Kunagi sügisel informeerisin ERR'i vihje e-posti aadressil pärast mitmenädalast windowsi reklaami, et on olemas ka teisi operatsioonisüsteeme. Sellest lähtuvalt siis see kiri. Huvitaja on vikeraadio eetris pärast kella 10-seid uudiseid.Kuulake Huvitaja saadet 21. jaanuaril.
Mart Ummelas
Linux rahvusringhäälingus
Moderaator: Moderaatorid
Linux rahvusringhäälingus
Mart Ummelas andis teada, et tuleb kuulata huvitaja saadet 21. jaanuaril.
tundub, et olemas ka arhiiv, eks siis homme kaeb, kas seal ka miskit kuulata on
http://vikerraadio.err.ee/kuularhiiv?saade=25&kid=123
http://vikerraadio.err.ee/kuularhiiv?saade=25&kid=123
Ärge siis maha magage.
mplayer http://wms04.mmm.elion.ee/vikerraadio
mplayer http://wms04.mmm.elion.ee/vikerraadio
Mina küll saatejuhist nii hästi ei arva. Rohkem kui pool saateajast lasi ikkagi windowsi propagandat teha.rents kirjutas: igatahes meeldisid saatejuhi pädevad ja asjakohased küsimused antud vallas.
MSW TCO jutt oli ju lausvale. MSW-ga üksi ei tee kontoris midagi, juurde tuleb liita MSO, viirusetõrje ja sellele kulunud aeg, versioonivahetustega kaasneva ümberõppe ja probleemide lahendamise maksumus, mis on üsna sama suur kui MSO -> OOO üleminekul.
MSW promoja "tavakasutaja" ja mängude jutu peale teeks mina resümee, et MSW on mängimiseks, Linux töötegemiseks.
Kogu pika jutustamise häkkerite ja pahavara jms teemadel võtab väga hästi ühes lauses kokku keegi täna Slashdotis Mac-i turvaparanduste kommentaaris: turvariskid on kõigis OS-ides, viirused on ainult MS tarkvaras. Ja süüdistada linuxikasutajaid MSW-le viiruste kirjutamises ??
MSW-le viiruste kirjutamiseks peab väga põhjalikult MSW-d tundma, ehk siis profi-tasemel MSW kasutajad.
See ju teada-tuntud asi, et kõik turvaspetsid (või siis suur osa) kasutavad Windowsi, sest seal liigub raha. Niiet jah - linuxi häkkereid win viiruste kirjutamises süüdistada oli alusetu. Kuigi ma arvan, et see väide lipsas üle huulte lihtsalt jutu jätkuks ega tuleks tuleks võtta saatejuhi tõsise veendumusena.
Kahe nädala pärast lubati jätkata teemaga. Jõudu neile Linuxi inimestele, kel võimalus seal saates osaleda.
Julge olla eestlane ka arvutis!
jaanus.ojangu.net
jaanus.ojangu.net
Kui aega saan siin kuulan asja järgi.
Muidu faili otselink on: http://heli.er.ee/helid/1279341.mp3
Muidu faili otselink on: http://heli.er.ee/helid/1279341.mp3
See oli rohkem IT meeste mulin mis toimus.
Muidu tore kui meedias midagi räägitakse linuxist, ots lahti tehtud!
Muidu loe teema korralikult läbi, siis saad teata kust alla laadida seda:
Kopeerisin siin otselingi: http://pingviin.org/fpost53771.html#53771
Sander85 saatis vikerraadio kodulehele: http://pingviin.org/fpost53712.html#53712
Muidu tore kui meedias midagi räägitakse linuxist, ots lahti tehtud!
Muidu loe teema korralikult läbi, siis saad teata kust alla laadida seda:
Kopeerisin siin otselingi: http://pingviin.org/fpost53771.html#53771
Sander85 saatis vikerraadio kodulehele: http://pingviin.org/fpost53712.html#53712
Edmund oli liiga võbiseva häälega ja puudus tema hääles enesekindlus (mingi nohin oli samuti pidevalt kuulda).
Võib-olla esimene otse-eeter tema jaoks ja see oleks ka mõistetav sellisel juhul.
Mida Edmund oleks pidanud ümberõppe puhul kindlasti (kasvõi vahele) ütlema, et ka Windowsi kasutamiseks on ju ikkagi õpet tarvis.
Inimesed ei ole sünnist saati windowsi loogikaga/ülesehituse/kasutamisega kursis.
Olgem ausad - Windows kui selline ei ole programm mida vaja õppida tegelikult. Patsiga poisid teevad ära hoolduse/uuendused, kasutaja kasutab ainult enda tööks vajalike rakendusi (kui firmadest rääkida).
Start menüü ja vali programm välja ainult
Eraisikud on siinkohal hooletusse jäetud enamasti.
