Träm kirjutas:aarek kirjutas:Piraadipartei loomine Rootsis oli lihtsalt hetkeline protestiaktsioon, mis leidis endale suure kõlapinna noorte näol, kuid ka see vaibub peagi ning piraadiparteide rakukesed sulavad kas sotside või roheliste leeri.
kas sa, palun, võiksid oma arvamust natuke põhjendada või selgitada? mulle näib piraadipartei just tõusva jõuna, kuna infoühiskond ja sellega seotud probleemide hulk järjest kasvab ja kahanemist pole peagi oodata. kujutan ette, et piraadipartei (või mistahes muu nimega samasisuline üksus) võis olla tuleviku poliitikas ligikaudu sama olulisel kohal nagu rohelised. kas ma hindan üle avalikkuse/valija huvi infoühiskonna küsimuste suhtes ja need noored, kes Rootsis oma hääle andsid, edaspidi oma häält ei anna? või sõltub häälte hulk puhtalt mõne valimiseelse infoühiskonna skandaali olemasolust? ma arvan, et PP-l on lihtne enne valimisi neid skandaale tekitada.
Selgitan, miks ma arvan, et Piraadipartei ei ole jätkusuutlik sellisel kujul nagu ta seda hetkel on. Piraadipartei loodi vastureaktsioonina, protestina Pirate Bay kohtuasjale. Kuna internet ja failijagamine (loe: piramine*) on hetkel veel peamiselt noorte pärusmaa, kes sattusid sellest raevu, et ei saa enam peale Pirate Bay sulgemist torrenti-filme alla sikutada, siis tabasid mõned aktiivsed kavalpead selle ära ja tegidki partei, mille toetus hüppas koheselt lakke. Õnneks olid samal ajal tulemas ka eurovalimised ehk siis langesid kaks sündmust kokku ja tulemuseks olidki kaks kohta europarlamendis. Paraku on tegemist siiski nišiparteiga, kelle eesmärgid on kitsad ja orienteeritud ajaliselt piiritletud konkreetse eesmärgi saavutamisega. Samas võitlevad ka teised parteid õigluse ja vabaduse eest - pole olemas parteid, mis võitleks ebavõrdsuse ja vabaduse piiramise egiidi all. Kuna patendi- ja lisentsipoliitika on seoses infoajastu pealetungiga üha teravnev probleem, siis on vaid aja küsimus, millal suuremad parteid selle oma programmi lülitavad ja prioriteediks võtavad, a la roheliste vaba tarkvara eelnõu katsetus Eestis. Selle asemel, et teha tühja furoori (mingid skandaalid ja haip), on vaja toimivaid lahendusi, et linuxireaklaami õnge läinud inimesed ei pettuks.
Mis puutub linuxi massidesse viimisesse, siis olen seisukohal, et linux ei ole selleks veel piisavalt küps, kuna sellel puudub tavakasutajaskond ja nn dumbjuuserite armee. Tavakasutaja tahab mida - et süsteem töötaks! See tähendab, et kui ta paneb arvuti ja teleka vahele näiteks S-video kaabli, siis on pilt telekas ja ta ei pea kuskil midagi konfima, sama kehtib HDMI kaabli puhul. Eriti kehtib see uue põlvkonna linuxikasutajate kasvatamisel. Poisid tahavad mida - et mängud installeeruks "next->next->next->run" meetodil. Kuni linux ei paku sellist asja kõige viimaste ja popimate mainstream mängude puhul, ei ole massilist huvi linuxi vastu oodata. Ma arvan, et paljud IT-mehed on alustanud oma karjääri just mängides. Ka minu esimesed kokkupuuted raalidega olid just läbi mängude. Kui mängud ära tüütasid, sai niisama huvi pärast uuritud ka arvuti ja Windowsi hingeelu, läbi mille kasvas omakorda teadmine ja arusaamine raalindusest. Ma muide ei tegutse IT alal. Mina olen kasvanud üles MS Windowsi peal, kuid emigreerusin u 4 aastat tagasi linuxile - puhtast huvist. Kujutan ette et minu laps, kes olude sunnil "kasvab üles" linuxi peal, suhtub linuxisse juba kui millessegi normaalsesse ja keda võiks tinglikult nimetada tavakasutajaks.
Tänu Shuttleworthi ettevõtmisele (ja rahakotile) on linuxi aina kiirenev areng aga käima lükatud. Ubuntu poole-aastane lansseerimisintervall on tõmmanud kaasa ka Red Hati Fedora projekti, kes teeb samuti pingutusi linuxi massidesse viimise nimel. Ometi on märgata, et linux hakkab vaikselt jõudma juba ka mitte IT-alaga tegelevate inimeste teadvusse - ja see on hea. Oleks ainult rohkem Shuttleworthi-suguseid entusiaste, kes julgevad ja saavad oma raha vaba maailma toimimise nimel kulutada.
Õnneks on ka loodusseadused vaba tarkvara poolel. Evolutsiooniliselt on looduses eelistatud optimaalsem ja kohanemisvõimelisem - tõmmates sealt paralleeli tarkvara maailma, siis leiame, et vaba tarkvara kood on kordades optimaalsem MS koodist, sest vaba tarkvara koodi iga rida täidab just ja ainult kogu süsteemi toimimiseks vajalikku ülesannet. Seevastu tegeleb MS toodete krüpteeritud kood veel lisaks vajalikule tont-teab millega, sh sinu harjumuste järgi nuhkimisega, info kogumisega, selle edastamisega NSA-le, CIA-le ja kurat teab veel kellele. See on ballast, mida loodusseadused pikalt ei tolereeri. Seega olgem optimistlikud ja teadkem, et üritus liigub õiges suunas ja et iga asi võtab aega. See ei tähenda muidugi, et Pingviinivebi tegelased peaksid diivanile lösutama jääma, vastupidi, vankrit tuleb lükata.
* - olgem ausad, suurem osa p2p võrkudes liikuvast infost on kaitstud mingisuguste litsentsidega, sest kogu sellest andmemahust moodustavad filmid (sh multifilmid, muusikavideod), muusika ja mängud ca 80% - seega on suurem osa infost de facto illegaalselt leviv. See, mida ma arvan aga igasugustest tarkvarapatentidest ja litsentsipoliitikast, on juba teise rubriigi teema!
Lugupidamisega
aarek
