Linuxi ID kaardi utiliidi testimine
Moderaator: Moderaatorid
Ma ei tea need lingid kompileerimisjuhenditele ja lähtekoodile ei ole eriti ammendavad, pika tuhnimise peale leidsin enamiku README-s loetletud sõlltuvustest siit - http://www.opensc-project.org/
Kunagi kui digiallkirjastamine ka kõne alla tuleb, siis ehk katsetan.
Praegu proovisin Estobuntu livecd-ga ja peaaegu sain tehtud kuni kinni jooksis - polegi slack ainus selline õnnetu, nagu ma aru saan va brauseri plugin jukerdab.
Kunagi kui digiallkirjastamine ka kõne alla tuleb, siis ehk katsetan.
Praegu proovisin Estobuntu livecd-ga ja peaaegu sain tehtud kuni kinni jooksis - polegi slack ainus selline õnnetu, nagu ma aru saan va brauseri plugin jukerdab.
Veidi segase sõnastusega lause: "Oleme RIA-le üle andnud tarkvaraarendused, mis peaksid tagama ID-kaardi töö ka Google Chrome-i, Maci ja Windos 7 kasutajatele ning soovime, et see tarkvara jõuaks võimalikult kiirelt kasutusse" Mulle vähemalt jäi mulje, et silmas on peetud Google Chrome opsüsteemi. Aga seda olekski vist palju tahta. Nojah.
Ilus on see Eestimaa!
ID-kaardi tarkvara reposse ilmunud versioon 1.0.
Katsetasin pisut.
OS: Ubuntu 9.10
Verstioon: 1.0.0.2606
1. PIN1 töötas.
2. Allkirjastamine digidoc portaalis ei töötanud. Pluginal on ära kaotatud dialoog lubatud saitidest, mis võivad id-kaardi allkirjastamist kasutada, nii ei saanud ka digidoci portaali pluginale lisada. Beta1s sain ja töötas.
Saidil https://id.smartlink.ee/plugin_tests/test.html
3. Töötasid nii PIN1 kui ka allkirjastamine.
Tulemus on minu jaoks täiesti rahuldav. Loodame, et pangad ja muud asutused uuendavad oma süsteemid mõistliku aja jooksul ära.
Kellel Ubuntu alla installeeritud Firefox 3.6st Ubuntuzilla versioon, siis plugina aktiveerimiseks on vaja teha link.
Katsetasin pisut.
OS: Ubuntu 9.10
Verstioon: 1.0.0.2606
1. PIN1 töötas.
2. Allkirjastamine digidoc portaalis ei töötanud. Pluginal on ära kaotatud dialoog lubatud saitidest, mis võivad id-kaardi allkirjastamist kasutada, nii ei saanud ka digidoci portaali pluginale lisada. Beta1s sain ja töötas.
Saidil https://id.smartlink.ee/plugin_tests/test.html
3. Töötasid nii PIN1 kui ka allkirjastamine.
Tulemus on minu jaoks täiesti rahuldav. Loodame, et pangad ja muud asutused uuendavad oma süsteemid mõistliku aja jooksul ära.
Kellel Ubuntu alla installeeritud Firefox 3.6st Ubuntuzilla versioon, siis plugina aktiveerimiseks on vaja teha link.
Kood: Vali kõik
cd /opt/firefox/extensions
ln -s /usr/lib/firefox/extensions/{aa84ce40-4253-11da-8cd6-0800200c9a66}
asi pole veel lahendatud, aga smartlinki siseselt on vähemalt arutluse all ühe teegi korralikult ringi tegemine, seni pole veel muidugi commiti asja kohta tulnud..laur kirjutas:Kas saaks hakkajatelt testijatelt veel kinnitusi et FFi ilma kaardilugejata käivitumist takistav probleem on nüüdseks lahendatud ja pole midagi muud hullu asemele tekitatud?
Uuendaks sel juhul Estobuntu repositooriumis ka ära.
kas siin threadis os x id arendajaid ka osaleb? tahaks küsida mõningaid küsimusi, mis nagu ei oleks ticketi avamiseks sobilikud.
nt. kas on mõtet üldse fileda idCardLight-OSX10.5.dmg 0.8.5 vastu mingit bug traci?
mis sellest arendusest nüüd edasi saab arvestades projekti suht #fail seisu?
mis nightly/beta revision peale 0.8.5 on enamvähem kõige stabiilsem?
hetke põhiprobleemid on, et firefoxi opensc pluginit sisaldavat profiili sisuliselt ei ole mõistlik ilma id kaardi lugeja ühenduseta kasutada.