Linuxi puhul ja eraisikute arvutites on seda hooldust ju kordades vähem, foorumite näol abi olemas, uss ei ründa ja tarkvara ennast ise ei paigalda. Et võõrast/tundmatut softi paigaldada, selleks peab ikka vaeva ka nägema ja teadmisi omama.
Nimelt suvalise tarkvarahoidlast tarkvara paigaldamiseks või tundmatust kohast pärit lähtekoodi kompileerimiseks.
Kui on aga teadmised kompileerimiseks, siis on ka aimu mida kurja see teha võib.
Aga ei, ma ei kritiseeri Edmundit üldse. Ta kindlasti andis endast parima ning tubli esitus siiski!
Võib-olla esimene otse-eeter tema jaoks ja see oleks ka mõistetav sellisel juhul.
Mida Edmund oleks pidanud ümberõppe puhul kindlasti (kasvõi vahele) ütlema, et ka Windowsi kasutamiseks on ju ikkagi õpet tarvis.
Inimesed ei ole sünnist saati windowsi loogikaga/ülesehituse/kasutamisega kursis.
Olgem ausad - Windows kui selline ei ole programm mida vaja õppida tegelikult. Patsiga poisid teevad ära hoolduse/uuendused, kasutaja kasutab ainult enda tööks vajalike rakendusi (kui firmadest rääkida).
Start menüü ja vali programm välja ainult
Eraisikud on siinkohal hooletusse jäetud enamasti.
Linuxi puhul ja eraisikute arvutites on seda hooldust ju kordades vähem, foorumite näol abi olemas, uss ei ründa ja tarkvara ennast ise ei paigalda. Et võõrast/tundmatut softi paigaldada, selleks peab ikka vaeva ka nägema ja teadmisi omama.
Nimelt suvalise tarkvarahoidlast tarkvara paigaldamiseks või tundmatust kohast pärit lähtekoodi kompileerimiseks.
Kui on aga teadmised kompileerimiseks, siis on ka aimu mida kurja see teha võib.
Aga ei, ma ei kritiseeri Edmundit üldse. Ta kindlasti andis endast parima ning tubli esitus siiski!
sain alla laetud! ma ei tea mis ma ennem siin arvuti taga magasin. tänud ikkagi!!
www.twitter.com/ubuntu10_04lts, kes tahab see liitugu
Saade oli ka liiga lühike ja kaks inimest kõnelema võtta on natuke liig - kui vaidluseks läheb, siis neile agadele mis iga (arvutialase)teema puhul kipub esile kerkima kulub kogu saateaeg.
Tänapäeval linux tähendab tavakasutaja jaoks eelkõige lihtsalt kde-d või gnome-i ning rakendustarkvara mis kas siis on või ei ole erinev windowsi omast, aga selle windowsikasutaja jaoks seninägematu kontseptsiooni selgitamiseni jutt ei jõudnud veel.
Muidu norm saade, teema on suht keeruline ja tavainimene tahaks kindlasti kuulda lihtsaid konkreetseid vastuseid("kas linux on parem" jmt) mida on võimatu anda tausta selgitamata - aga siis ei ole vastus ka enam lihtne, ma olen näinud kuidas inimese arusaamine takerdub selgituse käigus mingi arvutialase termini taha, milleks kord oli sõna "folder".
Häirib ka kui linuxit promotakse nagu spetsiaalselt windowsile tasuta alternatiivi pakkumiseks loodud konkurenti või "tahab olla nagu windows" OS-i, samas kui selles tegelikult võiks süüdistada vaid DE-ed(samuti vaieldav) ja mitte operatsioonisüsteemi GNU/Linux.
Ja kellel windows on ostetud see nö kaitsku oma investeeringut ja kasutagu seda. Tasuta alternatiivide promomisega peaks tegelikult tegelema BSA, aga nad ei soovi endale jalga lasta ja on valinud käeraudadega hirmutamise.
Tänapäeval linux tähendab tavakasutaja jaoks eelkõige lihtsalt kde-d või gnome-i ning rakendustarkvara mis kas siis on või ei ole erinev windowsi omast, aga selle windowsikasutaja jaoks seninägematu kontseptsiooni selgitamiseni jutt ei jõudnud veel.
Muidu norm saade, teema on suht keeruline ja tavainimene tahaks kindlasti kuulda lihtsaid konkreetseid vastuseid("kas linux on parem" jmt) mida on võimatu anda tausta selgitamata - aga siis ei ole vastus ka enam lihtne, ma olen näinud kuidas inimese arusaamine takerdub selgituse käigus mingi arvutialase termini taha, milleks kord oli sõna "folder".
Häirib ka kui linuxit promotakse nagu spetsiaalselt windowsile tasuta alternatiivi pakkumiseks loodud konkurenti või "tahab olla nagu windows" OS-i, samas kui selles tegelikult võiks süüdistada vaid DE-ed(samuti vaieldav) ja mitte operatsioonisüsteemi GNU/Linux.
