta seal muudatused sisse kirjutada ning siis muudetud kujul kettale tagasi salvestada. Erijuhtudel muidugi, kui tegemist on natuke mahukama dataga, nagu näiteks iso tõmmistest installikate tegemine, siis on selge et isod ei mahu RAM-i koos programmiga, seetõttu vist kasutatakse tõesti swappimist, aga ainult ajutiselt, see kustutatakse kohe ära kui kasutaja just ei keela kustutamist. Nüüd saan aru miks plaatidelt installimine nii kaua aega võtab, kogu installikas ei mahu RAM-i koos installeriga, data tuleb töödelda ning suur osa installeri settimutest salvestatakse enne RAM-i, mitte kohe kõvakettale ning alles siis kui vajalikud andmed on kokku kogutud, hakatakse muudatusi kirjutama kõvakettale.

[zaxon]

see unest ärkamise probleem on juba habemega teema, kui natuke googeldada, siis leiad erinevaid lahendusi mitmeid n.

http://www.amitsrivastava.net/2008-03-2 ... ll-vostro/

ma siiski arvan, et sa oled liiga kauaks vana raua peale püsima jäänud, aeg oleks edasi liikuda.

[linuxuser]

see unest ärkamise probleem on juba habemega teema, kui natuke googeldada, siis leiad erinevaid lahendusi mitmeid n.

http://www.amitsrivastava.net/2008-03-2 ... ll-vostro/

ma siiski arvan, et sa oled liiga kauaks vana raua peale püsima jäänud, aeg oleks edasi liikuda.

lihtsalt põhimõtte pärast ma rauda küll uuendama ei hakka. rahagi pole hetkel selle jaoks. ma saan aru et see valik tähendab kindlat pensionileminekut mu arvutile, aga olen valmis sellega leppima sest minu tegemised netis ei nõua teab mis mänguri klassi arvutit. põhimõtte pärast võiksin jääda linuxi peale niikaua kui raud kannatab. juhul kui netis käimine muutub eriti problemaatiliseks nagu see flashplayer 10 versiooni nõue, siis küll.

[madisv]

Üks asi on see et 768 MB (füüsiliselt kättesaadav siiski 749, nagu Gnome väidab)

See asi on kernelis - kernel laetakse mälu ette otsa ja sellele kuluva mälu lahutab Gnome olemas olevast mälust maha. Tegelikult on see muidugi täiesti kasutatav mälu seal ees.

[illukas]

kurat ajasin lappari käima ja kasutatavat mälu gnome jaoks on 741,6MB masinas on 512+256 mälu+integr graafika, default kernel...
Swappimist annab lihtsalt reguleerida, minuarvates ubuntu ja ka mõned teised distrod kasutavad swappimist liiga kiiresti...
google märksõnad sysctl swappiness

Swap (ehk siis ketas) ja CD/DVD rom on mitmetes kordades aeglasem kui mälu...