Arvamusi Ubuntu kohta
Moderaator: Moderaatorid
-
oldgreeneye
- Pingviini aktivist

- Postitusi: 297
- Liitunud: 23.01.2008, 23:07
kusjuures see distrote sisene sõda ja kaklemine on olnud ajast ja arust ning esmaselt mis pähe tulid olid fedora ja gentoo
Ega seda probleemi ei tasugi nii tõsiselt võtta, et kohe distrot vahetama hakkaks. Aga natuke laiemalt mõtlema võiks panna küll.
Lõpuks tuleb ubuntust välja nagu XP, et keera need ja need asjad kinni, uninstalli terve posu programme enne kui korralikult kasutama saaks hakata...
PS fedora on suht bleeding edge võrreldes debianiga
Ega seda probleemi ei tasugi nii tõsiselt võtta, et kohe distrot vahetama hakkaks. Aga natuke laiemalt mõtlema võiks panna küll.
Lõpuks tuleb ubuntust välja nagu XP, et keera need ja need asjad kinni, uninstalli terve posu programme enne kui korralikult kasutama saaks hakata...
PS fedora on suht bleeding edge võrreldes debianiga
Iga versioon on toetatud umbes 13 kuud, s.o. kuni järgmise versiooni lõpuni. See võimaldab panustada rohkem arendustegevusele. Rohkem saab lugeda siit:oldgreeneye kirjutas:Kuidas Fedora bleeding edge on? Kas tal siis mingid vead, mis tõsiselt tahaplaanile jäetud?
Kuna ei ole Fedorasse ni süvenenud veel tekkis kohe küsimus, et kuidas need repod seal kaklevad? Sõltuvusprobleemid?
http://fedoraproject.org/wiki/Releases/Schedule
Uude versiooni pannakse sisse ka beeta versioone, kui need on piisavalt stabiilsed; üldiselt on need kõik väga silutud olnud ja probleeme pole olnud. Võimalusel kasutatakse uusimat tehnoloogiat.
Sellest tulenevalt võib lugeda Fedorat bleeding edge distributsiooniks.
Mitte niivõrd sõltuvus, kuivõrd süsteemisisesed pakendamise probleemid.oldgreeneye kirjutas:Kuidas Fedora bleeding edge on? Kas tal siis mingid vead, mis tõsiselt tahaplaanile jäetud?
Kuna ei ole Fedorasse ni süvenenud veel tekkis kohe küsimus, et kuidas need repod seal kaklevad? Sõltuvusprobleemid?
RPM süsteemis on nii (parandage, kes soovib), et pakkide "kokku laskmiseks" on vaja n.ö. puhast süsteemi, mis seisab eraldi kasutajakontost.
Tulemusena peaks tekkima olukord, kus kasutaja isiklikud valikud süsteemi ei mõjuta.
Ehk olen valesti aru saanud (ja palun tingimata parandada, kui nii on), aga erinevates rpm süsteemi arvutites on siiski erinevate olemasolevate pakkide erinevad versioonid, mis ei ole reeeglina probleemiks, aga vahest juhtub ebakõlasid, mis kukutavad ebasobiva paki mutta.
Ja rpm-paki tekitamine kasutaja süsteemis on minu (kui lõppkasutaja) arvamuse kohaselt liigselt töömahukas.
Tulles tagasi repode sobimatuse juurde, siis on selle kohta kirjandust küll ja veel
Mulle Fedora meeldib ja teda saab edukalt kasutada, kui viitsitakse reposid targalt valida ja vastavalt vajadusele sisse/välja lülitada.
Olles seda kasutanud, tean millest räägin.
Ja illuka huumor on täitsa omal kohal.
Võrreldes Debianiga on paljud distrod Bleeding Edge.
Ka Ubuntu ja derivaadid.
Pole targemat kogemust, kui isiklik.
Seega tuleb kuulata, vaadata, proovida ja otsustada. ISE.
Mulle Linux sobib.
