Täitsa õige, me ei tea kas on mingi tagauks algoritmi näol olemas.Ma võin nüüd mööda panna, aga kas mitte pole avaliku-salajase võtme põhise krüptograafia "muukimatus" (erinevalt ühe võtmega krüptost) matemaatiliselt tõestamata?Ja kuidas nende kvantarvutite tulek seda mõjutama pidi?
.
Ma küll usun, et me saame sellest ka teada sellega ju tegeletakse kogu aeg.
Praegu teadaolevalt tuleb siiski kasutada katse eksituse meetodit korrutades kahte algarvu omavahel ja võrreldes tulemust kräkitava avaliku võtmega.
2048 bitist avalikku võtit võib võrrelda tugevuselt 128 bitise sümeetrilise võtmega. Minu teada on murtud mingi 50 bitine sümmeetriline võti aga probleem on selles, et võti tugevneb potensis- 90bitine võti = 2 potensis 90 aga 128 bitine võti on juba 2 potensis 128.
Asümmeetrilist võtit 1024 bitti loetakse praegu veel küllalt tugevaks. Pealegi ei anna mingi krüpteering nagunii 100% kaitset. Kassakappidele antakse ju ka turvasertifikaat selle järgi kui palju ja milliseid vahendeid ja aega läks kapi lahtisaamiseks. Kassakapid läbivad testi kus lukksepad üritavad kappi lahti saada ja olenevalt sellest kui raske on kappi lahti saada võtavad lukksepad järjest karmimad riistad kasutusele kuni kapp saadakse lahti.
Avalik võti toimibki sarnaselt id kaardile, sul on midagi mida teistel pole kuigi jah avalikust võtmest on võimalik teoreetiliselt salajase võtme välja arvutada.
Peab lihtsalt ära ootama millal pea sisse implantaadina mikrokiip pannakse siis pole muud kui paned pea lugejasse ja logid sisse.