0.8.5 spammib syslogi iga sekundi järel(!!):
20.03.10 12:07:19 [0x0-0x1308307].org.mozilla.firefox Unknown message type:3
r2596 spammib syslogi iga sekundi järel(!!):
20.03.10 11:16:42 [0x0-0x12e82e7].org.mozilla.firefox [opensc-pkcs11] reader-pcsc.c:906:pcsc_detect_readers: SCardEstablishContext failed: 0x8010001d
20.03.10 11:16:42 [0x0-0x12e82e7].org.mozilla.firefox [opensc-pkcs11] reader-pcsc.c
pcsc_detect_readers: returning with: No readers found
ühtegi bugi tracis nende asjade kohta ei ole või ma lihtsalt ei leia. elementaarsed otsingud "SCardEstablishContext" ja "Unknown message type" ei anna midagi tarka.
mis linuxis selles syslogi spami asjas toimub?
kuidas allkirjastamist saaks kõige lihtsamalt testida? kuigi hetke seis vist on endiselt, et ühes rakenduses edukas allkirjastamine ei garanteeri teises rakenduses edukust?
traci komponentide ülesehitus/plaan on ka ütleks mõnevõrra imelik, tahaks kellegiga rääkida sellel teemal ja loogikaga tutvuda.
mida kujutab endast mingit passwordi tahtev id mailing list? kas seal on midagi mida tracis ei ole? isegi arhiive ei saa ilma passwordita vaadata, no milleks see veel vajalik on?
algne postitus os x teemas ka.
nt. kas on mõtet üldse fileda idCardLight-OSX10.5.dmg 0.8.5 vastu mingit bug traci?
mis sellest arendusest nüüd edasi saab arvestades projekti suht #fail seisu?
mis nightly/beta revision peale 0.8.5 on enamvähem kõige stabiilsem?
hetke põhiprobleemid on, et firefoxi opensc pluginit sisaldavat profiili sisuliselt ei ole mõistlik ilma id kaardi lugeja ühenduseta kasutada.
0.8.5 spammib syslogi iga sekundi järel(!!):
20.03.10 12:07:19 [0x0-0x1308307].org.mozilla.firefox Unknown message type:3
r2596 spammib syslogi iga sekundi järel(!!):
20.03.10 11:16:42 [0x0-0x12e82e7].org.mozilla.firefox [opensc-pkcs11] reader-pcsc.c:906:pcsc_detect_readers: SCardEstablishContext failed: 0x8010001d
20.03.10 11:16:42 [0x0-0x12e82e7].org.mozilla.firefox [opensc-pkcs11] reader-pcsc.c
pcsc_detect_readers: returning with: No readers foundühtegi bugi tracis nende asjade kohta ei ole või ma lihtsalt ei leia. elementaarsed otsingud "SCardEstablishContext" ja "Unknown message type" ei anna midagi tarka.
mis linuxis selles syslogi spami asjas toimub?
kuidas allkirjastamist saaks kõige lihtsamalt testida? kuigi hetke seis vist on endiselt, et ühes rakenduses edukas allkirjastamine ei garanteeri teises rakenduses edukust?
traci komponentide ülesehitus/plaan on ka ütleks mõnevõrra imelik, tahaks kellegiga rääkida sellel teemal ja loogikaga tutvuda.
mida kujutab endast mingit passwordi tahtev id mailing list? kas seal on midagi mida tracis ei ole? isegi arhiive ei saa ilma passwordita vaadata, no milleks see veel vajalik on?
algne postitus os x teemas ka.
vaevalt, et siin teemas kedagi sellist on, kes ülearu palju os x arendamisest teab..
@ #fail seis - RIA otsib uut arendajat
firefoxi laienduse võid hetkel keelata, sest reaalselt pole see hetkel vist kuskil peale smartlinki enda testlehe toetatud
millist allkirjastamist sa testida tahad? kui utikaga tehtut, siis selle tulemusi on vist kõige parem kontrollida @ https://digidoccheck.sk.ee - kui seal su allkirjastatud dokument lahti võetakse, siis võib eeldada, et rakendus on toimiv.. mozilla laiendusega pole hetkel vist kuskil võimalik testida..
mis sind traci ülesehituse juures täpselt siis vaevab?
meililist võib olla äkki arendajate oma?
