Eelinstalleeritud Linux läptopis

[oswald]

Sõber ostis läpaka mingi Jppi või Puppi Linuxiga aga see lubab käivitamisel lugeda ingliskeelset litsentsilepingut, aga ei enamat. Nõuab vist mingit käsku mis lubaks Live-CD peal olevat Linuxit läpakasse installeerida. Müüjapeilid ei osanud selle kohta mingisugust soovitust anda.

Peab vist mingil moel CD-ROMi mountima või mida.... Kunagi sai Red-Hat'il neid draivereid mountida, aga ei mäleta enam mis käsuga värk käis.

Äkki oskab keegi head nõu anda.
Tänud ette!

[illukas]

kui ta ostis uue lapaka siis mina soovitaksin pigem installida sinna fedora või ubuntu, on endal lihtsam.
Mõlemad netist saadaval

[imre]

Töökaaslane muretses omale Aceri läpaka (oli vist) mingi aeg ja sinna oli ka mingi tundmatu linuxilaadne asi peale aetud.
Siinkohal aga ma ei saa päris hästi aru, et milleks mingeid vähekasutatavaid/tundmatuid linuxi distrosid peale aetakse.
On ju erinevaid ja häid distroid olemas.
Et kui see Puppy vms ei meeldi, siis klient ostab eraldi windowsi juurde?

[olavsu1]

Siinkohal aga ma ei saa päris hästi aru, et milleks mingeid vähekasutatavaid/tundmatuid linuxi distrosid peale aetakse.

Litsentsi küsimused. Võib kasutada vaid neid distroid, mis ei mängi kinniseid ja tasulisi meediaformaate (a La *.mp3).

Peab olema kommerts linux, kui tahetakse tasulise koodekiga pakitud multimeediat kasutada.

[imre]

Siis võib ju vabalt Fedorat kasutada. Ubuntu vist ei mängi ka mp3 maha vaikimisi paigaldusega (OEM näiteks).

[olavsu1]

Siis võib ju vabalt Fedorat kasutada. Ubuntu vist ei mängi ka mp3 maha vaikimisi paigaldusega (OEM näiteks).

http://www.linux-on-laptops.com/asus.html

Paigaldatakse igasuguseid distroid. Kuid nad kõik peavad olema kas kommerts versioonid või ei sisalda tasuliste meediaformaatide toetust (need peaksid olema eritasu eest lisatavad http://www.fluendo.com/ ).

[imre]

Mida sealt asuse lehelt nüüd nägema peaks? Pean kõik 110 linki läbi kolama või?
Ja mis eritasudest ja kommertsdistrotest sa küll jaurad. Põhjenda korralikult.

[illukas]

Litsentsi küsimused. Võib kasutada vaid neid distroid, mis ei mängi kinniseid ja tasulisi meediaformaate (a La *.mp3).
Peab olema kommerts linux, kui tahetakse tasulise koodekiga pakitud multimeediat kasutada.

Kust sa küll sellised nõuded võtad?
Keegi ei keela sul paigaldada sellist linuxit mis mängib avi ja mp3 faile..

See oleks nagu poes keelataks ära suuemate kui 1cm nugade müük, kuna sellega oled sa potentsiaalne mõrvar??

[atrox]

Kas see tasuliste koodekite teema pole rohkem nagu USA asi?

[illukas]

üldiselt meie juurde tulnud onu, et tema tahab linuxit lapakale panna ja kui tal mingit kindlat eelistust ei ole oleme tavalise ubuntu paigaldanud ja sellised standardprogrammid nagu: vlc,amsn, tuxpaint, filezilla, audacious, openshot, cheese
lisaks pannud repod paikka ja uuendanud viimase versioonini.
Mina ei näe selles küll mitte kübetki kriminaalset tegevust

[atrox]

Sisuliselt ei olegi selles midagi halba.. ka USAs mitte. Aga USAs (ja ma ei tea.. võib-olla ka Euros) on mingid debiilsed seadused, mis ei luba nö. kommerts-softiga läpakaid turustada/müüa, mis sest, et otseselt ei müüdagi mitte softi, vaid läpakat.

Keegi, kes sellest täpsemalt teab, võiks meid valgustada..

[Qilaq]

Turustada ikka lubatakse, aga selleks peab olema kehtiv litsents hangitud, s.t peab olema patendivaldajale tasutud levitamise eest (või ka mitte tasutud, see sõltub konkreetsest kokkuleppest) - nii nagu näiteks Mandriva on saanud kogu aeg pakkuda MP3 tuge, sest neil on see õigus Fraunhoferilt taotletud. Aga see sõltub jah senini iga riigi seadusandlusest, kas tarkvarapatendid on tunnustatud või mitte. Eesti seaduste kohaselt, kui ma õigesti mäletan, arvutiprogrammidele patendikaitse ei laiene, seega siin ka neid probleeme ei tohiks tekkida.

[atrox]

Terves Euroopas on see niimoodi vist siis? Oli ju mõned aastad tagasi see suur tants Euroopa tarkvarapatentide ümber - et mingid korporatsioonid tahtsid need Euroopas kehtivaks saada, aga et nii palju oldi vastu, jäi ära.

[sedum]

Siin samaski esineb selle teemaline banner.
http://petition.stopsoftwarepatents.eu/551004312237/

[Qilaq]

Terves Euroopas on see niimoodi vist siis? Oli ju mõned aastad tagasi see suur tants Euroopa tarkvarapatentide ümber - et mingid korporatsioonid tahtsid need Euroopas kehtivaks saada, aga et nii palju oldi vastu, jäi ära.

See jäi ära jah ning seniajani kehtib juba enam kui 30 aasta tagune Euroopa patendikonventsioon, milles "programs for computers" ei kuulu patendikaitse alla. Sama sätestab ka Eesti patendiseadus. Muidugi, praktikas on sellegi puhul mõningaid tõlgendamisvõimalusi, aga üldiselt ei pea tarkvarapatentide pärast Euroopas praegu muretsema.