Hea tarkvara kuulab kasutaja sõna 
-
oldgreeneye
- Pingviini aktivist

- Postitusi: 297
- Liitunud: 23.01.2008, 23:07
Tänud vastuse eest.
See eriti ei häiri, kui asjad silutud on. Ma hakkasin mõtlema, et võibolla ei meeldi Ubuntu peale oma suhtumise pärast ka sellepärast enam, et hakkan lihtsalt Ubuntust välja kasvama. Ubuntu ongi tegelikult ju loodud algajatele ja ei eelda eriti tehnilisi teadmisi, see aga tingib selle, et lihtsalt muud valikut pole kui panna kaasa posu programme hoolimata sellest, kas saab korralikult töötada või mitte.
Debian on küll väga stabiilne aga seal tagavad selle stabiilsuse korralikult testitud vanemad versioonid, ma siiski nii suurt stabiilsust taga ei aja, see rohkem ikka serverite jaoks.
Huvitav kui stabiilne on Ubuntu Server Edition?
See eriti ei häiri, kui asjad silutud on. Ma hakkasin mõtlema, et võibolla ei meeldi Ubuntu peale oma suhtumise pärast ka sellepärast enam, et hakkan lihtsalt Ubuntust välja kasvama. Ubuntu ongi tegelikult ju loodud algajatele ja ei eelda eriti tehnilisi teadmisi, see aga tingib selle, et lihtsalt muud valikut pole kui panna kaasa posu programme hoolimata sellest, kas saab korralikult töötada või mitte.
Debian on küll väga stabiilne aga seal tagavad selle stabiilsuse korralikult testitud vanemad versioonid, ma siiski nii suurt stabiilsust taga ei aja, see rohkem ikka serverite jaoks.
Huvitav kui stabiilne on Ubuntu Server Edition?
Natuke raske on Sust aru saada. Miks Sa kasutad metapakke, kui Sa neid ei vaja? Metapakk võtab kokku mingi hunniku pakke, et inimeste elu lihtsamaks teha. Kui Sulle see valik ei sobi, siis paigalda täpselt ja ainult need pakid, mida Sa vajad ja unusta metapakid...oldgreeneye kirjutas:Ubuntus ei ole mulle kunagi need metapakid meeldinud, nendega on alati jama olnud, näiteks pakk ubuntu-desktop topib mulle Evolution e-posti klienti, mida ma ei kasuta aga süsteemi ühelt versioonilt teisele uuendamiseks on ta hädavajalik. Üllatuseks avastasin, et Fedoras selliseid metapakki vist ei eksisteeri ning süsteemi installimisel saad täpselt määrata, mida sa tahad ja mida mitte.
Kõike hääd,
WK
WK
Väga asjalik mõte.oldgreeneye kirjutas:Tänud vastuse eest.
See eriti ei häiri, kui asjad silutud on. Ma hakkasin mõtlema, et võibolla ei meeldi Ubuntu peale oma suhtumise pärast ka sellepärast enam, et hakkan lihtsalt Ubuntust välja kasvama. Ubuntu ongi tegelikult ju loodud algajatele ja ei eelda eriti tehnilisi teadmisi, see aga tingib selle, et lihtsalt muud valikut pole kui panna kaasa posu programme hoolimata sellest, kas saab korralikult töötada või mitte.
Debian on küll väga stabiilne aga seal tagavad selle stabiilsuse korralikult testitud vanemad versioonid, ma siiski nii suurt stabiilsust taga ei aja, see rohkem ikka serverite jaoks.
Huvitav kui stabiilne on Ubuntu Server Edition?
Minu esimene distro oli Red Hat, siis Mandrake, siis Fedora, siis Debian ja lõpuks Ubuntu. Armastus kolmandast silmapilgust
Ka mulle käib tihtipeale see n.ö. "default" programmide valik.
Ammu oleks aeg teha paljude distrote juures ilma "metapakkideta" plaaditõmmised, mis lasevad ise valida sealjuures võimalusega süsteemi täpselt sellisena uuendada, nagu ta parasjagu on.