@ #fail seis - RIA otsib uut arendajat
firefoxi laienduse võid hetkel keelata, sest reaalselt pole see hetkel vist kuskil peale smartlinki enda testlehe toetatud
millist allkirjastamist sa testida tahad? kui utikaga tehtut, siis selle tulemusi on vist kõige parem kontrollida @ https://digidoccheck.sk.ee - kui seal su allkirjastatud dokument lahti võetakse, siis võib eeldada, et rakendus on toimiv.. mozilla laiendusega pole hetkel vist kuskil võimalik testida..
mis sind traci ülesehituse juures täpselt siis vaevab?
meililist võib olla äkki arendajate oma?
meedia sai midagi hambu ja nüüd leierdatakse, see on esiteks kasutusel debugimisel ja teiseks ei ole hetkel mitte kuskil antud laiendusega veebis allkirja anda, nii et reaalselt tegemist nõmeda meedia mulliga, mida nüüd suureks puhutakse..vaata sellega ei ole võibolla praegu midagi teha, kuid äärmiselt ebaturvaline on see küll.
Mõtle näiteks selllele, et MIKS hoitakse baasides ALATI paroolide RÄSISID mitte plaintekstis paroole kui selliseid (ükski normaalne progeja isegi ei mõtle sellisele tegevusele).
Teiseks kui ta on kasutusel debugimisel, siis ei tohiks seda laiale rahvale üldse laiali parseldada, veelenam sellisel kujul kus proole logitakse.
Mina olen Sandriga 100% vastupidisel arvamusel
Mõtle näiteks selllele, et MIKS hoitakse baasides ALATI paroolide RÄSISID mitte plaintekstis paroole kui selliseid (ükski normaalne progeja isegi ei mõtle sellisele tegevusele).
Teiseks kui ta on kasutusel debugimisel, siis ei tohiks seda laiale rahvale üldse laiali parseldada, veelenam sellisel kujul kus proole logitakse.
Mina olen Sandriga 100% vastupidisel arvamusel
ma pole progeja, aga ma eeldan, et see kasutajale levitamine sõltub suuresti pakendamisest, vaikimisi ei tohiks debugimine peal olla ja on seal ainult arendajatele proovimiseks, reaalselt pole ma näinud, et minu testimise käigus oleks see parool kuskile jõudnud..
lihtsalt rebiti koodist välja üks rida, tehti selle põhjal järeldus ja pasundati meediasse.. arendajale on antud koodirida vajalik, et kindel olla selles, et kui asi ei tööta, siis ta pole ise kogemata vale parooli sisestand..
see on siiski mõeldud debugimiseks ja selleks peab debugimine peale keeratud olema.. viimane on aga väga iseloomulik beta tarkvara puhul, mida mitte keegi pole sundinud sind kasutama..
lihtsalt rebiti koodist välja üks rida, tehti selle põhjal järeldus ja pasundati meediasse.. arendajale on antud koodirida vajalik, et kindel olla selles, et kui asi ei tööta, siis ta pole ise kogemata vale parooli sisestand..
see on siiski mõeldud debugimiseks ja selleks peab debugimine peale keeratud olema.. viimane on aga väga iseloomulik beta tarkvara puhul, mida mitte keegi pole sundinud sind kasutama..
ma ei ole ka progeja aga kui parool on kuhugi salvestatud plain tekstina siis on võimalik see sealt ka kätte saada. KUI parool on salvestatud räsina siis on oluliselt raskendatud lahti murdmine, kuna lisaks kätte saamisele peab ta selle ka lahti murdma.
Aga ok ma ei hakka vaidlema, kuna ei ole seda koodi isegi mitte lugenudki, tegin omad järeldused oma mõtlemisega ning isegi mina tean, et paroole kui selliseid plain textina ei salvestata mitte mingil juhul mitte kuhugi kettale.
Aga ok ma ei hakka vaidlema, kuna ei ole seda koodi isegi mitte lugenudki, tegin omad järeldused oma mõtlemisega ning isegi mina tean, et paroole kui selliseid plain textina ei salvestata mitte mingil juhul mitte kuhugi kettale.