Ja kellel windows on ostetud see nö kaitsku oma investeeringut ja kasutagu seda. Tasuta alternatiivide promomisega peaks tegelikult tegelema BSA, aga nad ei soovi endale jalga lasta ja on valinud käeraudadega hirmutamise.
Kindlasti ei tohiks ka mainimata jätta Windowsi kasutajale tuttavat probleemi, kui süsteem hakkab pärast mõningast kasutamist aeglaseks muutuma, mida aga Linuxi omanikel üldjuhul ei kohta (failisüsteemide erinevused - eriti fragmendistumine, ühtse registri omamine või siis puudumine).
Windowsi kasutaja ütleb muidugi selle peale, et kasutan kord kuus defragmenti ja ccleanerit.
Windowsi kasutaja ütleb muidugi selle peale, et kasutan kord kuus defragmenti ja ccleanerit.
Arvestades saatejuhi poolt erakirjavahetuses välja öeldud avaldusi, siis läks saade minu arvates isegi väga hästi. Kuna tema enda kokkupuude vaba tarkvaraga on ülimalt minimaalne, praktiliselt olematu, siis kaasas ta inimese, kes suudaks spetsialistina Linuxi nõrku kohti paremini välja tuua. Selline suhtumine antud teema esimeses saates näitab saatejuhi ebakindlust teema lahtirääkimisel (NB! mitte teema valdamisel, see pole oluline).
Selle asemel, et rääkida inimestele (kes varem ei tea praktiliselt mitte midagi Linuxist ja vabast tarkvarast), mis on Linux ja mis on selle hääd ja tugevad küljed ja kuidas sellest võib inimestele kasu olla, alustas saatejuht sellest, et hakkas lahkama VÕIMALIKKE (mitte praktilisi, igapäevaseid) Linuxi probleeme. Et tegelikult on ju ka Linuxis võimalik asju pahasti teha jne... Ma olen oma majas kasutanud Linuxit töölaual 9 aastat ja mul pole olnud kordagi probleeme, mis teoreetiliselt võivad ka Linuxit puudutada.
Mulle zeroconfi esinemine iseenesest meeldis, sest see oli selline tasakaalustatud ja argumenteeritud lähenemine, mis möönas ka võimalikke probleeme. Pigem jätsid saatejuht ja Veiko Tamm pisut sellise hüsteerilise õigustaja mulje. Saatejuht otsis liialt vastandumist, millest zeroconf kõrvale põikles.
Isand Ummelas on minu arvates ses mõttes halb ajakirjanik, et ta ei julge ennast näidata rumalana. Kuivõrd valdav enamik kuulajatest ei tea Linuxist sisuliselt midagi, tuleks saatejuhil esitada rohkesti "rumalaid" küsimusi ja end usaldada spetsialisti (zeroconf) hoolde. Selle asemel võttis ta saatesse ihuspetsialisti, kes aitas teda hääst küljest näidata. Aga olgem ausad: sellest pole võhikutele mingit abi. Mida sai tädi Maali sellest saatest teada Linuxist või üldse vabast tarkvarast?
Selle asemel, et rääkida inimestele (kes varem ei tea praktiliselt mitte midagi Linuxist ja vabast tarkvarast), mis on Linux ja mis on selle hääd ja tugevad küljed ja kuidas sellest võib inimestele kasu olla, alustas saatejuht sellest, et hakkas lahkama VÕIMALIKKE (mitte praktilisi, igapäevaseid) Linuxi probleeme. Et tegelikult on ju ka Linuxis võimalik asju pahasti teha jne... Ma olen oma majas kasutanud Linuxit töölaual 9 aastat ja mul pole olnud kordagi probleeme, mis teoreetiliselt võivad ka Linuxit puudutada.
Mulle zeroconfi esinemine iseenesest meeldis, sest see oli selline tasakaalustatud ja argumenteeritud lähenemine, mis möönas ka võimalikke probleeme. Pigem jätsid saatejuht ja Veiko Tamm pisut sellise hüsteerilise õigustaja mulje. Saatejuht otsis liialt vastandumist, millest zeroconf kõrvale põikles.
Isand Ummelas on minu arvates ses mõttes halb ajakirjanik, et ta ei julge ennast näidata rumalana. Kuivõrd valdav enamik kuulajatest ei tea Linuxist sisuliselt midagi, tuleks saatejuhil esitada rohkesti "rumalaid" küsimusi ja end usaldada spetsialisti (zeroconf) hoolde. Selle asemel võttis ta saatesse ihuspetsialisti, kes aitas teda hääst küljest näidata. Aga olgem ausad: sellest pole võhikutele mingit abi. Mida sai tädi Maali sellest saatest teada Linuxist või üldse vabast tarkvarast?
Kõike hääd,
WK
WK