Pean DEB süsteeme silmas.
Ja selle tõttu ma reeglina ei uuendagi, vaid lasen puhtalt peale.
Kellele ema, kellele vanaema.
Edu, vanarohesilm!
Hea tarkvara kuulab kasutaja sõna 
-
oldgreeneye
- Pingviini aktivist

- Postitusi: 297
- Liitunud: 23.01.2008, 23:07
Kui jama tuleb, siis võid PM saata 
Samas võid kõiki RPM distroid kasutavaid kodanikke piinata
Peabki uurima, et olla tasemel.
Siinjuures pean nüüd tänama Pingviini administratsiooni (küll on kole väljend), et selline suhtuskeskkond meil üleüldse olemas on.
Panen südamele ühe lihtsa asja.
Enne uute repode lisamist ja lisatavate muudatuste hindamisel Ole Palun Tähelepanelik
Võib juhtuda, et ta muuhulgas pakub mingite põhisüsteemi puutuvate pakkide uuendamist. See on paha märk.
Muidu on Fedora ikka täitsa Muzi.
Ilus, asjalik, suht iseteeninduslik. (Kui õnnestub oma riistvara tööle saada)
Samas võid kõiki RPM distroid kasutavaid kodanikke piinata
Peabki uurima, et olla tasemel.
Siinjuures pean nüüd tänama Pingviini administratsiooni (küll on kole väljend), et selline suhtuskeskkond meil üleüldse olemas on.
Panen südamele ühe lihtsa asja.
Enne uute repode lisamist ja lisatavate muudatuste hindamisel Ole Palun Tähelepanelik
Võib juhtuda, et ta muuhulgas pakub mingite põhisüsteemi puutuvate pakkide uuendamist. See on paha märk.
Muidu on Fedora ikka täitsa Muzi.
Ilus, asjalik, suht iseteeninduslik. (Kui õnnestub oma riistvara tööle saada)
Hea tarkvara kuulab kasutaja sõna 
-
oldgreeneye
- Pingviini aktivist

- Postitusi: 297
- Liitunud: 23.01.2008, 23:07
Täpselt selle pärast ma Fedorast kunagi loobusingi, kuigi näiteks Ubuntu pakihaldur tundub Archlinuxi pacmaniga võrreldes jube uimane ja aeglane.sadiini kirjutas:Kui Fedora kasutaks deb-pakimajandust ja tema erinevad repod oleksid integreeritud ühtsesse süsteemi ega kakleks omavahel, siis ma seda kasutaksingi.
Alustasin Ubuntuga, mis muutus õige pea liiga igavaks ja uuendamine oli tüütu. Siis tuli segase repomajandusega Fedora, mis püsis üllatavalt pikalt isegi, aga uuendamine oli endiselt tüütu. Lõpuks ja võimalik, et ka viimaseks, Archlinux oma mahuka wiki ja rolling-release süsteemiga. Viimane tähendab siis seda, et puudub vajadus 2 korda aastas kogu süsteemi uuendada. Selle asemel tulevad uuendused vähehaaval ja igapäevaselt (lisaks üsna bleeding-edge, kuid mitte ebastabiilne).
Nii hakkan vist kuskilt kapist toorikut otsima.rents kirjutas:Lõpuks ja võimalik, et ka viimaseks, Archlinux oma mahuka wiki ja rolling-release süsteemiga. Viimane tähendab siis seda, et puudub vajadus 2 korda aastas kogu süsteemi uuendada. Selle asemel tulevad uuendused vähehaaval ja igapäevaselt (lisaks üsna bleeding-edge, kuid mitte ebastabiilne).
http://www.neowin.net/news/ubuntu-imple ... re-release
Nüüd siis ka kümnend süsteemis ketta suurus. Minu meelest leidis sama muutus macil ka aset umbes aasta eest. Nüüd juba ubuntu hakkab ahvima maci.
Hyva päiva!

